Rubriik: Disaini­­teaduskond

13. detsembril kell 19.00–21.00 esitleb näituse raames oma filme „Moi aussi, je regarde“ (2023) ja „Roosenberg“ (2017) Ingel Vaikla (EE). Sellele järgneb vestlus kunstnikuga, mida juhib näituse kuraator Merilin Talumaa (EE).

Kunstnikud: Aili Vint (EE), Daria Melnikova (LV), Kristel Saan (EE), Kristina Õllek (EE), Monika Varšavskaja (EE/FR), Morta Jonynaitė (LT), Viktorija Daniliauskaitė (LT)

Kuraator: Merilin Talumaa (EE)
Gastronoomiline performance: Monika Varšavskaja (EE/FR)
Näituse kujundus: Daria Melnikova (LV)

Näitusel „Breathing through the eyes“ on väljas eri põlvkondade kunstnike tööd, kellest enamik esitlevad oma loomingut Pariisis esimest korda. Näitus lähtub Leedu-Ameerika arheoloogi ja antropoloogi Marija Gimbutase (1921–1994) ideedest, kelle uurimistöö juhtis tähelepanu Balti regiooni vanadele kultuuridele ja laiemalt indoeuroopa maailmale, mida ta on eriti hästi kirjeldanud oma raamatus „Balti rahvad“ (1963). Näitus on inspireeritud Gimbutase ideedest, mis on mõjutanud tänapäeva arusaama pärandist, põlisidentideedist ning inimese ja looduse suhetest Läänemere aladel.

Arheoloogiliste artefaktide, lingvistika, etnograafia ja folkloori erialadevahelise uurimise põhjal väitis Gimbutas, et eelajalooline Euroopa kultuur oli naisekeskne ja ülistas emajumalannat kui elu andjat. Vaimset ühtekuuluvustunnet väljendati kunstipäraselt keerulise sümbolite süsteemi ja rohkete rituaalsete esemete kaudu. Loodust ja keha, eriti naise keha, austati Euroopas kümneid tuhandeid aastaid. Naise positsioon oli eriti tugev Ida- ja Kesk-Euroopa ühiskondades, mis tänasel hetkel pole enam nii märgatav.

Näitus „Breathing through the eyes“ käsitleb poeetiliselt meie olemuse habrast materiaalsust, läbipõimunud identiteeti, muutuste kulgu ja uut keskkonnateadlikkust. Gimbutas, kes oli avanud eelajaloo aarete laeka, julgustas uskuma rahumeelsesse ellu – tooma tagasi allasurutud, kuid hädavajalikud elemendid, nagu maa, keha ehk tervis, naiselikkus ja alateadvus. Osalevad kunstnikud jagavad isiklike lugude kaudu uskumusi ja kogemusi, mis peegeldavad Gimbutase iidse sümbolismi teooria mõju.

Näitus suunab mõtlema, milline näeks välja jumalannasid austav maailm, kus tähtsustatakse loodushoidu, elu eest hoolitsemist ja sõjapidamise hülgamist. Kas see teoreetiline idee saaks meie tulevikuühiskonna materiaalsesse reaalsusesse üle kanduda?

L’Atlas Gallery 
4 Cour de l’île Louviers, 75004 Pariis
T–L, 12.00–19.00

Tasuta sissepääs

Esmaspäeval, 30. oktoobril kell 18.00 räägib ruumis A302 oma praktikast Isabelle Sully, kes töötab feministlikust ajaloost lähtudes kuraatori, kirjutaja ja kunstnikuna.

Oma praktikas võtab Sully haldusmehhanismid ja -materiaalsuse  põhifookusesse ning loob kontseptuaalseid projekte, mis hõlmavad eksperimentaalset kirjutamist, performance’it, näituste korraldamist ja kirjastamist. Tuginedes oma tööle väljaandesarja Unbidden Tongues asutaja-toimetajana ning ürituste platvormi Playbill asutaja ja kaaskuraatorina, tutvustab Sully oma loengus mitmeid projekte, mis kasutavad kirjutamist kui peamist mõtlemisviisi. Arvestades, et keel ja selle käsitlemine on tema töös kesksel kohal, räägib Sully ka nende projektide elluviimisest, kuna need on seotud graafilise disaini ja levitamistehnikatega – lähenemisviisid, mis on välja töötatud erinevate feministlike liikumiste raames kasutatud teabe levitamise meetoditest õppides.

Isabelle Sully (1991, AU) tegeleb kunsti tegemise, kureerimise, toimetamise ja kirjutamisega. Melbourne’ist pärit, elab ta praegu Rotterdamis, kus ta on ajakirja Unbidden Tongues asutaja-toimetaja ja Playbilli kaaskuraator. Tema osalus institutsionaalse praktika haldussfääris väljendub ka tema praeguses rollis Amsterdami Kunstvereini abidirektor-kuraatorina.

Loeng toimub inglise keeles.

Isabelle Sully loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.

Kõik huvilised on oodatud!

Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00

Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.

Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses. 

*

Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid. 

Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks.  Kuid milleks?

Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet

Mihkel Ilusa Ofset lito teosed, millel kujutatud Eesti keraamikat läbi poole sajandi.

Teosed on trükitud Ubunoir graafika töökojas.

Teoste valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Autor tänab: Lauri Koppel, Gudrun Koppel, Avo Tragel, Oliver Kanniste, Taavi Teevet, Anita Kremm, Ingrid Allik, Ats Kruusing

EKA jõuluturg tuleb taas ning see aasta esmakordselt kahel järjestikusel pühapäeval!

10. detsembril Eesti Kunstiakadeemias ning 17. detsembril Solarise keskuses.

Müüvada EKA vilistlased ning praegused EKA kunstnikud ja disainerid, töötajad.

EKA vilistlaspeo raames avatakse 27. oktoobril kell 19.30 EKA 2. korruse aatriumis EKA keraamika osakonna ja EKA muuseumi näitus “Šamotist aiavaas nädalalõpumajja”

100 aastat ülesandeid

Keraamika algmaterjal – savi, on tekkinud miljonite aastate jooksul, esimeste savist valmistatud esemete vanust võib mõõta aastatuhandetega. Sellega võrreldes on EKA keraamikaosakonna 100 aastat vaid üksainus viiv. Meie professionaalne keraamikaõpetus, mis sai alguse Eesti Kunstiakadeemia eelkäijas Riigi Kunsttööstuskoolis 1923. aastal, on peaaegu sama vana kui Eesti riik. Varasemalt kitsalt tarbekunsti valda liigitatud distsipliin on selle pika aja jooksul läbi teinud märkimisväärse teisenemise, asudes kohale hoopis laiemal kunstide skaalal.

Keraamika juubelinäitus on koostatud keraamika osakonna omaaegse metoodilise fondi, nüüdse EKA muuseumi kogu üliõpilastöödest. Mõned teosed on näitusele laenatud ka tööde autoritelt, uuemad on keraamika kogusse lisandunud muuseumi kogumistöö tulemusena viimastel aastatel. Vaatamata kollektsiooni mõningatele lünkadele, annab see siiski ülevaatliku pildi keraamika ajaloost sajandi lõikes – näeme ungarlasest esimese osakonnajuhataja Géza Jakó mõjusid, rahvuslikke eneseotsinguid, erinevate ajastuomaste kunstistiilide mõjutusi ning piiride hägustumist tarbe- ja vabakunsti vahel.

Näituse pealkirjaks saanud – „Šamotist aiavaas nädalalõpumajja“ – on 1980ndatest pärit ülesande nimetus, millest näitusel on väljas vaid kavand. Kuigi keraamika osakonnas on läbi aegade kavandatud ka väga suuremahulisi objekte alates kaminatest ja fontäänidest ning lõpetades pannoodega, ei ole neid väheseid, mis materjali viiduna teostusid, mõistagi sellel näitusel. See-eest on eksponeeritud valik kavandeid, millest paljud mõjuvad iseseisvate kunstiteostena, mitmete puhul on võimalik vitriinist leida paberil eeltöö materialiseerunud kehastus. Keraamilised esemed on näitusel jaotatud üht võimalikku vaatenurka pakkudes viide suuremasse alarühma – anum, figuur, vaas, komplekt ja mäng vormiga, jutustades oma lugu ning astudes dialoogi naabritega. Valitud teosed saavad näituse voldikus ka autorite või kuraatorite tekstide vahendusel lähema tutvustuse osaliseks. Ajastulist mõõdet illustreerivad kaks filmi – keraamika valmistamist tutvustav dokumentaal (1937) ning kontseptuaalse alltekstiga kultuuride piire käsitlev magistritöö video (2021).

Näitus jääb avatuks 10. detsembrini 2023.

Näituse kuraatorid on Kaja Altvee ja Reeli Kõiv

Näituse graafiline disain:
Pärtel Eelmere

Näituse kujundus:
Kaire Rannik

Täname:
Epp Aareleid, Ingrid Allik, Anne Eelmere, Anna Birgitta Erikson, Lauri Kilusk, Kersti Laanmaa, Paul Rannik, Annika Teder, Jaan Viirand, Santa Zukker

EKA moeosakonna panus hõimurahvaste pärandi hoidmisesse.

25. oktoobril kell 17.00 toimub EKA keraamika 100 raames jaapani keraamikaharidusega multidistsiplinaarse kunstniku, professor Yukinori Yamamura loeng „From Hand to Hand“ laiemale kuulajaskonnale ruumis A-501. Loeng toimub inglise keeles.

Yukinori Yamamura on 1972. aastal Jaapanis, Kobes sündinud kunstnik ja Osaka Kunstiülikooli professor, kes on viljaka näitusetegevusega tuntust ja tunnustust kogunud nii Jaapanis kui rahvusvahelisel kunstimaastikul.

Enda kohta on ta öelnud:
“Olen loominguga tegelenud paljudes riikides ja piirkondades: Norras, Soomes, Eestis, Ameerikas, Taimaal, Iraanis, Keenias, Saksamaal, Lõuna-Koreas, Hiinas. Olen otsinud iga maa ajalool ja kultuuril baseeruvaid materjale ning väljendusvõimalusi ja teostanud oma töid läbi kohalike inimestega kohtumiste ning nende kaasabil. Ma väärtustan protsessi ja mitmekülgseid suhteid ning seoseid, mis läbi selle protsessi tekivad”.

23. oktoobril on EKA keraamika 100 raames võimalik vaadata Daniel von Rüdigeri 2020. aasta dokumentaalfilmi „972 Breakdowns“, mis näitab viie noore kunstniku (kelle hulgas on ka keraamika osakonna vilistlane Kaupo Holmberg) 2,5 aastat kestnud reisi mootorratastel läbi Siberi.

Värvikal teekonnal, mis saab alguse Saksamaalt ning on planeeritud kulgema läbi Gruusia, Mongoolia, Siberi ning Kanada New Yorki, kogeb seltskond ka rohkelt tagasilööke, millest saadakse üle sõpruse, loovuse ja noorusliku entusiasmi kaasabil.

Film on inglise, saksa ja vene keeles, ingliskeelsete subtiitritega. Kestus 110 minutit

Koht: A-501, algus 17.00

Neljapäeval, 19. oktoobril kell 18.00, räägib Eva Weinmayr oma praktikast ning kunstnike kirjastamise sotsiaalsest ja poliitilisest toimimisest.

Intersektsioonilisest feministlikust vaatenurgast rääkides, pole kõne keskmes mitte kauba žanr “kunstiväljaanne”, vaid kollektiivsed protsessidv ja suhted, mida sellised kriitilised avaldamised võivad võimaldada.

Loeng toimub Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM).

Eva Weinmayr viib läbi praktikapõhist uurimistööd kunsti, kriitilise pedagoogika ja institutsionaalse analüüsi ristumiskohas. 2020. aastal avaldas ta MediaWikis oma doktoritöö pealkirjaga Noun to verb. Uurimus käsitleb avaldamise mikropoliitikat ja segaseid autorsuse mõisteid ristlõikelisest feministlikust vaatenurgast. (HDK-Valand, Göteborgi Ülikool, SE)

Müncheni kunstiakadeemia kunsti- ja haridusteaduskonna ajutise õppetooli juhatajana (2022–2023) lõi ta koos üliõpilastega kritilab, avatud lähtekoodiga platvormi diskrimineerimise kriitiliseks kunstiõpetuseks. Aastatel 2019–2022 juhtis ta EL-i rahastatud kollektiivset uurimis- ja õppeprogrammi Teaching to Transgress Toolbox, mis oli inspireeritud USA aktivistist, õpetajast ja teoreetikust kellakonksudest (koos ergiga, Brüssel, BE). Praegu on ta Coventry ülikooli (Ühendkuningriik) postdigitaalsete kultuuride keskuse külalisliige valdkonnaga Ecologies of Dissemination​​​​, koostöös kunstnik Femke Sneltingiga, kes tegeleb levitamisstrateegiate ja taaskasutuspoliitikaga, feministlike metoodikatega, dekoloniaalsete teadmispraktikatega ja avatud juurdepääsu põhimõtetega (HDK-Valand, 2023-24).

Eva Weinmayr peab laialdaselt loenguid ja töötab kunsti- ja aktivistide ruumides (SALT Research Istanbul, MayDay Rooms London, Showroom London, Kunstverein München, Steirischer Herbst Graz) ning ka väljakujunenud kunstiinstitutsioonides (Varssavi riiklik kunstigalerii, Saint Louis kaasaegse kunsti muuseum, Museo Nacional Centro de Arte Reina Sofia Madrid, Venezia biennaal).

Tema hiljutiste kunstiuuringutel põhinevate projektide hulka kuuluvad „Radikaalse kataloogi õpetamine – ainekava” (2021–22, koos Lucie Kolbiga), „Kaasamiste ja väljajätmiste raamatukogu“ (2016–2020), „Piraadiprojekt“ (2010–2015, koos Andrea Francke), AND Publishing (2010. aastal, koos Rosalie Schweikeriga).

Eva Weinmayri loengut korraldavad MA Graafilise Disaini ja MA Kaasaegse Kunsti programmid.