Rubriik: Disaini­­teaduskond

Neljapäeval, 07.03.2019 kell 18:00 avatakse OKAPI galeriis (Niguliste 2) klaasiosakonna III-kursuse tudengite näitus “Pööriöö”. Näitus jääb avatuks kuni 27.03.

19.03-20.03 tutvustavad Hollandi klaasikunstnikud Krista Israel ja Jacky Geurts leekpõletitehnikat klaasikunsti osakonna III kursuse tudengitele.

Pööripäeval on päev ja öö ühepikkused. Põhjapoolkeral tähendab see ka kevade algust. Pööripäev on dialoog valguse ja pimeduse vahel. Sama dialoogi peab ka valgusti oma olemusega, reguleerides – kui palju valgust, kui palju varju.

6 valgustit, erinevad lähenemised, kuid eesmärk üks – valgustada ruume ning olla ühtlasi disainielemendiks. Meie soovitud tulemuste eripärad, inspiratsioon loodusest, meie enda tunnetest, meie nägemusest valgustitest.

Valgus on üks, kuid vajadus selle järele on erinev. Erinevad inimesed vajavad või tajuvad valgust erineval määral, erinevad meeleolud eelistavad erinevat valgust, erinevad tööd nõuavad erinevat valgustust. Kes otsustab, millal on piisavalt?

Kuidas valgustite lõpplahendusi tunnetab vaataja ja näeb kõrvaltvaataja? Seda peab ise kogema.

Näitusel osalevad: Maris Maasikas, Salome Laev, Kristiina Väljamäe, Hevel Sarv, Ksenja Beljajeva, Silja Raantse

Juhendaja: Kairit Annus
Graafiline disain: Salome Laev

OKAPI galerii
info@okapigalerii.ee
Niguliste 2
Avatud: K-L 11-18

Neljapäeval, 7. märtsil algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis A501 (Põhja pst 7, Tallinn) Pärsia lahe äärses Qataris tegutseva ameerika disainiõppejõu Peter Martini avalik loeng.

Tuginedes oma 20-aastasele õpetamiskogemusele Qataris, kus uus kohtub iidsega, lääne kultuur Lähis-Ida traditsioonidega, kus ristuvad 21. sajandi pingelised sotsiaal-poliitilised protsessid, vaatleb Peter Martin disaini kultuurilisi toimemehhanisme. Kiigates diainivaldkonna esmaste kihistuste taha, uurib ta selle nähtamatumaid, kultuurilis-kontekstuaalseid ilminguid ja tähendusi. Peteri kogemust mööda on peaaegu kõik meid ümbritsev tõlgendatav kas vältimatuseks või võimaluseks. Kuidas langetame disaineritena otsuseid, missugustes vältimatustes osaleme ning missugustest võimalustest üritame haarata? Kuidas võiksime töötada holistilisemalt, mõeldes meie kõigi ühisele ettevõtmisele – elada koos sel planeedil nimega Maa.

Peter Martin läbis bakalaureuseõppe disaini ja keskkonnaanalüüsi alal Cornelli Ülikoolis. Magistrikraadi graafilises disainis omandas ta Virginia Commonwealthi Ülikoolis (VCU). Ta juhib Graafilise disaini osakonda VCU harukolledžis Qataris, Araabia poolsaarel. 1999 Qatari saabudes sai temast esimene visuaalse kommunikatsiooni õppejõud selle riigi ajaloos – beduiinikultuuris nimelt peaaegu puudub graafilise disaini traditsioon. Kasutades erinevaid platvorme ja väljendusvahendeid sai Peterist disaini tutvustaja ja eestkõneleja ka väljaspool ülikooli. 2004 kaasasutas ta Tasmeem Doha rahvusvahlise disainibiennaali, 2010 käivitas disainiteemalise raadiosaate Design Edition. 2014 oli ta VCU Qatari strateegilise planerimise protsessi kaasvedajaks. Disainiteadurina tegeleb Peteri kontekstuaalse analüüsi ja kaardistusmeetodite uurimisega teoreetilises, praktilises ja pedagoogilises võtmes. Samuti on tema huvifookuses sotsiaalse ja organisatsioonilise innovatsiooni disain.

Lisainfo:
Kristjan Mändmaa
EKA Disainiteaduskond
kristjan.mandmaa@artun.ee

Hobusepea galeriis on avatud URMAS LÜÜS’i isiknäitus „Mortal Kombat 2: järelvärelus”. Näitus on avatud kuni 25. veebruarini.

Näituse avalöök toimub nädal peale avamist, neljapäeval, 14.02.2019 kahes erinevas ruumis: Hobusepea galeriis kell 17.00‒19.00 ja Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis (sissepääs Pühavaimu tn. 5)  kell 17.00‒18.00. Performatiivne installatsioon Kanuti Gildi SAAL’i keldrisaalis on avatud vaid ühel õhtul.

 Urmas Lüüs: „Kui näitusel „Mortal Kombat: LOVE“ (aastal 2016 HOP galeriis) tegelesin peamiselt  suhte purunemise tormiliste meelekeeriste lahkamisega, siis seekordsel näitusel „Mortal Kombat 2: järelvärelus” keskendun aastate möödudes tajutud pinnavirvendustele. Tajun situatsiooni sarnaselt väitele, et Suure Paugu tagajärjel vallandunud helilaine on jätkuvalt universumi avarustes võnkvel.

 Läbi sõnastamata loomepraktika otsin vastuseid sõnastatud küsimustele: Kas objektil on iseseisev võime olla performatiivne? Kuidas kujundavad sarnase ülesehitusega kunstiteose mõju kaks vastandlikku ruumi (galerii white cube  ja teatrisaali black box), mille eesmärk on vaataja tajudega eri viisidel manipuleerida? Kuidas lavastada näituseruumi, rääkides puuduvast? Milliseid võimalusi omab materjalist tõukuv traditsiooniline meistrioskus kontseptuaalse kunsti keskkonnas? Miks on kaasaegses kunstis muutunud armastus, usk ja  7,7 miljardi kaaselanikuga jagatav ühisväli suuremaks tabuks kui seksuaalsus, religioon ja poliitika? Kuidas unustada teadaolev, et mõtestada ümber argisust? Kuidas vahendada inimlikku kogemust igapäevaste tarbeobjektide tsölibaatseks muutmise ja poeetilisele tähendusväljale asetamise kaudu? Kuidas saab käega katsutav kõneleda sõnadest hõlpsamini mittemateriaalsest?“

 Urmas Lüüs on eesti sepp ja metallikunstnik, kes ühendab oma loomingus materjalikunsti meistrioskused, installatiivsuse, tegevuskunsti, heli- ja videokunsti, fotograafia, tehnoloogilise teatri vahendid, kirjasõna ning skulptuuri. Teemadena huvitavad teda keha ja ruumi suhe ning objekti performatiivne kvaliteet.

Urmas Lüüs on omandanud bakalaureuse- ja magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia (EKA) sepakunsti erialal ning täiendanud end Rootsis Göteborgi Ülikooli HDK Steneby kolledžis Iron and Steel: design in public space erialal ja Hollandis Ruudt Petersi ateljees. Stuudiopraktikaga tegeleb ta Hobusepea tänava ateljees ja alates aastast 2015 juhendab üliõpilasi EKA ehte- ja sepakunsti erialal. Lisaks on ta tegutsenud külalisõppejõuna Hiina Kunstiakadeemias, Hiko Mizuno College of Jewellery’s Jaapanis ja Silpakorni ülikoolis Tais. Tema teoseid on eksponeeritud Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Rootsis, Hollandis, Saksamaal, Belgias, Hiinas, Itaalias, Iisraelis, Iirimaal ja Austraalias. Urmas Lüüs on avaldanud kultuuriteoreetilisi artikleid väljaannetes Sirp, KUNST.EE, Müürileht, ERR Kultuuriportaal ja Art Jewelry Forum (USA).

5. kuni 9. veebruarini osaleb Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakond esmakordselt Põhjamaade suurimal disainimessil Stockholm Furniture & Light 2019. Tutvustades igal aastal umbes kolmekümne erineva disainiülikooli stuudioklasside raames valminud tooteprototüüpe, on Greenhouse üks mainekamaid noortele disaineritele suunatud esitlusplatvorme.

Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonnalt on C-hallis asukohaga C18:37 väljas 2018./2019. õppeaasta sügissemestri erialastuudiote raames valminud mööbliesemete prototüübid.

Eesti Kunstiakadeemia osalemist disainimessil Stockholm Furniture & Light 2019 on toetatud Eesti Kultuurikapitali arhitektuuri sihtkapitali ja Euroopa Regionaalarengu Fondi EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16-0045 vahenditest.

Rohkem infot ja pressimaterjalid: anna-liisa.laarits@artun.ee

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik KRISTA LEESI isikunäitus HERRINGBONE BY KRISTA LEESI.

Tegemist on installatiivse näitusega, mille keskmes on mustridisain kui omamoodi kunstiliik.

Inspiratsiooniallikaks on traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste kalasaba) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes heeringas).

Klassikaline kalasaba kangas on nurktoimne villane kootud kangas iseloomuliku sakilise mustriga,mis sarnaneb kala skeletile. Enamasti kasutatakse sellist kangast ülikonna või mantli õmblemiseks.

Näitusel eksponeeritav herrigbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka muudele aksessuaaridele.

Krista Leesi on tekstiilikunstnik – disainer ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna õppejõud. On lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1993. Loominguliselt aktiivne ja mitmekülgne kunstnik on osalenud arvukatel grupi – ja ühisnäitustel aastast 1992 nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides. Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Ta on võitnud mitmeid erialaseid konkursse ning teda on tunnustatud erinevate preemiatega. Tema töid võib leida Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi, Hiina Rahvuslik Siidi Muuseum (Hangzhou, Hiina), Contextile, Contemporary Textile Art Biennial (Guimaraes, Portugal) kogudest.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Proplastik

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

ERKI Moeshow 2019 konkurss kavandite saatmiseks on alanud. Tööd tuleb kohale tuua Eesti Kunstiakadeemia fuajees asuvasse valvelauda või saata need postiga aadressile Põhja puiestee 7. Konkursi tähtaeg on 11. märtsil kell 17.00.

Taas on põhjust rõõmustada – legendaarne ERKI moeshow tuleb jälle! Tänavuse ERKI korraldamine on sarnaselt eelnevatele aastatele täielikult Kunstiakadeemia üliõpilaste käes. Maikuus toimuval moedemonstratsioonil saab näha põnevat vaatemängu ning värskeid ideid.

Tänavuse ERKI juhtmõtteks on TAAS KOOS. Mullu sügisel sai Eesti Kunstiakadeemia uue hoone, mis ühendas seni pusletükkidena üle linna laiali paisatud osakonnad taas ühtseks tervikuks. Ühise katuse all olemine ei tähenda aga pelgalt kõrvuti eksisteerimist, vaid võimaldab erialade lõimumist ning sütitab osakondadeülest koostööd. See terviklikkuse tunne on kogu EKA perele ääretult oluline. 2019. aasta ERKI moeshow soovibki esile tõsta koos tegemise ning koos olemise rõõmu ja jõu.

Kui EKA uus maja ühendas osakonnad füüsiliselt alles hiljuti, on ERKI kui tudengite korraldatud suurüritus üliõpilasi kokku toonud juba aastaid. EKA doktorant ning õppejõud Eik Hermann, kes on KUU Arhitektide koosseisus üks uue hoone autoritest, toob samuti välja maja arhitektuurse idee ning tänavuse moeshow ühise nimetaja: “EKA uus maja sai kavandatud selliselt, et võimalikult enam julgustada tudengite ja osakondade vahelist sünergiat ning julgustada tudengeid maja “edasi ehitama”. Selles mõttes haakub tulevase ERKI moeshow kontseptsioon ideaalselt arhitektide nägemusega EKA majast ja selle kasutamisest.”

Lisaks sellele, et ERKI on oluliseks kasvulavaks noortele moeloojatele, annab see ka korraldusmeeskonna üliõpilastele võimaluse kogenud juhendajate käe all läbi teha suurürituse organiseerimise protsessi. „Iga ERKI Moeshow korraldamise meeskond on alati uus ja ERKI loomine algab tühjalt lehelt, kus puuduvad etteantud raamid, vahendid, koostööpartnerid,” sõnas ERKI projektijuht ning tänavuse moeshow peakorraldaja Karin Kiigemägi. “Erinevate osakondade tudengid saavad  ERKI korraldamise jooksul õppida ja kogeda peaaegu kõike, alustades koostööst meeskonnana, kuni suurürituse teostamiseni.“

Tutvu reglemendi ja lisainfoga SIIN

Vaata videot 2018. aasta suurejoonelisest show’st SIIN

Tänavu teist korda toimuva Abakhan Creative Award nominendid on Ingrid Helena Pajo, Cärol Ott ja Katrin Aasmaa. Stipendium on loodud Eesti Kunstiakadeemia moe- ja tekstiilieriala tudengitele ja antakse välja seni tehtud projektide ja portfoolio põhjal. See on noorte eesti moedisainerite jaoks ainulaadne võimalus, kuna tegemist on ainsa säärase rahalise stipendiumiga. Toetussummaks on märkimisväärne 2000 eurot. Nominentide seast kuulutatakse võitja välja 15. jaanuaril, EKA Design Showcase’iga kaasneval näitusel, EKA 3. korruse aatriumis kell 16.30.

Abakhan Creative Award ‘19 nominendid

Ingrid Helena Pajo
Žürii tõstis esile Pajo väga hingestatud portfooliot, mis lähtus Rooma temaatikast ja kangaste taimedega värvimisest. Teda võib pidada kontseptuaalseks ja protsessikeskseks autoriks, kes otsib new wave esteetikas ürgseid juuri. Muljet avaldas ka portfoolio tekstiline osa.
Portfoolio

Cärol Ott
Žürii sõnul on Otti portfoolio visuaalselt eklektiline, kollaažilik ja mänguline. Eraldi toodi välja uhtmaterjalide projekti Prangli saarel, kus kevadised üleujutused ja rannaniidud kandsid merelt maismaale materjale, mida disainer on oma loomingus kasutanud.
Portfoolio

Katrin Aasmaa
Noore disaineri looming on hoogne ja tema tihtipeale isegi brutaalset jõudu sisaldavat käekirja on huvitav lugeda. Aasmaa stiil on alati kohalolev ja teinekord isegi irriteeriv. Tal on oma maneer ning tema suhtumist ja kindlameelsust tasub väärtustada. Oma viimase kollektsiooniga on Aasmaa muutunud isikupärasemaks, tajuda on autori tugevat selgroogu, kes koostab koostab valitud elementidest teadliku kollaaži.
Portfoolio

Züriisse kuulusid: ehtekunstnik Tanel Veenre, tekstiiilikunstnik Krista Leesi, Abakhani esindaja Kristine Stroom, moeosakonna juhataja Piret Puppart, disainer Kärt Ojavee.

Lisainfo:
Piret Puppart
piret.puppart@artun.ee

Misa Asanuma ja Liina Leo ühisnäitus keskendub varjatud ja nähtaval olemisele ning nende suhtele, uurides seost välise ja sisemise, tõe ja varjamise vahel. Varjamine või katmine funksioneerib kui filter, edastades või blokeerides sisu omadusi, kujundades kommunikatsiooni välise ja sisemise vahel. Mõlemad kunstnikud vaatlevad teemat erineval viisil.

Liina Leo (sünd. 1993) lõpetas sel suvel Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna bakalaureuse õppe pälvides Mari Adamsoni nimelise preemia. Ta on täiendanud enda õpinguid Saksamaal, Kunsthochschule Berlin Weissensee-s, keskendudes tehnilistele tekstiilidele ja uutele materjalidele. Alates sellest sügisest töötab Liina Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonnas kudumisstuudio meistrina.

Misa Asanuma (sünd.1994) on jaapani kunstnik. Ta õppis kirjandust Meiji ülikoolis, Tokyos. Hetkel õpib Misa Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti eriala magistriõppes, keskendudes enda töödes fotograafiale.

Kõik huvilised on oodatud avatud loengule 14. jaanuaril kell 10.00 EKA ruumi A202, kus toimub avalöök GOODMOOD Laboratory korraldatud töötoale. Uurimisgrupi töötoas, mida korraldatakse maailma parimates disainiülikoolides, hinnatakse kohalikul kultuurilisel tajul põhinevaid tekstuure. Saadud tulemusi võrreldakse ja analüüsitakse, et mõista tekstuuride kultuurilist sõltuvust. 18. jaanuaril kell 11 toimub töötuba kokkuvõttev kohtumine ja tulemuste esitlus.

Juhendajad on Théo Mahut (PhD interaktsioonidisain, Arts et Métiers ParisTech, Prantsusmaa) ja Kenza Drancourt (MA tööstusdisain, ENSCI Les Ateliers, Prantsusmaa).

Töötuba toimub Théo Mahuti Tokyo Ülikooli järeldoktorantuuri raames.

Kõik huvilised on oodatud avatud loengule ning veel on vaba ka paar kohta kogu töötoas osalemiseks 14.–18. jaanuarini. Registreerimine.