Rubriik: Disaini­­teaduskond

“Kalevipoeg” ja “Eesti rahvakultuur” nahkköites 1. juuni – 10. juuli 2019 Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Põhja pst 7, Tallinn)

Ajal, mil Eesti valmistub juubelilaulupeoks, otsisime tudengitööde fondist välja nahkköited raamatutest, mis turgutavad rahvuslikku eneseteadvust. “Kalevipoeg” on 19. sajandil rahvaluule ainetel Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Eesti rahvuseepos , mida alates 1861. aastast on välja antud 19 korda. Näitusel on väljas originaalköited viiele trükile (1935, 1951, 1953, 2003 ja 2009).

“Eesti rahvakultuur” on Eesti Entsüklopeediakirjastuse 2008. aastal välja antud koguteose teine, täiendatud trükk, mille on koostanud ja toimetanud Ants Viires ja Elle Vunder. See rohkete illustratsioonidega teaduslik käsiraamat annab põhjaliku ülevaate traditsioonilisest talupojakultuurist rahvakultuuri mõiste tänapäevaste käsitlusteni.

Näitusel eksponeeritud 19 nahkköidet on üksikeksemplarid, mida noored kunstnikud on raamatu sisust ja kujundusest inspireeritult kavandanud ja valmistanud. Vanim köide, mille valmimisaega teame, pärineb 1957. aastast ja värskeim 2019. aastast. Ehkki suurem osa töödest on valminud viimase 15 aasta jooksul, saab näitusel jälgida stiilide ja tehnikate muutumist eesti nahakunsti ajaloos.

Eesti Kunstiakadeemia aksessuaari- ja köitedisaini osakonna eelkäijaks on Riigi Kunsttööstuskoolis 1917. aastal loodud paberi- ja kartonaaźi töökoda, mis hiljem on kandnud nahkehistöö kateedri ja nahakunsti osakonna nime. Praeguse nime all tegutsetakse 2018. aastast alates.

Näituse koostas Eve Kaaret

Osalevad kunstnikud:
Virve Privoi, Eve Oruvee, Eve Hintsov, Anne Vainoja, Kerli Koppel, Kristel Kõuts, Mirja Pitkäärt, Roman Liiksmann, Marina Barinova, Anu Tera, Kertu Rattasepp, Merle Visak, Marlen Peets, Iirys, Kalde, Adeliina Saar, Greta Haak.

ere!

Ajal, mil Eesti valmistub juubelilaulupeoks, otsisime tudengitööde fondist välja nahkköited raamatutest, mis turgutavad rahvuslikku eneseteadvust.

“Kalevipoeg” on 19. sajandil rahvaluule ainetel Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud Eesti rahvuseepos, mida alates 1861. aastast on välja antud 19 korda. Näitusel on väljas originaalköited viiele trükile (1935, 1951, 1953, 2003 ja 2009).

“Eesti rahvakultuur” on Eesti Entsüklopeediakirjastuse 2008. aastal välja antud koguteose teine, täiendatud trükk, mille on koostanud ja toimetanud Ants Viires ja Elle Vunder. See rohkete illustratsioonidega teaduslik käsiraamat annab põhjaliku ülevaate traditsioonilisest talupojakultuurist rahvakultuuri mõiste tänapäevaste käsitlusteni.

Näitusel eksponeeritud 19 nahkköidet on üksikeksemplarid, mida noored kunstnikud on raamatu sisust ja kujundusest inspireeritult kavandanud ja valmistanud. Vanim köide, mille valmimisaega teame, pärineb 1957. aastast ja värskeim 2019. aastast. Ehkki suurem osa töödest on valminud viimase 15 aasta jooksul, saab näitusel jälgida stiilide ja tehnikate muutumist eesti nahakunsti ajaloos.

Eesti Kunstiakadeemia aksessuaari- ja köitedisaini osakonna eelkäijaks on Riigi Kunsttööstuskoolis 1917. aastal loodud paberi- ja kartonaaźi töökoda, mis hiljem on kandnud nahkehistöö kateedri ja nahakunsti osakonna nime. Praeguse nime all tegutsetakse 2018. aastast alates.

Näituse koostas Eve Kaaret

Teisipäeval, 4. juunil 2019. a kell 18.00 toimub A-galerii Seifis (Hobusepea 2, Tallinn) kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „iTouch Store” eelretsenseerimine.

Näitust saab külastada 31. maist 1. juulini 2019.
Avamine toimub 7. juunil kl 18.00.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)

Näituse eelretsensendid on dr Varvara Guljajeva (Eesti Kunstiakadeemia) ja Keiu Krikmann

Darja Popolitova näitus uurib puudutust kui digitaalse kultuuri osa: digitaalselt edastatavate ehtekujutiste taktiilsust, arvestades telefonile ja ekraanile suunatud liigset tähelepanu.

Publik saab teoseid näha ka nende representatsioonides – videoreklaami vormis, kus autor püüab leida vastuseid järgmistele küsimustele: kas ehete digitaalsel representatsioonil võivad olla taktiilsed omadused? Kuidas mõjutab ehete digitaalne representatsioon taktiilsel tasandil reaalseid ehteid? Kuidas muudab digitaalse meedia kasutus ehte ja taktiilsuse omavahelist suhet?

Ehted ja objektid näitusel on mõeldud digitaalse ajastu võimalike probleemide lahendamiseks. Teoste nimed räägivad enda eest: „Hot Not Only Online Phone Case”, „Silicon Nail for Touching Screen”, „Digital Detox Brush” jne.

Näitus on stiliseeritud poeks ja see ei ole juhuslik. Meediakriitik Erkki Huhtamo toob paralleeli muuseumi ja poe vahel, mille traditsioon on seotud „taktiloklasmidega” ehk taktiilsete hoiakute, reeglite ja keeldudega avalikes ruumides. Kui varem oli kauplustes võimalik toote juurde pääseda müüja kaudu, siis näituseruumid ei luba külastajatel ehteid puudutada turvanõuete tõttu. Sellest, et ehete tajumine muuseumis on piiratud nägemismeelega, samal ajal kui ehte potentsiaalseks sihtpunktiks on keha, rääkis omakorda ehtekunsti ajaloolane Namita Gupta Wiggers.

Puutemeele asendamine nägemismeelega jätkub internetiajastul. Darja Popolitova märgib, et ta on saanud inspiratsiooni AliExpressi e-poe reklaamidest. „Toodete läbivaatamine – isegi neid ostmata – pakub mulle teatud naudingut. Lugedes meediateoreetiku Laura U. Marksi raamatut, inspireeris mind termin „taktiilne visuaalsus”. Ja siis tulin mõttele: suhtun tootepiltidesse teatud plastilisusega – silmad ei näe, vaid „puudutavad” neid pilte. Seetõttu otsustasin oma näitusega uurida ehtekujutiste puutetundlikke omadusi”, kommenteerib kunstnik.

Darja Popolitova on sündinud 1989. aastal Sillamäel, elab ja töötab Tallinnas ning on doktorant Eesti Kunstiakadeemias. Ta loob ehteid, kasutades uuenduslikke tehnoloogiaid ja segameediumeid. Viimasel ajal on Darja Popolitova osalenud näitustel Kunsti- ja disainimuuseumis New Yorgis (2019), galeriis Kunstnerforbundet Oslos (2018) ja kaasaegse ehtekunsti neljandal biennaalil METALLOphone Vilniuses (2018). Darja Popolitovat esindavad galeriid Marzee Nijmegenis, Beyond Antverpenis, Door Mariaheides. Tema tööd asuvad Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi kollektsioonis ja ka erakoguses. Darja Popolitova loomingut on tunnustatud 2018. aastal Kultuuriministeeriumi ja Adamson-Ericu stipendiumitega. Samuti on ta 2015. aastal pälvinud stipendiumi Noor Ehe.

___

Video: Ando Naulainen

Helikujundus: Andres Nõlvak

Graafiline kujundus: Johanna Ruukholm

Kunstnik tänab: 3DKoda OÜ, A-galerii, Adamson-Ericu muuseum,
Anastassia Dratšova, Benjamin Lignel, Daniil Popov,
Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Kadri Mälk, Keiu Krikmann, Kultuuriminiteerium, MakerLab Tallinn, Martina Gofman, Olesja Kulikova, Orbital Vox Stuudiod, Pire Sova, Raivo Kelomees, Sarah Elizabeth Johnston, Shapeways Inc., Varvara Guljajeva, Vladimir Ljadov

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Eesti Kunstiakadeemia  keraamika eriala II kursuse tudengite näitus SISU.

Tegemist on näitusega, kus noored kunstnikud on savisse pannud oma interpreteeringud sõnast CORPUS . On see tühipaljas kest või hoopis müür, mis meid kaitseb või piirab? Või on see mask, mille taha varjuda? Vaadatakse keha sisse ja uuritakse keha kui eneseväljendusvahendit.

Näitusel osalevad: Liis Selder, Mirjam Kustov, Dagmar Martin, Arina Turgeneva, Karola Rianne Mahhova-Reinholm, Ege Vahepõld

Näitusetöid on juhendanud: Ingrid Allik, Lauri Kilusk, Urmas Puhkan

Näitust toetavad: EKA, Telliskivi Loomelinnak, OÜ Kerako, Wienerberger AS

Suur aitäh: Anne Eelmere, Annika Teder, Urmas Puhkan, Jaan “The Master of Fire” Viirand, Bianka Soe, Annika-Arianne Jõks, Mari Viitso, Vitali Kustov, Norman Kustov, Mart Vainre

May 20th at 16:00 at EKA room A501 Hélène Day Fraser will give an open lecture“Decoloniality? Locating Inadvertent Parallels”.

The Associate Dean at Emily Carr University of Art and Design will share work done with many others on a project called clothing(s) as Conversation. She will speak to material practice in relation to the social and questions she is currently posing of her own work in relation to decoloniality.

She asks how do we locate ourselves? What does it mean to find new routes forward? What are the tropes that trap us? Is it possible to identify, reroute, delink, move away from mainstream assumptions of design/in design?

Hélène Day Fraser is a first generation Canadian, of Welsh and English descent, born in North-Eastern Quebec. She has been formed by life in a small town on the Canadian Prairies, an island in the Philippines, downtown Toronto, Strasbourg, the outskirts of Paris, France and most recently Vancouver and the North Shore. She is the Associate Dean, Master of Design, Jake Kerr Faculty of Graduate Studies, Emily Carr University of Art + Design.

Hélène was the Principle Investigator of a SSHRC Insight funded research initiative: cloTHING(s) as Conversation. ( 2013 – 2018). Recently, she received CFI funding to help support and develop a Textile Adaptation Research Program (TARP) based out of Emily Carr University. She is also a founding member and Co-Director of the ECU Material Matters research center, and an active member of Emily Carr’s DESIS lab (DESIS is an international design research network for sustainability and social innovation). In her role as Emily Carr University’s Academic Co-ordinator for Sustainability (2012 – 2015) she established Creatives with Intent, a group that promoted agency and communication pertaining to sustainability.

Hélène’s textile and garment-based research addresses concerns and developments in the areas of: sustainability, new digital technologies, craft and legacy practices of making and generative systems. Her work explores modes of social engagement, identity construction and clothing consumption habits.

It is informed by a design education, and a past professional career in fashion, design, and manufacturing. Day Fraser holds a Masters of Applied Arts in Design and a Bachelor of Applied Arts in Fashion.

Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019.
Näituse avamine 17. mail kell 17.00.

Näitusel „Väljaandja Lugemik. Trükised aastatest 2010–2019” saab esmakordselt näha kõiki Lugemiku viimase kümnendi jooksul kirjastatud trükiseid. Eksponeeritud 81 trükise hulgas on kunstnikuraamatud, monograafiad, näitusekataloogid, teatritekstid, tekstikogumikud, aga ka muud trükitud materjalid, nagu plakatid, postkaardid, zine’id, jms.

Iseseisva kunstikirjastusena on Lugemik läbi arvukate koostööprojektide kunstnike, disainerite, teoreetikute ning mitme kultuuriinstitutsiooniga kaardistanud suure osa Eesti kaasaegse kunsti- ja disainimaastikust. Näitus keskendub kunstiteose tiražeeritavaks objektiks tõlkimisele kui raamatu tegemise meetodile ning puudutab sealjuures erinevaid raamatu produktsiooniga seotud teemasid, alustades graafilisest disainist ja kunstiteose reprodutseerimisest ning lõpetades erinevate koostöövormidega.

Näituse keskmes on valik kunstiteoseid Lugemiku kirjastatud raamatutest, mis koos trükistega annavad ülevaate erinevate kahe- ja kolmemõõtmeliste teoste, tekstipõhiste tööde ning
performance’ite tõlkimisest raamatu formaati. Eksponeeritud on järgmiste kunstnike ja disainerite tööd: Merike Estna, Dénes Farkas, Flo Kasearu, Knock! Knock! Books, Paul Kuimet, Marge
Monko, Kadri Noormets & Asia Baś, Tõnis Saadoja, Jaanus Samma, Anna-Stina Treumund, Anu Vahtra, Ranno Ait, Jaan Evart, Mikk Heinsoo, Ott Kagovere, Tuomas Kortteinen, Else
Lagerspetz & Loore Sundja, Ott Metusala, Ronald Pihlapson, Indrek Sirkel, Jan Tomson.

Koos näitusega ilmub ka mahukas kataloog, kuhu on kaastööd teinud disainikriitik ja kuraator Kristina Ketola Bore (NO), teoreetik ja Yale’i ülikooli kunstiteaduse doktorant Mia Kang (US), kunstnik ja kirjastaja Lieven Lahaye (BE), kirjastuse Knock! Knock! Books eestvedajad Else Lagerspetz ja Loore Sundja (EE). Lisaks on väljaandes uuesti trükitud valik Lugemiku trükistes
varasemalt ilmunud tekste. Kataloogi esitlus toimub 7. juunil.

7.–8. juunil toimub näitusel rahvusvaheline kunstikirjastamise sümpoosion ja raamatumess “Kirjastamine ja kogukond: erialased kontekstid” (Making Public and Publics: Art Publishing in Context), kus osaleb üle 20 kultuuri- ja kunstikirjastuse kogu maailmast. Lisaks toimuvad näituse raames mitmed lastele ja nooretele mõeldud töötoad ning avalikud giidituurid.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ja kunstnik Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik aastatel tänaseks välja andnud 81 trükist. 2013. aastal avas Lugemik oma esimese raamatupoe Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil ning 2017. aastal koostöös Tallinna Kunstihoonega poe teise asukoha kunstihoone fuajees. 2018. aastal ühines Lugemikuga graafiline disainer Ott Kagovere.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum on kõigile huvilistele avatud erialakeskus, mis kogub, säilitab ja esitleb kohalikku disaini ja tarbekunsti, korraldab rahvusvahelisi näitusi ning tutvustab nende valdkondade mitmetahulist olemust.

Näituse idee: Indrek Sirkel; Anu Vahtra
Näituse kujundus: Kaisa Sööt
Graafiline disain: Indrek Sirkel; Ott Kagovere
ETDM tiim: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner, Sandra Sirp
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linnavalitsus, Eesti Kunstiakadeemia

Neljapäeval, 16.mail kell 18.00 avatakse Eesti Kunstiakadeemia Trepigaleriis ehte- ja sepakunsti 2.kursuse tudengite näitus SUL PEAB OLEMA KEHA.

Näituse siduvaks teemaks on keha ning läbi selle enese olemasolu kogemine ja maailmast osasaamine. Üheksa noort kunstnikku tõlgendavad, kuidas kehad üksteist mõjutavad, missugused on keha omadused ning mis ja millisel kujul kehasse jälje jätab, kasutades selleks kohati üllatavaid materjale ja tehnikaid.

Näitusel osalevad: Georg Arnold, Kristina Kask, Endel Maas, Terje Meisterson, Tauris Reose, Kristin Sepp, Oleg Šubitšev, Mart Talvar, Taavi Teevet.

Näitusetöid on juhendanud: Eve Margus-Villems, Nils Hint, Urmas Lüüs, Jens A. Clausen.

Näitust toetavad: Träx rehvikeskus, Tikkurila, ExtraWize, EKA, Martin Kipper, Carol Haamer.

Näitus Eesti Kunstiakadeemia Trepigaleriis (sissepääs Põhja pst 7 ja Kotzebue tänava nurgal) on avatud 17. – 30.mai, E – P kell 12.00 – 19.00.

Lisainfo: Taavi Teevet
E-mail: taavi.teevet@artun.ee
Tel: +372 56 947 532

Eesti Kunstiakadeemia moestilistika tudengid avavad homme kell 18:45 Telliskivi Loomelinnaku 10. sünnipäeva avapäeval IDA Raadio kõrval asuvas kuplis installatsiooni „2700 I“, mis võtab fookusesse jätkusuutliku tarbimise moetööstuses. Õhtu jätkub öise moehäppeningiga Erinevate Tubade Klubis ja Loomelinnaku B-hoones.

Telliskivi Loomelinnaku 10. sünnipäevaks valminud EKA moestilistika tudengite installatsioon „2700 l“ on järg tudengite eelmisel aastal samuti Telliskivi Loomelinnaku ruumides esitatud  näitus-installatsioonile “27000 l” , millega sooviti külastajatele esitada intrigeeriv küsimus: kas osta üks kvaliteetne triiksärk ja kanda seda aastaid või osta kümme särki kiirmoeketist? Seekordne projekt tegeleb sama temaatikaga, vaadates kriitilise pilguga ka stilistitöö argipäevast tekkivat ökoloogilist jalajälge.

Inspireerituna Telliskivi Loomelinnaku linnadžunglist, taaskasutusest, ajaloost, kunstist, sotsiaalsest vastutusest ja vastuhakust on tudengid koos juhendaja Marion Laevaga valmistanud ette ka moehäppeningi, kus on kasutatud ka materjale, mida tavaliselt inimene enda selga ei pane.

Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, kursuse juhendaja ja stilist Marion Laev tõi esile, et kuigi meedias ja ajakirjanduses on palju juttu taaskasutusest ning säästlikust tarbimisest uute asjade tootmise juures, siis liialt vähe saab tähelepanu, kui palju väärtuslikke resursse kulutatakse riiete kasutamisel, puhastamisel ja seda ka stilisti töös. “Me pöörame EKA stilistikaõppes palju tähelepanu oskusele teha vahet kvaliteetsel esemel ning kiirmoel. Kuna stilistidel on suur vastutus trendide loomisel, siis tuleb alustada just koolist. Sama mõtteviisi tahame tuua ka Telliskivi Loomelinnaku sünnipäevalisteni,” lisas Laev.

Moehäppening toimub ööl vastu 27. aprilli kahel korral – Erinevate Tubade Klubis algusega kell 23.59 ning kell 01.30 Loomelinnaku B-hoones. Moehäppeningile lisab muusikalise dimensiooni Marten Kuningas koos bandiga. Häppeningi jaoks valminud moeaksessuaare saab hiljem näha ka Telliskivi Loomelinnaku pop-up poes. Moehäppeningi koostööpartneriks on TLÜ BFM-i koreograafia õppekava tudengid, Oksana Tralla juhendamisel, kes on loonud tantsulised karakterid stilistikatudengite kostüümidele.

Installatsiooni keskmeks on 300 ühekordseks kasutamiseks mõeldud riidepuust valminud energialühtrid, mida ilmestavad moestilistika tudengite poolt personaalsete mõõtude järgi valmistatud valget puuvillast triiksärki, mille klassikaline mudel on loodud kestma aastaid.

Ühe valge puuvillase triiksärgi valmistamiseks kulub 2700 liitrit magevett ning iga pesukorra ajal kulub veel umbes 150 liitrit vett. Viies valge triiksärgi keemilisse puhastusse kaasneb sellega veel ühekordseks kasutamiseks mõeldud riidepuu ja pakendkile.

Lisaks installatsioonile ning moehäppeningile saab EKAs õpetatavate teemadega tutvuda ka pühapäeval, 28. aprillil Erinevate Tubade Klubis, kus alates 13.00 saab osaleda põnevas joonistamise töötas ning võtta osa Porfoolio Cafest, kus praegused magistrandid jagavad näpunäiteid, millega arvestada, kui soovid EKAsse sisse astuda.

Telliskivi Loomelinnak tähistab oma 10. aasta sünnipäeva 10-päevase festivaliga 26. aprill kuni 5. mai. Pidustuste raames leiavad aset nii teematuurid, perepäev, Sünnipäevaklubi, mitmed näitused, Rula ja ratta päev ning palju muud. Lisainfo www.telliskivi.cc/10.

Date: 6–8 May 2019 at 10.00 – 15.30

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A402 (6-7 May), A301 (8 May)

Lecturer: Nithikul Nimkulrat

Practice-based research[1]has been adopted by creative practitioners in various art and design disciplines for over three decades. Its basic proposition is that “not only is practice embedded in the research process but research questions arise from the process of practice, the answers to which are directed toward enlightening and enhancing practice” (Candy and Edmonds 2018, p. 63). An emphasis on the contribution of research outcomes from practice-based research is that new knowledge is generated to inform creative practice and such knowledge may at times only be obtainable by means of practice.

Whilst artifacts created from within a research project is viewed as an integral part of the practice-based research process, they are expected to be placed in context through written theses and/or disseminated in published papers. By the necessity of written theses in academic research, reflection and documentation of the creative process and the overall research process is unavoidable (Nimkulart 2007).

This seminar aims to assist art and design students in situating their creative artifacts in research (Nimkulrat 2013) and in designing and structing their research conduct that involves their own practice as a research method based on their research questions initially set. This is not to understand practice as research. Practice is not research but can play a significant role in research.

The seminar will focus on the following research components:

1. Research question– Why would art and design practice be necessary for answering it?
2. Research process– How is it constructed based on the research question? Where is art and design practice located within the research process? How is documentation performed throughout the processes? How does reflection drive the process further and transform the research question initially set?
3. Artifacts– Do they answer or support the written thesis to answer the research question?

In addition, the seminar will highlight how documentation functions as a research tool for capturing the practitioner-researcher’s reflection in- and on- action (Mäkelä and Nimkulrat 2018).

Requirement

To participate in the seminar, please send an abstract (250 words) that describes their PhD project and includes a few photos of artifacts and their processes, if any, to elika.kiilo@artun.eeby 1 May 2019. Please note that a primary research question must be clearly stated in the abstract.

In preparation for the seminar, participants will be asked to read

Candy, L. and Edmonds E. (2018). Practice-Based Research in the Creative Arts: Foundations and Futures from the Front Line. Leonardo 51(1), 63–69. https://www.mitpressjournals.org/doi/pdf/10.1162/LEON_a_01471

Mäkelä, M., & Nimkulrat, N. (2018). Documentation as Practice-Led Research Tools for Reflection on Experiential Knowledge. FORMakademisk 11(2).

DOI: https://doi.org/10.7577/formakademisk.1818

Nimkulrat, N. (2007). The Role of Documentation in Practice-Led Research. Journal of Research Practice, 3(1), Article M6. http://jrp.icaap.org/index.php/jrp/article/view/58/83

Nimkulrat, N. (2009). Paperness: Expressive Material in Textile Art from an Artist’s Viewpoint (pp. 34–38). Helsinki, Finland: University of Art and Design Helsinki. https://nithikul.com/PDF/Paperness.pdf

Nimkulrat, N. (2013). Situating Creative Artifacts in Art and Design Research. FORMakademisk, 6(2), Article 4. DOI: https://doi.org/10.7577/formakademisk.657

Registration

The seminar is open to PhD students. Registration is open until 30.04.2019.

Registration form

Nithikul Nimkulrat is a practitioner-researcher who intertwines research with textile practice, focusing on experiential knowledge in craft processes in the context of design research. Prior to her current appointment as a Tenured Associate Professor at OCAD University in Canada in December 2018, Nithikul has worked at Estonian Academy of Arts, Loughborough University, and Aalto University, where she earned a doctorate in 2009. Nithikul is an elected council member of the Design Research Society (DRS), the convenor of the DRS Special Interest Group on Experiential Knowledge (EKSIG), and the leader of the Cumulus Association’s Fashion and Textile Working Group.

[1]The term “practice-based research” is chosen over “artistic research” and “practice-led research” to be used in the workshop in order to give practice a general role in scholarly research. For differentiation in meaning of different terms, see Nimkulrat (2009, pp. 34–38) and Candy and Edmonds (2018, pp. 64–65).

This event is organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund).