Rubriik: Disaini­­teaduskond

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Hans-Peter.

Flaieril on kasutatud Frida Jõe, BMO 2, joonistust.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

27. veebruar kl 11.00-12.30 Siiditrükitehnikas t-särgi trükkimine, tutvumine tekstiiliosakonnaga.

Kogunemine kl 11.00 Estonia pst 7/Teatri väljak 1, 3. korrusel

Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová
JOON
05.02.- 23.02. 2016
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2

Neljapäeval 4. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis kunstnike Carla Castiajo / Slavomíra Ondrušová näitus JOON.

Joon on Carla Castiajo (Portugal) ja Slavomíra Ondrušová (Slovakkia) koostööprojekt, mille algne idee sündis 2013. aastal Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonnas, kus mõlemad kunstnikud tollal õppisid. Ka nende seekordne kohtumispaik on Tallinn, kus nad esitlevad joone käsitlust loomingulises dialoogis, mis on aja jooksul kasvanud ja arenenud.

Joon tähistab eesti keeles teatud punkte ühendavat sirget ja ka iseloomuomadust. Joon on kahe kunstniku loomingu ühine nimetaja ja mängib, nii visuaalselt kui kontseptuaalselt, suurt rolli mõlema kunstniku tööprotsessis. Carla Castiajo nägemust väljendavaks materjaliks on reeglina inimkeha juurde kuuluvad karvad, Ondrušová kasutab musta raudtraati. Karv ja traat – sile või terav, painduv või jäik, habras või tugev – on erinevat liiki materjalid, ent nad võivad astuda lineaarsesse dialoogi.

Patti Smithi albumil „Land” olevad sõnad: “Karvad lõikasid traadina ihusse” olid selle näituse tegemisel kunstnikele üheks inspiratsiooniallikaks. Näitusel on karvad ja traadid koondatud joonteks ja neid on joonistusel töödeldud nii, et nad moodustaksid erinevaid variatsioone ja võimalikke dialooge.

Näituse heli on kujundanud José Pedro Carvalho.

Carla Castiajo väljendusvahendiks on ehtekunst, mida ta on nii õppinud kui õpetanud. Lõpetanud kaunite kunstide magistrantuuri Konstfackis, Stockholmis, õpib ta praegu Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris. Tema uurimistöö teemaks on: „Karvad: puhtus või promiskuiteet? Karvad ehtekunsti materjalina, nende tähendus ehtekunstis ja kunstis laiemalt”.Carla Castiajo on töötanud õppejõuna sellistes õppeasutustes nagu Beaconhouse National University (BNU), Pakistan, Oakham School, Suurbritannia, Escola Superior de Artes e Design (ESAD), Portugal ja Eesti Kunstiakadeemia (EKA). Ta on esinenud mitmetel rahvusvahelistel näitustel.

Slavomíra Ondrušová on lõpetanud metalli- ja ehtekunsti osakonna Bratislava Kunsti- ja Disainiakadeemias. Praegu on ta doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on „Joonistus ja objekt. Ideest tegeliku ruumini“. Kunstnikuna kasutab ta erinevaid vahendeid: enamasti joonistust, ehteid, pisiplastikat ja esemeid, raamatu- ja laulutekste. Koos Milan Vagačiga toimetab ta kaasaegsele joonistuskunstile pühendatud ajakirja ”X Magazine”. Ta on õppinud Saksamaal Offenbachi Disainikõrgkoolis ja Eesti Kunstiakadeemias. On esinenud rahvusvahelistel näitustel.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Slovakkia kunstide toetusfond.

Tänud: Kadri Mälk, Ľudmila Bohm, Maria Valdma, Märt Vaidla, Mihkel Säre, Peter Varga, Stanislav Ondrušija, Tiit Rammul.

Näitust toetab Kultuurkapital.

Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Natalja.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist.

Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?

27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht

Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne. 

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Natalja.

Flaieril on kasutatud Frida Jõe joonistust.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3 

Kolmapäevased avatud loengud 2016
EKA Disainiteaduskond
Kell 17.30 ruum 426
Kuraator-moderaator Tanel Veenre

20.01 Robert Kõrvits / digiturundusagentuuri Pingpong Marketing juht

Kuidas teha müügile orienteeritud digiturundust, mis on samas ka maksimaalselt automatiseeritud. Ja kuidas seda teha ka piskuga. Usun, et oma tööde müük on kõige motiveerivam ja kunstnikud pole nii rikkad, et raha eest teha omale imagoreklaami. Automatiseeritus tähendab kahte olulist apekti – nagunii on tuhat asja vaja teha ja enda turundamine ei saa vôtta lõviosa ajast ning teiseks annab see juurde mõõdetavust ja põnevat sisendit sellest, mis publikule korda läheb. Seega – ausalt kommertslik lähenemine. Heast kunstnikust on parem vaid hea ja rikas kunstnik

27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht

Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne. 

3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist. 

Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?

10.02 Maire Milder / AS Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor

Vaistude ja sisetunde kuulamise roll äris. Teatud eluperioodil tehtud otsused kui kogemused, millelt kasvab kindlustunne tuleviku tegemiste tarvis. 

17.02 Ian Lambert / Head of Art, Design & Communication School of Arts & Creative Industries Edinburgh Napier University

Tendences in industrial and craft processes in UK

24.02 Heiskame lipud ja mõtleme kodumaale – mida saan mina disaineri ja kunstnikuna teha, et Eesti oleks parem paik?

2.03 Greg Clark / Art Director for KOOR packaging design

„I’d like to talk about what I consider the most important part of successful packaging design – story telling. Due to near unlimited choice of brands these days within the fast moving consumer goods market – the steps you have to take in order that your design relevant to the target market. I’ll throw in a few case studies and experiences from around the world and also with KOOR too.“

9.03 Aap Piho / Warm North disainer

Eesti disainer – tüüp nagu šveitsi nuga. Kuidas ehitada üles oma kaubamärki?

Stella Soomlais / nahadisainer, Soomlais Design omanik

Käsitööline, kunstnik või disainer? Oma kaubamärgi ülesehitamine, turundus, töötamine klientidega. Tellimus vs seeriatoode.

16.03 Dan Mikkin, Brand Manual, partner / disainer

Dan juhatab sisse pakendi rolli toote elus – selle funtsionaalsed omadused ja ühtlasi kuidas see aitab tõsta brändi väärtust (ning ühes sellega müüa sinu toode ostjale maha). Loengu käigus tutvustab Dan Brand Manuali viimase aja töid mainitud vallas.

23.03 loengut ei toimu.

30.03 Kaupo Kikkas / fotograaf 

Foto – toote uus vältimatu reaalsus. Soovitud ja soovimatu kujutis. Foto mõjust teistele ja sulle. 2015 kevadsemestri tudengite lemmikloeng.

6.04 Johanna Tammsalu / õppinud Londonis loomingulist reklaami ja Madriidis tootedisaini, Tamma Design disainistuudio asutaja

Oma ideede arendamisest läbi põrumise ja mugavustsoonist väljumise kaudu. Ehetest lampideni, prillidest mööblini.

13.04 Rasmus Rask / jäätisefirma La Muu asutaja

Väärtuste ja missiooni roll äris. Ettevõte kui inimene, kel on oma väärtused ning suured eesmärgid. Mida järjekindlamalt ta neid põhiideid järgib, seda tugevamaks inimene/bränd muutub. 

20.04 loengut ei toimu.

27.04 Leo Rohlin / keraamika grand old man50 aastat EKA (ERKI) vilistlasena. Intervjuu iseendaga.

Nägemus disaini-tarbekunsti-käsitöö problemaatikast, õppeprotsessist, eneseteostusest peale õpinguid. Iseenda kogemusest suure plaanini. 

Loengu järgselt valikaine tudengeile: Seminar / ümarlaud. Kuhu ma soovin end disainimaastikul positsioneerida? Millised on minu strateegiad? Kellega võiksin teha koostööd? Kuidas oma tegevust finantseerida?

HOP galerii Tallinn 

15.01.- 02.02. 2016

Jaana Päeva

KOTID. AINULT UNISTAJATELE / BAGS. FOR DREAMERS ONLY

Näitus on osa doktoritööst „Nähtav nähtamatu praktika. Kotidisain ja tootmine Eestis“. Uurimistöö keskseks küsimuseks on: millised kategooriad kujundavad käekoti kui tarbeeseme positsiooni visuaalse märgina ning mõjutavad representatsiooni relevantsust tulevikus? Näituse märksõnadeks on vastandlikud „nähtav“ ja „nähtamatu“, esitlusele tulevad novelty kotid. Selle terminiga tähistatakse kontseptuaalselt, konstruktsiooniliselt/ tehnoloogiliselt või ka vormilt ning materjalivalikult uuendusliku lahendusega kotte. Et argisest eristuda on tegu mitte tänava-, vaid õhtukottidega. Eeskujuks 1920.-1930. sürrealistlikud uuendusliku vormi ja siluetiga novelty kotid.Kotid on loodud kriitilise disaini positsioonilt ning esitavad väljakutse esemete eeldatavale tarberollile igapäevaelus. Need on küll funktsionaalsed ja kantavad prototüübid, kuid oma olemuselt post-optimaalsed.Inspiratsiooniallikaks kottidele on igapäevased praktikad ja argiesemed, mille hulka kuuluvad ka kotid ise. Argitegevused on taandatud siluettidele ning loodud kotid jäljendavad või on kohandatavad vastavates tegevustes kasutatavate objektide siluettidele. Näituse installatiivne ülesehitus toetub Edmund Husserli loodud fenomenoloogilisele meetodile. Husserl kirjeldab objekti tajumist keerulise protsessina, mida iseloomustavad eri tasandite sünteesid ja tunnetuslikud horisondid.Nähtava tajumisel on oluline ruumiline süntees, mille tulemusena tajub vaataja mitte ainult objekti temapoolsete pindade värve ja kuju, vaid sama objekti ka teistest külgedest vaadatuna. Tänu võimele sünteesida nähtu sellega, mida inimene tegelikult ei näe, tekib taju objektist kui kolmemõõtmelisest tervikust. Vaataja kujutab ette tervikut, näeb asja ennast, mitte selle pinnalist peegeldust oma teadvuses.Installatsiooni kontseptsioonis on oluline Husserli fenomenoloogilise meetodi kinesteetiline horisont. See on näituse kontekstis eelkõige vaatleja liikumine objektide suhtes. Kinesteetilise sünteesi puhul seob vaatleja liikudes ja sama eset erinevatest perspktiividest vaadeldes nähtud perspektiivid sama esemega ning loob samaaegselt ootushorisondi järgmiste perspektiivide suhtes. See tähendab, et ootushorisont seob etteruttavalt objekti nähtava külje veel nähtamatuga. Galerii seab piirangud vaatleja ja objektivahelistele liikumistele nii, et taustafotodel kujutatud siluettidel käes olevad objektid ning nendega sobituvad kolmemõõtmelised kotid ruumis loovad äraspidise erinevusüllatuse, ehk tekib vaatepunkt, kus siluettidel kujutatu ning ruumis nähtava siluetid kattuvad. Kottides seguneb reaalne ja illusoorne.

  PRESSITEADE
16. 12. 2015
Tallinna Kunstihoone

Ülle Marks ja Jüri Kass

Vüüming
Kunstihoone galerii

Olete oodatud avamisele reedel, 18. detsembril kell 17.00!

Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri Kassi monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle Marksi habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.

Kuuekümnendate lõpus eesti kunsti tulnud disainerite ja arhitektide põlvkond kõigutas tublisti professionaalsuse ja uuenduslikkuse vahekorda, tuues omamaailma ja ühe kunstimeediumi keskselt süvitsi minevate tegijate kõrvale autsaiderid, kes suhtestusid neidümbritsevaga kui sootsiumi, kui elukeskkonnaga, mille juurde kuulus nii stiili- ja trendiloome teadlikkus, aga ka linnaruumi ja elukvaliteedi muutmise tahe ja võime. Seitsmekümnendate lõpuks, kaheksakümnendate alguseks – aeg, mil Jüri Kass (s. 1956) kunsti ja kujundusgraafikasse astus – olid Andres Tolts, Jüri Okas, Ando Keskküla, Leo Lapin, Villu Järmut, Ülo Emmus, Silver Vahtre ja paljud teised end ka kaunite kunstide vallas kehtestanud. Kes valdavalt, kes muuhulgas. Jüri Kasski on tänaseni ühe jalaga disainis, teisega kunstis.
Ülle Marks (s.1963) tegi läbi traditsioonilise süvendatud õppeprogrammiga ühe meediumi – graafika stuudiumi. Kaheksakümnendate lõpus, mil ta tööd näitustele ilmusid, oli eesti graafika firmamärgina teda ees ootamas a) hulk emotsionaalselt ülitundlikke ja töömahukailt oskusilt ületamatuid naiskunstnikke; b) tugevalt muutumises olev graafikakunst. Ülle Marks tõi endaga kaasa jõulise üldistusega fokuseeritud kujundi ja väljendusrikka jäljega joone, mis kuulmineerus 1992.a. Tallinna graafikatriennaali ja 1994.a. Intergrafia ´94 World Award Winners Gallery Grand Prix´ga Katowices.

Kui Ülle ja Jüri kümnendi lõpus oma jõud liitsid, oli sündinud tugev tandem, mis tegutses nii uueneval graafika- kui kujundusmaastikul. „1990.-ndate enim pärjatud ja autasusid noppinud eesti graafik Ülle Marks tegi koostöös Jüri Kassiga mõne aasta eest kannapöörde, hakates kasutama digitaalset fotot. Marks ja Kass valitsevad olukorda hiilgavalt, demonstreerides graafika ja foto mõjuvat sümbioosi“ kirjutas Eha Komissarov aastal 2000.
Must-valge asketism ja inimkeha väljendusrikkus, olgu ta zoomitud sisse või välja, lähivaatesse või distantsilt nähtud liikumisse, võlus ja võlub tänaseni mõlemat. Kehamaastike mustvalges enesekehtestamises on sugestiivsust ja mõju, mille kõrval Jüri põikamised värvilise ja stiliseeritud figuurimaali valda on lahedaks ja kergeks puhkuseks. Ikka ja jälle pöördutakse tagasi raske ja tähendusliku sõnumi juurde, maailmakorralduse lihtsust ja puhtust otsides. „Taasleitud vana näib uuena,“ (Kreg A-Kristring Jüri Kassi maalidest Samba galeriis, 2001), ja „Tuginedes rahvusvahelisele kogemusele, on maailma graafikapildis tehnilisest küljest väsitavalt palju miksimist. Klassikaliste graafikatehnikate heal tasemel valdamine on üsna elitaarne nähtus“ (Jüri Kass Postimehe intervjuus Urve Eslasele, 2007).

Käesoleva joonistusnäituse nimi Vüüming osutab initsiatsioonile, pühendatusele. Olgu see siis initsiatsioon joonistamise või initsiatsioon meheks/naiseks olemise oskustesse ja olemusse – kõnelevad Jüri monumentaalselt kindlameelsed valvurid, kes ümbritsevad Ülle habrast kõhklust täis figuure korra ja väärtuste igatsusest ja valmisolekust neid kaitsta.

Repro: Ülle Marks, Jüri Kass. Söejoonistused 2015

Kunstihoone galerii
17.12.2015 – 10.01.2016
Vabaduse väljak 6
K-P 12-18, tasuta
www.kunstihoone.ee
Rohkem infot:
Jüri Kass: jyrikass@hot.ee
Ülle Marks: ylle.marks@artun.ee EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio juhataja
Pressiteate koostas: Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee