Rubriik: Disaini­­teaduskond

19. septembril avatakse Prantsusmaal Clermont-Ferrandis näitus IMAGINE !, mis on tänavuse FITE (Festival International des Textiles Extraordinaires) peanäitus ja üldteema.

EKA tekstiiliosakonna dotsent Krista Leesi on kutsutud esinema installatsiooniga „Herringbone“ ehk versiooniga kunstniku 2019. aastal toimunud näitusest „Herringbone by Krista Leesi“.

Tänavu kümnendat tegutsemisaastat tähistav festival pakub ainulaadset võimalust, luues rahvusvahelise kohtumispaiga, et tutvustada tekstiile, millel on tugev kultuuriline või päranduslik tähendus. Festivali idee on kokku kutsuda kõik viis mandrit, et erinevatest riikidest loovisikud, kunstnikud, disainerid, käsitöömeistrid ja teised saaksid kohtuda. Üritus soovib näidata inimsusega seotud teemasid, keskkonnaalaseid ning majanduslikke teemasid, mis kõik on erakordsetest tekstiilidest lahutamatud.

Krista Leesi teose inspiratsiooniallikaks on nii traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste on ’kalasaba’) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes ’heeringas’). Leesi herringbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka mujale.

IMAGINE ! näitus toimub Bargoin muuseumis, kus asub suurim väljaspoolt Euroopat pärit tekstiilide kollektsioon, mis teeb muuseumist ainulaadse säilituskeskuse maailmas.

Festivaliga kaasneb kakskeelne kataloog.

Näitus jääb avatuks kuni 26. märtsini, 2023 ja liigub siis edasi Leetu.

Varasemate festivalidega on võimalik tutvuda kodulehel.

Lisainfo:
Krista Leesi
+372 522 1152
krista.leesi@artun.ee

http://www.kristaleesi.ee

Adamson-Ericu Muuseumis on veel kuni 25.09 võimalik külastada näitust “Mõjukas materjal. Disain ja uued tehnoloogiad”.

Näituse raames uuritakse eri materjalide ja uute tehnoloogiate kasutamist nüüdisaegsete Eesti kunstnike ja disainerite loomingus ning kutsutakse kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad.

Näitus kutsub kaasa mõtlema, milline on meie isiklik suhe materjalidesse ning missugust sotsiaalset ja keskkondlikku mõju materjalid avaldavad. Uuritakse, kuidas avardavad digitaalsed tehnoloogiad, 3D-printimine, lasergraveerimine või ultraheliõmblused traditsiooniliste materjalide – portselan, klaas, puit või tekstiil – kasutusvõimalusi ning väljendusrikkust. Käsitöö ja digitehnoloogiate koostöös sünnib põnevaid lahendusi, mis pakuvad uutmoodi esteetikat, kuid sunnivad ühtlasi ümber mõtestama kunstniku harjumuslikku autoripositsiooni.

Paljusid disainereid ajendab soov rakendada oma töös senise tootmise-tarbimise-äraviskamise-mentaliteedi asemel ringmajanduse mudelit, mis tõhustaks loodusressursside kasutamist. Kuidas luua terviklahendusi sisaldavat kestlikku disaini, arvestades sealjuures, millist keskkonnamõju avaldab eseme valmistamine ja mis saab tootest tarbimistsükli lõpus? Nii otsitaksegi loodussõbralikke alternatiive plastile ja teistele sünteetilistele, suure keskkonnajäljega materjalidele. Välja on töötatud jätkusuutlikke ja kompostitavaid ning isegi süsiniknegatiivseid materjale, mis mitte ei tooda juurde, vaid seovad kasvuhoonegaase. Samuti otsitakse võimalusi jäätmete ümbertöötlemiseks, kasutades neid uute materjalide toorainena või vähendades jäätmeteket näiteks moetööstuses nullkululõigete eelistamisega.

Näitusel eksponeeritud teosed pakuvad nutikaid lahendusi globaalsetele probleemidele, tõestades mõjusalt, et jätkusuutlik materjalikultuur on võimalik.

