Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.
Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu
Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.
Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”
Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.
Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.
Loe intervjuud Juss Heinsaluga
______
Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan
Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.
Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.
Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.
Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.
Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.
Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.
Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.
Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.
Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga
Teisipäeval, 10. novembril kell 17 avame EKA Galeriis Juss Heinsalu isikunäituse “AL₂SI₂O₅(OH)₄” ning Lauri Kiluski, Martin Melioranski ja Urmas Puhkani korraldatud rahvusvahelise keraamika töötoa-näituse “Keraamiline dimensioon”. Näitused jäävad avatuks kuni 28. novembrini.
Sissepääs näitusele ja avamisele toimub Kotzebue tänavalt. Palume avamisel kanda maski.
Al₂Si₂O₅(OH)₄
Juss Heinsalu
Al₂Si₂O₅(OH)₄ on lihtsustatud keemiline valem, mis määratleb savi mineraalset koostist. Samanimeline väljapanek on jätk suve alguses toimunud näitusele “Pinnavaade” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Kokku on pandud valik savi erinevatest kasutusviisidest nii keraamika, klaasi, graafika kui ka uudsete materjalikoosluste näol. Heinsalu käsitleb savi kui algmaterjali, meediumit ja keskkonda. Oma materjaliuurimusliku loometööga vaatab ta lähemalt savi omadusi, sidudes need omavahel mütoloogiliste tuletiste, teaduslike hüpoteeside ja spekulatiivsete lahendustega. EKA Galeriis on väljas saviga trükitud graafilised lehed, klaasi ja savi kooslusel sulatatud materjalinäidised, keraamilised elemendid, bioplastikul ja villal põhinev savi-nahk, videoformaadis kujutlusi savi mikro-makro skaalast ja veel palju muud.
Kunstnik lisab: „Minu stuudiopraktikas põimuvad materjal leiutatud vahenditega, mütoloogia ja rahvatarkus kaasaegse tehnoloogiaga. Toetun tihtilugu fiktsioonile, et mänguliselt vaadelda ja mõtestada ümbristsevat ilma. Ka näitusel on savi ühtlasi baasmaterjal, vorm ja keel, metafoor ning peegeldus.”
Juss Heinsalu on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga. Sügisel alustas ta täiendõpinguid EKA sisearhitektuuri osakonnas. Eelnevalt on ta osalenud aktiivselt erialastes projektides ja näitustel mitmel pool Euroopas ning Põhja-Ameerikas.
Kunstniku poolsed tänud näituse teostusel ning loometegevuse toetusel: Eesti Kunstnike Liit, Arts Nova Scotia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti, keraamika, ehte- ja sepakunsti osakonnad, NSCAD Ülikooli graafika osakond, Valge Kuup, kunstniku pere ja lähedased.
Loe intervjuud Juss Heinsaluga
______
Keraamiline dimensioon
Lauri Kilusk, Martin Melioranski ja Urmas Puhkan
Rahvusvaheline töötuba-näitus „Keraamiline dimensioon“ tutvustab saviprindi võimalusi EKA-s. Projekti korraldajateks on Urmas Puhkan ja Lauri Kilusk keraamika osakonnast ning Martin Melioranski arhitektuuri osakonnast. Toetavate jõududena on suureks abiks Madis Kaasik prototüüpimise laborist ja Kaiko Kivi süsteemiarhitektina.
Pea viie aasta jooksul on erinevate erialade esindajad nii EKAst kui mujalt maailmast olnud kaasatud eksperimentaalsesse protsessi, mis läbi sajandite tekkinud materjaliteadmiste ning -tunnetuse kombineerimise kaasaegsete tehnoloogiliste väljunditega, tekitab uudseid tulemusi läbiproovitud materjalist.
Näitus „Keraamiline dimensioon“ annab ülevaate nii disaini, kunsti kui arhitektuuri vormi- ja ruumiloome teemade spektrist, mis toodud füüsilisse keskkonda ladestades rafineeritult savimassi digitaalsete töövahendite ja spetsiaalselt konstrueeritud 3D printerite ning kohandatud koostööroboti abil.
