Rubriik: Arhitektuuri­teaduskond

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

4. mail kell 18 analüüsib kirjanduse ja arhitektuuri seoseid Klaske Havik loenguga “Ridade vahel. Poeetiline kujutlusvõime arhitektuuris”. Loominguline kujutlusvõime on iga looja, ka arhitekti üks olulisi tööriistu. Klaske Havik uurib näidete varal, kuidas selline poeetiline vahend töötab, kuidas mõned võtmemõtlejad ja arhitektuur seda kontseptualiseerivad.

Klaske Havik on arhitekt, teadlane ja kirjanik. Ta on Delfti TU arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Soodustades ühiskondlike probleemide lahendamiseks arhitektuuri kirjanduslikku lähenemist, on ta avaldanud paljude muude toimetatud raamatute ja artiklite hulgas ka raamatu Urban Literacy. Reading and Writing Architecture  (2014). Ta oli arhitektuuriajakirjade de Architect ja OASE toimetaja ning algatanud ajakirja Writingplace Journal for Architecture and Literature väljaandmise. Haviku kirjanduslooming on ilmunud luulekogudes ja kirjandusajakirjades.

Ta juhatab rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset võrgustikku EU COST Action Writing Urban Places. New Narratives for the European City, mis otsib kohalike narratiivide uurimise kaudu sotsiaalselt kaasavamaid linnapaiku. Eestis on Klaske kirjutanud ajakirjadele Maja ja Ehituskunst ning kuulunud ka EKA lõputööde komisjoni.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud” (Triggers of Architecture). Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

 13. aprillil kell 18 astub EKA aulas lavale Pascal Bronner loenguga “57 milligrammi grafiiti”.

Oma ettekandega annab ta ülevaate oma uurimistööst “Droame” kohta – liitvaldkonnast, mis ühendab joonistamise füüsilisuse erinevate ajumõtiskluste vormidega, mida protsess esile toob. “Püüdes konstrueerida paberile reaalseid, täielikult grafiidist valmistatud ruume, uurin seda haaravat metafüüsilist maailma ja samas selle füüsilist väljendust – need mõlemad eksisteerivad joonestuslaua miniatuurse ruumi ja mõistuse vahelisel piirialal,” kirjeldab ta oma tööprotsessi.

Pascal Bronner on Greenwichi ülikooli arhitektuuri vanemõppejõud. Ta sündis Malaisias, kasvas üles Saksamaal ja kolis 2000. aastal Ühendkuningriiki, kus elab ja töötab siiani. Ta õppis Londonis kujutavat kunsti Central St. Martinsis ja arhitektuuri Bartlettis, UCLis. Pascal on pälvinud joonistamise eest mitmeid auhindu (RIBA pronksmedal, Serjeanti auhind, Fitzroy Robinsoni joonistusauhinnd ja Banister Fletcheri medali). Pascal on ettevõtte FleaFollyArchitects kaasasutaja ja on praegu RMIT-is doktoriõppes, kus ta uurib ja lahkab oma joonistamispraktikat.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis.

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

4. aprillist alustab EKAs Tallinna Ülikooli tudengite Paul Raua (Võrdlev filosoofia MA) ja Markus Saare (Kirjandusteadus MA) eestvedamisel filosoofiaseminar, kus arutatakse Prantsuse filosoofi Gilles Deleuze’i teooriate ja mõistete üle.

Deleuze on mõtleja, kelle jaoks on tohutult olulised filosoofia seosed võimalikult paljude teiste ja erinevate distsipliinidega (alustades kunstist ja kirjandusest ning lõpetades matemaatika ja bioloogiaga), mistõttu on arutelu sihiks just interdistsiplinaarne filosoofia. See tähendab, et teretulnud on kõiksugu pikemad kõrvalepõiked kunsti ja muude kultuurivaldkondade, aga ka reaalteaduste juurde.

Igasugune tekstide kaasa lugemine on täiesti vabatahtlik (ehkki muidugi rõõmustav) ja Deleuze’ist (ega filosoofiastki) midagi teadma ei pea, sest Deleuze kipub olema ähmane igas keeles ja igal ajal.

Seminar toimub kuuel kevadisel teisipäeval kell 18.00 ruumis A202 ning iga kord võetakse ühiselt luubi alla mõni teema või mõiste, mida Deleuze põhjalikumalt käsitlenud on.

Saame kokku:

4. aprillil

18. aprillil

9. mail

16. mail

23. mail

30. mail 

9. märtsil kl 18 annab arhitekt ja urbanist Marcel Smets loengusarja esimese loengu Kaasaegne taristumaastik (The modern landscape of infrastructure). Kuna peamised avalikud investeeringud on tänapäeval pühendatud taristute rajamisele, peame käsitlema maanteid, raud- ja kergliiklusteid jt mitte ainult transpordisoontena, vaid pigem olulise avaliku ruumina. Loengus visandatakse, kuidas infrastruktuuri projekteerimine on liikunud algselt arhitektuurilväljalt inseneriprojektiks, ja selgitada, miks see areng on tänapäeval tagasi pöördumas. Smets tutvustab paradigmasid, mis domineerivad tänasel infrastruktuuri kujundamise maastikul.

Reedel 10. märtsil kl 11.30 toimub Marcel Smetsi raamatu “Foundations of Urban Design” (2022) tutvustus ja avatud seminar 4. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengitega EKA 4. korruse aatriumis (A400).

Kõik on oodatud!

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Marcel Smets on Leuveni Ülikooli emeriitprofessor, kes on õpetanud linnaplaneerimist Leuveni Ülikoolis ja Harvard GSD-s. Urbanistina on ta olnud oluliste linnaliste ümberehituste, nagu Leuveni raudteejaama piirkond, Nantes’i saare, Antwerpeni ringi oluliste sõlmpunktide peaarhitekt. Marcel Smets on töötanud avalikus sektoris Leuveni linna ruuminõunikuna (1995–2001) ja Flaami riigiarhitektina (2005–2010) ning juhtinud olulisi linnaehituse projekte Brüsselis, Rouenis, Genovas, Oportos ja Coneglianos. Avaldanud mitmeid artikleid ning raamatuid, millest viimaste seas on „The Landscape of Contemporary Infrastructure“ (2010–2016, koos K. Shannoniga) ja “Foundations of Urban Design” (2022).

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

9. märtsil kl 16.00 peab EKA aulas arhitektuuriloengu energiatõhusatest fassaadidest Thomas Eschenbach, Priedemann Facade-Lab GmbH arendusdirektor.

25-aastase fassaaditööstuse kogemusega inseneri ettekanne “Active Cavity Transition (ACT) Facade – transparency made energy-efficient” käsitleb kaasaegsete hoonefassaadide igas mõttes efektiivseid lahendusi. Vaatluse all on fassaadide ehituslikud eripärad, ruumisäästvus, energiakoormus, ehitusefektiivsus, valgustus ja temperatuurimõjud ning renoveerimislahendused, millega kaasaegne arhitekt projekteerides silmitsi seisab.

ACT tehnoloogia ühendab traditsiooniliste alumiiniumprofiilidest soojapidavate fassaadide eelised kaasaegsete valgustus-, õhuvahetuse- ja temperatuurilahendustega kokku täiesti uude süsteemi, mis tunduvalt vähendab investeeringuid ja ekspluatatsioonikulusid

Priedemann Fasade-LAB on kompetentsikeskus, mis osaleb aktiivselt unikaalsete tehnoloogiate väljatöötamisel ning tehes koostööd teadusasutuste ja erialaliitudega, suunab praktikas fassaadide ehitustulevikku.

Loeng on mõeldud arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Loeng toimub EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

22. veebruaril taasavatakse Ülemiste City Öpiku majas pop-up näitus “REKrulli: rekonstrueerides ruumikultuuri”, mis avati esimest korda eelmisel aastal Uus Euroopa Bauhaus’i festivali satelliitüritusena, Krulli kvartalis, Tallinnas. 

REKrulli superstuudio eesmärgiks oli Eesti Kunstiakadeemia tudengitega arendada jätkusuutlikest materjalidest paindlikku arhitektuuri, mis põhineb digitaalsel disainil ja -valmistamisviisil. Stuudio raames uuriti tavapärasest korteriühistu omandimudelist erinevaid kooselamise viise. Sihiks on seatud välja töötada kaasaegsed, kohandatavad ja tõhusad hoonekonstruktsioonid, kvaliteetsete ja hea keskkonnamõjuga ruumide loomiseks.

EKA arhitektuuriteaduskonna värske dekaani Sille Pihlaku sõnul on “Rekrulli näitus oluline näidisprojekt, sellest kuidas suured arendused saaksid innovatsiooni ja teadust veel enne detailprojekti planeeringut kaasata. Lihtsamalt öeldes, meie erksad tudengid küsivad õigel ajal õigeid küsimusi ja saavad läbi selle suunata arendusplaanide kulgu. ReKrulli on üks nendest lahendustest, mille abil uurisime, kuidas soovime koos elada? Küsisime endalt, kas saaksime jagada kaugelt rohkem ruume, kas saaksime kütta ja jahutada tervet kvartalit 100m ujumisbasseiniga? Seda kõike tehes, kas ka õpetajad ja tuletõrjujad saaaksid endale sellises eluruumis endale korterit lubada? Nii pragmaatiliselt kui poeetiliselt teemale lähenedes, jõuame tuleviku kooselu ruumini, millest on igal linnajao esindajal, ärksal kogukonnaliikmel ning arendajal midagi kaasa võtta.”

REKrulli superstuudio toetab EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK käimasolevat uurimisprojekti “sLender”, mis uurib, millist tüüp-kortermaja Tallinn täna vajab ning kuidas lahendada uus kortermaja Eesti puidutööstuse ning arhitektide kõige paremaid teadmisi rakendades.

Rauno Mätas, Mainor Ülemiste juhatuse liige ja arendusjuht, lisab: “On äärmiselt tänuväärne, et EKA tudengid on REKrulli stuudio raames läbi puitarhitektuuri tegelenud niivõrd oluliste teemadega nagu ringmajandus, modulaarsus, privaatne ja jagatud ruum ning vaimne tervise.  Nimetatud teemad kattuvad Ülemiste City väärtustega ning loodetavasti leiame nii mõnegi idee käesolevatest projektidest, et neid Ülemiste City elukondliku hoonestuse planeerimisel silmas pidada ja ellu viia.“
Seekordne puitarhitektuuri võimalusi presenteeriv näitus on loogiline jätk Ülemiste linnaku püüdlustele – luua põnevat ja jätkusuutlikku linnaruumi.
Mainor ASi juhatuse esimees Kadi Pärnits lisab: “Aasta tagasi käsitleti Ülo Pärnitsa nimelise stipendiumifondi raames puidust korrusmajadega seonduvaid väljakutseid koostöös TalTechiga. Oleme väga rõõmsad, et EKA-ga sõlmitud koostööleping leiab linnakus rakendamist nii erinevatel ja viljakatel viisidel.”

Avamisel võtavad sõna, lisaks Kadi Pärnitsale, Sille Pihlakule, Rauno Mätasele ka Eesti Puitmajaliidu tegevjuht, Annika Kadaja ja näituse kuraatorid Helin Kuldkepp ja Mattias Ots.

REKrulli 2022. aasta näitusest EKA veebis

pakk.artun.ee

Näitus tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunktidest.

Reedest, 20. jaanuarist on Rotermanni soolalaos avatud suurnäitus “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960.–1980. aastatel”, mis uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.–1980. aastatel.

Mitmeid taasavastatud Ida Euroopa ja lääne autoreid koondaval näitusel on väljas tööd, mis tõukusid uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viisid seda edasi ootamatutesse suundadesse.

Näiteks ennustati arvutiseerunud ühiskonnas töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduti masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsiti kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehnoloogiakeskse maailma edasiarendused, iroonilised ja absurdini viidud olukorrad, mis kritiseerivad ratsionaalset maailma ja kõnelevad hilismodernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

Näitusel on teiste seas esindatud arhitektid, kunstnikud ja rühmitused: Archizoom, Yuri Avvakumov, Alexander Brodsky & Ilya Utkin, Igor Dřevíkovský & David Vávra, Dviženie, Stano Filko, István B. Gellér, Anna Halprin Jozef Jankovič, NER, Tiit Kaljundi, Jevgeni Klimov, Mari Kurismaa, Kai Koppel, Vilen Künnapu, Leonhard Lapin, Hardijs Lediņš, Avo-Himm Looveer, Kirmo Mikkola, Stefan Müller, Jüri Okas, OHO, Ain Padrik, Alessandro Poli, László Rajk, Toomas Rein, Sirje Runge, Superstudio, Tõnis Vint jt.

Pressipildid leiate siit.

Eesti Arhitektuurimuuseumi direktori Triin Ojari sõnul asetab näitus Eesti 1970.-1980. aastate arhitektuuri esmakordselt rahvusvahelisse konteksti ja teeb seda visuaalselt väga mõjusalt, kõrvutades meie kunstnike ja arhitektide töid lisaks Vene paberarhitektidele ka Poola, Tšehhi, Itaalia, Läti ja mitme teise maa autoritega. Näitusel hajub piir kunsti ja arhitektuuri vahel, sest mõlemad panustavad tuleviku kujutamisse võrdsel moel.

