Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Ilmunud on raamat “Urbanizing Suburbia: Hyper-Gentrification, the Financialization of Housing and the Remaking of the Outer European City”, mille esitlus toimub

21. novembril kl 18.00 EKA fuajee treppidel.

Tänaseid globaalseid linnu iseloomustab kolm omavahel seotud protsessi: hüpergentrifikatsioon, eluasemete kaubastamine ning struktuursed muutused äärelinnades. Eesti Kunstiakadeemia toetusel Saksa arhitektuurikirjastuses JOVIS  (De Gruyter)  välja antud kogumikus lahatakse neid protsesse esmakordselt ühtses raamistuses. Hüppeliselt tõusnud kinnisvarahinnad on paljud elanikud kesklinnadest välja tõrjunud ent hinnatõus on jõudnud ka eeslinnadesse. Üha enam on omavalitsuste ning arendajate tähelepanu suunatud äärelinnadele ning äärelinnades otsivad uusi võimalusi ka linnasüdametest lahkunud elanikud. Demograafilised, elu- ja töökohtadega seotud muutused mõjutavad linnu ümbritsevaid alasid nii, et neid ei saa enam vaadelda üksnes suburbiana. Raamatus uuritakse muutuvaid linnalisi trende Amsterdami, Berliini, Londoni ja Stockholmi näidetel.

Kogumiku toimetasid Eesti Kunstiakadeemia urbanistika eriala külalisõppejõud Tahl Kaminer, Leonard Ma ja Helen Runting. Raamatu ühe peatüki autor on urbanistika professor Maroš Krivy. Raamatu sisendi kogumisel osalesid ka EKA urbanistika tudengid.

Esitlusel toimub raamatu toimetajatega paneeldiskussioon, mida modereerib Kliimaministeeriumi Ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja arhitekt Kaja Pae.

Kohapeal on võimalik raamatut osta.

Kunstiryhmitus
02.11 – 09.11.2023
Avamine: 02.11 kell 18:00

“Ma elan Tallinnas” on kokkuvõttev näitus kollektiivi Kunstiryhmitus korraldatud 48 aktsioonist Tallinna linnaruumis. Ava-performance’il tuuakse mööda linna paisatud ruumid taas kokku üheks koduks, mis moodustub garaažiboksi, kus asub galerii Garaaž49 (Kalaranna 42/6). 

Lause “Ma elan Tallinnas” ei peaks tähendama ainult nelja seina vahelist ruumi nii nagu linnas hoonete vahel olev ruum ei peaks olema vaid koridor, mis viib punktist a punkti b. Polarisatisoon avaliku ja privaatse ruumi vahel on kunstlik. Lõpetades nende vastandamise saab avalik ruum toimida, kui meie kõigi kodude laiendus ehk ühisruum. 

Aktsioonidena tõime kodused olukorrad Tallinna tänavatele, muutes need osaks meie kodust.  

Kunstiryhmitus on kollektiiv, mille koosseis moodustub EKA arhitektuuri- ja vabade kunstide  tudengitest. Rühmitus uurib performance’i kaudu inimest ümbritsevat ruumi.

Instagram @kunstiryhmitus

Ootame teid sel reedel, 20. oktoobril kohvihommikule. Meile tulevad külla Eesti Sisearhitektide Liidu esindajad, kes räägivad oma tegevusest, noorliikme staatusest ning muust põnevast seoses ESL-iga.

Pakume kohvi ja küpsetisi, kuid kohvitassidega on meil veidi kitsas käes ehk palun võta kaasa oma tass!

Näeme juba reedel, 20. oktoobril 9:00 stuudio alal C-401 rohelise laua taga!

Ootame teid kõiki kuulama!

BSA21

(H)ARUTUS: kellele linnaarhitekt? 31. oktoobril kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Eesti Arhitektuurimuuseumi järgmisel (H)arutusel uurime Tallinna näitel, millist rolli saab ühe linna planeerimisel ja tervikliku visiooni loomisel täita linnaarhitekt. 

Teisipäeval, 31. oktoobril kell 18.00 arutlevad linnaarhitekti vajalikkuse ja planeerimistegevuse selgema korralduse üle Tallinna abilinnapea Madle Lippus, arhitekt Mihkel Tüür ning endine Tartu linnaarhitekt ja tänane Kliimanõukogu esimees Tõnis Arjus. Juttu modereerib kultuurilehe Sirp arhitektuuritoimetaja, maastikuarhitekt Merle Karro-Kalberg.
Tallinna viimane peaarhitekt lahkus ametist 2019. aastal, misjärel on linnaehituse arengut juhtinud poliitikud. Linna planeerides tuleb suhelda arvukate osapooltega, ent protsessid jäävad tihti ebaselgeks ja vastused lubaduste tasandile ­– rahul pole justkui keegi. Samas on teada, et linna ruumilise planeerimise kvaliteet on madal, detailplaneeringute kinnitamine venib. Planeerimisega tegelevaid osakondi ja ametikohti on linnavõimul palju, aga kõrvaltpilgule paistab kafkalik bürokraatlik segadus.

Millist kasu saab üks linn peaarhitektist? Kas seda tööd peaks tegema üks inimene või tuleks positsioon jagada mitme spetsialisti vahel? Kui kiiresti peaksid muutused linnaruumis avalduma? Vestluse keskmesse on sätitud küll Tallinn, ent analüüsime linna kavandamise eri aspekte ja peaarhitekti rolli teistegi Eesti linnade näitel, kus selline ametikoht on olemas.
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.

(H)arutus toimub 31. oktoobril algusega kell 18 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2, Tallinn).

Sündmus on tasuta.

Pärast vestlust pakume jooke ja suupisted.

Vestlussarja toetavad Advokaadibüroo RASK ja Eesti Kultuurkapital

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.

Sari jätkub 26. oktoobril kl 18.00 Berliinis tegutseva arhitekti, disaineri ja puusepa Alexander Römeri loenguga “Sõbralik pinnas”.

Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”

Endise EXYZT kollektiivi (2005–2013) liikmena algatas Alexander Römer 2012. aastal rahvusvahelise projekteerimis- ja ehitamisvõrgustiku ConstructLab. Tegemist on tegevusuuringute (action research), konstruktsiooniliste katsetuste ja interdistsiplinaarse loomingu laboriga.

ConstructLab püüab ümber mõtestada tavapärast lähenemist arhitektuuri projekteerimisele. Hoidudes traditsioonilisest vertikaalsest tööjaotustest, kaasab organisatsioon oma projektide teostamisse mitmekülgse kunstnikest, disaineritest, sotsioloogidest, linnaplaneerijatest, graafilistest disaineritest, filmitegijatest, fotograafidest, kuraatoritest, õppejõududest ja veebiarendajatest tiimi, kellest igaüks annab oma panuse loomeprotsessi. Sel viisil lkoos töötades püütakse paremini reageerida keskkonnast ja inimsuhetest tulenevatele piirangutele ja võimalustele ruumiloomes.

Alexander Römer tutvustab oma loengut:

“Ehitamine on põhimõtteliselt koostööpõhine tegevus. Oma ettekandes vaatlen eri vaatenurkadest ehitusprotsessi koostööaspekte. Projekteerimis- ja ehitusprotsessis lõikuvad alati mitmesugused ekspertiisid. Iseäranis ehitusplatsil tuleb tihti vastu võtta otsuseid arhitekti, inseneri ja ehitusmeeste ühisel nõul. Ühistöö käigus sünnib kogukond ehitusega seotud inimestest, keda ühendab hool ehitatava hoone vastu.

Oma loengus toon selliste kogukondade loomise temaatikat välja ConstructLabi projektide näitel. Lähtun ConstructLabi hiljuti avaldatud raamatust “Sõbralik pinnas. Lugusid ruumilisest praktikast” (Jovis 2023, toimetajad Joanne Pouzenc, Peter Zuiderwijk ja Alexander Römer).”

*

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Varasemaid loenguid saad järelvaadata www.avatudloengud.ee

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Gregor Taul

Pühapäeval, 22. oktoobril kell 12.00–16.00 Paljassaares.

Täpsem info https://www.facebook.com/urbantallinn

Urbanistika esmakursuslased uurivad oma stuudios taaskord Paljassaart: maasäärt, mis viib Tallinna lõppu, kohta, kuhu jõuab pealinna sitt ja prügi… ning kus ootavad täitumist mereäärse ökolinna kõrgelennulised visioonid.

Sel pühapäeval, 22. oktoobril, teevad nad oma senisest stuudio teekonnast vahekokkuvõtte ning ootavad kõiki huvitunuid neljatunnisele kureeritud jalgsirännakule läbi poolsaare mineviku, oleviku ja tuleviku, et koos avastada ja mõtestada Tallinna tänast metsikut läänt.

Üritus on inglise keeles.

Seoses Delfti Tehnikaülikooli arhitektuurikursusega EKAs peab 12. oktoobril kl 18.00 EKA aulas avatud loengu “Hofje: Hollandi linnaoaas” Dr. Willemijn Wilms Floet.

Hollandi hofje – algselt vaesele elanikkonnale rajatud tüüpsetest üksikelamutest ümbritsetud roheline intiimne sisehoov – on äärmiselt inspireeriv tüploogia nende jaoks, kes tegelevad säästva sotsiaalselt kaasava ja rohelise linnakeskkonna loomisega.

Loeng paljastab Hollandi hofje saladused: kuidas suunata linnakeskkonda; mida saame õppida kollektiivsusest; kuidas arhitektid jätkavad seda traditsiooni, mõeldes tüpoloogiale ja kaasaegsetele ühiskondlikele tingimustele?

Erinevalt näiteks kloostrite või üürihoonete kompleksidest, mis ehitati vastava ajajärgu stiilis, on heategevuslike hofjede olemus säilinud samana hiliskeskajast, läbi varajase kapitalismi, valgustusaja ja tööstusajastu kuni postmodernse teenindusühiskonna arenguni. Tänaseks, neoliberalismi ideede ja turujõudude domineerimisel, jääb hofje sotsiaalseks eluasemeks.

Hofje ehk almshouse on sügavalt juurdunud Hollandi kultuuris ja seetõttu ka Hollandi kollektiivses mälus. Aeg-ajalt tõstavad selle lauale mitte ainult arhitektid ja poliitikakujundajad, vaid ka sotsiaalselt pühendunud kinnisvaraarendajad või luksusprojektide ehitajad, kuna sellega kaasnevad positiivsed konnotatsioonid.

Dr. Willemijn Wilms Floet on Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuriteaduskonna dotsent, kelle huvi on koondunud arhitektuuriprojektide dokumenteerimisele ja analüüsimisele, mis on kajastatud väljaandes A Hundred Years of Dutch Architecture (Dutch 1999, English 2002, Chinese 2009) Aastal 2009 osales ta näituse “Berlage’ist Koolhaas’ini – sada aastat Hollandi arhitektuuri” korraldamises Pekingi CAFA kunstimuuseumis. Willemijn on raamatu “Zakboek voor de Woonomgeving” (2001) kaasautor ja raamatute “Het ontwerp van het kleine woonhuis” (2005) ning “Architectuurgids Delft” (2011) toimetaja.

Willemijn sai ühise doktorikraadi  2012. aastal Veneetsia Arhitektuuriteaduskonnast (IUAV) ja 2014. aastal TU Delftist. Ta uuris Hollandile omase hoonetüübi hofje / almhouse tüpoloogiat – termin tähendab sisehoovi ümber koondatud vaesele elanikkonnale rajatud elamuid. Selle tulemusena valmis kaks raamatut: “Het Hofje Bouwsteen van de Hollandse stad, 1400-2000” (2016) ja “Urban Oases; Dutch Hofjes as Hidden Architectural Gems” (2021).

Alates 2021. aastast on ta Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri osakonna uurimisprogrammi “Arhitektuuripedagoogika” eestvedaja, luues laia platvormi disainihariduse üle mõtisklemiseks.

Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee

Kuidas toodetakse teadmisi linna kohta ja milleks? Millised meetodid aitavad linna vaatenurki avardada? Kuidas linnaruumist õppida ja tulemusi esindada?

EKA urbanistika I kursuse tudengid kutsuvad teid loovatele linnameetoditele keskendunud kursuse “Kunst ja linn” lõpuettekannetele. Momentum Montenegro nimeline ettekannete õhtu süveneb Mustamäe esimese mikrorajooni sotsiaalsetesse ja materiaalsetesse aspektidesse.

Eesti esimese paneelmajade piirkonnana lõi see uue ruumilise konfiguratsiooni ja sai kiiresti ikoonilise unistuste sihtkohaks sõjast laastatud keskpaiga Tallinnas. Selle eluasememudeli rakendamist on aga selle loomisest saadik tugevalt kritiseeritud. Nüüd on neli maja I mikrorajoonist ette nähtud naabruskonna renoveerimise pilootprojektiks, mille eesmärk on uuendada nii hooneid kui ka nendevahelist ruumi.

Esitletud projektid keskenduvad nende nelja paneelmaja vahelisele avalikule ruumile, mitte eesmärgiga midagi tõestada, vaid midagi õppida.

Kursust juhendab Mattias Malk.

Sündmus Facebookis

Teadus- ja arendusprojekti Life IP BuildEST raames korraldab Eesti Ringmajandusettevõtete Liit 27.–28. septembril konveretsi Ringmajanduspäev.

Seekordne konverents tegeleb ehitusmaterjalide korduskasutuse teemadega – vanade materjalide kasutamine uusehitistes ja maastikuarhitektuuris, hoonete ja ruumide kasutus uues funktsioonis, lammuatavatest hoonetest saadavate materjalide kaardistamine ning materjalipankade haldamine. Oma vaatenurka avavad arhitektid, projekteerijad, vabaühenduste ja kohaliku omavalitsuste esindajad ning ehitajad. Konverentsi teine päev viib osalejad ringsõidule Patarei Merekindlusesse, Veerenni kvartalisse ning TalTechi materjaliuuringute töökotta. 

Perioodil 2022–2028 läbiviidava projekti Life IP BuildEST erinevate tööpakettide tegevustes osalevad mitmed Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning arhitektuuriteaduskonna doktorandid, teadurid ning õppejõud. 

Lähemalt Life IP BuildEST-ist 

Konverentsi kava