Kui võrrelda selle tulemusi nüüdseks juba üldlevinud plastiku 3D printimisega, toob see esile selge erinevuse – savi on märgatavalt „elusam“, isegi peale digitaal-mehaaniliste töötlusetappide läbimist. Savi, tulenevalt oma ainelistest omadustest, jätkab liikumist ka peale numbriliselt täpse kuju saamist. See omakorda annab talle teatud iseloomu, võrreldes teiste, tööstuslikult rohkem testitud digiprintimise materjalidega, vältides seega kergesti tekkida võivat tuimust ja kuivust.
Neid omadusi on omakorda integreeritud teiste materjalide omadustega, et saada spetsiifilisi komposiitsegusid. Kivivilla ja vanapaberi jäägid, liiv jt materjalid avavad uus- ja taaskasutuse vaatenurga ning ühtlasi parandavad baasmaterjali printimisomadusi.
Oma töötoa-näitusega soovime alustada laiemat diskussiooni savi 3D printimise teemadel. Selle näituse ajal muutub EKA Galerii omamoodi laboratooriumiks, kus uued objektid elustuvad pideva katsetamise käigus. Vaatlejalt oodatakse küsimusi ja arvamusavaldusi, muutes ta seeläbi sarnaseks protsessis vahetult osalejatega. Kavandame ka veebivahendatud kohtumisi mitme omaala rahvusvaheliselt tunnustatud ja väljakujunenud praktikuga.
Kõrvuti valmisteostega, mis tehtud enne näitust, täieneb ekspositsioon pidevalt performatiivsete lisakihtidega, integreerides masinliku intelligentsi inimliku avastamisrõõmuga, et saavutada uusi tulemusi – näidates nii õnnestumisi kui eksimusi.
Osalevad: Elize Hiiop, Madis Kaasik, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Urmas Puhkan, Laura Põld, Oksana Teder, Katri Jürimäe, Sanna Lova, Jekaterina Burlakova, Aleksandra Kazanina, Kristel Ojasuu, Helena Tuudelepp.
Loe intervjuud Urmas Puhkani ja Lauri Kiluskiga
EKA Keraamika tudengid valmistasid 2020 kevadsemestril õppeaine “Objekt eksterjööri” raames ARS Kunstilinnaku hoovile skulptuuri “Metamorfoosid”. Iga kolmanda kursuse tudeng pakkus välja oma skulpturaalse visiooni korstna ümrusse. Väljavalituks osutus Eva Volmersoni töö, mille tudengid eriolukorrast sõltumata teostasid kodustes tingimustes ja põletasid ARS Keraamikakeskuse uues gaasiaahjus. Valmis tuules liikuv seadeldis, mis pidevalt muudab oma kuju ja laseb end loodusest mõjutada. Peale Eva osalesid projektis Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Liis Selder, Arantza Gonzalez Machuca, Dagmar Martin ja Mirjam Kustov. Mirjam paigaldas keskuse seinale ka lõbusa individuaalse skulptuuri “EXIT”
Tudengeid juhendasid Urmas Puhkan ja Kristel Saan.
EKA Keraamika tudengid valmistasid 2020 kevadsemestril õppeaine “Objekt eksterjööri” raames ARS Kunstilinnaku hoovile skulptuuri “Metamorfoosid”. Iga kolmanda kursuse tudeng pakkus välja oma skulpturaalse visiooni korstna ümrusse. Väljavalituks osutus Eva Volmersoni töö, mille tudengid eriolukorrast sõltumata teostasid kodustes tingimustes ja põletasid ARS Keraamikakeskuse uues gaasiaahjus. Valmis tuules liikuv seadeldis, mis pidevalt muudab oma kuju ja laseb end loodusest mõjutada. Peale Eva osalesid projektis Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Liis Selder, Arantza Gonzalez Machuca, Dagmar Martin ja Mirjam Kustov. Mirjam paigaldas keskuse seinale ka lõbusa individuaalse skulptuuri “EXIT”
Tudengeid juhendasid Urmas Puhkan ja Kristel Saan.
Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.
Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld
Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan
Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.
Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld
Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan
EKA keraamika osakonna kolmanda kursuse tudengid osalesid näitusel “Omavahel” Tallinna Botaanikaaias. Näituse pealkiri juhib tähelepanu teoste sisulisele poolele, kus noored kunstnikud käsitlevad teemasid, millest enamasti räägitakse omavahel. Osavõtjad: Merilin Põldre, Mart Vaarpuu, Joosep Pihl, Eveline Hintsala(Soome), Margit Terasmees, Kristel Ojasuu, Eve Hint ja Clelia Piirsoo. Juhendajad: Urmas Puhkan ja Kristel Saan
EKA keraamika osakonna kolmanda kursuse tudengid osalesid näitusel “Omavahel” Tallinna Botaanikaaias. Näituse pealkiri juhib tähelepanu teoste sisulisele poolele, kus noored kunstnikud käsitlevad teemasid, millest enamasti räägitakse omavahel. Osavõtjad: Merilin Põldre, Mart Vaarpuu, Joosep Pihl, Eveline Hintsala(Soome), Margit Terasmees, Kristel Ojasuu, Eve Hint ja Clelia Piirsoo. Juhendajad: Urmas Puhkan ja Kristel Saan
Teise kursuse näituseporojekt “Elav vale” toimus 24.mai – 3. juuni 2018 Pirita Kloostri varemetes. Osavõtjad: Kadri Margus, Eva Volmerson, Maria Port, Kairit Mäeots, Maarja Tänav, Ave Eiland
Teise kursuse näituseporojekt “Elav vale” toimus 24.mai – 3. juuni 2018 Pirita Kloostri varemetes. Osavõtjad: Kadri Margus, Eva Volmerson, Maria Port, Kairit Mäeots, Maarja Tänav, Ave Eiland
Kõik keraamikahuvilised, EKA meenete fännid ja glögisõbrad on oodatud reedel, 13. detsembril kell 15 Eesti Kunstiakadeemia 2. korruse avatud alale, sest seal saab tutvuda kaheksa uue versiooniga EKA tassist. Tasside funktsionaalsust katsetatakse glögi joomisega. Edaspidi saab EKA tudengite ja töötajate ideekavandite järgi valmistatud sangadega tasse soetada kommunikatsiooniosakonnast, ruum D207, ja ilma sangadeta tasse EKA sööklast.
Meie keraamika osakonna magistrant Elize Hiiop, kes on EKA tassi loomise projektijuht, kirjeldab tassi loomislugu:
“EKA tass ehk kuidas ühest sai kaheksa
EKA tassi loomine sai alguse juba 2017. aastal kui EKA uue hoone ehitus oli täies hoos. EKAlaste soov oli, et meie sööklas võiks olla kasutusel, mitte Hiinast ega Indiast, vaid selle maja seinte vahel valminud nõud – alustuseks tass. Esmalt ühildati tassi projekt keraamika eriala projektiga, kus hindamiste järgsel hääletusel kogus enim hääli Mart Vaarpuu puitsangaga tass. Suve hakul jätkasid neli tudengit sangade disainimise ja valmistamisega, et osaliselt toota tass Eesti Portselanitehases. Kuna sangad valmisid käsitsi ja tööd-vilet nähti omajagu, siis sai EKA tass esimese aasta lõpuks ühe sanga asemel neli erinevat nägu.
EKA uue hoone avamisel võeti tassid soojalt vastu ja olid nii populaarsed, et kadusid poole aastaga silmapiirilt – kes aegsasti jaol, sai osta, kes jäi ilma, see võttis tassi nähtavasti sööklast kaasa. Suur nõudlus kinnitas, et tegemist on hea asjaga, kuid korrektuurid olid vajalikud. Esimene eesmärk oli tassi tootmine täielikult automatiseerida. Tehase tootlikkus on päevas keskmiselt 1000 sanga, kuid see tähendab, et ühes kipsvormis on 4 paari ühesuguseid standardseid sangasid. Loomeressurss pole raisata, tahtsime siiski nelja paari erinevaid täiesti ebastandardseid sangasid, et igaüks võiks leida oma lemmiku. Protsessi käigus ilmnes, et ühe sanga disain ei vastanud kahjuks tehase tootmistingimustele ning neljasesse sangade vormi oli vaja leida uus asemik. 2018. aastal korraldasime konkursi uuele sangale sedakorda EKA tugiüksuste töötajatele, et disainimisel saaksid kätt proovida inimesed, kes enamasti on hindaja, otsustaja või kasutaja rollis aga harva loojad ise.
Žürii otsuse kohaselt pälvis ülekaaluka esimese koha muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadussekretär Maris Veeremäe EKA visuaalset identiteeti kandev lahendus, teist ja kolmandat kohta jagasid vanemraamatupidaja Hedi Tõnisson ja finants- ja haldusdirektor Andres Tammsaar ning neljandat-viiendat kohta disainiteaduskonna õppespetsialistid Helen Kuldkepp ja Katrin Sütt. Kuna tegemist oli ikkagi enneolematute disainsangadega, siis soovis tehase tootmisjuht, et riskide minimeerimiseks tehtaks proovivalu kolmele esimesele sangadisainile välja selgitamaks tootmiskõlbulikkus väheamlt ühele. Algas töö 3D laboris ja keraamika osakonnas.
3+3=8. Peale konkurssi jäi keraamikavalu moodulisse veel kaks kohta, mis ootasid täitmist. Terve suvi olid EKA meistrid tasside loomise juures abistanud – 3D joonestanud, kipsi ja silikooni valanud, printinud ja freesinud ning seejuures 3D labori masinaid, programme ja teadmisi aina täpsemaks lihvinud. Seega oli õiglane pakkuda vakantseid kohti prototüüpimise labori juhataja Madis Kaasikule ja keraamika osakonna meister Lauri Kiluskile. Mudelite ja vormide juures rakendati uusi tehnoloogiaid, mis tulevikus pakuvad EKA tudengitele ja valdkonna inimestele mitmekesisemaid lahendusi ja samas täpsemaid tulemusi. Tehastootmise juurutamine on ajamahukas – et tundma õppida iga disaini spetsiifikat, langes tehases tootlikkus kümneid kordi – see on originaalsuse hind. Esimese tellimusena tarniti koolile 250 tassi. Igal tassil on käetunne sees, kui lähemalt imetleda ja seda saab teha EKA-s juba tuleval reedel 13.12 kell 15 teise korruse vahealal A200. Edaspidi on võimalik tasse soetada kommunikatsiooniosakonnast, lihtsamaid ilma sangata tasse saab kaasa haarata sööklast, seekord raha eest. Kui on oma, siis hoitakse.
EKA tassi projekt on tähelepanu ja tunnustust saanud mitmete teiste ülikoolide esindajatelt, sest nähakse kooli avatust ja toetust tudengi algatusele ning koostöövalmidust tootmisettevõtetega. Pidasin oluliseks juhtida disainiprotsesse nii, et saaks maksimaalselt võimalused ja ressursid ära kasutatud ning kõik osapooled jääksid tulemusega rahule. Täname Eesti Portselanitehast usalduse ja ebatavalise kunstiprojektiga kaasa tulemise eest. Loodan, et EKA inimeste poolt EKA-le loodud portselantassid pakuvad pikka kasutamisrõõmu ja inspireerivad tudengeid uutele julgetele mõtetele.”
Kõik keraamikahuvilised, EKA meenete fännid ja glögisõbrad on oodatud reedel, 13. detsembril kell 15 Eesti Kunstiakadeemia 2. korruse avatud alale, sest seal saab tutvuda kaheksa uue versiooniga EKA tassist. Tasside funktsionaalsust katsetatakse glögi joomisega. Edaspidi saab EKA tudengite ja töötajate ideekavandite järgi valmistatud sangadega tasse soetada kommunikatsiooniosakonnast, ruum D207, ja ilma sangadeta tasse EKA sööklast.