„Arhitektuurimuuseumi jaoks on olnud tegu erakordselt laenutusterikka protsessiga, sest eksponeeritavad tööd pärinevad ligi 30 erinevast nii riiklikust kui ka erakollektsioonist Euroopas ja Kanadas ning kõigi niitide kokku viimine on kuraatoritele olnud tõeline detektiivitöö,“ ütleb Ojari. „Hea meel on tõdeda, et meie arhitektuurimuuseum on usaldusväärne partner mitmele maailma tippmuuseumile nagu Tate, Nürnbergi Neues Museum, Canadian Centre for Architecture, Drawing Matter Collection Ühendkuningriigis ja Museum Folkwang Essenis.“

Näituse kuraatorid on Andres Kurg ja Mari Laanemets ning assistent Kristina Papstel. Kujunduse lõi Kaisa Sööt ning graafilise kujunduse Indrek Sirkel. Näitus valmib koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, sellele eelnenud uurimistööd on rahastanud Eesti Teadusagentuur (PRG530). Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Laanemets ja Kurg on varem koos kureerinud näitused “Keskkonnad, projektid, kontseptsioonid: Tallinna kooli arhitektid 1972-1985” (Eesti Arhitektuurimuuseum, 2008) ja “Me metamorfne tulevik: Disain, tehniline esteetika ja eksperimentaalne arhitektuur Nõukogude Liidus” (Vilniuse rahvusgalerii ja Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseum, 2011-2012).

Andres Kurg on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur ja arhitektuuriteooria professor. Tema uurimistöö fookuses on 1960.-1980. aastate Nõukogude Liidu arhitektuur ja disain, selle seosed tehnoloogia ja igapäevaelu muutuste ning alternatiivsete kunstivooludega.

Mari Laanemets on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur. Tema uurimisteemad on 1960. ja 1970. aastate alternatiivne kunst Nõukogude Liidus ja selle lõikumine arhitektuuri ja disainipraktikatega, sõjajärgne abstraktsionism ja moderniseerumise esteetika Ida-Euroopas.

Näitus Rotermanni soolalaos on avatud 30. aprillini ning näitusele toimuvad ka kuraatorituurid 28. jaanuaril, 11. märtsil ja 29. aprillil, algusega kell 14.00

Info
Facebook

Eesti Arhitektuurimuuseum, Narva kunstiresidentuur NART ja Eesti Kunstiakadeemia viivad vestlussarja (H)ARUTUS üheskoos Narva. 

21. jaanuaril võtame (h)arutada mälestusmärgid, mälukultuur ja pärandi tulevik Narvas.  

Viimasel poolel aastal on Eesti üldsus tegelenud monumentide ja nõukogudeaegse pärandi lahkamisega ­– milline monument sobib ja milline mitte? Narva linn oli esimene, kus monumendid ja sümbolid avalikust ruumist ära viidi.

Jaanuarikuisel vestlusõhtul arutame koos kohaliku kogukonnaga pärandi tähenduste üle ­– on see asukoha-, võimu- või rahvuspõhine nähtus? Mil viisil ja keda tuleks kaasata avalikku diskussiooni, mis on lahvatanud monumentide ja ehisdekoori ümber?

Narva on püstitatud sel aastatuhandel ka uusi monumente, neist tuntuim on Paul Kerese mälestusmärk, aga ka 2000. aastal (taas)avatud „Rootsi lõvi“ ning protsendikunsti teosena valminud „Padi“ Eesti Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva kolledži õppe- ja majutushoone ees. Mõtleme ühiselt uute monumentide mõju üle ning analüüsime, milliseid monumente on tänasesse linnaruumi põhjust lisada. Narva päranditeemas on olulised Narva ajalooline vanalinn ja selle taastamise väljavaated.

Vestlusõhtul osalevad ekspertidena Eesti Kunstiakadeemia rektor, arhitektuuriajaloolane Mart Kalm; arhitekt ja Ida-Viru õiglase ülemineku koordinaator Ivan Sergejev ning narvalane, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse tudeng Jaroslavna Nazarova. Vestlust modereerib Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor, arhitektuuriteadlane Triin Ojari.

(H)ARUTUS algab 21. jaanuaril, 2023, kell 16.00 Narva kunstiresidentuuris (Joala 18).

Sündmus on eesti keeles sünkroontõlkega vene keelde.

NB! Küsimusi küsida ja kaasa arutada saab igaüks oma emakeeles.
Osalemine tasuta.

Pärast vestlusõhtut pakume suupisteid ning seejärel, kell 18 algab NART-i filmiõhtu.

(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.

Vestlussarja (H)ARUTUS toetavad Eesti Kultuurkapital ja Advokaadibüroo RASK.

Lisainfo: Grete Tiigiste
Telefon: 6257002
E-post: grete.tiigiste@arhitektuurimuuseum.ee

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 8. veebruaril 2023 kell 15.00 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub tänavu 1. veebruarist kuni 31. märtsini.

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

Infotunni salvestus SIIN: https://forms.gle/fPNPAd4oMXDzK6JM8

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee