Rubriik: Disaini­­teaduskond

Reedel, 6. oktoobril algusega kell 11.00 toimub Heimtalis EKA tekstiiliosakonna algjõu, Anu Raua, juubelile pühendatud konverents, mis kannab tema loomingust, elutööst ja pärandist inspireerituna pealkirja “Pärandvara”.

Maikuus tähistas üks omanäolisemaid ja mitmekülgsemaid eesti tekstiilikunstnikke, emeriitprofessor ja akadeemik Anu Raud 80. sünnipäeva. Oma elu jooksul on ta erinevate rollide – tekstiilikunstnik, õppejõud, emeriitprofessor, akadeemik, kirjanik, talupidaja, vanavarakoguja, muuseumiarendaja – kaudu inspireerinud ja harinud väga palju erinevaid ja erinevas vanuses tekstiili- ja rahvakultuurihuvilisi, tulevasi ja juba aktiivselt toimetavaid käsitöömeistreid ja kunstnikke, kooli- ja lasteaialapsi.

Juubelikonverentsi päeva ERMi Heimtali muuseumi rahvamajas Viljandimaal täidavad arutelud pärandi, sealhulgas selle kogumise, tutvustamise ja õpetamise üle.

Konverentsil osalemine on tasuta, kuid palume hiljemalt 3. oktoobriks registreeruda. Osalejate arv on piiratud.

Päevakava ja registreerimisvormi leiab siit.

Neljapäeval, 28. septembril kell 17.30 peab New Yorgis tegutsev nahadisainer ja ettevõtja Anthony Luciano inspireeriva loengu vintage käekottidest ja väike-ettevõtte loomisest New Yorgis.

Esimese põlvkonna itaalia päritolu newyorklane, Anthony Luciano ühendab kunsti ja perekonna pärandi. Luciano päris kätega meisterdamise kire oma perelt, sest kasvas üles oskuslike käsitööliste peres, kus tema ema ja vanaema olid õmblejad ning isa puusepp. Algselt omandas ta moekraadi Moetehnoloogia Instituudis (Fashion Institute of Technology), kuid läks hiljem üle aksessuaaridisainile.

2000. aastal tõi ta turule oma kollektsiooni, ammutades inspiratsiooni vintage käekotiklambritest. Tema eesmärk oli luua erakordse kvaliteediga luksuslikke päeva- ja õhtukotte, mis saavutasid kiiresti tunnustuse selliste tippjaemüüjate seas nagu Bergdorf Goodman, Neiman Marcus ja Stanley Korshak. Tema kotte on kajastatud juhtivates moeajakirjades ja need on kogunud kuulsaid lojaalseid kliente, kelle hulgas sellised staarid nagu Judith Light, Meryl Streep, Debra Messing, Cameron Diaz ja Megan Mullally.

See loeng on võimalik tänu Baltic-American Freedom Foundationi (BAFF) rahastusele.

Koduleht: anthonyluciano.com

Anthony Luciano on külas EKA-s, et anda üliõpilastele raamidega käekottide valmistamise kursust.

Loeng on inglise keeles.

Neljapäeval, 21. septembril kell 18.00 avatakse Hop galeriis Taavi Teeveti näitus „Raamatukogu“. 

„Aga mulle tundub, et inimsugu — ainus omataoline — sureb välja ja et püsima jääb Raamatukogu: valgustatud, mahajäetud, lõpmatu, täielikult liikumatu, täis hinnalisi köiteid, kasutu, hävimatu, salapärane.” 

/Jorge Luis Borges „Paabeli raamatukogu” 1956/

Taavi Teeveti näitus loob ühtaegu vaadet ja kogemust. Galeriist saab Borgese ehk kuulsaimas novellis kirjeldatud raamatukogu kaugeim kamber, saal, kus lugejate ja raamatukoguhoidjate asemel valitseb aja kindlameelne juhuslikkus ja universumi ürgosa — kaos.

Borgese sõnades loodud mudelist saab tööriist, ehitub ruum ning vallandub võimaluste ahel. Taavi Teevet seiskab aja ning loob oma teosega võimaluse võtta ette jalutuskäik eksistentsi keskmesse, igaviku ja igavuse vahele, kus raamatute — lugude ja informatsiooni — avanemine ei juhtu mitte kerge ja harjunud käeliigutuse, vaid hulljulge kujutlushüppe läbi.

