Rubriik: Doktorikool

1. juulil kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala ekstern Gregor Taul doktoritööd „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ („Monumentality Trouble. Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendaja: dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Lolita Jablonskienė (Vilniuse Kunstiakadeemia),
dr Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum)
Oponent: dr Lolita Jablonskienė

Doktoritöö vaatleb avaliku ruumi kunsti temaatikat hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus. Nõukogude Liit pidas oma algusaegadest alates monumentaalkunsti oluliseks osaks nii oma ideoloogilises kihutustöös kui laiemalt ühiskonna moderniseerimisele kaasa aitamises. Mõiste monumentaal-dekoratiivkunst sai üldlevinuks sulaajal kui Nikita Hruštšov taunis Stalini-aegse neoklassitsistliku arhitektuuri liialdusi ja sillutas tee tööstuslikult toodetud kortermajade ehitamisele. Mikrorajoonide mehhaniseeritud rajamise käigus töötasid nõukogude linnaplaneerijad ja arhitektid välja metoodika kunstide sünteesiks uutesse linnaosadesse: tüüpprojektiga korterhooned lõid fooni, mille taustal paistsid silma ainulaadsema arhitektuuriga avalikud hooned. Neid märgilisi hooneid ilmestas kunstide süntees, mis esines monumentaal-dekoratiivkunsti vormis – kasutades selleks nii seinamaali, keraamikat, tekstiili, vitraaži kui metallikunsti.

Monumentaal-dekoratiivkunst kehastas teatud määral riigivõimu autoritaarset positsiooni, olles seotud tippametnikega, kellel oli voli tegelikkust semiotiseerida. Teisalt pakkus monumentaal-dekoratiivkunst võimaluse kunstnikele ka ideoloogilistest sõnumitest distantseeruda ning keskenduda esteetilistele ja arhitektuursetele detailidele. Mitmed sel alal tegutsenud kunstnikud olid seotud kunstivälja kriitilisemate praktikutega ning mõnel kunstnikul õnnestus oma monumentaalteostes edastada otseselt võimukriitilisi sõnumeid. Enamasti aga olid hoopis tellimustega seotud ametnikud need, kellel õnnestus kunst otsestest ideoloogilistest nõudmistest vabastada ja anda kunstnike kasutada monumentaalkunsti laialdased võimalused. Seega on monumental-dekoratiivkunsti puhul tegemist huvipakkuva nähtusega, mille taustal arutleda häguste piiride üle hilisnõukogude ametliku poliitika ning mõnevõrra transgressiivse kunstikultuuri vahel.

Doktoritöös arutleb autor, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst aitas kaasa perioodi spetsiifilise sotsialistliku ruumilise atmosfääri loomisele. Mil määral väljendas see esteetiline nähtus sotsialismi ideaale ja tegelikkust? Milliseid visuaalseid ja ruumilisi püüdlusi kunstnikud sellesse monumentaalsesse tungi investeerisid? Doktoritööst järeldub, et Baltikumi kunstnike kontaktid ülejäänud Nõukogude Liiduga olid tugevamad, kui seni on arvatud. Institutsionaalse tausta avamise kõrval kõneleb väitekiri kunstnike valikutest ja individuaalsetest kohanemispraktikatest nõukogude perioodil. Töö viimane peatükk keskendub kunstiteoste agentsuse küsimusele, mis seondub nende väärtustamise ja säilitamisega. Taul otsib vastuseid küsimustele, millised aspektid on kaasa aidanud nõukogudeaegsete avalike kunstiteoste säilitamisele ja kaitse alla võtmisele, milline on selle pärandi tähendus ja kuidas aitavad need teosed kaasa nõukogude aja mõtestamisele Balti riikides.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Krista Kodres, prof Marek Tamm, prof Eneken Laanes.

3. juunil kell 12.00-13.30 toimub EKAs, ruumis A502 kunsti ja disaini eriala doktorandi Maria Kapajeva teise doktorinäituse “Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ avalik retsenseerimine.

Doktoritöö juhendajad on dr Redi Koobak (Strathclyde’i Ülikool, Glasgow) ja prof Annika Elisabeth von Hausswolff (Göteburgi Ülikool).
Näituse retsensendid on dr Ingrid Ruudi (EKA) ja dr Britta Benno (EKA).

Näitus oli avatud 17.04.—11.05.2024 Draakoni galeriis.

Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ on sügavalt mõjutatud Draakoni galerii asukohast Vene saatkonna vastas Tallinna vanalinnas. Olles sel viisil positsioneerunud, on Kapajeva eesmärk edendada nüansirikkamat dialoogi Ukrainas käimasoleva sõja üle, mis on viinud pideva kokkupuuteni piinavate vaatepiltidega.

Seeläbi on toimumas desensibiliseerimise protsess, mis muudab meid vägivalla suhtes päev-päevalt immuunsemaks. Vägivalla suhtes, millega seisavad silmitsi need inimesed, kes ikka veel Ukrainas igapäevaselt enda elu eest võitlevad. Keerukad detailid, nüansid ja isiklikud narratiivid on taandunud hõlpsasti jagatavaks sisuks, mis läbib vilksamisi meie ekraanid enne kui hajub hämarusse.

Näitusele valitud ning selle jaoks loodud kunstiteosed lähtuvad soovist pakkuda platvormi Ukrainast põgenenute isiklikele lugudele. Aga ka kunstniku vajadusest väljendada ja vaadelda allasurutud viha käimasoleva sõja suhtes. Sellel näitusel pole kujutisi sõjast. Selle asemel asetatakse vaataja ette teosed, mis vajavad kogemiseks aega – et lugeda, kuulata ja tõeliselt kuulda. Need kunstiteosed võimaldavad meil uurida rõhuja keelt, kus näiliselt positiivse retoorika taga varitsevad imperialistlikud ambitsioonid. Kohtame intiimseid lugusid meeleheitest ja hävingust, aga samas ka lootusest ja kaastundest. See on teekond läbi emotsioonide tulva, mis lõppeb katarsises, vabastades sügavale sisemusse kogunenud viha.

17. juunil kaitseb arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Nina Stener Jørgensen doktoritööd “Osalus kui andmed? Arhitektuur ja küberneetika Euroopas 1968. aasta paiku” (“Participation as Data? Architecture and Cybernetics in Europe around 1968”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.oo EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist on võimalik jälgida ka EKA TVs.

Doktoritöö juhendaja: prof Maroš Krivy (EKA)
Eelretsensendid: dr Tahl Kaminer (Cardiffi Ülikool), dr Ingrid Halland (Oslo Ülikool)
Oponent: dr Tahl Kaminer

Doktoritöö analüüsib viise, kuidas kolmes 1960. aastate lõpust ja 1970. aastate algusest pärinevas arhitektuuriprojektis mõisteti kasutajate osalemist andmetena. Need projektid laenasid mõisteid küberneetika teooriast ning kõigis sai osalusest, mida kujutati kui „sisendit“ ja „väljundit“ (mida omakorda reguleerib „tagasiside“) arhitektuuriprogrammile oluline informatsiooni allikas. Käsitluse all on Briti arhitekti Cedric Price’i Oxford Corner House’i (1965–1966) teostatavusuuring, prantsuse-ungari kunstniku Nicolas Schöffneri projekt Tour Lumière Cybernétique (1961–1973) ning taanlastest arhitektide Susanne Ussingi ja Carsten Hofferi Atelier Cyberspace (1968–1970). Nende analüüsi kaudu pakutakse doktoritöös välja mõiste „küberneetiline osalus“. See mõiste hõlmab nende programmilist sarnasust ning võimaldab käsitleda osalust informatsiooni kogumise protsessina – vaadelda seda, kuidas projektid vältisid otsest suhtlust kasutajatega.

Juhtumiuuringute tulemused avavad erinevaid viise, kuidas küberneetilist osalemist osalejatelt andmete hankimiseks kasutati: esimesel juhul tihedas seoses Lyons’ Enterprise’i varajaste äriandmete töötluse arengutega (Price); teisel juhul algoritmilise juhtimismeetodina, et toetada De Gaulle´i administratsiooni plaani saada Euroopa halduskeskuseks (Schöffer); kolmandal juhul vahendina igapäevaelu ümberkorraldamiseks arvutite abil (Atelier Cyberspace).

Doktoritöö näitab niisiis, kuidas nende projektide puhul on läbi erinevate arhitektuursete vahendite kasutamise muudetud osalus küberneetilisi tehnikaid rakendades andmeteks. Andmekogumisviisid olid mitmekesised: uurimus demonstreerib nii nende levikut kui hõlpsat kohanemist kontekstiga. Arvutipõhise ruumilisuse varajasi kasutusi uurides soovib väitekiri anda panuse kaasaegsesse arutellu nn targa linnaplaneerimise teemal, mida võib pidada toonase küberneetilise osaluse tänapäevaseks vasteks. Lisaks käsitletakse probleemipüstitusest tulenevaid teoreetilisi ja episteemilisi termineid, võrreldakse osalemise rolli informatsiooni hankimise protsessis ja küsitakse projektide võrdluses, kas neid näiteid on üleüldse võimalik vaadelda (abstraktse) osalusena.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Doktoritöö kaitsmiskomisjon: dr Siim Tuksam (komisjoni esimees), dr Anu Allas, dr Renee Puusepp, prof Andres Kurg, prof Panu Lehtovuori, prof Klaske Havik, prof Helena Mattsson.

Kunsti ja disaini õppekava doktorandi Katrin Kabuni doktoritöö juurde kuuluva kolmanda loomeprojekti “Siseruumi õhukvaliteedi parandamine ja ruumisviibijate terviseriskide vähendamine taastuvatel ressurssidel põhineva komposiitmaterjali abil” retsenseerimine toimub 15. mail kell 10.30-12.00 EKAs, ruumis A303.

Loomeprojekti retsensendid on dr Karin Reinhold ja Arvo Pärenson.
Doktoritöö juhendajad on dr Jüri Kermik ja dr Andres Krumme.

Katrin Kabun tegeleb oma disainiuurimuses lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendusküsimustega kaasaegse disaini kontekstis.

Lambavill on unikaalsete omadustega taastuv ressurss, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt kasutust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikuks kõrgtehnoloogiliseks kiuks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus on valdav osa lambavillatoodangust lihatootmise kaasprodukt, mis hävitatakse põletamise või matmise teel.

Käesoleva projekti fookuses on lambavilla uudse rakenduse abil alternatiivi pakkumine nafta-põhistele materjalidele, et luua keskkonna- ja tervisesõbralikke töötingimusi ning taastada ka arhailise materjali ajaloolis-kultuurilist ja majanduslikku väärtust. Eesmärk on hinnata lambavillal põhinevate materjalide mõju ruumi sisekliimale, kuidas vill reageerib keskkonnatingimuste muutustele, kas vill mõjutab sisekliima kvaliteeti sel määral, et vähendada ka seal viibivate inimeste terviseriski ja kas erinevate materjalide mõju on ka ruumisviibija poolt tajutav.

Projekti käigus valmis kaks sarnast kõnekabiini – üks on sisustatud lambavillal põhinevate naturaalsete materjalidega ja teine tavatootmises olevate tehis- ja sünteetiliste materjalidega. Läbi on viidud testkabiinide siseõhu kvaliteedi ja akustika võrdlevad mõõtmised ning testkabiinide kasutajate materjalitaju uuring, et välja selgitada, kas ruumisviibija mugavustunne sõltub kasutatud materjalidest ning kas sellist tunnetust toetavad ka eelnevalt läbiviidud mõõtmised.

Suur tänu koostöö eest AS ParagonSleep, OÜ Silen, OÜ Akukon, OÜ Keskkonnauuringute keskus ja Tallinna Tehnikaülikool.

Projekti käigus valminud kahe testkabiiniga saab tutvuda EKA teise ja kolmanda korruse fuajees.

Projekt on rahastatud Kultuuriministeeriumi toel.

17. aprillil kell 18.00 avab EKA doktorant Maria Kapajeva isiknäituse „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ Draakoni galeriis.

Näitus on avatud 11. maini 2024.

Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ on sügavalt mõjutatud Draakoni galerii asukohast Vene saatkonna vastas Tallinna vanalinnas. Olles sel viisil positsioneerunud, on Kapajeva eesmärk edendada nüansirikkamat dialoogi Ukrainas käimasoleva sõja üle, mis on viinud pideva kokkupuuteni piinavate vaatepiltidega.
Seeläbi on toimumas desensibiliseerimise protsess, mis muudab meid vägivalla suhtes päev-päevalt immuunsemaks. Vägivalla suhtes, millega seisavad silmitsi need inimesed, kes ikka veel Ukrainas igapäevaselt enda elu eest võitlevad. Keerukad detailid, nüansid ja isiklikud narratiivid on taandunud hõlpsasti jagatavaks sisuks, mis läbib vilksamisi meie ekraanid enne kui hajub hämarusse.
Näitusele valitud ning selle jaoks loodud kunstiteosed lähtuvad soovist pakkuda platvormi Ukrainast põgenenute isiklikele lugudele. Aga ka kunstniku vajadusest väljendada ja vaadelda allasurutud viha käimasoleva sõja suhtes. Sellel näitusel pole kujutisi sõjast. Selle asemel asetatakse vaataja ette teosed, mis vajavad kogemiseks aega – et lugeda, kuulata ja tõeliselt kuulda. Need kunstiteosed võimaldavad meil uurida rõhuja keelt, kus näiliselt positiivse retoorika taga varitsevad imperialistlikud ambitsioonid. Kohtame intiimseid lugusid meeleheitest ja hävingust, aga samas ka lootusest ja kaastundest. See on teekond läbi emotsioonide tulva, mis lõppeb katarsises, vabastades sügavale sisemusse kogunenud viha.

Maria Kapajeva, olles Nõukogude Liidus sündinud, iseseisvas Eestis üles kasvanud ja Suurbritannias hariduse saanud, on sattunud tahtmatult „Teise“ positsiooni. See seisukoht, mille ta on omaks võtnud ja asetanud oma loomingu nurgakiviks, on suunanud teda uurima kultuurilise identiteedi ja sooküsimuste mitmekülgset spektrit ajaloolises ja kaasaegses kontekstis. Kasutades erinevaid meediume – sealhulgas videot, fotograafiat, tekstiili ja installatsioone – toob ta esile ainese, mis sageli tähelepanuta jäetakse või on tõrjutud perifeersesse nägemisvälja.

www.mariakapajeva.com

Disainer: Kersti Heile
Installatsioon: Hans-Otto Ojaste ja Valge Kuup.

Kunstnik tänab: Lena, Sasha ja perekond, Polina Kuznietsova, Alena Kapajeva, Inese Strupule, Kateryna Popkova, Hilda Vaike, Gulya Sultanova, Nastassia, Alia, Elizaveta Klepikova, Aditi S Sharma, Jacobina de Rivera, Annika von Hausswolff, Redi Koobak, Irina Andrushko, Aljona Tubaleva, Mari Volens, Valge Kuup ja Aksel Haagensen, Kersti Heile, Jake Sheperd ja Draakoni galerii meeskond.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.

EKA doktorikooli konverents toimub 5. aprillil, 2024.

Palume registreeruda hiljemalt 1. aprilliks.

Konverents toimub inglise keeles.

AJAKAVA

09:50 Registration
10:00 Introduction: Dr. Kristina Jõekalda

Guest Speaker
Moderator: Dr. Kristina Jõekalda
10:10 Prof. Danielle Wilde (Umeå Institute of Design, Umeå University)
„Food(Design) as a Force for Change“

Art & Design
Moderator: Dr. Jaana Päeva
11:00 Marta Põldma (Konovalov), „Designer, the Resilient Gardener“ (supervised by Dr. Kristi Kuusk, Dr. Julia Valle Noronha). Discussant Paco-Ernest Ulman.
11:40 Jane Remm, „Interspecies Social Sculpture as a Platform for Multi-Perspective Co-Creation“ (supervised by Dr. Urve Sinijärv). Discussant Triin Metsla.

12:20 Lunch break

Architecture & Urban Planning
Moderator: Dr. Siim Tuksam
13:40 Paco-Ernest Ulman, „A Fixed View: Connection Between Architecture and Image“ (supervised by Dr. Jüri Soolep). Discussant Maija Rudovska.
14:20 Discussion: Danielle Wilde, Siim Tuksam, Jaana Päeva

14:50 Coffee break

Art History & Visual Culture
Moderator: Prof. Andres Kurg
15:10 Triin Metsla, „The Need for Decanonization and a Polyphonic Canon: Towards a More Horizontal Approach to Art History“ (supervised by Prof. Krista Kodres). Discussant Ragne Soosalu.
15:50 Maija Rudovska, „The Fluctuations: Where Does an Artist as Curator Stand During the Transition Period of Late 1980s and Early 1990s in Latvia?“ (supervised Dr. Mari Laanemets). Discussant Marta Põldma (Konovalov).
16:30 Ragne Soosalu, „This is a Man’s World: on Humor, Women and Preservation of Art During the Interwar Era in Estonia“ (supervised by Dr. Katrin Kivimaa, Dr. Kristina Jõekalda). Discussant Hasso Krull.

17:10 Coffee Break

17:30 Hasso Krull, „Trickster on the Mythical Landscape“ (supervised by Prof. Virve Sarapik, Dr. Margus Ott). Discussant Jane Remm.
18:10 Discussion: Kristina Jõekalda, Andres Kurg, Anneli Randla

For more information: rahel.eslas@artun.ee

15. märtsil kell 14.30-15.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla näituse „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ retsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi seminariruumis. Näitus on osa postmodernistlikku eramuarhitektuuri uurivast doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.

Doktoritöö juhendajad on dr Maris Mändel (EKA) ja dr Ingrid Ruudi (EKA).
Näituse retsensendid on prof Andres Kurg (EKA) ja prof Marija Dremaite (Vilniuse Ülikool).

Näitus on avatud Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 1, Tallinn) 29.11.2023-12.05.2024.

Näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ pakub sissevaadet eramute kavandamise, ehitamise ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980. aastatel. Näitusel otsitakse vastuseid küsimustele:
– millisesse (arhitektuuri)ajaloolisesse konteksti majad paigutuvad?
– kuhu postmodernistlikke eramuid kavandati?
– kuidas mõjutasid ajaloolised iseärasused hoonete ehitamist?
– milline näeb välja postmodernistlik elamu? Milline on majade ruumiplaan?
– mis on saanud neist majadest tänapäeval?
– mida arvavad tänapäeval postmodernistlikest majadest arhitektid, omanikud?

Triin Reidla on kultuuripärandi spetsialist, arhitektuuriloolane, toimetaja ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema uurimuse fookuses on 1980. aastate arhitektuur.

Kunsti ja disaini õppekava doktorant Jane Remm esindab Eesti Kunstiakadeemiat konkursil “Teadus 3 minutiga”.
Jane kõneleb sellest, kuidas koosloome paneb kõlama teiste liikide hääled. Ettekandega seotud populaarteadusliku artikliga saab tutvuda Novaatoris.

Konkursi finaal toimub 2. veebruaril algusega kell 18.00 Eesti teaduste akadeemia saalis. Galaõhtu otseülekannet saab vaadata teaduste akadeemia veebilehel.

1.–2. veebruaril toimub EKAs loovuurimuslike doktoritööde juhendajate koolitus koostöös Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ja TLÜ Balti filmi, meedia ja kunstide instituudiga.
Koolitust viib läbi Helsingi Kunstiülikooli loovuurimuse professor Leena Rouhiainen.

Registreeri SIIN kuni 30.01.

Koolituse ajakava

1.veebruar, 2024
10.15–10.30 Hommikukohv
10.30–12.00 Helsingi Teatriakadeemia (Uniarts) loovuurimusliku doktoriõppe nõuded

• loovuurimuse definitsioon Teatriakadeemias
• loovuurimusliku doktoritöö kaitsmise ja avaldamise protsess
• kuidas struktureerida ja eksponeerida loovuurimuslikku doktoritööd (loomeprojektid, kirjastamisvõimalused)

12.00–12.45 Lõunapaus

12.45–14.00 Teatriakadeemia doktoriõppekava

• kuidas doktoriõppekava toetab üleminekut kunstnikust loovuurijaks ning doktorandi kaasamist Teatriakadeemia ja laiemalt Uniartsi teaduskogukonda.
• 1. aasta mentor/kontaktõpetaja, orientatsioon ABCD/EFGH/XYZ, iga-aastased õpetamisnädalad, mis keskenduvad kahele esimesele õppeaastale)

14.00–14.30 Kohvipaus

14.30–16/16.30 Juhendamise vormilised näitajad Teatriakadeemia doktoriõppekaval

• juhendid, juhendaja leping, kohustused, eetilised suunised, juhendamise protsess ja juhendamise koolitus

17.30 Eesti loovuurijaid tutvustava lühifilmide sarja “Loov teadus” esilinastus BFMi SuperNova kinosaalis (Narva mnt 27, 4. korrus, ruum N-406)

2. veebruar, 2024

09.00–11.00 Praktilised kaalutlused juhendamisel

• juhendamise individuaalsed aspektid – juhendaja-doktorandi suhe, eetiline kontroll ja teaduseetika

11.00–12.00 Lõunapaus

12.00–13.30 Praktilised kaalutlused juhendamisel

• doktorandi toetamine lõpufaasis, parimad praktikad ja katsumused

13.30–14.00 Kohvipaus
14.00–15.30 Kokkuvõte ja järgmised sammud

Kontakt:

Irene Hütsi
doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.