Rubriik: Disaini­­teaduskond

EKA ehte ja sepise osakonna magistrant Taavi Teevet osaleb Brüsseli esimese ehtekunsti nädala peanäitusel “In Fieri” MAD, Home of creators loomeinkubaator/galeriis.

BJW peanäituse teemaks on “In Fieri”, mis tähendab ladina keeles valmimisprotsessis olemist. Iga näitusel osalev teos on niisiis mitte ainult materjali vaid ka kunstniku transformatsioon protsessi vältel.

Näitusel osalevad 51 valitud kunstniku 22-st erinevast riigist.

Teevet osaleb näitusel töödega “Hymnal no. 1” ja “Hymnal no. 2” seeriast “Pühendumine”.

Laserlõikusega pressvormideks muudetud vanad piiblid ja lauluraamatud, millesse pressitud lehtmetall, muudab raamatud terviklikuks teoseks.

Tööd mõtestavad ennastsalgava pühendumise ilminguid, otsides ja võrreldes erinevate pühendumiste ühisosi.

Brüsseli ehtekunsti nädal Instagramis

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja neljas ja viimane vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 4. mail ning kannab pealkirja “Video killed the radio star ehk kas kübersepad tapsid meistrioskused?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA klaas, keraamika, ehe ja sepis õppekava ning vestlust modereerib kunstnik ja disainer Urmas Lüüs. Vestluses osalevad veel Darja Popolitova, Martin Melioranski ja Lilian Hiob.

Arutletakse teemadel:

• Kübersepp – kas uus meister materjalikunstides rauasepa, kullassepa, pottsepa ja klaasisepa kõrval?
• Milleks meile inimene, kui robotid teevad kõike paremini?
• Digimeister, ehk kas analoog- ja digitaalkood saavad korraga koos eksisteerida?

Lisaks haamrile, sulatusahjule või potikedrale on kaasaegse meistri tööriistakasti ilmunud ka digitaalsed vahendid ja masinopereeritavad tööpingid. Nii nagu maalikunstile surma kuulutanud fotograafia arenes välja omaette iseseisvaks meediumiks, pakkudes maalikunstile vastupidiselt kardetule hoopis elujõudu andvat tuge, on digivahendid ka materjalikunstnikele muutunud rohkemaks kui lihtsalt tööriistadeks. Kui alguses muutsid need vaid tüütuid aeganõudvaid protsesse kiiremaks, siis tänaseks on digivahendid muutunud omamoodi vestluspartneriteks. Algoritmilised ja generatiivsed töövõtted on kui uutmoodi dialoog meistri ja masina vahel, kus masinal on järjest rohkem kaalu, sõnaõigust ja iseloomu. Kihtidena prinditud 3D detailide sooniline pind on muutunud digitaalsuse sõrmejäljeks. Uurime, kust on alguse saanud posthumanistlik lähenemine ning kuidas see on tänu digitaalsetele töövahenditele  moodustanud kunstis ja disainis vaat et valdavaks saanud ikoonilise amööbsete joontega läikivsileda kaheksajalana jätkeid sirutava esteetika.

Osalejate tutvustused:

Urmas Lüüs on kunstnik ja disainer, kes seob oma loomingus meediumiüleseks tervikuks video, keha, performance’i, kontseptuaalselt laetud tarbeobjektid, foto, skulptuuri, sõna ja heli. Ta juhendab tudengeid Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia Etenduskunstide osakonnas ja Göteborgi Ülikooli metalliosakonnas. Varasemalt on ta õpetanud ka Rietveldi Akadeemias Hollandis, Hiina Kunstiakadeemias, Silpakorni Ülikoolis Tais ja Hiko Mizuno Kolledžis Jaapanis. Samuti kirjutab ta kunsti, disaini, teatri ja kaasaegse käsitöö teemadel erinevatele kultuuriväljaannetele.

Darja Popolitova on EKA ehtekunsti doktorant, kes ühendab oma loomingus digitaalseid vahendeid materjalikesksete meistrioskustega. Popolitova pärjati hiljuti oma loodud provokatiivse digišamanistliku fiktiivmaailma eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemiaga. Kuna virtuaalsus on tema loomingus võrdseks tööriistaks haamri ja viili kõrval, võiks teda nimetada kullassepa asemel hoopis digisepaks.

Martin Melioranski on arhitekt ja Eesti Kunstiakadeemia 3DL juhataja ning arhitektuuriteaduskonna õppejõud, kelle tegevusi oma erialal võib summeerida kui eksperimentaalseid mõttetihendusi, mis liidavad ruumilooomet ja algoritme. Lisaks eelkirjeldatud tegevuskohtadele rakendab neid abstraktsioone oma doktoritöös ja ühispraksises MELIORAD.

Lilian Hiob on galerist, kunstiagent ja kultuuriuurija, kes mõtestab EKA magistrantuuris posthumanistlikku esteetikat. Lisaks kuraatoritööle Temnikova ja Kasela galeriis on ta loonud eksperimentaalse platvormi Galerii Hoib, mis vabana institustionaalsest survest pakub võimalust noortele kuraatoritele ja loojatele katsetada oma hullumeelsemaid ideid. Lisaks veab ta koos Siim Preimaniga IDA raadios kunstisaadet Vitamiin K.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Esmaspäeval, 18. aprillil, kell 16.00 esitleb Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond EKA auditooriumis A-100 Katrin Kabuni raamatut “Arhailiselt high-tech. Lambavilla teadmistepõhine rakendamine”. 

Doktorant Kabuni raamatuks vormitud villa teejuht on sündinud praktilisest vajadusest ja soovist kaasa aidata villa ajaloolise ja ka majandusliku väärtuse taastamisele. Raamat on koostatud tekstiilidisaineri poolt ning mõeldud eelkõige tudengitele, disaineritele, sisearhitektidele aga kindlasti ka kõigile huvilistele, kel soov mõista villa kui taastuva ressursi väärtust, villas pidevalt toimuvaid protsesse ja nende tulemusena avalduvaid villa funktsionaalseid omadusi. Nii eesti- kui ingliskeelsena ilmuva raamatu eesmärk on arusaadavas keeles avada villakius toimuva tagamaad – kuidas vill materjalina ümbruskonda mõjutab ja ennast mõjutada laseb, et tõsta seeläbi huvi villa laiema ja teadlikuma kasutamise vastu.

Hõlpsalt taastuva bioressursina vastab vill kindlasti tuleviku materjalidele pandud ootustele – aktiivse materjalina pakub vill mitmekülgseid rakendusvõimalusi ning ka alternatiivi veel domineerivatele sünteetilistele kiududele.

Lambavill on läbi ajaloo olnud üks väärtuslikemaid tekstiilikiude ja omanud olulist rolli kogu ühiskonna arengus. Seoses süntees- ja tehiskiudude kasutusele tulekuga ning lambakasvatuses toimunud struktuurimuudatustega, on villast viimasel poolsajandil saanud lambaliha tootmise kaasprodukt, jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabanenda, seda isegi põletades või maha mattes. Samas pole lambavilla olemus ajas muutunud, vastupidi, villakiu äärmiselt keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis on andnud põhjuse nimetada villa looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks.

Autor Katrin Kabun on alates 2014. a Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonnas tegelenud lambavilla rakendamise võimaluste ja tehnoloogia arendamisega. Villa uurimine läbib nii tema magistri- kui ka doktoritööd ning on keskne tema õppejõutöös tudengitega.

Raamatu väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond
Autor: Katrin Kabun
Teadustoimetaja: Sander Õun
Sisutoimetaja: Diana Tuulik
Keeletoimetaja: Svea Aavik
Kujundaja: Janika Vesberg

Fotod: iStock, Shutterstock, Katrin Kabun, Gilleke Kopamees, Sandra Urvak
SEM fotod: Valdek Mikli
Tõlge inglise keelde: OÜ Tritek
Trükk: Booksfactory

ISBN 978-9916-6-1952-0

Toetajad: Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia

Kontakt:
Kadi Kibbermann 
EKA tekstiilidisaini osakond
kadi.kibbermann@artun.ee
626 7316

Ariel Guersenzvaig “Disainikaubad: disainerite kutse-eetika suunas” Neljapäeval, 14. aprillil kell 16.00. (EKA, A-101)

SÜNOPSIS

Vaatamata mõjule ühiskonnale ja maailmale puuduvad disaineri erialal laialt levinud eetilised põhimõtted ja raamistikud eetiliste probleemide lahendamiseks. Eetikakoodeksid, mis tahes kasulikud arutelude esilekutsumiseks, lähevad harva üldistest kaugemale, nagu kahjude ennetamine või inimõiguste austamine. Selles loengus pakun välja teistsuguse lähenemisviisi, mis põhineb eetika kasvatamisel praktikas, ja uurin tungivat vajadust laiaulatusliku disaini kutse-eetika järele, mis võimaldab disaineritel elujõuliselt toime tulla väljakutsetega, millega nad oma erialal silmitsi seisavad.

___

Ariel Guersenzvaig on disaini- ja tehnoloogiaeetik ning disainiprofessor Barcelona Disaini- ja Insenerikoolis ELISAVA. Tema peamised uurimisvaldkonnad on ühelt poolt masin-intelligentsuse eetiline mõju ühiskonnale ja teiselt poolt professionaalse disainitegevuse eetika, mis on tema viimase raamatu “Disaini kaubad: professionaalne” teema. Ethics for Designers’* (Rowman & Littlefield, 2021), mis on saadaval ka EKA raamatukogus. Tal on doktorikraad disainiteoorias Southamptoni ülikoolist (Ühendkuningriik) ja magistrikraad eetikas Birminghami ülikoolist (Ühendkuningriik).

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi galeriis näeb alates 2. aprillist Piret Hirve ja Eve Marguse näitust „Triiv”, kus ehtekunstnikelt oodatavate miniatuursete vormide asemel on kasutusel hoopis suuremad mastaabid. Näituse on kureerinud ehte- ja visuaalkunstnik Villu Plink.

Seekordsel näitusel tegelevad Hirv ja Margus tõmbuvate-tõukuvate inimsuhetega, kompavad maailma taluvuspiiri, otsivad tasakaalu. “See, milline vaatenurk või raskuspunkt suurest pildist vaatajani jõuab, ei oska ette ennustada – osakesed, fragmendid triivivad oma kohale, kui aeg on selleks küps,” ütleb Eve Margus.

Näituse idee ei tekkinud kunstnikel tühjale kohale. Iga vormunud mõte ja kogemus on mõjutanud järgmist. “Seda näitust alustades oli eelnevalt teada, et tuleb esitada puhast olemust, printsiipi, mitte funktsionaalset viimistletud eset,” räägib Piret Hirv. “Eksponeerime toorest jõudu, vahetut mõju, mida ei ole veel millekski vormistatud, aga milles on mõtteainet ja materjali edasi töötamiseks.”

Näitusesaalis loob suure pildi ruumi horisontaalselt poolitav installatsioon. Avarustunde tekitavad kergelt kaldus pinnad, millele projitseeritud kujutistelt avaneb vaade iselaadsele maastikufragmendile. Kunstnike sõnul jääb maa ja taeva vahele kogu see maailm, milles saavad võimalikuks meile tajutavad asjad ja sündmused.

“Kaks inimest ei mõtle täpselt ühtemoodi, alati jääb vahe vahele. Mingi sarnane tunnetus sellest, mis võiks toimuda kahe jõu või füüsilise objekti vahel, ning kui tugev, püsiv, juhuslik või milline on selle mõju, on mõtteid põrgatades selleni viinud, mis ruumis nüüd nähtavaks saab,” ütleb näituse kuraator ja kujundaja Villu Plink. “Seda võib võtta kui rännakut maastikku, silmapiiri poole. Ainult et seda maastikku, mis koosneb selgelt kahest poolusest, hoiavad koos väikesed elemendid, fragmendid.”

Näituse fookus koondub silmapiirile, kahe vahel asuvale alale, kus vastandlike jõudude vaheline tühimik loob eelduse millegi tekkeks. Tagajärgi väljendavad fragmendid hoiavad installatsiooni ühtaegu koos ning suruvad laiali. Vahealal asuvad tööd on katkendid rohkem või vähem kontrollitud protsessidest, mille toime on eri materjalidele olnud erinev.

“Materjal on valitud selle järgi, et see oleks kas raskesti töödeldav – jõud ei käiks lihtsalt üle – või puuduks meil üldse varasem kogemus,” räägib Piret Hirv. “Nii et töö käigus võib juhtuda midagi ootamatut, kontrollimatut. Midagi, mis on paras väljakutse. Valitud materjalid võivad tunduda isegi tavapärased, kuid nendega ümberkäimine on võrreldes varasemaga tavapäratu. Üldjuhul materjaliga arvestatakse, võimendatakse selle omadusi. Ka praegusel juhul on materjaliga arvestatud, aga pigem vastasmärgiliselt – kasutatud on jõudu ja survet. Aeglast ja järsku. Seejuures on püütud hoiduda üleastumist piirist, kus materjal võib katkeda või päriselt koost laguneda.”

Näitus ise jääb avatuks 29. maini. Kunstnikuvestlus toimub 26. mail algusega kell 17.30. Lisainfo: www.etdm.ee

Allikas: Portail

Esmaspäeval, 4. aprillil kell 16:30

EKA auditooriumis A101

Valentinas Klimašauskas tutvustab oma praktikat kunstiteadlase, kuraatori ja kirjutajana, keskendudes kunstimasinavärgi kriitikale manipulatsioonide ajastul.

Valentinas Klimašauskas on Vilniuses tegutsev kuraator ja kirjutaja. Koos João Laiaga kureeris ta Vilniuse Kaasaegse Kunsti Keskuses (CAC) 14. Balti triennaali “The Endless Frontier” (2021). Koos Inga Lācega kureeris ta Veneetsia Biennaali Läti paviljoni jaoks Daiga Grantina isikunäituse “Saules Suns” (2019). Ta kureerib videoplatvormi Springs.video, mis toimib ka haridusliku ja kuraatoriaalse arhiivina, ning jätkab uurimustööd “Noore kunstniku (auto)portree institutsioonikriitika stiilis” Vilniuse Kunstiakadeemia doktorantuuris.

selectleters.lt

Valentinas Klimašauskas viibib Tallinnas graafilise disaini ja kaasaegse kunsti magistriprogrammide kutsel. Loengut aitab korraldada KUNO võrgustik ja sellega saab liituda ka Zoomi kaudu 

Meeting ID: 978 6104 0017

Passcode: 352620

EKA ja Taltechi magistrandid toovad näitusele “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid jätkusuutlikkusest” jätkusuutliku tuleviku probleemistiku. 

Roheline Saal, Telliskivi
12.04.2022 17.00-19.00
13.04.2022 12.00-15.00

Avamine 12.4.22 kl 17.00

EKA ja TalTechi rahvusvahelise ühisõppekava disain ja tehnoloogia tulevik magistrandid kavandasid jätkusuutliku tuleviku alternatiive, mis tuuakse 12. aprillist Telliskivi Loomelinnakusse kahepäevasele näitusele. 

Kursus käivitati Keskkonnaagentuuri toel, et teadvustada laiemale publikule tänapäeva väljakutseid inimese, ühiskonna ja looduse kestliku koostoimimise võimalikkusest.

Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala sõnul on vajalik, et ühiskonna kõik liikmed oleksid keskkonnahoidlikuma elustiili võimalustest teadlikumad ja panustaksid sellesse ka üksikisiku valiku tasandil. “Peame olema järjest leidlikumad, kaasamaks uusi viise looduskeskkonna probleemide kommunikeerimisel, see näitus ja disaini tudengite poolt pakutu on üks paljudest võimalustest,“ lisas Ala.

EKA ja Keskkonnaagentuuri vaheline koostöö algas magistrantide spekulatiivse disaini kursusel ning on juba jõudnud esimeste tulemusteni – keeruliste mõtete esitamiseni visuaal- ja materjalidisainis, mis nüüd ka Telliskivi Loomelinnaku Rohelises saalis näitusele jõuavad.

Disainitudengite installatsioonid käsitlevad kriitiliselt ühiskonna probleemsemaid nähtusi, sh moetööstust, Läänemere saastatust, linnamüra ja sõda.

EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski usub, et näitus “Disaini ja ole disainitud: spekulatsioonid kestlikkusest” aitab laiendada, aga ka küsimuse alla seada meie seniseid arusaamu võimalustest keskkonnasõbralikuma tegelikkuse loomisel.

“Eesmärk on mõtiskleda ühiskondlike probleemide üle ning luua alternatiivseid reaalsusi. Vaatlusel on hüpoteetilised tulemused, mis defineeriksid praegused väljakutsed ja muudaksid meie suhestumist “senivõimatuga”,” selgitab üks kursuse juhendajatest, Francisco Martinez.

Grupinäitusel osalevad:
Azeem Hamid, Karina Klais, Merje Niinepuu – “Ma ei tea, mida selga panna”;
Kira Dressel, Priit Kangur, Dushil Singh Parshotam, Maria Teng – “Zombihülged on süüdi”;
Anahi D’elia, Heleri Kallaste ja Ivanna Sandyk – “Vaikuse Linn”;
Kadri Kontus – “Homne Prognoos”

12.04.2022, näituse avamise ajakava:
17:05 Taimar Ala ettekanne, Keskkonnaagentuuri direktor
17:10 Näituse tuur
17:30 Ekspertide kommentaarid:
Helen Sooväli-Sepping, TalTech rohepöörde prorektor;
Ivan Sergejev, Just Transition koordinaator;
Kai Realo, Ragn-Sells juhatuse esimees;
Viktor Gurov, Eesti Rahvusraamatukogu disainer
17:45 Muusika ja suupisted

Näitus Facebookis

Juhendajad:
Francisco Martínez
francisco.martinez@artun.ee
+372 58038079

Marten Esko
marten.esko@artun.ee

Täname:
Keskkonnaagentuur; Bianka Soe ja Telliskivi Loomelinnak; Okka akustilised paneelid; Just Nagu Uus vintage; Johannes Säre; Helen Sooväli-Sepping, Ivan Sergejev, Viktor Gurov ja Kai Realo; Ionel Lehari, Janno Nõu, Kätlin Kangur, Mihkel E. Mikk, Martin Pärn ja Ruth-Helene Melioranski; MA Design & Technology Futures

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja kolmas vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 20. aprillil ning kannab pealkirja “Mis on disaineri roll tuleviku moetööstuses?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekava ning vestlust modereerib tekstiilidisainer Maria Kristiin Peterson. Vestluses osalevad veel Kerli Kant Hvass, Kersti Mikkov ja Linda Männik.

Arutletakse teemadel:

Millist potentsiaali evib endas 2025. aastast kehtima hakkav EU määrus, mille raames tuleb kõikidel liikmesriikidel hakata tekstiilijääke eraldi kokku koguma? Kuivõrd mõjutavad disaineri rolli 2022. aasta märtsi lõpus avaldatud uus EU strateegiadokument jätkusuutlikele ja ringsetele tekstiilidele, mille raames kehtestatakse karmimad tingimused moevaldkonna ärimudelitele, tootearendusele kui ka jäätmekäitlusele? Disaineri roll ja vastutus on vaid üks, ent oluline osa kogu suuremast disainiprotsessist. Kas ja mis on tema võimuses, et EL eesmärgid lähitulevikus realiseeruks? Kas võti saab peituma uue loomises ringdisaini alustel või olemasoleva ümbertöötlemises, disainiloome ümberkolimises 3D maailma, biomaterjalide arendamises või uute start-upide ja andmeteaduse kaasabil ärimaailma põhimõtete muutmises? Kas ja kui palju saab moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisainer juba täna kõike eelnevat silmas pidades oma tooteid teisiti luua või mõelda? Kui palju peab tänapäeva ja ka tuleviku disainer olema toote looja, protsesside analüüsija, ümbermõtestaja, keskkonnateadlane, insener või leiutaja ja kui palju ettevõtja?

Vestlusõhtule on oodatud kõik jätkusuutliku disaini ja rohepöörde huvilised, keda huvitab disaineri positsioon ringmajanduse kontekstis ja hetkel väga tempokalt muutuvas tekstiili-, aksessuaari- ning moemaastikul.

Osalejate tutvustused:

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee