Rubriik: Disaini­­teaduskond

Kunstiakadeemia tudengid toovad tuleval kevadel taas publiku ette Eesti suurima moeürituse, mis julgustab noori moeloojaid oma ainukordset loomingut avalikkuse ette tooma. ERKI Moeshow ootab konkursil osalemiseks 16. märtsini 2020 ambitsioonikate disainiideedega kavandeid!

Kollektsioonil võib olla nii üks kui ka mitu autorit ning osaleda saavad loomeinimesed, kes on lõpetanud keskkooli ning on hetkel registreeritud ülikooli/ametikooli tudengi või õpilasena. Lisaks võimaldab ERKI Moeshow reglement kandideerida ka neil, kes on oma õpingud lõpetanud viimase kolme aasta jooksul.

Kavandite esitamise tähtaeg on 16. märts 2020 kell 19.00. Tööd tuleb tuua Eesti Kunstiakadeemia fuajees asuvasse valvelauda või saata need postiga aadressile Põhja puiestee 7. Moeshow-le pääsenutega võetakse ühendust sellele järgneva nädala jooksul. Moeshow toimub 23. mail 2020.

ERKI 2020 konkursi reglement: artun.ee/erki-reglement
ERKI koduleht: artun.ee/erki
ERKI Facebookis ja Instagramis
#ERKIMoeshow

Lisainfo
Karin Kiigemägi
ERKI Moeshow peakorraldaja
karin.kiigemagi@artun.ee
5035096

ERKI Moeshow on 1982. aastast katkematult toimunud ja parimaid noori moeloojaid avalikkusele tutvustav suursündmus, mida korraldavad Eesti Kunstiakadeemia tudengid. ERKI kõlapind ulatub ka väljapoole Eestit – igal aastal on kaasatud nii rahvusvaheline žürii kui ka osalejaid mitmelt poolt maailmast.

Kõik keraamikahuvilised, EKA meenete fännid ja glögisõbrad on oodatud reedel, 13. detsembril kell 15 Eesti Kunstiakadeemia 2. korruse avatud alale, sest seal saab tutvuda kaheksa uue versiooniga EKA tassist. Tasside funktsionaalsust katsetatakse glögi joomisega. Edaspidi saab EKA tudengite ja töötajate ideekavandite järgi valmistatud sangadega tasse soetada kommunikatsiooniosakonnast, ruum D207, ja ilma sangadeta tasse EKA sööklast.

Meie keraamika osakonna magistrant Elize Hiiop, kes on EKA tassi loomise projektijuht, kirjeldab tassi loomislugu:

“EKA tass ehk kuidas ühest sai kaheksa
EKA tassi loomine sai alguse juba 2017. aastal kui EKA uue hoone ehitus oli täies hoos. EKAlaste soov oli, et meie sööklas võiks olla kasutusel, mitte Hiinast ega Indiast, vaid selle maja seinte vahel valminud nõud – alustuseks tass. Esmalt ühildati tassi projekt keraamika eriala projektiga, kus hindamiste järgsel hääletusel kogus enim hääli Mart Vaarpuu puitsangaga tass. Suve hakul jätkasid neli tudengit sangade disainimise ja valmistamisega, et osaliselt toota tass Eesti Portselanitehases. Kuna sangad valmisid käsitsi ja tööd-vilet nähti omajagu, siis sai EKA tass esimese aasta lõpuks ühe sanga asemel neli erinevat nägu.

EKA uue hoone avamisel võeti tassid soojalt vastu ja olid nii populaarsed, et kadusid poole aastaga silmapiirilt – kes aegsasti jaol, sai osta, kes jäi ilma, see võttis tassi nähtavasti sööklast kaasa. Suur nõudlus kinnitas, et tegemist on hea asjaga, kuid korrektuurid olid vajalikud. Esimene eesmärk oli tassi tootmine täielikult automatiseerida. Tehase tootlikkus on päevas keskmiselt 1000 sanga, kuid see tähendab, et ühes kipsvormis on 4 paari ühesuguseid standardseid sangasid. Loomeressurss pole raisata, tahtsime siiski nelja paari erinevaid täiesti ebastandardseid sangasid, et igaüks võiks leida oma lemmiku. Protsessi käigus ilmnes, et ühe sanga disain ei vastanud kahjuks tehase tootmistingimustele ning neljasesse sangade vormi oli vaja leida uus asemik.  2018. aastal korraldasime konkursi uuele sangale sedakorda EKA tugiüksuste töötajatele, et disainimisel saaksid kätt proovida inimesed, kes enamasti on hindaja, otsustaja või kasutaja rollis aga harva loojad ise. 

Žürii otsuse kohaselt pälvis ülekaaluka esimese koha muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadussekretär Maris Veeremäe EKA visuaalset identiteeti kandev lahendus, teist ja kolmandat kohta jagasid vanemraamatupidaja Hedi Tõnisson ja finants- ja haldusdirektor Andres Tammsaar ning neljandat-viiendat kohta disainiteaduskonna õppespetsialistid Helen Kuldkepp ja Katrin Sütt. Kuna tegemist oli ikkagi enneolematute disainsangadega, siis soovis tehase tootmisjuht, et riskide minimeerimiseks tehtaks proovivalu kolmele esimesele sangadisainile välja selgitamaks tootmiskõlbulikkus väheamlt ühele. Algas töö 3D laboris ja keraamika osakonnas.

3+3=8. Peale konkurssi jäi keraamikavalu moodulisse veel kaks kohta, mis ootasid täitmist. Terve suvi olid EKA meistrid tasside loomise juures abistanud – 3D joonestanud, kipsi ja silikooni valanud, printinud ja freesinud ning seejuures 3D labori masinaid, programme ja teadmisi aina täpsemaks lihvinud. Seega oli õiglane pakkuda vakantseid kohti prototüüpimise labori juhataja Madis Kaasikule ja keraamika osakonna meister Lauri Kiluskile. Mudelite ja vormide juures rakendati uusi tehnoloogiaid, mis tulevikus pakuvad EKA tudengitele ja valdkonna inimestele mitmekesisemaid lahendusi ja samas täpsemaid tulemusi. Tehastootmise juurutamine on ajamahukas – et tundma õppida iga disaini spetsiifikat, langes tehases tootlikkus kümneid kordi – see on originaalsuse hind. Esimese tellimusena tarniti koolile 250 tassi. Igal tassil on käetunne sees, kui lähemalt imetleda ja seda saab teha EKA-s juba tuleval reedel 13.12 kell 15 teise korruse vahealal A200. Edaspidi on võimalik tasse soetada kommunikatsiooniosakonnast, lihtsamaid ilma sangata tasse saab kaasa haarata sööklast, seekord raha eest. Kui on oma, siis hoitakse.

EKA tassi projekt on tähelepanu ja tunnustust saanud mitmete teiste ülikoolide esindajatelt, sest nähakse kooli avatust ja toetust tudengi algatusele ning koostöövalmidust tootmisettevõtetega. Pidasin oluliseks juhtida disainiprotsesse nii, et saaks maksimaalselt võimalused ja ressursid ära kasutatud ning kõik osapooled jääksid tulemusega rahule. Täname Eesti Portselanitehast usalduse ja ebatavalise kunstiprojektiga kaasa tulemise eest.  Loodan, et EKA inimeste poolt EKA-le loodud portselantassid pakuvad pikka kasutamisrõõmu ja inspireerivad tudengeid uutele julgetele mõtetele.”

Kolmapäeval, 4. detsembril algusega kell 16 toimub EKA aulas kunstnik ja humanitaarteaduste uurija William Foster Hallett avalik kunstnikuvestlus “Adipose, Axolotl ja Adipositional Lands: arvutuslik meediapoliitika maatriksisüsteemide ja mängude poole.”

William Halletti sõnul lähtub tema loeng kaasaegse kunstialase masinõppe tavade matemaatilisest ja statistilisest taustast, keskendudes varjatud ruumi interpolatsiooni kasutamisele hiljutistes visuaalsetes ja kogemuslikes kunstiteostes. Lisaks vaadeldakse tänapäevaste sotsiaalsete ja poliitiliste mõtetega tegelevate meediateadlaste varasemaid püüdlusi arvutusobjektide analüüsimisel. Need on aluseks Halletti meetoditel varjatud ruumi uuenduste mõtestamisel esteetilistes ja statistilistes protsessides. Teisisõnu, järgides kaasaegsete teoreetikute Alexaner Galloway, Luciana Parisi ja Thomas LaMarre analüüse, püüab William avada, millist ajalist kogemust taolised uudsed kunstiteosed vaatajates tekitavad. Kokkuvõtteks esitab William Hallett oma kunstipraktika näiteid, keskendudes (potentsiaalsele) emotsionaalsele ja psühholoogilisele võimalusele, mida pakuvad identiteedi, keha, trauma ja aja kujutamist käsitlevad arvutuslikud lähenemisviisid.

Hetkel tegeleb Hellett õpingutega USA uuringute keskuses New Centre for Research and Practice osaledes transdissiplinaarses uurimis- ja praktikaprogrammis. Tema töö kätkeb omavahel põimuvaid valdkondi reaalpoliitilise ja metafüüsilise mõttemaailma vahel, sidudes rassilise, feministliku ja kontinentaalse tõlgenduse. Sealjuures põhinevad ta uurimused teemadel nagu aeg, valuuta, tööjõud ja arvutuslik ruum. Hinnates uue kujundifilosoofia kaudu ümber identiteeti, otsib ta reproduktsiooni, trauma, virtuaalsuse ja arhitektuuri võrdlevaid analüüse.

Tutvu William Halletti tööga siin: https://williamfhallett.wordpress.com/

Loeng toimub inglise keeles.

Lisaks tasub reedel, 6. detsembril külastada Hallett’i interaktiivset intallatsiooni EKA maja A500 avatud alal.

Neljapäeval, 14. novembril algusega kell 18:00 annavad Eesti Kunstiakadeemia auditooriumis (Põhja pst 7, A-101) avatud loengu disainerid Charlotte Ackemar ja Malin Engvall Stockholmis asuvast interdistsiplinaarsest disainistuudiost NOTE Design Studio.

Erinevate projektide näitel tutvustavad nad kui oluline osa stuudio loovast tööprotsessist on disain(imise)l kui eneseväljendusel. Niisamuti nagu disain leiutab oma ainest pidevalt uuesti, on NOTE disainistuudio lai tegevusulatus vastus disaineri positsioonile ühiskonnas, aga ka oskusele kohaneda turu nõudmistega, tegemata seejuures kompromisse eneseväljenduse arvelt. Iga projekt on selle taga seisvate kõige erinevamate oskuste ja kogemusega disainerite koostöö ja eneseväljenduse tulemus; see on stuudio põhiolemus.

NOTE Design Studio asutati 2008. aastal Erik Johannes Karlströmi ja Christiano Pigazzini poolt. Praeguseks katavad stuudios töötavad 18 disainerit kõige erinevamaid disainivaldkondi ning tegelevad lisaks hoonete (sise-)arhitektuursetele lahendustele ka toote- ja graafilise disaini, samuti disainistrateegiate väljatöötamisega – õigemini – mis tahes projektidega, mis nõuavad loovat lähenemist.

Skandinaavia ühe tuntuima disainistuudiona on NOTE teinud koostööd selliste ettevõtetega nagu Tarkett, Vibia, ja Fogia. Hiljuti on NOTE saanud disainimessi Salone del Mobile auhinna mööblitootja Magisväljapaneku eest Milaano messil (2018) ning Wallpaper*disainiauhinna koostöö eest nii mööblitootjaga Sancal (2018) kui ka betoonmaterjalidele keskenduva ettevõttega KAZA Concrete (2017).

Avatud loeng on kaasrahastatud Euroopa Regionaalarengu Fondi EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16-0045 vahenditest.

Rohkem infot: Anna-Liisa Laarits, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskond, anna-liisa.laarits@artun.ee või 56 593 199.

Avatud on kandideerimine kunsti- ja disainikoolide ja ülikoolide võrgustiku Cumulus konkurssile CUMULUS GREEN 2020: For a New Circular Economy.

Konkurss lähtub ÜRO ülemaailmse säästva arengu eesmärkidest ja tegevuskavast aastaks 2030 ning sellele on oodatud kandideerima mis tahes toodete, teenuste või süsteemide ideelahendused, mis aitavad tagada säästvaid tarbimis- ja tootmismudeleid. 

Ideelahenduste esitamise tähtaeg on 31. jaanuar 2020. 

Rohkem infot: https://cumulusgreen.org/ või anna-liisa.laarits@artun.ee

22. novembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Claudia Pasquero doktoritööd “Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” (“Polycephalum: Aesthetic as a measure of ecological intelligence in Architecture and Urban Design”).

Avalik kaitsmine toimub 22. novembril kell 10.00 Barcelona Disaini Kolledžis BAU (Exhibition Space of BAU Design College of Barcelona, Carrer de Pujades, 118 Barcelona).

Doktoritöö juhendajad: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof Mario Carpo (The Bartlett School of Architecture, University College London)

Eelretsensendid: prof dr Christopher Pierce (Londoni Arhitektuuri Assotsiatsioon) ja prof dr Bart Lootsma (Innsbrucki Ülikool)

Oponent: prof dr Christopher Pierce

Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. Nimetatud distsipliinide sünergia oluliseks komponendiks on esteetika. Doktorikandidaat käsitleb esteetikat mitteverbaalse suhtlusviisina, metakeelena, mis kannab tulevikulinnade ökoloogilist agentsust.

Kandidaat järgis Melbourne’i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (RMIT) välja töötatud loomepõhise uurimistöö metodoloogilist mudelit (Creative Practice Research). Töö  on läbi viidud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorantuuris, kus Claudia Pasquero osales ADAPT-r (Architecture, Design and Art Practice Training-research) projektis.

Uurimistöö üheks olulisemaks tulemuseks on polycephalum-arhitektuuri kontseptsiooni väljatöötamine. See koondab endas mitmeid erinevaid, nii inimesest kui ka masinast lähtuvaid intellektivorme, mõtestamaks ümber antropotseenijärgse ajastu linnakeskkonda. Millist rolli mängib tulevikuarhitektuuri kujundamisel mitteinimese (non-human) intellekt, olgu see siis tehislik või bioloogiline? Polycephalum-arhitektuur heidab kõrvale modernistliku üldplaneeringu idee, vabastamaks inimkonda tema materiaalsetest piirangutest, mis tuginevad ratsionaalsusele. Nõnda muutub esteetika küberneetilise suhtluse käivitajaks, kus inim- ja mitte-inimökoloogiad loovad kaasevolutsioonilisi süsteeme.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Anu Penttinen on Soome klaasikunstnik ja disainer, kelle omanäolist ning mitmekülgset loomingut tuntakse ja tunnustatakse nii kodumaal kui ka rahvusvaheliselt. Klaasikunstnikuna ühendab Penttinen oma töödes traditsioonilised tehnikad julgete värvide ja kaasaegsete vormide ning tekstuuridega. Disainerina on Penttinen teinud edukalt koostööd rahvusvaheliselt tuntud ettevõtetega nagu Iittala ja Marimekko. Ta on läbi viinud töötubasid ja olnud külaliskunstnik paljudes klaasikeskustes üle maailma.

Bakalaureuse- ja magistrikraadi on Anu Penttinen omandanud Helsingi Kunsti- ja Disainiülikoolis ning täiendanud oma teadmisi Austraalia Rahvusvahelise Ülikooli (ANU) Canberra Kunsti ja Disaini koolis. Alates 2003. aastast juhib Anu Penttinen enda poolt asutatud ettevõtet Nounou Design. Samuti tegutseb ta kunstnikuna aktiivselt Nuutajärvi Klaasikülas, kus juhib ka restorani ja väikest hotelli.

https://www.nounoudesign.fi/

Teisipäeval, 22. oktoobril kell 18 toimuvad Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna ruumis C305 graafiliste disainerite ja kunstnike Josse Pyli, Eloise Harrise ja Jungmyung Lee avalikud esitlused.

Kõik esinejad teevad ettekanded oma praktikast ja projektidest.

Jungmyung Lee tegutseb kirjatüüpide kujundamise, tüpograafia, kunsti ja kirjutamise valdkondades oma loodud Jung-Lee Type Foundry’s Amsterdamis, kus ta uurib kirjade elu ja emotsioone. Ta avaldab väljaannet Real-Time Realist, mis on unikaalne specimen, eksperimenteerimaks psühholoogiast tuntud emotsioonide rattal põhinevate seostega.
http://jung-lee.nl

Eloise Harris on vabakutseline graafiline disainer Berliinis, kes teeb koostööd erinevate kunstnike ja institutsioonidega. Ta kujundab visuaalseid identiteete, tegeleb kunstilise juhtimisega, trükiste kujundamise ja visuaalide loomisega ning õpetab külalisõppejõuna Berliinis UE ülikooli juures graafilise disaini mängu. Eloise on lõpetanud Werkplaats Typografie Arnhemis ja LCC Londonis.
http://www.eloiseharris.com/

Josse Pyl elab ja töötab Amsterdamis. Ta on olnud kunstnikuna Rijksakademie juures residentuuris Amsterdamis (2017–2018), lõpetanud magistriõpingud Werkplaats Typografies (2014–2016) kui ka KASKi Visuaalkunsti Kõrgkoolis. Hiljuti on Jossel olnud näitused galeriides, nagu 019 (Gent), Annet Gelink galerii (Amsterdam) ja Brakkegrond (Amstedam) ning osalenud grupinäitustel paikades, nagu Nest (Haag), Dash galerii (Kortrijk), Belgia biennaal (Gent) ja Ljubljana graafika biennaal (Ljubljana).
http://www.jossepyl.com/

Josse Pyl, Eloise Harris ja Jungmyung Lee on Tallinnas Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna kutsel ning viivad läbi erinevaid töötubasid 21.–25. oktoobril.

Esitlused toimuvad inglise keeles.

1923. aastal kutsuti Tallinna Kunsttööstuskooli keraamika õppetooli juhatajaks Ungari keraamik Géza Jakó (1886–1943), kes töötas Eestis kuni 1934. aastani. Géza Jakó töö lõi Tallinna keraamikale korraliku tehnilise baasi. Ungari meistri käe all said tugeva erialase ettevalmistuse mitukümmend noort keraamikut ja valmis ka esimene eestikeelne keraamikaõpik.

Meenutamaks Géza Jakó panust Eesti keraamikaõpetusse valmis 2002. aastal koostöös Ungari Suursaatkonnaga kunstnikust reljeefne mälestustahvel, mis paigaldati Kunsttööstuskooli järeltulija Tallinna Kunstiülikooli seinale. 2013. aastal kui hoone lammutati, läks tahvel ehituse käigus kaduma. Ungari Välismajanduse- ja Välisministeeriumi toel tehti mälestustahvlist koopia. See meenutab Ungari professori panust EKA keraamikaosakonna ajalukku nüüd juba uue hoone seinal.

Mälestustahvel avati Eesti Kunstiakadeemias 10. oktoobril 2019.

Pühapäeval, 22. septembril kell 10–17 toimub EKA ümbruses Autovaba päev, mille raames suletakse mootorsõidukitele liikumiseks Nunne tänav (Toompuiestee kuni Suur-Kloostri tn), Põhja pst (Suurtüki tn kuni Kesk-Kalamaja tn) ja Kopli tn (Vana-Kalamaja tn-Kotzebue tn).

See tähendab, aga jalakäijate ja uut tüüpi sõidukite pidu – selleks puhuks toome EKA õppehoone ette meie tootedisaini osakonnas valmistatud tõukerataste prototüübid ja mudelid, mida saavad kõik huvilised huvilistele vaadata ja proovida. Näitus on avatud kell 11–15.

Juhendaja Heikki Zoova sõnul on disaini mõõt inimene. “Tõukeratta funktsioon, konstruktsioon ja ehitus on hästi nähtav, arusaadav ja tema väärtus kasutaja poolt kiiresti mõõdetav. Nendel põhjustel on tootedisaini tudengite üks esimene erialaülesanne aastate jooksul olnud tõukeratas. Sel ajal toimunud märkimisväärne muutus tõukside disainis ja kasutuses paistab teravalt silma linna- ja meediapildis. Lihtne laste mänguasi on muutunud laia sihtgrupi kõrgtehnoloogiliseks liikumisvahendiks ja digitaalset platvormi kasutavaks ärimudeliks, mis nõuab oma osa linnaruumis ja seniste liikumisreeglite ümbervaatamist. Ilmnenud uued probleemid sisaldavad disainitudengitele ülesannet ja võimalusi ka uuteks lahendusteks. Selliseid katsetusi on näha näiteks elektrisõiduki mudelites, kus lisaks tehnilisele funktsionaalsusele tegeletakse ka teenuse ja kasutajaliidese disainiga,” ütles EKA tootedisaini tunnustatud õppejõud Heikki Zoova.

Samuti toimub autovaba päeva raames kell 13 kaks uue õppehoone ekskursiooni, üks eesti ja teine vene keeles.