AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Disainiteaduskond
04.02.2015
Avatud loeng: Reet Aus
Aksessuaaridisain
This Wednesday, 4.02.15 we are going to meet renown fashion designer and researcher REET AUS, who is internationally acclaimed expert of ecological design.
For several years already, the upcycling designer Reet Aus and her team have been involved in a innovative research project together with Beximco, the largest vertically integrated fabric and garment producer in Bangladesh. The unity between the two companies aims for upcycling to be implemented into the regular production processes of Beximco in order to save resources, grow efficiency and significantly reduce environmental impacts. Upcycling could potentially reduce at least 65% of waste created by the giant production of 56 million garments a year.
Reet Aus team in cooperation with Beximco are leaders in designing, mass-producing and selling 100% upcycled, unique and high-fashion garments, enabling to save on average 70% of water and create 88% less CO2 emission compared to non upcycled mass-production.
EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad magistriõppe aine “Mis juhtub peale toote sündi” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30 – 19 ruumis 426, Estonia pst 7. Enamik loengud toimub inglise keeles.
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
Avatud loeng: Reet Aus
Kolmapäev 04 veebruar, 2015
Aksessuaaridisain
This Wednesday, 4.02.15 we are going to meet renown fashion designer and researcher REET AUS, who is internationally acclaimed expert of ecological design.
For several years already, the upcycling designer Reet Aus and her team have been involved in a innovative research project together with Beximco, the largest vertically integrated fabric and garment producer in Bangladesh. The unity between the two companies aims for upcycling to be implemented into the regular production processes of Beximco in order to save resources, grow efficiency and significantly reduce environmental impacts. Upcycling could potentially reduce at least 65% of waste created by the giant production of 56 million garments a year.
Reet Aus team in cooperation with Beximco are leaders in designing, mass-producing and selling 100% upcycled, unique and high-fashion garments, enabling to save on average 70% of water and create 88% less CO2 emission compared to non upcycled mass-production.
EKA disainiteaduskonna avatud loengud toimuvad magistriõppe aine “Mis juhtub peale toote sündi” raames kevadsemestri kolmapäevadel kell 17.30 – 19 ruumis 426, Estonia pst 7. Enamik loengud toimub inglise keeles.
Postitas merle.lobjakas — Püsilink
04.02.2015
Klaasiosakonna vestlusõhtu Adamson-Ericus
Klaas
Klaasiosakonna vestlusõhtu Adamson-Ericus
Kolmapäev 04 veebruar, 2015
Klaas
06.02.2015
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mathilde.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.
https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 06 veebruar, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mathilde.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.
https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
28.01.2015 — 01.03.2015
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Tekstiilidisain
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
“sada. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” publikuprogramm “mälukude”
Kolmapäev 28 jaanuar, 2015 — Pühapäev 01 märts, 2015
Tekstiilidisain
Tallinna Kunstihoone näitusega “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015” kaasneb publikuprogramm “Mälukude”, mis võtab vaatluse alla tekstiili(kunsti) kui mälu ja ajaarvamise abivahendi, ajastuvaimu kandja.
Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on valmistatud töölehtedega haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 30 minutit ja lõpeb praktilise ülesandega.
Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.
1914. aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson- Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming- Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter- Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin- Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
30.01.2015
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mihkel.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=950095881681702&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 30 jaanuar, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mihkel.
Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”.
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=950095881681702&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
25.01.2015 — 26.04.2015
Luubi all on Kreenholm! “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”
Moedisain
Narva Kunstigaleriis avatakse näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”. Näitusel näeb 21 sajandi moe tõlgendusi Kreenholmi sitsimustritest, neid täiendavad Kreenholmi kunstnike originaalkavandid ja näited toodangust.
25.01.2015 kell 16.00 avatakse Narva Kunstigaleriis näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”
Kuraator, juhendaja, näituse kujundus: Marit Ilison
Kujundaja: Tuuli Aule
Fotograaf: Maiken Staak
Projektijuht: Eha Komissarov
Osalejad: EKA moeosakonna moedisaini ja moestilistika I kursuse tudengid,
Narva Kreenholmi kunstnike originaalkavandid sitsikangastele 1970-1990-st ja Kreenholmi toodangu näited Narva Kunstigalerii arhiivist.
Projekti ja näituse teemaks on vorm ja muster.
Meie ümber on igapäevaselt palju erinevaid mustreid, nii looduslikke ja loomulikke kui ka disainitud ja tehislikke. Tavaliselt esinevad mustrid kahemõõtmelisel pinnal, eriti moekunstis, kus mustriline kangas on disaineri baasmaterjal, mida rõivaste loomiseks lõikama hakatakse.
Kuid kui vaadelda mustrit ja selle olemust lähemalt? Kuidas minna mustri sisse, mõista selle struktuuri ning tõlgendada seda ruumilise teosena? Kuidas luua mustrist vormi? Kuidas anda mustrile vorm? Kuidas seda teha värskel, ootamatul ja pilkupüüdval viisil?
“IDEE+VORM:MUSTER-LILLED SITSIL” esitletavad kostüümid valmisid EKA moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames rahvusvaheliselt tunnustatud moekunstnik Marit Ilisoni juhendamisel. Kursuse eesmärgiks on anda tudengitele oskused mõelda kontseptuaalselt ning läheneda materjalile ootamatu nurga alt, samal ajal praktiliselt oma julged ideed ellu viia. Projekti ajalooliseks aluseks ja mustrite viiteks on rikkalik ja seni laiemalt kasutamata Kreenholmi kangavabriku mustrite kogu.
EKA moeosakonna loomingulist projekti esitleti 2014 Evald Okase Muuseumis Haapsalus. Narva Kunstigaleriis täieneb ekspositsioon Kreenholmis 1970-90 töötanud kunstnike originaalkavanditega, mis valmisisd toodangu uuendamise protsessi käigus. Näitusel näeb samuti valikut Kreenholmis toodetud sitsikangaste näidetest.
Näitus on avatud 26. aprillini.
Kui soovid lähemalt tutvuda eksperimentaalse vormiõpetuse raames valminud kostüümidega, siis leiad materjale veebilehekülgedelt, nagu http://www.dezeen.com/2013/09/07/12-shapes-of-paper-fashion-by-estonian-academy-of-arts-students/
Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 1 “IDEEVORM:SEELIK”
http://maritilison.com/formskirt/
Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 3 “IDEEVORM:KRATT”
http://ideevormkratt.tumblr.com/
Näitust sponsoreerib Hasartmängumaksu Nõukogu
Pressiteate koostas Eha Komissarov
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Luubi all on Kreenholm! “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”
Pühapäev 25 jaanuar, 2015 — Pühapäev 26 aprill, 2015
Moedisain
Narva Kunstigaleriis avatakse näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”. Näitusel näeb 21 sajandi moe tõlgendusi Kreenholmi sitsimustritest, neid täiendavad Kreenholmi kunstnike originaalkavandid ja näited toodangust.
25.01.2015 kell 16.00 avatakse Narva Kunstigaleriis näitus “IDEE+VORM:MUSTER – LILLED SITSIL”
Kuraator, juhendaja, näituse kujundus: Marit Ilison
Kujundaja: Tuuli Aule
Fotograaf: Maiken Staak
Projektijuht: Eha Komissarov
Osalejad: EKA moeosakonna moedisaini ja moestilistika I kursuse tudengid,
Narva Kreenholmi kunstnike originaalkavandid sitsikangastele 1970-1990-st ja Kreenholmi toodangu näited Narva Kunstigalerii arhiivist.
Projekti ja näituse teemaks on vorm ja muster.
Meie ümber on igapäevaselt palju erinevaid mustreid, nii looduslikke ja loomulikke kui ka disainitud ja tehislikke. Tavaliselt esinevad mustrid kahemõõtmelisel pinnal, eriti moekunstis, kus mustriline kangas on disaineri baasmaterjal, mida rõivaste loomiseks lõikama hakatakse.
Kuid kui vaadelda mustrit ja selle olemust lähemalt? Kuidas minna mustri sisse, mõista selle struktuuri ning tõlgendada seda ruumilise teosena? Kuidas luua mustrist vormi? Kuidas anda mustrile vorm? Kuidas seda teha värskel, ootamatul ja pilkupüüdval viisil?
“IDEE+VORM:MUSTER-LILLED SITSIL” esitletavad kostüümid valmisid EKA moeosakonna eksperimentaalse vormiõpetuse kursuse raames rahvusvaheliselt tunnustatud moekunstnik Marit Ilisoni juhendamisel. Kursuse eesmärgiks on anda tudengitele oskused mõelda kontseptuaalselt ning läheneda materjalile ootamatu nurga alt, samal ajal praktiliselt oma julged ideed ellu viia. Projekti ajalooliseks aluseks ja mustrite viiteks on rikkalik ja seni laiemalt kasutamata Kreenholmi kangavabriku mustrite kogu.
EKA moeosakonna loomingulist projekti esitleti 2014 Evald Okase Muuseumis Haapsalus. Narva Kunstigaleriis täieneb ekspositsioon Kreenholmis 1970-90 töötanud kunstnike originaalkavanditega, mis valmisisd toodangu uuendamise protsessi käigus. Näitusel näeb samuti valikut Kreenholmis toodetud sitsikangaste näidetest.
Näitus on avatud 26. aprillini.
Kui soovid lähemalt tutvuda eksperimentaalse vormiõpetuse raames valminud kostüümidega, siis leiad materjale veebilehekülgedelt, nagu http://www.dezeen.com/2013/09/07/12-shapes-of-paper-fashion-by-estonian-academy-of-arts-students/
Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 1 “IDEEVORM:SEELIK”
http://maritilison.com/formskirt/
Eksperimentaalne vormiõpetus vol. 3 “IDEEVORM:KRATT”
http://ideevormkratt.tumblr.com/
Näitust sponsoreerib Hasartmängumaksu Nõukogu
Pressiteate koostas Eha Komissarov
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
22.01.2015 — 10.02.2015
Ingrid Alliku “SÕNUMID” hop galeriis
Keraamika
23.01. – 10.02. 2015
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17.00 avatakse Hop galeriis keraamik INGRID ALLIKU näitus SÕNUMID.
Mäletan, et kunagi ammu, kui vanaema võttis vanast diivanipadjast
sulgi puhastamiseks välja, leidis ta nende vahelt pärlmutrise
mansetinööbi neljalehelise ristkheinaga.
…
Aga veel enne seda
oli kogemata
mu praeguse abikaasa hambalusikale
graveeritud minu sünnikuupäev ja aasta.
/Ingrid Allik/
Nostalgia, argielu poeesia, argirutiini ilustamine…need on märksõnad millega võiks sisse juhatada keraamik Ingrid Alliku seekordse näituse „Sõnumid“ Hop galeriis.
Stoppkaadrina tardunud ja keraamilise vormi saanud peatükk kunstniku mälestusteraamatust kuhu on peidetud sõnumid omadelt ja võõrastelt – omadele ja võõrastele.
Leebe huumoriga vaadeldav kooslus räägib sõnade olulisusest, sõnumikeele muutumisest.
Arhiveeritud ja hetkeks korrastatud peatükk on vormunud vaasi, tassi, kraanikaussi, ühte seebihoidjasse…
Näitus „Sõnumid“ on popballaad armastusest.
Ingrid Allik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala 1981. aastal. Töötab samas õppejõuna aastast 1987. Ta on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui ka välismaal ning talle on omistatud Aasta Keraamiku tiitel (2010). Käesolev isikunäitus on järjekorras üheksas.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Ingrid Alliku “SÕNUMID” hop galeriis
Neljapäev 22 jaanuar, 2015 — Teisipäev 10 veebruar, 2015
Keraamika
23.01. – 10.02. 2015
Hop galerii
Tallinn
Hobusepea 2
Neljapäeval 22. jaanuaril kell 17.00 avatakse Hop galeriis keraamik INGRID ALLIKU näitus SÕNUMID.
Mäletan, et kunagi ammu, kui vanaema võttis vanast diivanipadjast
sulgi puhastamiseks välja, leidis ta nende vahelt pärlmutrise
mansetinööbi neljalehelise ristkheinaga.
…
Aga veel enne seda
oli kogemata
mu praeguse abikaasa hambalusikale
graveeritud minu sünnikuupäev ja aasta.
/Ingrid Allik/
Nostalgia, argielu poeesia, argirutiini ilustamine…need on märksõnad millega võiks sisse juhatada keraamik Ingrid Alliku seekordse näituse „Sõnumid“ Hop galeriis.
Stoppkaadrina tardunud ja keraamilise vormi saanud peatükk kunstniku mälestusteraamatust kuhu on peidetud sõnumid omadelt ja võõrastelt – omadele ja võõrastele.
Leebe huumoriga vaadeldav kooslus räägib sõnade olulisusest, sõnumikeele muutumisest.
Arhiveeritud ja hetkeks korrastatud peatükk on vormunud vaasi, tassi, kraanikaussi, ühte seebihoidjasse…
Näitus „Sõnumid“ on popballaad armastusest.
Ingrid Allik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamika eriala 1981. aastal. Töötab samas õppejõuna aastast 1987. Ta on osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui ka välismaal ning talle on omistatud Aasta Keraamiku tiitel (2010). Käesolev isikunäitus on järjekorras üheksas.
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Näitusi Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.
Lisainfo:
Maria Valdma
HOP galerii
Hobusepea 2
10133 Tallinn
tel: +372 6462887
gsm: +372 5112350
e-mail: www.eaa.ee/hop
hop@eaa.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
27.01.2015 — 01.03.2015
SADA: Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Tekstiilidisain
SADA
Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Tallinna Kunstihoone
28.01.2015 – 1.03.2015
27. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus SADA, mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.
1914.aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Täname toetuse eest Kultuurkapitali
Info: Sigrid Huik
tel 55687812
sigridhuik@hotmail.com
Kontakt: Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
SADA: Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Teisipäev 27 jaanuar, 2015 — Pühapäev 01 märts, 2015
Tekstiilidisain
SADA
Eesti tekstiilikunst 1915-2015
Tallinna Kunstihoone
28.01.2015 – 1.03.2015
27. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tallinna Kunstihoones Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus SADA, mis pakub näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti.
1914.aastal asutati Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool, kus õpetatav naiskäsitöö eriala kindlustas tekstiili valdkonna asjatundjate pideva järelkasvu. Eesti tekstiilisajandi alguseks võib lugeda Oskar Kallise muinasjutuliselt rahvusromantilises võtmes loodud vaibakavandeid, 1915. aastal valmis tema vaip „Ussikuningas“.
Eesti tekstiilikunst arenes jõudsalt ja muutus rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks, tekstiile kavandasid paljud tuntud kunstnikud. 1940. aastate lõpul ja 1950. aastate esimesel poolel domineeris rahvusliku kattevaiba eeskujusid järgiv laad, kuhu mõnikord ajastu nõudel lisati ka nõukogude sümboolikat. 1960. aastatel algas piltvaiba tõeline võidukäik, mis suundus 1970. aastatel üha suurema monumentaalsuse poole. 1980. aastad toovad jõuliselt dekoratiivsed lahendused, näitusesaalidesse jõuavad värvikad trükikangad. 1990. aastate tekstiililooming on mõjutatud rahvusliku eneseteadvuse lennukast tõusust. Uue sajandi algus toob unikaalloomingu kõrval pildile disaini, tekstiilikunstnikud avastavad üha uusi tehnoloogiaid.
Tuntud ja armastatud klassikute kõrval mõjub tänapäevane tekstiililooming oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Eksponeeritud tööd asetavad võrdluseks kõrvuti erinevate põlvkondade väärtushinnangud ning loomelaadid.
Tekstiilikunstnike Liidu egiidi all kokku pandud näitusel on väljas üle saja vaiba, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.
Oma töödega on esindatud: Adamson-Eric, Aet Ollisaar, Anna Gerretz, Anu Raud, Aune Taamal, Bruno Tomberg, Eelike Virve, Ehalill Halliste, Elgi Reemets, Ellen Hansen, Elna Kaasik, Ene Pars, Epp Mardi, Erika Pedak, Erika Tammpere, Eva Jakovits, Eva Mustonen, Eve Selisaar, Evi Nerva, Heli Kelt, Ilme-Anu Neemre, Ilme Rätsep, Ivika Kärmik, Juuli Suits, Kadi Pajupuu, Kaire Tali, Kaja Tooming-Buchanan, Katarina Meister, Katrin Pere, Keret Altpere, Krista Leesi, Lea Walter-Berggen, Leesi Erm, Lehti Heapost, Ljudmila Swarczewskaja, Lylian Meister, Maasike Maasik, Maire Rebina, Mall Tomberg, Malle Antson, Malle Sild, Mare Kelpman, Mari Adamson, Mari Haavel, Mariann Kallas, Merike Männi, Merike Roodla, Merle Suurkask, Milvi Pärnamägi, Milvi Thalheim, Miralda Pajumaa, Nette Liivak, Oskar Kallis, Peeter Kuutma, Pilvi Blankin-Jones, Reet Talimaa, Riste Laasberg, Saima Priks, Signe Kivi, Sigrid Huik, Tarmo Mäesalu, Tiina Puhkan, Tiiu Laur, Triinu Pungits, Tuuli Reinsoo, Vanda Juhansoo, Ülle Raadik
Näitus toimub koostöös Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Kunstimuuseumiga.
Väljapaneku on kujundanud Tea Tammelaan, graafiline disain on Kadi Pajupuult.
Täname toetuse eest Kultuurkapitali
Info: Sigrid Huik
tel 55687812
sigridhuik@hotmail.com
Kontakt: Tamara Luuk
tamara@kunstihoone.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
23.01.2015 — 22.03.2015
mare saare “definitsioonid” etdm-s
Klaas
Mare Saare
DEFINITSIOONID
23.01.2015 – 22.03.2015
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse reedel, 23. jaanuaril kell 17.00 klaasikunstnik Mare Saare (s. 1955) näitus „Definitsioonid“, kus on eksponeeritud valik pâte de verre tehnikas hapraid klaasvorme viimaste aastate loomingust, mille kaudu kunstnik püüab materialiseerida oma mõtteid ja tundeid. Saatjateks seintel on fotod klaasiteoste välimistest- ja sisemistest struktuuridest. Mare Saare on esimene eesti klaasikunstnike seas, kes hakkas kasutama pâte de verre (klaasipuru sulatus) tehnikat ja on saavutanud selles suure meisterlikkuse, mida on hinnatud nii meil kui ka raja taga. Näiteks mainekal rahvusvahelisel näituskonkursil “Glass Kanazawa 2010” hinnati Mare Saare töid hõbemedaliga.
Mare Saare kirjutab oma näituse saatetekstis: „Sageli piisab vaid ühest sõnast, et käivitada mõtete jada, kujutleda objekti, mida tahaksin luua, või näha detailselt ette eseme valmistamise kogu protsessi. Samamoodi, nagu definitsioon selgitab sõna tähendust, kasutades selleks teisi sõnu, tahan anda ühele või teisele mõistele kolmemõõtmelise definitsiooni….. Kõik sai alguse tööst „Kaose definitsioon“. Tõenäoliselt on kaos see olukord, milles end sageli leian, ning mis seetõttu vajab defineerimist, analüüsimist ning lahenduse leidmist.“
Näitusega kaasneb Mare Saare koostatud ja kujundatud raamatu „Fragile“ esitlus. Raamat annab ülevaate kunstnikule olulisematest loomingulistest teemadest. Kunstniku enda pildistatud fotod oma töödest, detailidest ja inspiratsiooniallikatest looduses aitavad süüvida klaasikunstis peituvasse muinasjutulisse sisemaailma.
Mare Saare on lõpetanud ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal ja tegelenud klaasehistööga 35 aastat. Täiendanud end ja töötanud residentuurides ning õpetanud mitmetes klaasikeskustes Šotimaal, USA-s, Saksamaal ja Jaapanis. Paralleelselt on Mare Saare töötanud õppejõuna EKA klaasikateedris ja alates 1993. aastast on klaasiosakonna juhataja, professor ja klaasiosakonna juhataja 2001–2016.
On osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui mitmekümnes välisriigis. Tema loomingut on tunnustatud arvukate preemiatega, sh Kristjan Raua preemiaga (2011). Kunstniku teosed kuuluvad ligi kahekümne maa nii era- kui riiklikesse kogudesse.
Kodulehekülg: https://maresaare.wordpress.
Kunstniku raamatuga saab tutvuda: http://www.blurb.com/b/
Lisainfo:
Anne Tiivel
klaasikogu kuraator
tel 627 4604
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, 10133 Tallinn
Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)
Tel. 627 4600, kassa 627 4611
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
mare saare “definitsioonid” etdm-s
Reede 23 jaanuar, 2015 — Pühapäev 22 märts, 2015
Klaas
Mare Saare
DEFINITSIOONID
23.01.2015 – 22.03.2015
Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis avatakse reedel, 23. jaanuaril kell 17.00 klaasikunstnik Mare Saare (s. 1955) näitus „Definitsioonid“, kus on eksponeeritud valik pâte de verre tehnikas hapraid klaasvorme viimaste aastate loomingust, mille kaudu kunstnik püüab materialiseerida oma mõtteid ja tundeid. Saatjateks seintel on fotod klaasiteoste välimistest- ja sisemistest struktuuridest. Mare Saare on esimene eesti klaasikunstnike seas, kes hakkas kasutama pâte de verre (klaasipuru sulatus) tehnikat ja on saavutanud selles suure meisterlikkuse, mida on hinnatud nii meil kui ka raja taga. Näiteks mainekal rahvusvahelisel näituskonkursil “Glass Kanazawa 2010” hinnati Mare Saare töid hõbemedaliga.
Mare Saare kirjutab oma näituse saatetekstis: „Sageli piisab vaid ühest sõnast, et käivitada mõtete jada, kujutleda objekti, mida tahaksin luua, või näha detailselt ette eseme valmistamise kogu protsessi. Samamoodi, nagu definitsioon selgitab sõna tähendust, kasutades selleks teisi sõnu, tahan anda ühele või teisele mõistele kolmemõõtmelise definitsiooni….. Kõik sai alguse tööst „Kaose definitsioon“. Tõenäoliselt on kaos see olukord, milles end sageli leian, ning mis seetõttu vajab defineerimist, analüüsimist ning lahenduse leidmist.“
Näitusega kaasneb Mare Saare koostatud ja kujundatud raamatu „Fragile“ esitlus. Raamat annab ülevaate kunstnikule olulisematest loomingulistest teemadest. Kunstniku enda pildistatud fotod oma töödest, detailidest ja inspiratsiooniallikatest looduses aitavad süüvida klaasikunstis peituvasse muinasjutulisse sisemaailma.
Mare Saare on lõpetanud ENSV Riikliku Kunstiinstituudi 1979. aastal ja tegelenud klaasehistööga 35 aastat. Täiendanud end ja töötanud residentuurides ning õpetanud mitmetes klaasikeskustes Šotimaal, USA-s, Saksamaal ja Jaapanis. Paralleelselt on Mare Saare töötanud õppejõuna EKA klaasikateedris ja alates 1993. aastast on klaasiosakonna juhataja, professor ja klaasiosakonna juhataja 2001–2016.
On osalenud arvukatel isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui mitmekümnes välisriigis. Tema loomingut on tunnustatud arvukate preemiatega, sh Kristjan Raua preemiaga (2011). Kunstniku teosed kuuluvad ligi kahekümne maa nii era- kui riiklikesse kogudesse.
Kodulehekülg: https://maresaare.wordpress.
Kunstniku raamatuga saab tutvuda: http://www.blurb.com/b/
Lisainfo:
Anne Tiivel
klaasikogu kuraator
tel 627 4604
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, 10133 Tallinn
Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)
Tel. 627 4600, kassa 627 4611
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
13.01.2015 — 31.01.2015
Tekstiilimagistrandi Terje Salupuu näitus "Traadikangas" DAG-s
Tekstiilidisain
13.01. – 31.01.2015
Disaini ja Arhitektuuri Galeriis
Teisipäeval 13. jaanuaril avati Tallinnas Disaini ja Arhitektuuri Galeriis TERJE SALUPUU isiknäitus “Traadikangas”.
Traadikangad on multikasutuse meetodil valminud eksperimentaalsed sisustustooted, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige valgusega mängivates interjöörilahendustes. Traadikangad on valmis kootud silmuskudumismasinal, aga tekstiili asemel on autor kasutanud traati ja mänginud selle materjali eriliste omaduste esile toomiseks kudumisega kui traditsioonilise tekstiilitehnikaga.
Näitus esitleb autori magistritööna valminud traadikangaste kollektsiooni.
Näitusel eksponeeritakse ka eelmisel suvel uue sisearhitektuurse lahenduse (sisearh. Eliina Grünberg) saanud Tallinnas Swissôtel-is 30. korrusel
asuvale restoranile “Horisont “ loodud unikaalseid traadikangast valgusteid. Nende valgustite prototüüpidega saab samuti näitusekeskkonnas tutvuda.
Terje Salupuu on Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna magistrant, kelle magistriõpingute lõppakordiks on käesolev esimene isiknäitus.
Autor on varasemalt lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili eriala(2012) ja osalenud õpingute ajal mitmel ühisnäitusel alates aastast 2008 nii Eestis kui Soomes.
Disaini ja Arhitektuuri Galerii
Pärnu mnt 6, Tallinn
Avatud E-L 12.00-18.00
Lugupidamisega
Maile Grünberg
MTÜ Disaini ja Arhitektuurigalerii
Pärnu mnt. 6, Tallinn 10146
tel. 5111 445
disaini.galerii@mail.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Tekstiilimagistrandi Terje Salupuu näitus "Traadikangas" DAG-s
Teisipäev 13 jaanuar, 2015 — Laupäev 31 jaanuar, 2015
Tekstiilidisain
13.01. – 31.01.2015
Disaini ja Arhitektuuri Galeriis
Teisipäeval 13. jaanuaril avati Tallinnas Disaini ja Arhitektuuri Galeriis TERJE SALUPUU isiknäitus “Traadikangas”.
Traadikangad on multikasutuse meetodil valminud eksperimentaalsed sisustustooted, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige valgusega mängivates interjöörilahendustes. Traadikangad on valmis kootud silmuskudumismasinal, aga tekstiili asemel on autor kasutanud traati ja mänginud selle materjali eriliste omaduste esile toomiseks kudumisega kui traditsioonilise tekstiilitehnikaga.
Näitus esitleb autori magistritööna valminud traadikangaste kollektsiooni.
Näitusel eksponeeritakse ka eelmisel suvel uue sisearhitektuurse lahenduse (sisearh. Eliina Grünberg) saanud Tallinnas Swissôtel-is 30. korrusel
asuvale restoranile “Horisont “ loodud unikaalseid traadikangast valgusteid. Nende valgustite prototüüpidega saab samuti näitusekeskkonnas tutvuda.
Terje Salupuu on Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna magistrant, kelle magistriõpingute lõppakordiks on käesolev esimene isiknäitus.
Autor on varasemalt lõpetanud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis tekstiili eriala(2012) ja osalenud õpingute ajal mitmel ühisnäitusel alates aastast 2008 nii Eestis kui Soomes.
Disaini ja Arhitektuuri Galerii
Pärnu mnt 6, Tallinn
Avatud E-L 12.00-18.00
Lugupidamisega
Maile Grünberg
MTÜ Disaini ja Arhitektuurigalerii
Pärnu mnt. 6, Tallinn 10146
tel. 5111 445
disaini.galerii@mail.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink