Rubriik: Disaini­­teaduskond

Silence After Early Hours
(kõige esimene) EKA GD MA lõputööde näitus
4.–11. juuni 2022, 13–19

Tead seda tunnet? Tunnet, mis valdab pikalt ja sündmusterohkelt peolt lahkudes, mõni minut pärast päikesetõusu? Seda tunnet, kui hiilid purjakil loomadest ja õnnetutest magajatest mööda ukse juurde, suitsu täis õhu ja kleepuva, justkui alkoholist lakikihiga kaetud põranda tunnet. Tunnet, kui avad uksed ja saad vastu nägu lahmaka pimestavaid päikesekiiri, tunnet, kui tõmbad esimese kopsutäie värsket õhku ja peaaegu üllatud, kui hästi see võib lõhnata. Süütunnet, kui koperdad ja komberdad, töllerdad ja kökerdad kodu poole samal ajal, kui teised on juba ärganud ja nüüd kiirel kergel sammul tööle vihuvad? See on praegune hetk, me lahkume ja naaseme kohtadesse ja eludesse, mis meist ennist maha jäid. Väsitav lõpp enne uut algust või vaikus pärast varavalget.

Avamine: 3.juuni, 18.30–21.00
Lõpetamine: 11.juuni, 9.00–24.00

Lend 2022:
Alejandro Bellón Ample, Louise Borinski, Aleksandrs Breže, Paula Buškevica, Björn Giesecke, Otso Peräsaari, Diandra Rebase, Katarina Sarap

Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn
Graafiline disain MA

• Kuidas jaotub tööstus- ja digitootedisaini suundade õppetöö?
• Kuidas näevad välja sisseastumiskatsed?
• Kuidas end vestluseks ette valmistada?
• Mida panna portfooliosse?
• Mis laadi ülesandeid katsetel oodata?
• Mis võimalusi EKA tööstus- ja digitootedisaini õppekava sulle pakub?
• .. ning vastused Sinu küsimustele…

Sisseastumiste kohta leiad info SIIN.
Tööstusdisaini erialaga saad tutvuda SIIN.
Digitootedisaini erialaga saad tutvuda SIIN.

3. juunil, kell 19.00, avatakse Tallinnas, Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5), näitus “Tseremoonia vetikatele”. 

Näituse “Tseremoonia vetikatele” keskmes on veekeskkond ja selle hapra ökosüsteemi lahutamatuks osaks olevad vetikaliigid. Sidudes olemasoleva teadmise veeorganismidest disain-uurimusega, käsitleb näitus vetikaid hoolivalt ja austavalt, rituaale meenutavate žestide kaudu. Nii näitavad Islandi, Soome ja Eesti ülikoolide õpilased “Tseremoonial vetikatele” kohalikust kontekstist lähtuvaid töid, mis mõtisklevad inimese ja keskkonna sümbiootilisest koosmõjust – antropotsentristliku ajastu järgsest sümbiotseenist.

Näitus “Tseremoonia vetikatele” keskendub merevetika kui alakasutatud, ent suure majandusliku potentsiaaliga bioressurssi näitel sellele, millist teadlikku disainilähenemist see nõuab, eesmärgiga jõuda nii taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate disainilahendusteni kui ka nende tööstus-skaalasse viimiseni.

Viimasel kümnendil on vetikaid uuritud võimaliku ressursina uute materjalide valmistamiseks. Vetikaid teatakse ka kui “rohelist kulda”, tuleviku biokütust ja loomsete valkude alternatiivi inimeste toidulaual. Et need kõrged ootused realiseeruks ka pikemas perspektiivis, vajame mõtteviisis radikaalset muutust, õppides salapärastest veemaailma toimimismehhanismidest ja erinevate liikide kooslustest, liikudes taastava, toetava ja toitva mudeli suunas.

Aalto Ülikooli professor ja multidistsiplinaarne disainer Julia Lohmann kirjutab: “Vetikatest saab rohkem kui lihtsalt ressurss, vaid ka meie meetod ja muusa”.

Merevees olevat suurt heterogeenset fotosünteesivõimelist organismide rühma – vetikaid peetakse suurima potentsiaalga kasutamata bioressursiks. Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini Labor DiMa on ühe fookusteemana kohalike vetikatega tegelenud alates 2015. aastast. Katsetatud on siinseid vetikaid toormaterjalina erinevate bioplastikute valmistamiseks, toitaineterikka toiduainena kui ka võimaliku reoveefiltreeriva biomassina.. Analüüsitud on Läänemere ökosüsteemi ja vetikate rolli selles tervikuna, kaasates eksperte ja ettevõtteid Eestist ja mujalt Põhjala-Balti regioonist.

Rainforests of the North

Näitusel osalevad tudengid ülikoolidest:
Aalto-Yliopisto
Aura Latva-Somppi, Élise Piquemal, Elsa Tölli, Nina Naveršnik, Zoë  Robertson, Vihar Kotecha

Listaháskóli Íslands

Arngrímur Guðmundsson, Birna Sísí Jóhannsdóttir, Bryndís Magnúsdóttir, Elín Dagný Kristinsdóttir, Emma Kristina A. Herrera, Helgi Jóhannsson, Jón Sölvi Walderhaug Eiríksson, Marsibil Sól Þ. Blöndal, Mekkín Guðmundsdóttir, Salóme Bregt Hollanders

Eesti Kunstiakadeemia

Cärol Ott, Indre Spitryte, Karl-Christoph Rebane, Karolin Kärm, Katarina Kruus, Kristiina Jeromans, Marion Laev 

Juhendajad:
Aalto-Yliopisto

Anna van der Lei, Julia Lohmann

ListahÁskóli Íslands

Tinna Gunnarsdottir, Rúna Thors, Lee Lorenzo Lynch, Agnar Jón Egilsson, Johanna Seelemann

Eesti Kunstiakadeemia

Annika Kaldoja, Kärt Ojavee

Näituse ekspositsiooni kujunduse ja ruumi tervikliku lahenduse disainisid EKA sisearhitektuuri II kursuse tudengid Elisabeth Perk ja Roger Matthias Laas. Kursust juhendasid Kaisa Sööti ja Aadam Kaarma juhendamisel.

Näitus on avatud 04.06–15.06.2022
E-R 10.00–17.00; L-P 12.00–17.00
Põhjala tehase Sepikoja galeriis (Marati 5)

Näitust toetavad Eesti Kultuurikapitali arhitektuuri sihtkapital ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu

3.06.- 28.06.2022

Neljapäeval, 2. juunil kell 18.00 avatakse HOP galeriis Karl Joonas Alamaa näitus “Õunapuu all. Hommage hoolele”.

Moekunstnik Karl Joonas Alamaa teos seob omavahel etnograafilise traditsiooni, Setomaalt pärit juured ja vanavanemalt lapselapsele pärandatud loo tingimusteta hoolest ning eneseohverdusest läbi emaliku prisma, toonitades hoole ja inimliku empaatia olulisust. 

Ta inspireerub etnograafiast tuntud „vaeslapse lugudest“, kus varakult ema kaotanud laps läheb õieehtes õunapuu alla oma rasket elusaatust kurtma. Õunapuu poetab lohutuseks õiehelmeid, vaeslaps aga pisaraid.

“Minu vanavanaemal oli üheksa last, kellest kolm lahkusid siit ilmast ome elu alguses. Mees oli alkohoolik ja vägivaldne. Sõja ajal põletasid taganevad sakslased nende Setomaal Kossolka külas asunud talu maha ning alles ei jäänud mitte midagi peale mõne aias kasvava õunapuu. Isa pandi kaheks aastaks vangi venna ristseteks puskari ajamise eest. Pere peamine toitja oli läinud ja ema sai vaid korra aastas palka. Et hoida elus oma kuut last oli ema sunnitud välja vahetama ja maha müüma kogu oma „hõpõkraami“ – seto naise uhkuse, kaitse ja jõu allika, oma hõberahad. Aegamööda pidi ta välja vahetama enda kaitse oma tolleks hetkeks elus oleva kuue lapse kaitse vastu, ära andma kõik materiaalse.” 

Vormiotsingute aluseks olid seto võimsad hõberahadega keed, mis teoses üheksariviliseks portselanist hõpõkraamiks kujunenud. Iga rivi sümboliseerib ühte last üheksast, lusikad aga sügavast vaesusest tulenenud tühja kõhtu ja lusikate sõlge meenutav vorm vaesuse peletamiseks viimases hädas ära vahetatud ja müüdud hõberahasid — seto naise uhkuse ja kaitse allikat. 

“Õunapuu all. Hommage hoolele” on füüsilise jäljeta mälestusele keha ja vormi andmine, tuues tähelepanu sellele, mis tõeliselt ja alati loeb – inimlik võime kuulata, hoolida ning mõista.

Karl Joonas Alamaa (sünd. 2000) on rätsepa taustaga Eesti Kunstiakadeemias moedisaini tudeeriv ja hetkel end kostüümikunsti alal Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias täiendav kunstnik ja disainer.

Alamaa looming kätkeb endas lisaks mineviku uurimisele ka sotsiaalsete ja ühiskondlike konstruktsioonide lahkamist ja vaidlustamist, tegeledes sh soo, moe ja keha omavaheliste suhetega. Alamaa on Hõbenõel 2021 nominent.

Teos on sh eksponeeritud moelooja Piret Pupparti kureeritud videonäitusel “Tuleviku kaasavara”, ERMis, mis on vaadatav siin.

Näitusel kasutatud heliteos: Henryk Gorecki Sümfoonia nr 3 “Kurbade laulude sümfoonia” II ja III osa; esitavad: ERSO, sopran Mhairi Lawson, dirigent Andres Mustonen

Graafiline disain: Eliisabet Kuslap

Autor tänab: Lisette Sivard, Olivia Soans, Piret Puppart, Eesti Rahvuskultuuri Fond 

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Piltide autor: Kristina Kuzemko

Teisipäeval, 31. mail 2022 kell 17.00 avavad Sirja-Liisa Eelma ja Tiina Sarapu Draakoni galeriis ühisnäituse „Must peegel“. Näitus jääb avatuks 25. juunini 2022. 

Must pind neelab valgust ja värve, seda vaadates saab näha lõpmatusse, teadmatusse, üksindususse ja kaitsvasse sumedusse. Peegel ulatab otsekohese tõe. Oht jääda lõksu peegeldustesse ja peegelduste peegeldustesse on sama suur kui kiusatus puudutada nutiseadme kustunud ekraani, et avada hoopis muud maailmad.

Prantsuse 17. sajandi maastikumaalija Claude Lorrain’i poolt kasutusele võetud must peegel toimib optilise abivahendina. Võrreldes kirka peegliga on selle pilt üldistatum ja detailid peidetud. Must peegelpind toob esile hele-tumeduse ja vähendab värvitoonide intensiivsust.

Peegelduvate ja maalitud maailmade kokkusaamine viitab olemise mitmekihilisusele. Klaasi kiht maali ees kaitseb teost, kuid tekitab ka distantsi vaataja ja maali vahele. Nii jääb vaataja ilma võimalusest kogeda vahetult värvi materiaalsust, selle hõngu ja lõhna. Klaasist tulenevad peegeldused, valgushelgid ja varjud toimivad kas häirijana või püsitu ja lummava finessina maali pinnal.

Sirja-Liisa Eelma (1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel teisenemisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste ambivalentsuse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele.

Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996), 2018. aastast jätkab õpinguid doktorantuuris. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga. Eelma teoseid leidub nii erakogudes kui ka Eesti Kunstimuuseumi kogus. Tal on olnud arvukalt isiknäitusi ning ta on osalenud grupi- ja kuraatorinäitustel Eestis ja välismaal.

Tiina Sarapu (1971) loomingut iseloomustab minimalistlik vormikeel. Perfektselt teostatud vorm on peaaegu alati äärmiselt lihtne ja mõtestatud. Olles viimastel aastatel üles astunud peaaegu eranditult installatsioonikunstnikuna, on ta sageli muutnud ühe algidee tähendusi eri kontekstidesse viimisega (mitmed installatsioonid noodipultide ja peeglitega), loonud nii illusoorseid ruume, visualiseerinud helisid, avardanud tajupiire. Kontseptuaalse kunstnikuna kasutab ta klaasi elu mitmekihilisuse idee väljendamiseks, tegeldes klaasis kui materjalis olevate opositsioonidega. (Reeli Kõiv)

Tiina Sarapu on õppinud Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas, mille ta lõpetas 1996. aastal magistrikraadiga. Aastatel 1996–2017 oli ta samas osakonnas õppejõuks, aastatel 2003–2017 dotsent. Ta on osalenud paljudel näitustel, sümpoosionidel ja töötubades nii kodu- kui ka välismaal. Ta on pälvinud tunnustust rahvusvahelistel klaasikunsti konkurssidel. Tema teoseid on mitmete muuseumide ja erakogujate kollektsioonides. Talle on omistatud aunimetus „Tunnustatud klaasikunstnik 2004–2005” ja „Tunnustatud klaasikunstnik 2018–2019”, Kristjan Raua preemia 2007, Kultuurkapitali aastapreemia 2019, ta on kunstnikupalga saaja aastatel 2021–2023.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Näitus Facebookis

Disainist kirjutamise üle vestlevad Sandra Nuut, Urmas Lüüs, Karin Vicente ja Jüri Kermik.

Vestlust modereerib Taavi Hallimäe.

Diskussioon toimub eesti keeles.

Milliseid käsitlusi disainist me vajame, milliseid vajab disainer?
Kes on lugeja, keda peaksime disainist kirjutamisel silmas pidama?
Millisest disainist tuleks meil üldse kirjutada?
Mis on see, mida saab disainikirjutusega teha, kuid milleks disain ise ei ole alati suuteline?
Kas me vajame kirjeldavat, hinnangulist, kogemuslikku või tõlgenduslikku disainikriitikat?

Üritusel tutvustatakse ka EKA disainiteaduskonna uut ajakirja Leida, mille esimene number ilmub sügisel.

Ehte- ja sepakunsti magistrantide Kaia Ansipi ja Yufang Hu näitus avatakse, 27. mail, kell 18.00, aadressil Rotermanni 7

Näitus on osa TASE’22 lõputööde festivalist. 

Näitus on avatud 9. juunini. 

Reedel, 27. mail kell 18:00 avavad graafilise disaini osakonna bakalaureuseõppe III kursuse tudengid lõputööde näituse ASTE Eesti Kunstiakadeemia ruumis C-304.

Näitusel saab tutvuda mitmekesiste projektidega, mis annavad ülevaate noorte disainerite mõtisklustest ja huvidest. Lõputööde hulgas on trükiseid, installatsioone, visuaalseid eksperimente, videoteoseid, virtuaalkeskkondi jpm, millega külastajad saavad dialoogi astuda.

Lõputööde näitus leiab aset tudengite igapäevases tööruumis – stuudios, mida tavaliselt valitseb argipäeva segadus ja töine meeleolu. Tudengite töölaudadest moodustub näituseruumi tõstetud põrand – kohaspetsiifiline ruumiline sekkumine, mis viib teosed ja külastajad uuele tasemele.

Näitusele eelnevad lõputööde avalikud esitlused 26. mail algusega kell 10:00 EKAs ruumis A-501. Esitlused toimuvad inglise keeles.

Lõputöid hindab žürii:
Ott Kagovere, EKA graafilise disaini osakonna dotsent (Tallinn, Eesti);
Sandra Kosorotova, kunstnik ja disainer (Tallinn, Eesti);
Sandra Nuut, EKA graafilise disaini osakonna lektor (Tallinn, Eesti);
Agnes Ratas, graafiline disainer (Tallinn, Eesti);
Nerijus Rimkus, graafiline disainer (Vilnius, Leedu & Amsterdam, Holland).

Näitusel osalevad:
Kristi Jaago, Rainer Kasekivi, Kertu Kibal, Martin Kipper, Jekaterina Kožemjatšenko, Uku Art Mikkin, Nora Pelsš, Urmet Piiling, Villem Sarapuu, Polina Zahharenkova, Ingel-Kristen Veevo.

BA lõputööde juhendajad:
Else Lagerspetz, Maria Muuk, Laura Pappa, Indrek Sirkel

BA näituse projekti juhendaja:
Kaisa Maasik

Näitust toetavad:
AS Merko Ehitus, Mistra-Autex AS, Peenjoogivabrik Nudist, Põhjala Pruulikoda, Valmiermuiža Pruulikoda

Näitus on avatud 9. juunini, aadressil Põhja puiestee 7, ruum C-304, iga päev kell 12:00–18:00

Näituse visuaalse identiteedi on kujundanud Polina Zahharenkova.

Facebooki sündmus

Reedel, 20. mail kell 18 avaneb lillesalongis Nature’s Lines Eesti Kunstiakadeemia keraamika 2. kursuse aknanäitus “Vaikiv teadmine”.

Näitusel osalevad kunstnikud: Ethel Ütsmüts, Mari-Ann Maask, Maria Kim

Juhendas: Laura Põld

Näitusel osaleva kolme autori teoseid seob sõna “muutumine”. Olgu selleks siis muutused, mis toimuvad kehas ja bioloogilisel tasandil või vormides, traditsioonides ja hoiakutes. Iga autor on lähenenud teemale oma tähelepanekutest ja kogemustest lähtuvalt.

Maria Kimi töö peegeldab maailmamuutumist kaasavara traditsiooni hääbumise kaudu. Mari-Ann Maaski töö kujutab inimese vananemise paratamatust, näitlikustades seda savist 3D-prinditud kollageenifiibritega, mis inimkeha ühe olulisema ehitusvalguna on paslik sümbol vananemise protsessile. Ethel Ütsmüts tuletab enda töös uuesti meelde mängulisust ja mängimist. Lihtsad erinevates toonides savivormid annavad võimaluse erinäolisteks ülespanekuteks ja sümboliseerivad muutuseid mängijas endas.

Töödes leiavad kasutust nii traditsioonilised keraamika tehnikad kui ka uuemad tehnoloogiad nagu näiteks 3D saviprintimine. On põletamist ja põletamata jätmist, vormide ja värvide mängu, korda ja korrapäratust. Materjalidest on kasutatud lisaks savile ja portselanile ka erinevaid eksperimentaalseid savimasse, tekstiile ja lõngadest tikandeid portselanist esemetel. Väljapanek on kujundatud kolmele aknale Soo tänaval asuvas lillestuudios Nature’s Lines ja on vaadeldav nii poest seest kui ka väljast.

Näitus jääb avatuks kuni 31.05.2022

Näitus on lahti 21.–31. mail
E-R 10-19, L-P 10-17

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, KERAKO OÜ, Henkell Freixenet Eesti AS

19. mail avatakse Tallinna vanalinnas, Uus tn 4, Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala teise kursuse tudengite ühisnäitus “NIHE”, kus arutatakse muutuse erinevaid seisundeid.

Materiaalse maailma näilise stabiilsuse sees toimub pidev peidetud liikumine. Kuigi stabiilsus ja muutus näivad esmapilgul vastanditena, on muutus ainuke konstantne element meie eludes. Siiski ei pääse me ka kõige pisema muutuse mõjust – sõltumata selle tuumast tekib meis paratamatult nihe tegelikkuse ning meie kogemuste, teadmiste ja tunnete põhjal loodud eelduste vahel.

Kui ajalised vormid tarduvad läbi uuriva ja korduva harjutamise, jääb vaatajale tunnistus meie ajastu piiridest.

Kuna ruumilised nähtused muutuvad esilekerkiva ja mitmekesise praktika kaudu ümber, jääb vaatajale ainult austusavaldus meie eksistentsi ebatäpsustele.                                                                                     “artybollocks generator”

Näitusel osalevad Anna–Maria Vaino, Ardo Teesalu, Bianca Triinu Toots, Ellen Axberg, Hugo Toss, Margus Elizarov, Camilla Prey, Villu Mustkivi, Visa Eino Eduard Nurmi

Töid on juhendanud Nils Hint, Eve Margus

Näitus on osa TASE ’22 satelliitprogrammist ja jääb avatuks 2.  juunini igapäevaselt kell 12.00–20.00

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Kaili Küpsetised, Kangadžungel, Kräftwärk, Valmiermuiža, Vaat

Üritus Facebookis