Rubriik: Disaini­­teaduskond

EHRENSVÄRD / JÕGIS / OPPI

Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)

8.04.2022 – 4.05.2022

HOP galerii, Hobusepea tänav 2, Tallinn

Ma ei suuda juba ammu rääkida sinust kui sellest, sest sa oled ju tema. Ma tunnen sind, tean su iseloomu, krutskeid ja käitumismustreid.

Mõnikord ma kuulen kuidas keegi ütleb sulle, et sa oled külm… See viib mu alati sekundiks segadusse, kuni mulle meenub, et ega sa tõesti enamus inimestele oma tulist poolt ei näita. Mis sest, et minu kehal on nii mõnigi põletusjälg, mis räägib teist lugu.

Ega vahel meie suhe väga tervislik ei tundu küll – sa kõrvetad, kriibid ja lõikad ning kui mul sust kõrini saab lõhun su väikesteks tükkideks, haamerdan peaaegu liivaks.

Kuid pole hullu, tuleb jälle uus päev ja me istume kahekesi stuudios ja arutleme, et kus lõpped sina ja algan mina ja kuhu meie vahele see kunst veel ära mahub.

Laste jaoks võib tükike paberit, kangast või mistahes materjali olla kui parim sõber, kellega nad suudavad koos veeta tunde mängides – neil on võime muuta elutu mateeria elavaks.

Ka kunstnike, eriti materjalikesksete kunstnike, jaoks on see oskus vajalik: me veedame tunde ja aastaid oma stuudios kahekesi materjaliga, kes aja jooksul muutub meie jaoks elavaks kaaslaseks, vestlusparneriks ja lõpuks osaks meist endast.

Näitusel “Kõnelused klaasiga (tiiger on puhkusel)” esitlevad kolm klaasikunstnikku Ehrensvärd / Jõgis / Oppi oma loodud klaasist vestluskaaslasi, kelles vastavalt autori ja materjali suhtele on säilinud kas lapselik mängulust, humoorikus või hoopis melanhoolne nukrameelsus. Tööd lähtuvad eelkõige intuatiivsest mängulisusest ja materjalis peituvast animeeritusest.

Andra Jõgis on vabakutseline klaasikunstnik ja luuletaja, kes alates 2020. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasiosakonnas, kus ta ka 2014. aastal omandas magistrikraadi (disain ja rakenduskunst). Oma vabaloominguga osaleb ta regulaarselt näitustel nii Eestis kui ka välismaal. Jõgise looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, kus valmistatakse eelkõige kaasaegseid klaasist tarbevorme.

Kristiina Oppi on vabakutseline klaasikunstnik ja -disainer, kes on omandanud magistrikraadi (disain ja rakenduskunst) Eesti Kunstiakadeemias 2017. aastal. Oma vabaloominguga on ta osalenud erinevatel näitustel üle kümne aasta. Oppi looming on enamasti lihtsale elegantsile suunatud, puhas ja funktsionaalne, kuid seejuures ka mänguline ja emotsionaalselt kütkestav. Lisaks loometegevusele töötab Oppi Tallinna Ülikooli muuseumis kuraator-koguhoidjana ja on üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Aleksandra Ehrensvärd on Eestist pärit klaasikunstnik, kes hetkel elab ja töötab Stockholmis, kus ta on üks Stockholms Glasbruk’i kaasasutaja. Ta on omandanud magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas disaini- ja rakenduskunsti erialal. Aleksandra on oma loomingus pühendunud klaasipuhumisele ja tema tööd on peamiselt skulpturaalsed. Ehrensvärd on osalenud näitustel Eestis ja välismaal ning ka klaasipuhumise residentuurides Ameerikas ja Euroopas, sealhulgas ka mainekas Pilchucki klaasi residetuuris. Alates 2014. aastast on ta Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige ja üks kolmest disainerist brändis MSK Glass.

Tänud: Tanel Oppi, Martin Ehrensvärd, Ando Nuude, Stockholms Glasbruk, EKA klaasiosakond, Eesti Kultuurkapital.

Disainer Sara Kaamani loeng „bodies, rooms, movements, fictions“

Kolmapäeval, 30. märtsil
kell 17:30
ruumis A-501

Loeng toimub inglise keeles

Performatiivne loeng mängib ajalikkuse, ajaloo ja lugude jutustamisega, et luua dramatiseeritud odüsseia läbi graafilise disaineri professionaalse identiteedi ning see lahti lammutada. Ajaloolised ja spekulatiivsed faktid ja väljamõeldised sulanduvad infotainment’iks, milles kõrvalosatäitjaks Britney Spears.

Sara Kaaman on Stockholmis tegutsev graafiline disainer, kes ühtlasi õpetab, kirjutab, liigutab ja õpib Stockholmi Kunstiülikooli magistriprogrammis New Performative Practices. Teda huvitavad kirjastamistehnoloogiate, kehade, poliitika, performance’i ja luule ristumised. Aastast 2012 on ta ajakirja Girls Like Us graafiline disainer ja kaastoimetaja. Koos Maryam Fanni ja Matilda Flodmarkiga uurib ta kollektiivis MMS graafilise disaini töö ajalugu läbi feministliku teooria ja praktika. Nende raamat „Natural Enemies of Books – A Messy History of Women in Printing and Typography“ ilmus aastal 2020. Koos tantsija ja koreograafi Klara Utke Acsiga teeb ta kirjastamise digi- ja analoogformaatidest performatiivseid uurimusi, viimati projekti „The Book – An Interfacial Sitcom“ raames.

Aine  “Joon, värv, vorm ja ruum 3” korraline arvestus toimub uuendatud moel, on justkui vana, iganenud hindamisformaadi metamorfoos või reform. 

Reedel, 29. aprillil 2022 terve päev EKA Galeriis  toimub arvestus kõigil joonistamisgruppidel korraga. Tagasisidestamine, väga põhjalikult, on tehtud, jooksvalt tundide ajal, kõik on saanud tagasisidet igale tehtud tööle.

Näitus/Arvestus/Piknik/Lõpupidu tööd, on kogu semestri tulem.

Õppejõud Ülle Marks

Kunstnik ja disainer Anu Samarüütli juhendamisel toimuvas töötoas saab põgusa ülevaate illustratsiooni põhimõtetest, disainimise protsessi algatamisest ning ideede genereerimisest.

Tehakse erinevaid loovust vabastavaid soojendusharjutusi ning asutakse tegema illustratsioone erinevate materjalide ja töövahenditega. Töötoa lõpuks on igaüks loonud kogumi aksessuaaride illustratsioone ja/või prototüübi talle omases stiilis ning saanud proovida erinevaid tehnikaid (kollaaž ja 3D-drapeerimine), mida kasutavad professionaalsed illustraatorid.

Põhjala tehase galerii, Marati 5 Tallinn

29.03 T, kell 16:00 (kestus kuni 1,5h)
Osalejate arv: 12

Osalustasu: 15€ (tasumine kohapeal sularahas)

Registreerimine

Liituge meiega 2. aprilli laupäeval kell 12.00-19.00, et arutada käegakatsutavaid koostoimeid ja nautida käegakatsutavaid jooke Rotermannis Gallery Cafe’is.

Kuidas näeksid teie nutitelefoni rakendused välja, kui puuteekraani liidest poleks? Milliseid meeli peaksid nad stimuleerima, et teie suhtlus oleks tõhus ja eesmärgipärane? Nägemine, kuulmine, puudutamine, haistmine, maitsmine – meeled, mis ulatuvad kaugemale sellest, mida ekraanid meile pakkuda suudavad.

EKA interaktsioonidisaini tudengid tutvustavad teile oma nägemust selle kohta, kuidas halbu liideseid ja interaktsioone paremaks muuta, muutes need käegakatsutavamaks.

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

• Sisearhitektuur
• Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
• Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
• Kaasaegne kunst
• Arutelu

• Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud 
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
• Arutelu

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

REGISTREERU SIIN

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Sarja teine vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 6. aprillil ning kannab pealkirja “Kas rohepööre on sõnakõlks või tänase disaini ümberpööraja?”

REGISTREERU SIIN

Vestlusõhtu eestvedajaks on EKA tootedisaini osakond ning vestlust modereerib tootedisainer ja EKA professor Heikki Zoova. Vestluses osalevad veel Tanel Kärp, Kätlin Kangur ning Veiko Liis.

Arutletakse teemadel:

• Kas rohepööre lammutab meie fossiilsest energiast vundamendile toetuva heaoluehitise või annab tööriistad uue ja targema ehitamiseks?
• Millise pöörde toob rohepööre disaineritele?
• Kui ühiskond pöördub planeedisõbraliku eluviisi poole liiga aeglaselt, kui radikaalseks peaks muutuma disain?

Osalejate tutvustused:

Heikki Zoova on Eesti disainimaastikul pika kogemusega tootedisainer ja disainiharija. Heikki lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Arhitektuuri teaduskonna Tööstuskunsti erialal 1981. aastal. Sellest ajast on ta töötanud EKAs erinevatel positsioonidel õppejõu, dotsendi ja professorina ning juhtinud ka Tootedisaini osakonna (2009–2015). Heikki on kaasasutaja ja partner Eesti esimeses disainistuudios MaDis, lisaks on ta Eesti Disanerite Liidu asutajaliige. Disainis on tema huvi keskmes olnud pikemat aega energiasäästlik ja jätkusuutlik lähenemine – selleteemaliste töödega on ta esinenud Eestis, Saksamaal ja Soomes. Heikki on olnud Aasta Õppejõud 2015 nominent ja pälvinud Disainihariduse aastapreemia 2018.

Kätlin Kangur on disainer ning EKA ja TalTechi ühisõppekava Design and Technology Futures õppejõud. Ta on EKA tootedisaini vilistlane ning omandas magistrikraadi Aalto Ülikoolis jätkusuutliku disaini erialal käsitledes teemasid nagu osalusõpe ja jätkusuutlikkuse haridus Soome õppejõudude näitel. Kätlin on töötanud strateegilise disaineri ja uurijana erinevates organisatsioonides.

Tanel Kärp on interaktsioonidisainer, konsultant, koolitaja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistriõppekava juht. Omades 20-aastast töökogemust ning BA ja MA kraadi disainis, on tema karjäär keskendunud peamiselt sotsiaalsele digitaalsele ja kogemusdisainile, alates säästva käitumise propageerimisest kuni kodanikuaktivismini. Täna kasutab ta inimkeskset ja strateegilist disainimõtlemist sidumaks oma kriitilise mõtteviisi ja teoreetilised teadmised loomingulise lähenemisega. Ta eesmärk on aidata luua inimsõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme ning läbi viia muutusi keerukates keskkondades.

Veiko Liis on tegutsenud tootedisaini valdkonnas üle 20 aasta ja disaininud mööblit, pakendeid ning elektroonikaseadmeid. Ta on lõpetanud EKA tootedisaini magistratuuri 2008. aastal. Igapäevaselt tegutseb Veiko disainistuudios Taikonaut. Oma erialaseid teadmisi on ta  edasi andnud lektorina Berliini Rahvusvahelises Tehnikaülikoolis (Berlin International University of Applied Sciences). Tema suureks kireks on rattad, mistõttu on ta ka jalgrataste järelhaagiste ettevõtte Kaarik kaasasutaja ja disaineir. Veiko saavutas Saksamaa Disainiauhind 2019 (German Design Award 2019) eriauhinna.

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Giidituurid Aksessuaari ja köite osakonna juubelinäitusel ”Perspektiivid” Põhjala tehase galeriis, Stella Runneli juhatamisel. 

22.03 T, kell 17.30–19.00 

24.03 N, kell 16.30–18.00

25.03 R, kell 17.00–18.00

30.03 K, kell 18.00–19.00

31.03 N, kell 17.00–19.00

Osalemiseks palume ennast kirja panna  

EKA disainiteaduskond kutsub sel kevadel kõiki osa saama uuest vestlusõhtute sarjast Disainimõte 2022, kus kaasaegse disainimõtte üle arutlevad erinevate disaini- ja loomevaldkondade spetsialistid.

Vestlusõhtud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia ruumis A100 (Põhja pst 7), kell 18-20, eesti keeles ning on kõigile huvilistele tasuta.

Esimene vestlusõhtu toimub kolmapäeval, 23. märtsil ning kannab pealkirja “Milline on visualiseeritud mõtte jõud?”

REGISTREERU SIIN

Sarja esimese vestlusõhtu eestvedajaiks on õppekava Disain ja innovatsioon koostöös graafilise disaini osakonnaga. Vestlust modereerib Ionel Lehari ning vestluses osalevad Henrik Roonemaa, Indrek Sirkel ja Laura Pappa.

Arutletakse teemadel:

• Kas pilt on fakt, kui alguses oli sõna?
• Kuidas saab visuaalsest mõttest strateegiline eelis?
• Mis on visuaalse kommunikatsiooni peamine roll rohepöörduvas maailmas?
• Kus sünnivad postdigitaalsed revolutsioonid?
• Kas graafiline disain on infokapitalisti odav tööriistakast või innovatsiooni initsiaator?

Osalejate tutvustused:

Ionel Lehari on disainmõtleja, väljapaistev teoreetik ja praktik samaaegselt juba üle 25 aasta. Akadeemiliste eksperimentide tulemuslik sidumine igapäevapraktikatega on üks tema fookusi, mis inspireerib teda tema toimetamistel disainiskeenel. Tema põhihuvi ongi küsimus visuaalse kommunikatsiooni jõust ja disaineri vastutusest ning selle aktualiseerumisest üha kriisirohkemas maailmas. Ionel Lehari on EKA õppekava Disain ja Innovatsioon visuaalse kommunikatsiooni eriala juht.

Indrek Sirkel on EKA graafilise disaini osakonna professor ja viimased 15 aastat on õpetanud noori graafilisi disainerid kriitiliselt mõtlema ning leidma oma erialast fookust laial visuaalse kommunikatsiooni väljal. Lisaks õpetamisele töötab ta graafilise disainerina ning on kirjastuse Lugemik üks algatajatest, mis on tänaseks koostöös erinevate kunstnike, disainerite ja teoreetikutega välja andnud ligi 100 trükist. 2013. aastast veab ta ka Tallinnas asuvat Lugemiku raamatupoodi.

Henrik Roonemaa on tehnoloogiaajakirjanik ja portaali Geenius kaasasutaja. Ta on juba üle 20 aasta pidanud vaeva nägema küsimusega, kuidas visualiseerida oma lugejate jaoks abstraktseid olulisi teemasid nagu internet või väliselt igavaid teemasid nagu e-riik. Eriti teravalt kerkis see kõik päevakorda, kui ta tegutses Vabamu näituse “Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks” kuraatorina, mispuhul pidi nende teemade visuaal omandama juba lausa füüsilise mõõtme.

Laura Pappa on Amsterdamis elav vabakutseline graafiline disainer. Ta omandas hariduse Eesti Kunstiakadeemias, Gerrit Rietveldi Akadeemias Amsterdamis ning Werkplaats Typografie’s Arnhemis. Lisaks tellimustöödele on ta üks Asteriski suvekooli kaasalgatajatest ning kaaskureerinud näituse “Signals from the Periphery” Tallinna Kunstihoones 2017. aastal. Ta on õpetanud graafilist disaini Haagi Kuninglikus Kunstikoolis, ArtEZi kunstiinstituudis Arnhemis ning Eesti Kunstiakadeemias.

Vestlusõhtutele on oodatud kõik, kellel võiks olla kasu disaini sügavamast mõistmisest – disainerid, ettevõtjad, tootearendajad, tudengid, uudishimulikud mitmetimõtlejad, kunstnikud, töösturid, idealistid, poliitikud, kommunikatsioonispetsialistid, innovaatorid, tehnogeeniused jne.

REGISTREERU SIIN

Disainimõte 2022 sarjast ning järgmistest vestlusõhtutest lähemalt: https://www.artun.ee/disainimote/

Lisainfo sündmuse kohta:
Karin Kiigemägi, karin.kiigemagi@artun.ee

Täna, 14. märtsil, kell 17.00 toimub EKA aksessuaari ja köite osakonna juubelinäituse “Perspektiivid” tuur näituse kunstilise juhi Helen Sirbiga, Põhjala tehase galeriis. 

“Perspektiivide” väljapanek keskendub viimase 5 aasta töödele nagu jalatsid, kotid, kindad, peakatted, artefaktid, materjalieksperimendid, köited ja mini-installatsioonid. Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste ja vilistlaste kõrval mängivad oma loomingus radade kontseptsiooni ja teel olemise mõttega ka tudengid kolmest külalisülikoolist: London College of Fashion, Kolding Design School ja Detroit College for Creative Studies.

Osakonna tudengite ja vilistlaste konkurss-näituse “Perspektiivid” kolmedimensioonilise abstraktse aksessuaarimaastiku on loonud rahvusvaheliselt tunnustatud loovdisainer ja stilist Helen Sirp.