Rubriik: Disaini­­teaduskond

EKA graafilise disaini III kursuse BA tudengid kutsuvad kõiki teisipäeval, 6. detsembril, kell 17.00 ühisnäituse „I will always remember…“ avamisele.

Näitusel on võimalik tutvuda teostega, milles autorid on kombineerinud erinevaid tehislikke ja loodusest pärit materjale, luues sellega täiesti uue maailma. Vaatamata laiale teemadespektrile ja isiklikele lähtekohtadele, on teostes lähemal vaatlusel mitmeid ühiseid jooni.

Näitusel osalevad Aleksander Alev, Elisabeth Järve, Emma Reim, Erik Merisalu, Karl Kevad, Katariina Kesküla, Katrin Kannu, Kaur Joonas Karu, Kertu Klementi, Csenge Kinga Kovács, Magnus Harjak, Steven Pikas. Näitus valmis Kaspar Sellini juhendatud kursuse raames.

Näitus on avatud kahel päeval:
teisipäeval, 6. detsembril, kell 17.00–22.00
neljapäeval, 8. detsembril, kell 15.00–22.00

Aadress: Tulika põik 4a, Tallinn

Facebooki-üritus siin lingil. Rohkem infot emaililt sellin.kaspar@gmail.com

Kolmapäeval, 7. detsembril, kell 18.00, toimub Eesti Kunstiakadeemias ruumis A306 disainiajakirja Leida esimese numbri ilmumise puhul vestlusring “Finding Leida”.

Ruth-Helene Melioranski, Sean Yendrys, Kärt Ojavee ja Tüüne-Kristin Vaikla arutlevad uue ajakirja võimalike perspektiivide üle.

Vestlust modereerib Leida peatoimetaja Taavi Hallimäe.

Disain: Alexandra Margetic ja Oliver Long

Diskussioon toimub inglise keeles.

Teisipäeval, 26. jaanuaril kell 18.00–19.00 toimub Zoomis EKA graafilise disaini magistriõppekava infotund kõigile huvilistele ja potentsiaalsetele sisseastujatele. Tegu on rahvusvahelise (st ingliskeelse) magistriõppekavaga, kuhu vastuvõtt algab juba 1. veebruaril ning avalduste tähtaeg on 6. märts, 2023.

Infotund on hea võimalus rohkem teada saada EKA graafilise disaini magistriprogrammist, selle sisust, õppevormist ning ka inimestest selle õppekava taga. Jagatakse sisseastujale olulist infot ning kõigil on võimalus täiendavaid küsimusi küsida. Infotundi viivad läbi õppekavajuht Sean Yendrys ja II kursuse magistrant Rita Davis. Infotund toimub Zoomis ja inglise keeles.

Zoomi link saadetakse kõigile registreerunutele kaks tundi enne ürituse algust.

Lisainfot graafilise disaini magistriõppekava kohta. Avalduste vastuvõtt: 1. veebruar – 6. märts 2023.

Visuaali autor on teise kursuse magistrant Gréta Þorkelsdóttir.

Lugemik 100 Books näitus projektiruumis Page Not Found

Kirjastus Lugemik tähistab oma 100. raamatu ilmumist näitusega projektiruumis Page Not Found, Haagis, Hollandis. Näituse koostas Indrek Sirkel, kirjastuse üks algatajatest ning EKA nooremteadur ja doktorant.

2. detsembril avaneval näitusel on eksponeeritud kõik Lugemiku seni ilmunud trükised ning lisaks igal nädalal ühe erineva kunstniku teosed mõnest hiljutisest Lugemiku väljaandest. Oma teoseid näitavad kunstnik ja EKA õppejõud Kristina Õllek, kunstnikud Lene Baadsvig Ørmen ja Erika Hock, ja EKA fotoosakonna professor, kunstnik Marge Monko. Samuti tulevad eksponeerimisele kõik kirjad projektist Dear Friend, mille algatasid EKA graafilise disaini osakonnas Sandra Nuut ja osakonna juhataja Ott Kagovere.

Näituse avamisel toimub Kristina Õlleku uue raamatu “Filter Feeders, Double Binds and Other Blooms” esitlus. Raamatusse on kirjutanud tekstid kuraator Angeliki Tzortzakaki ja Amsterdami Ülikooli keskkonnahumanitaaria abiprofessor Jeff Diamanti, raamatu kujundas EKA graafilise disaini osakonna külalisdotsent Kert Viiart.

Näituse puhul ilmub ka Lugemiku sajas raamat – näituse kataloog, mis koosneb 100 leheküljest, millest igaüks on valitud ühest Lugemiku poolt aastatel 2010-2022 avaldatud 100 trükisest. Raamatusse on kirjutanud tekstid kunstnik ja kirjastaja Lieven Lahaye ning projektiruumi Page Not Found asutaja Sébastien Tien.

Lugemik 100 Books

2. detsember 2022 – 29. jaanuar 2023

Page Not Found: Space for Publishing as Artistic Practice

Boekhorststraat 126-128, Haag, Holland

Kristina Õllek, 2.–8. detsember 2022

Marge Monko, 9.–15. detsember 2022

Lene Baadsvig Ørmen, 16.–22. detsember 2022

Dear Friend, 14.–19. jaanuar 2023

Erika Hock, 21.–29. jaanuar 2023

Näituse graafilise kujunduse autor on Bart de Baets.

Näitust toetavad Mondriaan Funds, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Lugemik on iseseisev kunstikirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ja kunstnik Anu Vahtra. Lugemik on teinud koostööd suurel hulgal Eesti ja rahvusvaheliste kunstnike, disainerite, teoreetikute ning ka institutsioonidega, teiste hulgas: Marge Monko, Paul Kuimet, Laura Toots, Erika Hock, Kristina Õllek, Kristi Kongi, Merike Estna, Mari Laanemets, Flo Kasearu, Anu Vahtra, David Horvitz, Ingel Vaikla, Paulius Petraitis, Katerina Gregos, Kadri Noormets, Mikko Rikala, Alice Kask, Ott Metusala, Ingrid Ruudi, Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Tõnis Saadoja, Dénes Farkas, Anna-Stina Treumund, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Eesti Kaasaegse Kunsti Keskus, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Tallinna Kunstihoone, jpt.

Aastatel 2013–2020 pidas Lugemik oma esimest raamatupoodi Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil, aastatel 2020–2022 asus Lugemiku raamatupood Tallinna Kunstihoone all. Alates 2013. aastast on Lugemik osalenud erinevatel kunstiraamatumessidel üle maailma: Printed Matter’s NY Art Book Fair, Offprint Paris ja London, Bergen Art Book Fair, Ghent Art Book Fair, Singapore Art Book Fair, Miss Read: The Berlin Art Book Fair, and Friends with Books.

Lugemiku tegevust on aastate jooksul korraldanud mitmed inimesed: Anu Vahtra juhtis Lugemikku koos Indrek Sirkeliga aastatel 2010–2019, Laura Toots kuulus tiimi 2015–2017 ja Ott Kagovere 2018–2020. Kersti Heile on olnud Lugemiku raamatupoe juhataja aastast 2018. Hetkel veab Lugemiku tegevust Indrek Sirkel.

25. novembril avatakse Kogo galeriis näitus „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“, mis toob kokku interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga tegeleva kunstniku, EKA keraamika vilistlase Laura Põllu ning Eesti kaasaegse kunsti klassiku, ERKI disiani vilistlase, maalikunstnik ja graafik Andres Toltsi (1949–2014) teosed. 

Näituse kuraator on Šelda Puķīte.

Näituse avab etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance.

„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ on avatud 28. jaanuarini.

Kuigi Laura Põld ja Andres Tolts esindavad kaht väga eriilmelist põlvkonda, näivad nad jagavat sarnaseid visuaalseid koode ja huve. Need ühisjooned väljenduvad sarnastes mõtteprotsessides, mida võib täheldada selles, kuidas on kasutatud vormi, mustreid, materjale ja ruumi. Et seda tähelepanekut proovile panna, kutsus näituse kuraator Šelda Puķīte Laura Põldu looma uut töödesarja, mida eksponeeritakse koos Andres Toltsi maalidega, mis pärinevad Tartu Kunstimuuseumi kogust. 

Kogo galerii tänavuse näituse- ja publikuprogrammi pealkiri on valitseva õhkkonna vaimus „Minevik on olevik“. Poeetilise ja semantilise sõnamängu abil kirjeldatakse aega kui liikumisvahendit, mis toob teatud sündmused ja kogemused minevikust olevikku. Laura Põllu ja Andres Toltsi näitust võib pidada austusavalduseks Eesti kunstipärandile, mis koos üleilmsete mõjudega tiivustab jätkuvalt uut kunstnikepõlvkonda. Samuti saab näitusel kogeda, kuidas kunst ja kunstiajalugu mittelineaarses ajas koos eksisteerivad, pidevalt kattuvad ja erinevates vormides omavahel suhtlevad.

„Ühised jooned, jääkaru ja elevant“ avatakse 25. novembril kell 18.00 koos etenduskunstnik Sigrid Savi ja Laura Põllu performance’iga, kus kunstnikud mõtisklevad äratundmise, kodususe ja dekoratiivsuse üle ning komponeerivad koos liikumise, mis resoneerib eksponeeritavate teostega. Samal õhtul toimub Aparaaditehases ka Galeriide öö vol. 7. Näitust saab külastada 28. jaanuarini K–R kell 13–19, L kell 13–18. Galerii asub Tartus Aparaaditehases Kastani 42.

Laura Põld (snd 1984) on Tallinnas ja Viinis elav eesti kunstnik, kes tegeleb interdistsiplinaarse käsitöö ja skulptuuripõhise loominguga. Oma töös uurib ta pidevalt keskkonnaajalugu, inimlikke ja ka inimeseüleseid põhioskusi ja -vajadusi, näiteks vajadust kogukonna, turvatunde ja peavarju järele. Viimase aja töödes tegeleb ta põhjalikumalt materjalide valiku ning iga materjali ajaloolise ja poliitilise kontekstiga. Sealjuures kasutab ta oma keraamikas, kudumites ja tikandites traditsioonilisi käsitöö- ja ehitusvõtteid, mis pakuvad talle huvi lugude, mälu ja oskuste säilitajana.

Laura Põld on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat, Tartu Ülikoolis maalikunsti ning Linzi Kunsti- ja Disainiülikoolis skulptuurikontseptsioone ja keraamikat. Praegu on ta Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni ning keraamika osakonna kaasprofessor. Ta on pälvinud mitu auhinda ja stipendiumit, näiteks Eduard Wiiralti stipendiumi (2008), Ado Vabbe stipendiumi (2013), Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2014), Köler Prize’i peaauhinna (2016), Eesti Kultuurkapitali peapreemia (2018) ja Claus Michaletzi preemia (2021).

Andres Tolts (1949–2014) oli maalikunstnik ja graafik, kes pälvis kunstimaailmas laialdast tähelepanu juba 1960. aastatel, mil temast sai üks juhtivaid noori avangardkunstnikke Eestis. Ta oli koos Leonhard Lapini (1947–2022) ja Ando Keskkülaga (1950–2008) tuntud popkunstirühmituse SOUP ’69 asutaja. Toltsi on sageli nimetatud ainsaks tõeliseks Eesti popkunstnikuks, sest ta kasutas oskuslikult oma loomingus toorainena ümbritseva maailma visuaalset informatsiooni. Varasemal loomeperioodil oli Tolts enim tuntud kollaažide ja vormikatsetuste poolest.

Küpsema kunstnikuna pöördus ta tavapärasema maaliformaadi poole, kuid ei loobunud kunagi oma mängulisest autoripositsioonist. Tema maalidel käsitletud teemades kohtusid sageli nii triviaalsus (odavate materjalide kasutamine, postkaardi reprodutseerimine) kui ka teatud eetilised ja esteetilised seisukohad.

Kogo galerii on 2018. aastal asutatud kaasaegse kunsti galerii Tartus, mis keskendub eeskätt noorema põlvkonna kunstnike tutvustamisele Eestis ja rahvusvaheliselt. Galerii esindatavad kunstnikud on Eike Eplik, Alexei Gordin, Mari-Leen Kiipli, Kristi Kongi, Laura Põld, Līga Spunde ja Elīna Vītola. Kogo galerii nimetati Tartu 2021. aasta kultuuriorganisatsiooniks. 

Kolmapäeval, 23. novembril kell 16.00 toimub EKA fuajee treppidel avatud loeng ja diskussioon loovuurimuse võimalustest tegeleda ühiskonnas keeruliste ja konfliktsetegi küsimustega kuraator ja arhitektuuriteaduri dr Ines Moreira ning kommunikatsiooni- ja meediateadlase dr Nico Carpentier praktikate näitel.

Nende mõlema loovuurimus rändab paikadesse, mis on seotud mahajäetud ehitatud pärandi ja monumentidega ning panustab keerukasse, tundlikesse ja rebendeid tekitavasse arutellu mälestusmärkide ja ajaloo tõlgendamisel loovate vahenditega.

Üritus toimub Eesti Kunstiakadeemia Disainiteaduskonna ja Eesti Rahva Muuseumi museoloogia töörühma koostöös ning on osa COST EFAP „Contexts“ töörühma ühisest uurimusest Euroopa geograafilistel äärealadel.

Näitusel on eksponeeritud Eesti Kunstiakadeemia Aksessuaari ja köite osakonna sügissemestri nädalases meistriklassis “Kota—puutallaga sandaal” tudengite poolt teostatud jalanõud. Eksponeeritud unikaalsete jalatsite pealsed on valmistatud taaskasutatud tekstiilidest ja tööstuslikest jääk- või praakmaterjalidest.

Osalejad:
Angela Aavik, Helina Raud, Hanna Eliise Lahe, Jürgen Sinnep, Katarina Nemcova, Liis Tisler, Marie Willfort, Natalia Wojewnik

Juhendaja: Kristiina Nurk

Meister: Sirle Rohusaar

Näitus on avatud iga päev, kell 12.00–18.00

Estonian Design House+ poe 0. korrusel, aadressil Suur-Karja 14, Tallinn.

17. novembril, kell 17.30 peab keraamika töökojas B-602 avatud loengu keraamik ja õppejõud Neil Brownsword. 

Neil Brownsword on Staffordshire Ülikooli professor, kes uurib postindustriaalset keskkonda seoses keraamikatööstuse ajaloo ja arheoloogiaga. Oma loomingus käsitleb ta meistrioskuste avaldumist materjalis, vormis ning performatiivsetes kordustes.
www.staffs.ac.uk/people/neil-brownsword

“Murtud metsad” räägib loo Pedrogão Grande surmava metsatulekahju enne ja pärast. See analüüsib suhet maaga, mis näib olevat hakanud ohtlikult ja ettearvamatult toimima. Teos on vastus traumale, mis tuleneb antropotseeni postapokalüptilisel maastikul elamisest. See väljendab muret, armastust ja hirmu koha pärast, mida eukalüptiistandused on muutnud.

Teosed on valatud Quercus Suberi ehk korgitamme esimese korgi saagi sisse. Quercus Suber, erinevalt sissetoodud eukalüptist, on pärit Portugalist ja on tänu oma koorele üks tulekindlamaid puid. Kuum sulametall paneb korgi järjekordsele proovile.

Siin välja toodud tööd on jätk Eesti Kunstiakadeemia lõputööle.

Rohkem infot Reverso galerii veebis

Juba kümnendat korda annab Eesti Klaasikunstnike Ühendus välja aunimetust “Tunnustatud klaasikunstnik”. Tunnustust jagatakse üle kahe aasta keskendudes laureaadi selgitamisel tema loomingule ja erialasele tegevusele just viimastel aastatel. Keerukatele koroona-aastatele 2020 ja 2021 tagasi vaadates valis Eesti Klaasikunstnike Ühendus aunimetuse nominentideks Merle Kannuse, Kati Kerstna ja Rait Präätsa. 

Auhind antakse üle Okapi galeriis 2. novembril kl 18.00, kus sel puhul avatakse kolme nominendi ühisnäitus ¨empiiria¨. Näituse rahvusvahelises kunstielus aktiivsete autorite kodumail olevatest teostest pani kokku Maarja Mäemets, kelle sõnul: “Kati Kerstnat, Merle Kannust ja Rait Präätsa ühendab neile omane empiiriline inimese ja tema loodud süsteemide vaatlus, mis eri moel kunstnike teostesse kandub ja materjalis vormub. Läbi isiklike teraste uurimuste saavad klaasis ainest kihistunud narratiivid, kus teiste seas märksõnadeks satiir, konflikt, taipamine”.

Tunnustatud klaasikunstniku 2020-2021 valib välja žürii koosseisus Elo Liiv (skulptor, installatsioonikunstnik, pedagoog), Anneli Porri (kunstiteadlane, kunstikriitik, pedagoog), Karin Vicente (kunstiteadlane, Adamson-Ericu muuseumi programmijuht-kuraator), Tiina Sarapu (klaasikunstnik) ja Urmas Puhkan (keraamik, Eesti Kunstiakadeemia professor).

2022. aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks klaasiaastaks. Sellel pika ajalooga materjalil on asendamatu roll paljudes valdkondades (tehnoloogia, majandus, keskkond, kultuur, meditsiin jne). Eesti Klaasikunstnike Ühenduse sündmused on pühendatud rahvusvahelisele klaasiaastale.

Täname toetajaid:
Klaasissepa OÜ
Aindhooven OÜ
Anora Estonia AS

Näitus jääb avatuks 19. novembrini.