“Raamatukogu on täielik ja selle riiuleil on talletatud kõik kahekümne viie  kirjamärgi võimalikud kombinatsioonid(…).”  

Ruumis avaneb seisundipilt raamatukogu kaugematest nurkadest ühes teostega seeria “Pühendumine” kahest voolust:

1. Laserlõigatud piiblid ja lauluraamatud, mida on kasutatud pressvormidena. Neisse pressitud lehtmetall ja raamat moodustavad uue sõltumatu terviku.
2. Rauast valatud piiblid ja lauluraamatud.

Taavi Teevet on metallikunstnik, keda paeluvad materjalide ja tehnoloogiate sümbioos, klassikaliste tehnoloogiate eksperimentaalsed edasiarendused ja
mäng materjali mälu ning laetusega.Teevet on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (2023) sepakunsti eriala MA cum laude ning töötab alates 2021. aastast osakonna ehe ja sepis töökodade meistri
ja juhatajana.
2023. aastal pälvis Teevet Eesti Kunstiakadeemia noore tarbekunstniku preemia MA tasemel ja Marzee kaasaegse ehtekunsti galerii lõpetajate näituse preemia.
Teevet on osalenud näitustel Eestis, Saksamaal, Belgias, Ungaris, Itaalias, Ühendkuningriikides, Portugalis ja USA-s, olnud Bocuse d’Or rahvusvahelise gastronoomiavõistluse Eesti delegatsiooni serveerimiskomplektide autor 2021-2023 ning töötanud koos mitmete teatri- ja etenduskunstnikega, muuhulgas Paide Teatri, Ekspeditsiooni ning Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste
Instituudiga.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

EKA keraamika osakond esitleb:
näitus „Transformatsioon“
Viimsi Kunstikooli galeriis
21.09.–19.10.2023

Avamine 20.09 kell 18.00

Eesti Kunstiakadeemia keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Näitus „Transformatsioon“ on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine.

Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna. Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd põletatakse maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva. 

Keraamika töökojas nädalate jooksul pehmest ja plastilisest savist vaeva ja rõõmuga sündinud töödest saavad põletuse käigus kuumuse ning leegi poolt vormitud kivikõvad keraamilised taiesed. 

See maikuu alguses hooaega alustav põletus juhatab sisse kevadised ja suvised sündmused, mille keskmeks ahi on.

Kuna põletus on pikk, siis hästi sujuv meeskonnatöö ja kõigi osalejate panus on väga oluline. Sama oluline kui põletus ise ja tööd, mis seal sünnivad, on üliõpilaste ning keraamikute omavaheline suhtlemine ahju ümber. Tohisoo ahi ja põletus toob keraamikuid kokku, on õppebaasiks  Eesti Kunstiakadeemia keraamika ja skulptuuri erialade üliõpilastele ning koostöö ja kohtumiskohaks rahvusvahelisele kunstnikkonnale.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets. 

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman 

EKA keraamika osakond saab käesoleval aastal 100 aastaseks. Käesolev näitus, mis avatakse 20. septembril kell 18 Viimsi Kunstikooli galeriis, on üks seda sündmust tähistav ettevõtmine. Näitusel eksponeeritud suuremõõtmelised keraamilised vormid on valminud EKA keraamikaosakonna esimese kursuse õppetööna.

Märtsi ja aprilli jooksul kavandatud ning ehitatud tööd on põletatud maikuu alguses Kohilas Tohisoo mõisapargis asuvas anagama-tüüpi põletusahjus. Ahju eripära seisneb selles, et köetakse puudega ning põletatavad esemed on vahetus kontaktis tuleleegiga, üks põletus kestab keskmiselt 50 tundi ja ahi jahtub seejärel 4–5 ööpäeva.

Näitusel osalevad oma töödega praegused ja endised tudengid: Anna-Liisa Villmann, Merilyn Kasemets, Keily Kerem, Lilian Maasik, Elisabeth Tõnne, Sanna Lova, Kristel Kärdi, Linda Viikant, Mari-Ann Maask, Maria Kim, Kätriin Reinart, Marta Vikentjeva, Gaida-Erica Pärn, Helen Griffiths, Ethel Ütsmüts, Triin Lehismets.

Aine juhendaja ja näituse koostaja: Karin Kalman

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini.

Näitus “Taska töökojast tänapäeva” EKA raamatukogus.
18. september – 15.november 2023

Alates 18. septembrist, saab EKA raamatukogus tutvuda loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Näitus jääb avatuks kuni 15.11. 2023

Lisateave Jaana Päeva:
jaana.paeva@artun.ee

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond:
Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI 

E-R 10.00–18.00
L 11.00–15.00

18.–24. septembril 2023, Disaniööl 2023 „DISAIN 4.0. AI: tööstus või töötus?“ näitusel, Krulli Kvartalis, esitletakse augustis toimunud “Kantavad 3D prinditud jalatsid” kursusel valminud jalatsi disaini kontseptsioone ning valmis prinditud jalatseid. 

Rahvusvahelise Footwearology Lab’i juhendatud suvise intensiivkursuse eesmärgiks oli tutvustada jalatsite disaini ja valmistamise tulevikku tehisintellekti rakenduste ja 3D-printimise tehnoloogiate kombineerimise läbi. 

Erinevate generatiivsete AI-rakenduste abil loodud 2D- ja 3D- formaadis jalatsidisaini kontseptsioonid kantakse olemasolevale jalatsi 3Dmudelile ning seejärel prinditakse taaskasutatavast painduvast plastik filamendist käidavad jalanõud. Esitlemisele tuleb 6-10 paari jalanõusid ning jalatsikavandid protsessi kirjeldavate selgitustega. Kursusel osaleb 10 rahvusvahelist Põhjamaade koolide tudengit ning 7 EKA aksessuaaridisaini tudengit. Kursuse korraldamist rahastab CIRRUS/NORDPLUS võrgustik. Kursuse teema ja seal valminud tööd haakuvad selle aastase Disaniöö põhiteemaga “”DISAIN 4.0. AI: tööstus või töötus?”” Näitus toimub Disainiöö raames Krulli Kvartalis. Näituse kujunduse põhielemendid (postamendid) loome sealsamas tehases masinatootmises kasutatud massiivsetest puidust metallivalu vormidest. 

Osalesid tudengid ja koolid Sandra Holdal Hansen (Oslo National Academy of the Arts, NO), Hannes Nyysti (Iceland University of the Arts, IS), Ann Sofie Terp Raun (Royal Danish Academy,DK), Juha Joutsi (Lab University Of Applied Sciences, FIN), Juris Emls Liepiš (Art Academy of Latvia, LV), Chieh-Shan Chen (Oslo National Academy of the Arts, NO), Ossi Rantanen (Aalto University, FIN), Katariina Kekoni (Aalto University, FIN), Logi Pedro (Iceland University of the Arts, IS), Rita Lenore (EKA, EST), Lisandra Türkson (EKA, EST), Liisi Hinto (EKA, EST), Karen Milistver (EKA, EST), Maria Rojko Nisu (EKA, EST), Hedy Kohv (EKA, EST) 

Näituse „Kohanemise kunst“ Kadrioru kunstimuuseumis avamine neljapäeval, 14. septembril kell 18.30.  

Näitusel osalevad kunstnikud Sophie Durand, Elo-Reet Järv, Sandra Kosorotova, Kärt Ojavee, Uku Sepsivart, Denisa Štefanigová, Paco Ulman, Kristina Õllek.

Näituse avamise raames esitab Johhan Rosenberg kell 19.30 kohaspetsiifilise performance’i „Kohanemine 360°le“.  Rosenbergi skulpturaalne etteaste kasvab välja otse müüdi südamest. Publiku silme ees elustuvad Kadrioru lossi laemaalil olevad legendid Ovidiuse „Metamorfoosidest“.  

Näitus vaatleb kaasaegsete kunstnike lähenemisviise looduse väärtustamisel ning ökoesteetikast ja ökofeminismist tärganud looduse de-estetiseerimist. Kaasatud on nii kriitilised kaasaegsed kunstnikud kui ka teosed Eesti Kunstimuuseumi kogudest. 

Kuraatorid: Madli Ehasalu, Triin Metsla
Näituse kujundaja: Siim Karro
Graafiline disainer: Tuuli Aule
Koordinaatorid: Kerttu Männiste, Aleksandra Murre, Laura Tahk 
Haridusprogrammid: Ilona Kroon, Eneli Raal, Berta Vahtra

Näitus on avatud 3. märtsini 2024.