Osalevad puha EKA kunstnikud: Elize Hiiop, Siim Karro, Lauri Kilusk, Eve Koha, Marta Moorats, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Johanna Ulfsak, Riina Õun

Näituse kuraator: Karin Vincente

Näituse kujundaja: Villu Plink

Foto: Marina Pushkar

Alates 17. septembrist näeb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näitust „Raamatukujundaja töötuba. Jüri Kaarma ja hilisnõukogude trükikunst“, mis aitab avada graafilise disaini unustusehõlma vajunud materiaalset reaalsust.

„Graafiline disain ümbritseb meid tänapäeval igal pool ja igaüks on graafiline disainer. Pildistamine ja fotode töötlemine, fontide ja värvide valimine, kollaažimine, kujundamine ja printimine, mis enne digirevolutsiooni olid eksklusiivsed, nõudsid aega, erioskusi ja kollektiivset pingutust, on nüüd iseenesestmõistetavad protseduurid iga arvutikasutaja jaoks,“ ütleb näituse kuraator Maria Muuk.

Ent veel mõnikümmend aastat tagasi võis lihtsaimgi kujundusvõte tähendada mitut tundi fotolaboris, mikroskoopilisi lõikamis-kleepimistöid, kõnesid ja kirju kirjastusse ja trükikotta, 300-kraadist sulametalli, arvukaid proovitõmmiseid ja metsikut materjalikulu.

„Noored disainerid ja digitaalsete disainivahendite kasutajad toonaseid kujundustöid aga enam ei tea ega mäleta. Nendega pole eriti palju tegeldud, neid pole säilitatud ja neid pole ka uuritud – iseäranis arvestades nõukogulikke töötingimusi,“ märgib Muuk. „Näitus on esimene samm selle pärandi taasavastamise, mõistmise ja ümbermõtestamise teel tänapäeva kontekstis, võimaldamaks paremini hinnata disainiajaloo saavutusi – või õigupoolest tajuda nendena ka kõige igapäevasemaid, ülimalt kollektiivse pingutuse tulemusena sündinud trükiseid ja kujundusi.“

Näituse autorid Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma ja Eve Kask on väljapanekut luues aluseks võtnud Jüri Kaarma (1950–2011) Lasnamäe korterateljees säilinud haruldaselt põhjaliku protsessiarhiivi.

Jüri Kaarma sai tuntuks ajakirja Vikerkaar, Loomingu Raamatukogu ning entsüklopeediate kujunduste autorina. Tema enesekindel hilismodernistlik tüpograafiline käekiri on alates 1974. aastast vorminud tuhandeid trükiseid. Nende kujundused sündisid hilisöistel ateljeesessioonidel, abiks kummiliim, skalpell ja fotosuurendusaparaat, mida Jüri kasutas tagurpidi kaamerana. Näitusel esile tõstetud eksponaadid selgitavad ilmekalt, millised piirangud kehtisid hilisnõukogude ajal kujundajale ning kui leidlikult nende piirangute raames tegutseti.

Ajal, mil paljud meie digivaimustuses küpsenud põlvkonnast otsivad kobamisi alternatiive automatiseeritud vahenditele ja standarditele, mõjub graafilise disaini tehnoloogilisse ajalukku sukeldumine nagu sõõm värsket õhku. Näitus seab meie ette küsimuse, milliste tulemusteni võiks viia ajalooliste disainitööriistadega katsetamine tänapäeval. Fotomenetlus- ja trükiprotsesside varem tajutud puudujääke hindavad ümber sekkumised kirjadisainerilt Aimur Takkilt ning kirjastamisduolt Knock! Knock! Books. Näitust saadab põhjalik saalijuhis-kataloog, mille kujundus ühendab fotoladumise põhimõtted tänapäevaste digitehnoloogiatega.

Näitus jääb avatuks 13. novembrini 2022.

Näitusel saab lisaks ajaloolisele materjalile näha Aimur Takki töösolevat kirjatüüpi Würfel ning kirjastamis- ja disainiduo Knock! Knock! Books (Else Lagerspetz & Loore Viires) värsket lühijutustust „Kirjavõlglane“.

Näitusega kaasneb mitmekülgne publikuprogramm:

17. septembril kell 13.00–14.00 toimub näitusel kuraatorituur, mida juhib Maria Muuk.
22. septembril algusega kell 20 linastub film „Graphic Means: A History of Graphic Design Production“ (Briar Levit, USA, 2016).
15. oktoobril toimub kultuuriplakati töötuba, kus saab katsetada plakati kujundamist fotokollaažmeetodil.
Novembris toimub näituse teemasid koondav vestlusring, kuupäev täpsustamisel.

Näituse autorid: Maria Muuk, Anna Kaarma, Aadam Kaarma, Eve Kask
Kuraator: Maria Muuk
Graafiline disain: Anna Kaarma
Ruumikujundus: Aadam Kaarma
Konsultant: Eve Kask
Kirjadisain: Aimur Takk

Tartu Kunstimaja väikeses saalis on avatud Pilvi Tammoja ja Erinn M. Cox’i ühisnäitus „Too tüdruk“.

Kunstnikud esitlevad näitusel kaasaegseid ehteid, mis kujutavad, eitavad, defineerivad ja moonutavad kujutluspilte, mida me endast naistena kanname.

Ehted on inspireeritud haavatavusest, tugevustest, hirmudest ja soovidest – on tõelised või kujutletud. Need räägivad sellest tüdrukust, keda sa võid tunda, kes sa võid olla.

Tammoja ja Cox lisavad: „Pimedas on see kõik trikk. Ja keegi ei tea. Oleme hetkes, hetkedes. Meie silmad heidavad pilgu, ajame teid naerma, oleme provokatiivsed, tantsime, joome. Teeskleme, et meil on lõbus. Murrame omaenda südameid. Ja me teeme seda ikka ja jälle.“

Pilvi Tammoja (s 1991) on Eestist pärit interdistsiplinaarne kunstnik, kes elab Tallinnas. Tal on moedisaini bakalaureusekraad ja ehtekunsti magistrikraad, mis annab talle ainulaadse arusaama vormidest ja kehast, mille tulemuseks on mitmekesised tööd, mis on valmistatud pidevalt muutuvatest materjalidest alates siidniidist kuni malmini. Ta on eksponeerinud oma töid grupinäitustel ja moeetendustel ning on töötanud ka akende, fotokomplektide ning rekvisiitide disaini ja valmistamise kallal.

Erinn M. Cox (s 1976) on Ameerika Ühendriikidest pärit ehtekunstnik, kes elab Eestis. Tal on BFA ja MFA kraad skulptuuris ning magistrikraad ehtekunstis. Erinn on oma töid eksponeerinud USA-s ja rahvusvaheliselt, mida rõhutavad tema valik Schmuck 2018 ja 2020, SOFA CHICAGO ja 21grammise rändnäituse jaoks. Ta pälvis Galerie Marzee Graduate Prize’i ja Wallpaper* Magazine nimetas ta tulevaseks disainitäheks. Samuti on Erinn USA kaunite kunstide ja kunstiajaloo dotsent ning Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud. Ta on avaldanud artikleid kaasaegse kunsti, disaini, ehete ja filosoofia teemadel ning on veebiajakirja Louise & Maurice (www.louiseandmaurice.com) asutaja ja autor.

Eriline tänu: Tartu Kunstimaja,  Plattform Schmunkkunst

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 2. oktoobrini.

Lisainfo:
Tanel Asmer
Tartu Kunstimaja produtsent
produtsent@kunstimaja.ee
5562 1192

www.kunstimaja.ee
facebook.com/kunstimaja

DEAR FRIEND
15.–29. september 2022
Avamine 15.09 kl 18.00

Kallis sõber,

Me oleme sulle pikalt mõelnud ja seetõttu ootame pikisilmi sinuga kohtumist näitusel “Dear Friend” 15.–29. september 2022 Eesti Kunstiakadeemia galeriis. Loodame, et sul on aega läbi hüpata ja pikemalt jutustada. EKA Galerii uksed avanevad 15. septembril kell 18:00. 

Alates 2019. aasta algusest oleme kirjutanud, voltinud, publitseerinud, jaganud ja postitanud inglise keelset väljaannet “Dear Friend”. Tänaseks on “Dear Friendi” kirju ilmunud neli hooaega. Meile tundus, et sel sügisel on aeg omavahel kokku saada, et rääkida kirjastamisest, kirjutamisest, trükistest, koos tegemisest ja miks mitte ka lihsalt sellest, kuidas meil läheb. 

“Dear Friend” näituse väljapanek koosneb ilmunud kirjadest. Neid saab lugeda, kaasa võtta ja kohapeal postiga edasi saata. Kirjade kõrval on väljas ka meie kirjasõprade tööd ja trükised. Need on enamasti pisikesed väljaanded, mis haakuvad “Dear Friendi” projektiga sisuliselt, vormiliselt, kogukondlikult ja teevad seda riigipiiride üleselt. 

“Dear Friendi” näitust saadab tihe publikuprogramm, kus on kavas uute perioodiliste väljaannete ja trükiste esitlused, 20.–23.09 toimub kirjade lugemise, salvestamise ja kuulamise sündmus “Tracks as envelopes”, mida viib läbi oH raadio; 24.09 on “Dear Friendi” sümpoosion, päev täis ettekandeid, vestlusi ja esitlusi; 29.09 viime läbi “Dear Friend” kirjade kirjutamise workshopi ning palju muud.

Koos näitusega ilmub “Dear Friendi” kataloog, kuhu on kaastööd teinud Singapuris tegutsev disainikriitik Justin Zhuang, disainer ja kirjutaja Else Lagerseptz ning kunstnik Lieven Lahaye. Kataloogist leiad ka seni ilmunud kirju ning valiku fotosid meie tegevusest. Raamatu esitlus toimub sümpoosionil 24. septembril. 

PUBLIKUPROGRAMM

16.–29. september, EKA Galerii

16.09 17:00 kunstnik Lieven Lahaye esitleb väljaande “Catalog” uut numbrit

20.09–23.09  11:00–13:00 & 14:00–16:00 oH raadio “Tracks as envelopes”, “Dear Friend” kirjade avalikud lugemised, host Paula Buškevica. Tule lugema.

22.09 18:00 “Exercises in Practical Mischievery” trükiste esitlus, Laura Pappa, Carlo Canun, Maki Suzuki

24.09 12:00–17:00 “Dear Friendi” sümpoosion ja kataloogi esitlus. Tule ja võta osa. 

28.09. 18:30 EKA GD MA tudengite trükise “All Horses Are the Same Colour” esitlus 

29.09. 18:00 Dear Friend kirja kirjutamise workshop. Tule ja kirjuta kiri!

SÜMPOOSION

24. september 12:00–18:00, EKA Galerii

“Dear Friendi” sümpoosionil ettekannete ja vestluste käigus mõtestatakse  eksperimentaalseid ja omaalgatuslikke kirjastamispraktikaid ja -küsimusi, kirja saatmist kui kirjastamist ning disainimist kui kirjutamist.

Sümpoosion toimub inglise keeles. 

12:00 Kogunemine

12:30 Ettekanne “Avalikustamata suhted”, Henk Groenendijk 

Henk Groenendijk reisib Sofiast, Bulgaariast, et avada mõned kastid, mis on täis tudengite trükiseid, valikut töid Test Pressi näituselt ja ajakirja Test Press koopiaid. Henk räägib meile tudengite trükiste kogust ja seostest, mis ei pruugi esialgu meile nähtavad olla. Ühenduskohad on aga muuhulgas peidus raamatutes ja postrites.. 

Henk Groenendijk on kollektsionäär, õppejõud ja Test Press Booksi kuraator. Ta oli pikaaegne Gerrit Rietveldi akadeemia graafilise disaini osakonna professor ning on pannud aluse Rietveldi ja Sandbergi raamatukogu trükiste arhiivile. 

13:00 “Loeng ei-millestki: loetamatu teksti loetavusest”, Arja Karhumaa

Millest koosnevad tüpograafilised tekstid? Kuidas on tüpograafia seotud keele, pildi ja kirjaga? Kuidas sa loed loetamatut teksti? Mida kujutab endast kirjatüüp väljaspool vormi, meie kooseksisteerimise ja sotsiaalse keskkonna osana? See performatiivne esitlus ei anna nendele küsimustele vastuseid, ent püüab nende äärel seisatuda 

Arja Karhumaa on tekstidisainer, kodustamata akadeemik ja keeleloom. Ta on Aalto Ülikooli dotsent ja visuaalse kommunikatsiooni osakonna juhataja.

13:30 avatud vestlus

14:00–15:00 paus ja lõuna

15:00 Ettekanne de Appeli trükisest The Remote Archivist, Nell Donkers

Amsterdami De Appeli arhivaar Nell Donkers plaanib rääkida The Remote Archivistist, mis on korduv (üheleheküljeline poster-) väljaanne arhiivi teemal. Tänaseks on trükist ilmunud neli seeriat. Projekti eesmärk on kutsuda kunstnikke, mõtlejaid ja lugejaid sukelduma arhiivi sügavustesse  ning lasta neil arhiivimaterjali oma praktikaga seoses ümber mõtestada. Bardhi Haliti on projekti ja de Appeli majastiili disainerkujundaja. 

Nell Donkers on alates 2002. aastast hallanud Amsterdami De Appeli arhiivi (raamatukogu, arhiivi ja kogu) ja muutnud selle digitaalselt ligipääsetavaks. 

15:30 Queer.Archive.Worki ja “resting readeri” esitlus, Paul Soulellis

Paul Soulellise esitlus tutvustab tema tööd USAs Providence’is asuvas mittetulunduslikus raamatukogus, kirjastamisstuudios ja residentuuris Queer.Archive.Work, keskendudes seejuures kollektiivsusele sõltumatu kirjastamise kontekstis. “resting reader” on Queer.Archive.Worki raamatukogu riiulitelt leiduvast allikmaterjalist kokku pandud tekstide ja piltide raamat. Selle sisu on kokku pandud COVID-19 omikrontüve levimise ajal 2021. aasta detsembris ning teos avab laiu teemasid nagu puhkus, vaikus, hoolitsus, kväärimine, pühamu, peegeldamine, kollektiivsus ja suuremeelsus.

Paul Soulellis on kunstnik ja õppejõud USAs Providence’is. Ta tegeleb õpetamise, kirjutamise ja eksperimentaalse kirjastamisega, keskendudes kväärmetoodikatele ja võrgukultuurile. 

16:00 avatud vestlus

17:00 Dear Friendi kataloogi esitlus, Ott Kagovere ja Sandra Nuut

Ott Kagovere on Tallinnas tegutsev graafiline disainer ja Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja. 

Sandra Nuut on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kuraator. Varasemalt on ta töötanud Eesti Kunstiakadeemias ja New Yorgis galeriis Chamber. 

Näituse koostajad/kuraatorid: 

Ott Kagovere ja Sandra Nuut

Näituse kujundajad:

Ulla Alla ja Nika Gabiskiria

Kirjade autorid:
Alicia Ajayi, Stuart Bertolotti-Bailey, Claudia Doms, Nell Donkers, Maarin Ektermann, Rosen Eveleigh, Maryam Fanni, Saara Hannus, Eik Hermann, Paul John, Maria Juur, Ott Kagovere, Maarja Kangro, Arja Karhumaa, Kristina Ketola Bore, Nicole Killian, Rachel Kinbar, Tuomas Kortteinen, Keiu Krikmann, Kadri Laas, Else Lagerspetz, Lieven Lahaye, James Langdon, Jungmyung Lee, Kai Lobjakas, Michelle Millar Fisher, Maria Muuk, Sheere Ng, Sandra Nuut, Laura Pappa, Jack Self, Indrek Sirkel, Paul Soulellis, Triin Tamm, Laura Toots, Alice Twemlow, Loore Viires, Sean Yendrys, Justin Zhuang

Kirjade visuaalide loojad: 

Mai Bauvald, Pärtel Eelmere, Martina Gofman, Kersti Heile, Laura Merendi, Mikk Oja, Rex, Johanna Ruukholm, Robin Siimann

Tänud:

Andres Alliksaar, Louis Biasin, Rita Davis, Pärtel Eelmere, Maarin Ektermann, Mark Foss, Triin Jerlei, Mette Mari Kaljas, Kaur Karu, Kertu Klementi, Else Lagerspetz, Rasmus Lukas, Laura Merendi, Anete Ots, Laura Pappa, Steven Pikas, Lola Maria Pärna, Emma Reim, Filipp Rotšenkov, Maret Sarapu, Georg Ander Sild, Indrek Sirkel, Mariliis Tarja, Ljubov Terukova, Taylor Tex Tehan, Laura Tursk, Pille-Riin Valk

Detailne näituse programm: facebook.com/events/440404928139944/440701844776919

“Dear Friendi” veebiarhiiv: https://gd.artun.ee/dearfriend/ 

Sündmust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Euroopa Regionaalarengu Fond

Tervita kõiki ja peatse kohtumiseni!

Sandra & Ott

Ruumi-installatsioon ‘Kadri läheb roheliseks’
20.–21. septembril
Tallinnas, HOP galeriis, kell 12.00-18.00

Sissepääs vaba.

Näituse moto (kunstiteadlase Tiina Abeli parafraas
oma isa tragikoomik Ervin Abeli ütelusest):
Elada tuleb nii, et kui sa kokku kukud,
siis kõik arvavad, et suurest õnnest.

Tegelikult õnnest tegelda näiteks taaskasutuse ja recyclinguga, selle tulemustega. Te leiate end elutoast, kus kohtuvad rohepöördekatsed ja sellega seonduv koomika.

Osalustasu ega eelregistreerimist ei ole.

Sotsiaalse disaini päevad

8.–9. september, EKAs

Eestis on vaimse tervisega kimpus 40000 last. Igal aastal visatakse meil ära 164 miljoni euro väärtuses toitu. Meil on tungiv vajadus mõista riiki saab unud üle 45000 Ukraina põgeniku keerulist kogemust. Kuidas võiks sotsiaalne disain aidata meid nende teemade mõistmisel ning nendega tegelemisel? 

Sotsiaalse disaini päevadel kohtuvad EKAs kakskümmend kaks valdkonna professionaali, et arutleda järgnevate küsimuste üle:

•   Millist poliitilist mõju omavad disainerid?
•   Miks on disain sotsiaalne praktika?
•   Kas disaini meetodid võiksid meil aidata ühiskondlikke muutusi mõista ja käsitada?

Disaini roll ühiskonnas on tormakas muutumises. On selgelt tajutav, kuidas disaini ei peeta pelgalt enam uute toodete väljamõtlemise praktikaks, vaid seda nähakse üha enam tehnikate kogumina, mille abil tegeleda keerukate probleemidega. Siit tuleb ka vajadus disaini muutunud rolli majanduslikes ja poliitilistes küsimustes määratleda. 

Nagu ütles MOME sotsiaalse disaini uurimiskeskuse juht Bori Fehér: “See üritus aitab leida vormi kiiresti arenevale uurimisvaldkonnale, mis aitab Eestis arendada uusi kaasava disaini ja sotsiaalse sekkumise viise.”

Järgmisel aastal avab EKA uue sotsiaalse disaini magistriõppe, kus tegeletakse disaini kui sotsiaalse ja poliitilise praktikaga. Õppekava eesmärgiks on aidata disaineril mõista ühiskondlike muutuste tagamaid ning võimestada õppijaid tänaste keerukate probleemidega tegelemisel. 

Sotsiaalse disaini päevadest võtavad osa kolleegid üle Euroopa, et arutada valdkonna võtmeküsimusi. Näiteks on Guy Julier kirjutanud aktivismist ja disaini majanduslikust mõõtmest, Jesko Fezer arhitektuurist ja kogukondlikkusest, Eeva Berglund sellest, kuidas uurida keskkonnaaktivismi. Jussi Koitela on uurinud külalislahkust ning valdkondadeüleseid praktikaid, Maija Rozenfelde disainiinstitutsioone, Bianca Herlo rohujuuretasandi poliitikaid ja kodanikutaristuid. Adam Drazin on kirjutanud disainiantropoloogiast, Liene Ozoliņa ühiskonnateooriast ning Alvise Mattozzi innovatsioonist ja jätkusuutlikkusest, jne, jne.

Sotsiaalse disaini päevade raames toimuvad ka mitmed eksperimentaalsed töötoad ning väljasõidud, kus keskendutakse mitmesugustele teemadele, nagu vaimne tervis, liikideülene suhtlemine ja põliselanike õigused. Nendel päevadel saab Tallinnast hetkeks Euroopa sotsiaalse disaini pealinn. 

_______________

Neljapäev, 8. september / A-101

10:30 Ümarlaud: Mida võimaldab sotsiaalne disain?

Osalejad: Bori Fehér (MOME Budapest), Guy Julier (Aalto), Alvise Mattozzi (Politecnico Torino), Ruth-H. Melioranski (EKA)

13:30 Avatud formaadid / A-307

Hermione Spriggs (UCL): Metsiku järgimine / Liikideülesed vestlused.

Nathaly Pinto (Aalto): Disain Globaalse lõuna toetuseks.

16:00 Reis Paljassaarde Andra Aaloega.

Reede, 9. september / A-306

10:15 Ümarlaud: Millal, kus, kellega, milleks? Sotsiaalne käib alati mitmuses. 

Osalejad: Eeva Berglund (Aalto), Jesko Fezer (HFBK Hamburg), Bianca Herlo (UDK Berlin), Liene Ozoliņa (Läti Kultuuriakadeemia)

13:15 Ümarlaud: Kuidas hinnata interdistsiplinaarseid projekte? 

Osalejad: Adam Drazin (UCL), Jussi Koitela (Frame Finland), Maija Rozenfelde (Läti Kunstiakadeemia), Indrek Sirkel (Lugemik)

15:00 Avatud formaat: sotsiaaldisaini projektid EKAst.

Ott Kagovere & Sandra Nuut: tigupost, ehk kuidas kujundada ümber aega ja ruumi, mida me anname enesele millegi ütlemiseks ja mõistmiseks.

Eva Liisa Kubinyi & Maarja Mõtus, noorte vaimse tervise probleemide leevendamisest

Kristi Kuusk, sotsiaalsest disainist erivajadustega lastele

Urmas Lüüs, eakate inimeste üksindusest

16:15 Maria Derlõši välikülastus Lasnamäele.

_______________

Osalemiseks palun registreeru siin.

Lisainfo: Francisco Martínez, francisco.martinez@artun.ee / +372 58038079 

Projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Välisministeeriumi vahenditest Saksa Akadeemilise Vahetusteenistuse (DAAD) kaudu Balti-Saksa Kõrgkoolide Büroo.

Tiina Saidla joonistuste sari “Mängu ilu / Kõik kaardid laual” ja “Draama ilu / Kirjad Kadrile”
Kadri Mälk “Kuidas jutustada inimest”
1.–31. august 2022
Harju Maakonnaraamatukogu galerii, Keila

Kadri Mälk:
“Liitusin Tiina Saidla mõttega austusest oma õpetaja, prof Kuldkepi vastu. Austan Tiina visadust ja võrratut joonistusoskust. Käed tema piltidel!
Austan kunstnikke, kes näitavad oma loomingut ka väiksemates kohtades kui pealinnade peened esindusgaleriid. Andes sellega märku, et kunstnik sa võid olla, ent inimene sa pead olema.”

Prof. Kadri Mälk esitleb sel näitusel kolmeteistkümmet ehet aastatest 2016–2021.

Tiina Maidla:
“Olen Tiina Saidla Pärnust. Eluaegne kunstiõpetaja. Sündisin Vändras 1953. aastal, keskharidus Pärnu Koidula gümnaasiumist, 1961–1972. Õppisin 1975–1980 ERKI-s, metallehistöö erialal. Vahepeal töö Saaremaal, ettevõttes “Juveel”, Aste külas asuvas filiaalis. Aastal 1981 sündis poeg Siim. 1984–1996 õpetaja joonistuskateedris ERKI-s.1995–2002 kunstiõpetaja Pelgulinna gümnaasiumis. Alates aastast 2002 elan ja töötan Pärnus. 2002–2021 Pärnu kunstide kool, õppeained joonistamine ja kompositsioon. Isikunäitus Pärnu linnagalerii kunstnike majas oli novembris 2019. Nagu kirjutas Pärnu Postimees, võib väljapanekut vaadelda kui autobiograafilist mõtisklust armastusest, selle kaunidusest, ent ka varjukülgedest ja valust. Mõistan, et mu piltidele ei ole praegune aeg õige. Valitsev suund on kontseptuaalne kunst, näib, et käelisi oskusi polegi enam vaja (loe: joonistusoskuse kadu). Usun, et küll seegi muutub, millalgi ikka.

Kui vanem inimene meenutab olnut ja ehk tahab kirjutada memuaare, siis mõtlesin, ehk võiks lugusid pildikeeles jutustada. Mõni aeg pärast ema surma lappasime pojaga perekonna fotoalbumeid. Sealt tärkas idee – siit midagi saab! Nii valmiski 2018–2019 grafiitpliiatsiga joonistatud sari “Mängu ilu”. Sarja “Draama ilu” joonistasin, mõeldes Kadrile, ta headele kui ka keerulistele päevadele. Tööd on valminud 2020–2022 ja teostatud pehmete materjalidega: süsi, seepia ja pastell. 

Kohtusime Kadriga ühel äikeselisel juunikuu ööl Kopenhaageni lennujaamas. Mina tulin Pariisist, tema Amsterdamist. Sattusime lennukis kõrvuti istuma.

Meid ühendab ühine kool EKA (toonane ERKI), sama eriala (metallehistöö) ja eriline Õpetaja prof. Leili Kuldkepp. See põgus kokkupuude jätkus kirjavahetusega. “Lootusetu ja lootusrikas – kõik jätab jälje”. “

Kadri Mälk: “Ja kaugus. Kaugus on mõistetamatu nähtus. Võid olla füüsiliselt ma-ei-tea kui kaugel, ent hinges ikka lähedal” . 

Nii ta kirjutab, targalt ja tundlikult, ei ole võimalik jääda ükskõikseks. Ta on mulle väga oluline Inimene, sest just tema äratas mu pikast unest,jne innustades mind taas joonistama. Paljud mu piltide pealkirjad on laenud Kadri kirjadest ja tema muudest tekstidest. Töö pealkiri on ääretult oluline, vähemalt minuga on see nii. 

Edasi jääb vaid teostus. Aega ning kahtlusi (ja üldse mitte vähe!) nõudev on see faas siiski. Selle sarja pilte võiks vaadelda ka kui illustratsioone ühele elulooraamatule, mida veel ei ole. Kuid kas see tuleb, kes teab.”

Näitus Keilas on pühendatud Õpetajale, prof. Leili Kuldkepile ja Kadrile.

Head Inimesed! Olen tänulik, kui keegigi teist saab näitust vaadates puudutatud, kõnetatud. Sõbralikult, Tiina Saidla. 

Näitusel on väljas ja ka müügiks valik EKA ehte- ja sepakunsti eriala õppejõudude ning endiste ja praeguste tudengite elu ja loomingut puudutavaid raamatuid. Soovi korral saab ostetud raamatusse paluda ka autori omakäelise sissekirjutuse või autogrammi.

Näitus on avatud E-R 10-18, L 10-16

EKA disainiteaduskonna koostööprogrammi LAETUS avaseminar programmis osalevatele partneritele toimub 24. augustil kell 14.00 – 17.00 Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A501. 

Avaüritusel toimub töötuba, mis viib kokku programmis osalevate koostööpartnerite meeskonnad ning EKA disainiteaduskonna osakondade esindajad ning tudengitiimide juhendajad.

Töötoas:

• Saame partnerite ja juhendajatega tuttavaks ning tähistame programmi algust.
• Räägime lahti programmi sisu ja ajakava.
• Teeme koos läbi mõned disainiülesanded ehk analüüsime teie organisatsiooni programmis käsitletavat väljakutset või probleemi disainitööriistadega. Selle tulemusena täpsustub disaini lähteülesanne, mille alusel edaspidi toimetame.

Lisainfo:

Karin Kiigemägi
Ettevõtlussuhete ja projektikoordinaator
Tel +372 503 5096
karin.kiigemagi@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt korraldatav ERKI Moeshow tähistab sel aastal 40. sünniaastat! Tule ja saa sinagi osa Eesti moemaastiku iga-aastasest kõige silmapaistvamast suursündmusest!

Show toimub 11. juunil kell 18 ja pöördub tänavu tagasi oma loomejuurte juurde ehk Eesti Kunstiakadeemiasse. Esitlusele tulevad 15 kollektsiooni nii Eestist kui välismaalt.

Piletid saadaval Piletilevis

Esimestele kiirematele on pilet kuni 22. maini 17€.

Kuni 9. juunini on piletihind 22€.
Päev enne üritust ja toimumispäeval on pilet 27€. Lisaks on võimalik osta väga hinnatud toetajapilet hinnaga 65€.

Sündmus Facebookis

Kohtumiseni ERKI Moeshowl!