Meie keraamika osakonna magistrant Elize Hiiop, kes on EKA tassi loomise projektijuht, kirjeldab tassi loomislugu:
“EKA tass ehk kuidas ühest sai kaheksa
EKA tassi loomine sai alguse juba 2017. aastal kui EKA uue hoone ehitus oli täies hoos. EKAlaste soov oli, et meie sööklas võiks olla kasutusel, mitte Hiinast ega Indiast, vaid selle maja seinte vahel valminud nõud – alustuseks tass. Esmalt ühildati tassi projekt keraamika eriala projektiga, kus hindamiste järgsel hääletusel kogus enim hääli Mart Vaarpuu puitsangaga tass. Suve hakul jätkasid neli tudengit sangade disainimise ja valmistamisega, et osaliselt toota tass Eesti Portselanitehases. Kuna sangad valmisid käsitsi ja tööd-vilet nähti omajagu, siis sai EKA tass esimese aasta lõpuks ühe sanga asemel neli erinevat nägu.
EKA uue hoone avamisel võeti tassid soojalt vastu ja olid nii populaarsed, et kadusid poole aastaga silmapiirilt – kes aegsasti jaol, sai osta, kes jäi ilma, see võttis tassi nähtavasti sööklast kaasa. Suur nõudlus kinnitas, et tegemist on hea asjaga, kuid korrektuurid olid vajalikud. Esimene eesmärk oli tassi tootmine täielikult automatiseerida. Tehase tootlikkus on päevas keskmiselt 1000 sanga, kuid see tähendab, et ühes kipsvormis on 4 paari ühesuguseid standardseid sangasid. Loomeressurss pole raisata, tahtsime siiski nelja paari erinevaid täiesti ebastandardseid sangasid, et igaüks võiks leida oma lemmiku. Protsessi käigus ilmnes, et ühe sanga disain ei vastanud kahjuks tehase tootmistingimustele ning neljasesse sangade vormi oli vaja leida uus asemik. 2018. aastal korraldasime konkursi uuele sangale sedakorda EKA tugiüksuste töötajatele, et disainimisel saaksid kätt proovida inimesed, kes enamasti on hindaja, otsustaja või kasutaja rollis aga harva loojad ise.
Žürii otsuse kohaselt pälvis ülekaaluka esimese koha muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadussekretär Maris Veeremäe EKA visuaalset identiteeti kandev lahendus, teist ja kolmandat kohta jagasid vanemraamatupidaja Hedi Tõnisson ja finants- ja haldusdirektor Andres Tammsaar ning neljandat-viiendat kohta disainiteaduskonna õppespetsialistid Helen Kuldkepp ja Katrin Sütt. Kuna tegemist oli ikkagi enneolematute disainsangadega, siis soovis tehase tootmisjuht, et riskide minimeerimiseks tehtaks proovivalu kolmele esimesele sangadisainile välja selgitamaks tootmiskõlbulikkus väheamlt ühele. Algas töö 3D laboris ja keraamika osakonnas.
3+3=8. Peale konkurssi jäi keraamikavalu moodulisse veel kaks kohta, mis ootasid täitmist. Terve suvi olid EKA meistrid tasside loomise juures abistanud – 3D joonestanud, kipsi ja silikooni valanud, printinud ja freesinud ning seejuures 3D labori masinaid, programme ja teadmisi aina täpsemaks lihvinud. Seega oli õiglane pakkuda vakantseid kohti prototüüpimise labori juhataja Madis Kaasikule ja keraamika osakonna meister Lauri Kiluskile. Mudelite ja vormide juures rakendati uusi tehnoloogiaid, mis tulevikus pakuvad EKA tudengitele ja valdkonna inimestele mitmekesisemaid lahendusi ja samas täpsemaid tulemusi. Tehastootmise juurutamine on ajamahukas – et tundma õppida iga disaini spetsiifikat, langes tehases tootlikkus kümneid kordi – see on originaalsuse hind. Esimese tellimusena tarniti koolile 250 tassi. Igal tassil on käetunne sees, kui lähemalt imetleda ja seda saab teha EKA-s juba tuleval reedel 13.12 kell 15 teise korruse vahealal A200. Edaspidi on võimalik tasse soetada kommunikatsiooniosakonnast, lihtsamaid ilma sangata tasse saab kaasa haarata sööklast, seekord raha eest. Kui on oma, siis hoitakse.
EKA tassi projekt on tähelepanu ja tunnustust saanud mitmete teiste ülikoolide esindajatelt, sest nähakse kooli avatust ja toetust tudengi algatusele ning koostöövalmidust tootmisettevõtetega. Pidasin oluliseks juhtida disainiprotsesse nii, et saaks maksimaalselt võimalused ja ressursid ära kasutatud ning kõik osapooled jääksid tulemusega rahule. Täname Eesti Portselanitehast usalduse ja ebatavalise kunstiprojektiga kaasa tulemise eest. Loodan, et EKA inimeste poolt EKA-le loodud portselantassid pakuvad pikka kasutamisrõõmu ja inspireerivad tudengeid uutele julgetele mõtetele.”
1923. aastal kutsuti Tallinna Kunsttööstuskooli keraamika õppetooli juhatajaks Ungari keraamik Géza Jakó (1886–1943), kes töötas Eestis kuni 1934. aastani. Géza Jakó töö lõi Tallinna keraamikale korraliku tehnilise baasi. Ungari meistri käe all said tugeva erialase ettevalmistuse mitukümmend noort keraamikut ja valmis ka esimene eestikeelne keraamikaõpik.
Meenutamaks Géza Jakó panust Eesti keraamikaõpetusse valmis 2002. aastal koostöös Ungari Suursaatkonnaga kunstnikust reljeefne mälestustahvel, mis paigaldati Kunsttööstuskooli järeltulija Tallinna Kunstiülikooli seinale. 2013. aastal kui hoone lammutati, läks tahvel ehituse käigus kaduma. Ungari Välismajanduse- ja Välisministeeriumi toel tehti mälestustahvlist koopia. See meenutab Ungari professori panust EKA keraamikaosakonna ajalukku nüüd juba uue hoone seinal.
Mälestustahvel avati Eesti Kunstiakadeemias 10. oktoobril 2019.
1923. aastal kutsuti Tallinna Kunsttööstuskooli keraamika õppetooli juhatajaks Ungari keraamik Géza Jakó (1886–1943), kes töötas Eestis kuni 1934. aastani. Géza Jakó töö lõi Tallinna keraamikale korraliku tehnilise baasi. Ungari meistri käe all said tugeva erialase ettevalmistuse mitukümmend noort keraamikut ja valmis ka esimene eestikeelne keraamikaõpik.
Meenutamaks Géza Jakó panust Eesti keraamikaõpetusse valmis 2002. aastal koostöös Ungari Suursaatkonnaga kunstnikust reljeefne mälestustahvel, mis paigaldati Kunsttööstuskooli järeltulija Tallinna Kunstiülikooli seinale. 2013. aastal kui hoone lammutati, läks tahvel ehituse käigus kaduma. Ungari Välismajanduse- ja Välisministeeriumi toel tehti mälestustahvlist koopia. See meenutab Ungari professori panust EKA keraamikaosakonna ajalukku nüüd juba uue hoone seinal.
Mälestustahvel avati Eesti Kunstiakadeemias 10. oktoobril 2019.
Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala II kursuse tudengite näitus SISU.
Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.
Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld
Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan
Näitust toetavad: EKA, Telliskivi Loomelinnak, OÜ Kerako, Wienerberger AS
Suur aitäh: Anne Eelmere, Annika Teder, Urmas Puhkan, Jaan “The Master of Fire” Viirand, Bianka Soe, Annika-Arianne Jõks, Mari Viitso, Vitali Kustov, Norman Kustov, Mart Vainre
Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala II kursuse tudengite näitus SISU.
Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.
Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld
Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan
Näitust toetavad: EKA, Telliskivi Loomelinnak, OÜ Kerako, Wienerberger AS
Suur aitäh: Anne Eelmere, Annika Teder, Urmas Puhkan, Jaan “The Master of Fire” Viirand, Bianka Soe, Annika-Arianne Jõks, Mari Viitso, Vitali Kustov, Norman Kustov, Mart Vainre
Kuraator: Marika Agu
Kunstnikud: Laura Põld, Ingrid Allik, Dre Britton
Graafiline disain: Aadam Kaarma & Sandra Kosorotova
Kolm kunstnikku – Ingrid Allik, Dre Britton ja Laura Põld – eksponeerivad EKKMis isiklikust elust ja koduruumist inspireeritud objekte, mis kutsuvad vaatajaid ette kujutama nende autorite võimalikke biograafiaid. Näitusel esitatud tööd viitavad kaasaegsele elutunnetusele ja -viisile. Tegemist on jälgedega, mille abil on võimalik rekonstrueerida üldinimlikke argipäevaseid tegevusi ja elukeskkonda.
Guugeldades vastuseid küsimustele, kuidas teha lõket, milline koeratõug sobib kaaslasena sinu iseloomuga, mida süüa õhtusöögiks või mis põhjustab teatud terviserikke, näib, et igale probleemile on olemas lahendus, tuleb osata ainult küsida. Hakkamasaamine laiemas kultuurilises ja ühiskondlikus mõttes on paratamatult igaühe vabadus ja vastutus ning see on tingitud ka elukeskkonnas leiduvatest vahenditest. Spetsiaalselt selleks näituseks loodud kunstiteos-objektid püüavadki sel rühmanäitusel toimida lähtuvalt oma kasulikkusest, kuid paraku nad kukuvad selles läbi. Kuna neid eksponeeritakse muuseumis, on nad millegi virtuaalse – võimaliku, kujuteldava – võimendatud viitepunkt, mistõttu on tegemist kõike muud kui praktiliste asjadega.
Näitusega kaasneb kataloog, mis sisaldab fotograafi Alan Proosa dokumentatsiooni ning näitusel osalejate pseudobiograafiaid ja elukulgu kujutavaid graafikuid, mille on koostanud kunstnik Camille Laurelli.
Kataloogi esitlus toimub 4. novembril.
Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstnike Liit.
Näitus on avatud 29. septembrist 4. novembrini.
Kuraator: Marika Agu
Kunstnikud: Laura Põld, Ingrid Allik, Dre Britton
Graafiline disain: Aadam Kaarma & Sandra Kosorotova
Kolm kunstnikku – Ingrid Allik, Dre Britton ja Laura Põld – eksponeerivad EKKMis isiklikust elust ja koduruumist inspireeritud objekte, mis kutsuvad vaatajaid ette kujutama nende autorite võimalikke biograafiaid. Näitusel esitatud tööd viitavad kaasaegsele elutunnetusele ja -viisile. Tegemist on jälgedega, mille abil on võimalik rekonstrueerida üldinimlikke argipäevaseid tegevusi ja elukeskkonda.
Guugeldades vastuseid küsimustele, kuidas teha lõket, milline koeratõug sobib kaaslasena sinu iseloomuga, mida süüa õhtusöögiks või mis põhjustab teatud terviserikke, näib, et igale probleemile on olemas lahendus, tuleb osata ainult küsida. Hakkamasaamine laiemas kultuurilises ja ühiskondlikus mõttes on paratamatult igaühe vabadus ja vastutus ning see on tingitud ka elukeskkonnas leiduvatest vahenditest. Spetsiaalselt selleks näituseks loodud kunstiteos-objektid püüavadki sel rühmanäitusel toimida lähtuvalt oma kasulikkusest, kuid paraku nad kukuvad selles läbi. Kuna neid eksponeeritakse muuseumis, on nad millegi virtuaalse – võimaliku, kujuteldava – võimendatud viitepunkt, mistõttu on tegemist kõike muud kui praktiliste asjadega.
Näitusega kaasneb kataloog, mis sisaldab fotograafi Alan Proosa dokumentatsiooni ning näitusel osalejate pseudobiograafiaid ja elukulgu kujutavaid graafikuid, mille on koostanud kunstnik Camille Laurelli.
Kataloogi esitlus toimub 4. novembril.
Toetajad ja koostööpartnerid: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus, Eesti Kunstnike Liit.
Näitus on avatud 29. septembrist 4. novembrini.
EKA II kursuse keraamikatudengid kutsuvad neljapäeval, 24. mail Pirita kloostri varemetesse näituse „Elav vale” avamisele kell 18:00.
Näitusetöö vaatleb läbi erinevate pilkude “valeks” nimetatud nähtust. Valel on mitmeid nägusid ja igale meist vaatabki ta erinevast paigast ja erineva näoga vastu. On lihtsaid ja kergelt äratuntavaid kõigile teada olevaid pahesid, näiteks milliseid on väga ilmekalt väljendanud Ave Eiland oma tööga: “Seitse surmapattu”. On ühiskonnas valusalt vastu kajavaid suure purustusjõuga valesid, selliseid, mida keegi oma ellu ei tahaks, seda teemat uurib Kairit Mäeotsa töö. Järjest teravnev inimtekkelise keskkonnasaaste probleem on kaunilt ja küsivalt välja mängitud Maria Port`i esteetilises “jäätmekompositsioonis”.
Aga vale võib olla ka peidetud, isegi hästi peidetud, lausa nii, et tuleb võtta aega, uurimaks nähtuste hingeelu ja tabamaks pinnaaluseid liikumisi, sellest peenest meditatsioonist kutsub osa saama Eva Volmersoni abstraktne lähenemine… ja veel võib vale olla koomiline nagu ilmneb Kadri Marguse käsitluses või suisa sümboolne Maarja Tänava silma läbi nähtult. Näitusetöödes avaneb ilmekalt, mille üle autorid südant valutavad ja mille üle kaasa mõtlema on oodatud ka publik.
Kohtumiseni Pirita kloostris!
EKA II kursuse keraamikatudengid kutsuvad neljapäeval, 24. mail Pirita kloostri varemetesse näituse „Elav vale” avamisele kell 18:00.
Näitusetöö vaatleb läbi erinevate pilkude “valeks” nimetatud nähtust. Valel on mitmeid nägusid ja igale meist vaatabki ta erinevast paigast ja erineva näoga vastu. On lihtsaid ja kergelt äratuntavaid kõigile teada olevaid pahesid, näiteks milliseid on väga ilmekalt väljendanud Ave Eiland oma tööga: “Seitse surmapattu”. On ühiskonnas valusalt vastu kajavaid suure purustusjõuga valesid, selliseid, mida keegi oma ellu ei tahaks, seda teemat uurib Kairit Mäeotsa töö. Järjest teravnev inimtekkelise keskkonnasaaste probleem on kaunilt ja küsivalt välja mängitud Maria Port`i esteetilises “jäätmekompositsioonis”.
Aga vale võib olla ka peidetud, isegi hästi peidetud, lausa nii, et tuleb võtta aega, uurimaks nähtuste hingeelu ja tabamaks pinnaaluseid liikumisi, sellest peenest meditatsioonist kutsub osa saama Eva Volmersoni abstraktne lähenemine… ja veel võib vale olla koomiline nagu ilmneb Kadri Marguse käsitluses või suisa sümboolne Maarja Tänava silma läbi nähtult. Näitusetöödes avaneb ilmekalt, mille üle autorid südant valutavad ja mille üle kaasa mõtlema on oodatud ka publik.
Kohtumiseni Pirita kloostris!
