AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Doktorikool
06.01.2016 — 31.01.2016
Rait Rosin avab Haapsalus näituse “Põika kui pagulane!”
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemia doktorant Rait Rosina näituse avamine Haapsalu Linnagaleriis 6.01.16, kell 16.00
„Põika kui pagulane!“
Kodanikud seisavad üksinda bussipeatuse sildi juures nagu ootaksid midagi. Nad vaatavad kaaskodanikke sellisel ilmel nagu juurdleksid veebi–taoliselt üheplaanilise inimloomuse üle. Nad tõmbavad bussi tagaistmel lõõtsa, laulavad ja hõiklevad. Neid võib ootamatult kohata pimedal inimtühjal tänaval nagu ka põikajaid. Oleme põikajad ja meil on kaasas ratastel atribuut, milleks on olnud tool, pink, kast, tõukeratas, või ruubikukuubik. Need põikamise abivahendid kätkevad endas sotsiaalset märki või konstruktsiooni. Oleme põikajad mõnes linnas, mis on kui sotsiaalne labürint. Põikamine mängib ühiskondliku keerukuse kujundina olukordadega, mis toimub tänaval otse liikleja vaateulatuses. Kehastame keerustunud ühiskondliku liikumist ja põikame nii tavapärast kui ettejuhtuvat trajektoori. Põikamine on inspireeritud ühiskondliku teatri ideedest, mille kohaselt me saame ainest parasjagu sotsiaalsel pinnal aset leidvast ja tõlgime sündmusi sümboolsesse tähenduskeelde. Vaatemängu ühiskond elutseb tänavail trotsides ilmaolusid. Näitusega paralleelselt toimuvad Haapsalus põikamise aktsioonid, millega teil on võimalus omal viisil kaasa põigata. ”Põika!” on alguse saanud algselt kolme inimese ühisloominguna. 2010. aastal otsustasid kaks koreograafi Anu Vask ja Mari-Liis Eskusson ning kunstnik Rait Rosin luua tänavale tegevuskunsti talituste seeria, mis jätkub silmas pidades linnaruumides eelnevalt planeeritud trajektoore. Nii ongi moodustunud kolmes Eesti linnas Tallinnas, Tartus ja Viljandis põikamise eksirännakuid. Rait Rosin on põiganud ka Vilniuses, Berliinis ja Malmös. Avamine 6. jaanuaril 2016 kell 16.00
Näitus on avatud 6. jaanuar – 31. jaanuar
Galerii on avatud kolmapäevast kuni pühapäevani, alates 12.00 – 18.00.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Rait Rosin avab Haapsalus näituse “Põika kui pagulane!”
Kolmapäev 06 jaanuar, 2016 — Pühapäev 31 jaanuar, 2016
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemia doktorant Rait Rosina näituse avamine Haapsalu Linnagaleriis 6.01.16, kell 16.00
„Põika kui pagulane!“
Kodanikud seisavad üksinda bussipeatuse sildi juures nagu ootaksid midagi. Nad vaatavad kaaskodanikke sellisel ilmel nagu juurdleksid veebi–taoliselt üheplaanilise inimloomuse üle. Nad tõmbavad bussi tagaistmel lõõtsa, laulavad ja hõiklevad. Neid võib ootamatult kohata pimedal inimtühjal tänaval nagu ka põikajaid. Oleme põikajad ja meil on kaasas ratastel atribuut, milleks on olnud tool, pink, kast, tõukeratas, või ruubikukuubik. Need põikamise abivahendid kätkevad endas sotsiaalset märki või konstruktsiooni. Oleme põikajad mõnes linnas, mis on kui sotsiaalne labürint. Põikamine mängib ühiskondliku keerukuse kujundina olukordadega, mis toimub tänaval otse liikleja vaateulatuses. Kehastame keerustunud ühiskondliku liikumist ja põikame nii tavapärast kui ettejuhtuvat trajektoori. Põikamine on inspireeritud ühiskondliku teatri ideedest, mille kohaselt me saame ainest parasjagu sotsiaalsel pinnal aset leidvast ja tõlgime sündmusi sümboolsesse tähenduskeelde. Vaatemängu ühiskond elutseb tänavail trotsides ilmaolusid. Näitusega paralleelselt toimuvad Haapsalus põikamise aktsioonid, millega teil on võimalus omal viisil kaasa põigata. ”Põika!” on alguse saanud algselt kolme inimese ühisloominguna. 2010. aastal otsustasid kaks koreograafi Anu Vask ja Mari-Liis Eskusson ning kunstnik Rait Rosin luua tänavale tegevuskunsti talituste seeria, mis jätkub silmas pidades linnaruumides eelnevalt planeeritud trajektoore. Nii ongi moodustunud kolmes Eesti linnas Tallinnas, Tartus ja Viljandis põikamise eksirännakuid. Rait Rosin on põiganud ka Vilniuses, Berliinis ja Malmös. Avamine 6. jaanuaril 2016 kell 16.00
Näitus on avatud 6. jaanuar – 31. jaanuar
Galerii on avatud kolmapäevast kuni pühapäevani, alates 12.00 – 18.00.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
07.12.2015 — 01.02.2016
Anna-Stina Treumundi näitus “Skin” Tartu linnaruumis 1.12.2015-1.02.2015
Doktorikool
1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.” Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.
Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.
Foto: Marika Agu
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Anna-Stina Treumundi näitus “Skin” Tartu linnaruumis 1.12.2015-1.02.2015
Esmaspäev 07 detsember, 2015 — Esmaspäev 01 veebruar, 2016
Doktorikool
1. veebruarini on Tartu Kunstimuuseumi kasutuses valgustatud stendid Poe ja Küüni tänava nurgal, kus saab näha kunstnik Anna-Stina Treumundi kunstiprojekti “Skin”. Tegemist on päevakajalise väljapanekuga, mis viitab Tartu linnas aset leidnud vihakuritegudele — hiljuti Küüni tänaval jalutanud Nigeeria välistudengit loobiti päise päeva ajal kividega. Kunstnik Anna-Stina Treumund uuris, kuidas erinevad kosmeetikafirmad nimetavad oma tooteid. Selgus, et heleda nahaga inimestele mõeldud tooteid nimetatakse tihti kui “natural” (eesti k “loomulik”) ning tumedatele nahatoonidele mõeldud tooteid kirjeldatakse kohvi, kako või maa elementidega (liiv, muld, mäed). Reklaamstendidele paigaldatud plakatitel on kujutatud erinevaid nahatooni varjundeid. Värvitoonide nimetused on laenatud müügilolevatelt kosmeetikatoodetelt, kuid nende vastavus nahatoonidega on ümber mängitud. Seeläbi viitab kunstnik väärtussüsteemile, kuidas kujundatakse (eel)arvamusi lähtuvalt inimeste nahavärvist, tootes juurde ainult ebavõrdsust ning vägivalda. Kunstnik põhjendab projekti lähtepunkti järgmiselt: “Kuulates pagulasvastaste sõnavõtte, jääb kõlama viha võõra usu ja nahavärvi vastu. Plakatiprojekti jaoks keskendusingi viimasele. Tundub irooniline, et need samad inimesed reisivad meeleldi riikidesse, kus ollakse teist usku ja linnapilt pole nii “valge”. Rääkimata suvest, kui kiirustatakse randa, aeda, rõdule, et esimene jume saada. Fantaseeritakse kuldpruunist nahast istudes solaariumis.” Projektiga “Skin” mõistab muuseum üheselt hukka Tartu linnas levivad rassistlikud ja ksenofoobsed meeleolud, mis aeg-ajalt kulmineeruvad rünnakutena teistsuguse nahavärviga inimeste vastu.
Anna-Stina Treumund on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant.
Foto: Marika Agu
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
18.11.2015
Kunstnik Piibe Piirma kaitseb doktoritööd kunsti ja teaduse hübriidsetest praktikatest
Doktorikool
Homme, 18. novembril 2015.a tuleb Eesti Kunstiakadeemias kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).
Avalik kaitsmine toimub 18. novembril 2015.a algusega kell 13.00 Rüütelkonna õppehoone ruumis 201 (Kiriku plats 1) .
Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)
Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)
Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University)
Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.
Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA akadeemilises raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja SIIN
Lisainfo: www.piibepiirma.com
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kunstnik Piibe Piirma kaitseb doktoritööd kunsti ja teaduse hübriidsetest praktikatest
Kolmapäev 18 november, 2015
Doktorikool
Homme, 18. novembril 2015.a tuleb Eesti Kunstiakadeemias kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).
Avalik kaitsmine toimub 18. novembril 2015.a algusega kell 13.00 Rüütelkonna õppehoone ruumis 201 (Kiriku plats 1) .
Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)
Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)
Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University)
Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.
Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA akadeemilises raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja SIIN
Lisainfo: www.piibepiirma.com
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
18.11.2015
KUNSTI JA DISAINI ERIALA EKSTERNI PIIBE PIIRMA DOKTORITÖÖ KAITSMINE
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemias tuleb kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).
Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)
Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)
Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University)
Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.
Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN
Lisainfo: www.piibepiirma.com
Postitas Triin Piip — Püsilink
KUNSTI JA DISAINI ERIALA EKSTERNI PIIBE PIIRMA DOKTORITÖÖ KAITSMINE
Kolmapäev 18 november, 2015
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemias tuleb kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).
Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)
Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)
Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University)
Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.
Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN
Lisainfo: www.piibepiirma.com
Postitas Triin Piip — Püsilink
08.10.2015 — 15.11.2015
Doktorant Fideelia-Signe Rootsi “Tugevate tee” Luunjas
Doktorikool
8. oktoobril avati Luunjas (Puiestee 8, Luunja alevik, Luunjavald, Tartumaa) galeriis „Meie Aja Kangelane“ Fideelia-Signe Rootsi näitus„Tugevate tee“, mis on osa tema doktoritööst Eesti KunstiakadeemiasFideelia-Signe Roots kirjeldab oma näitust järgnevalt:”Näitus Tugevate tee on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda,kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naistejuures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena,teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides.Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseksunustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus,kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivnetunne, identiteedi osa.Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olidtöökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis.Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvusesotsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaidtahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi pooltmanipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikudunistused ja võime oma elu ise korraldada.Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on sellesvaldkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetudOtsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmeteleteistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu olinagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunudsoostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei olevälistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantilinesuhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Lisalugemisthttp://naised.net/2015/06/22/fideelia-signe-roots-tudrukud-traktoriroolis/Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb avatuks novembrikeskpaigani.Tänud: Iiri Saar, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Doktorant Fideelia-Signe Rootsi “Tugevate tee” Luunjas
Neljapäev 08 oktoober, 2015 — Pühapäev 15 november, 2015
Doktorikool
8. oktoobril avati Luunjas (Puiestee 8, Luunja alevik, Luunjavald, Tartumaa) galeriis „Meie Aja Kangelane“ Fideelia-Signe Rootsi näitus„Tugevate tee“, mis on osa tema doktoritööst Eesti KunstiakadeemiasFideelia-Signe Roots kirjeldab oma näitust järgnevalt:”Näitus Tugevate tee on osa mu doktoritööst, mille eesmärgiks on vaadelda,kuidas avaldub maskuliinse tähendusvarjundiga väljend „kangelane“ naistejuures. Naisi on läbi ajaloo valdavalt kujutatud passiivsete ohvritena,teiseks kiputakse naissoost kangelasi üleseksualiseerima.Eestis on naisi, kes on saanud kangelase tiitli põllutöömasinaid juhtides.Näitusel esitan lugusid nõukogude ajal populaarsetest, kuid tänaseksunustatud naistraktoristidest. Selles kontekstis tõuseb esile küsimus,kuivõrd on kangelane sotsiaalselt konstrueeritud ja kuivõrd subjektiivnetunne, identiteedi osa.Nõukogude liidus domineeris töötava naise kuvand ja ajakirjade kaantel olidtöökangelased. Riigikorra vahetus tõi kaasa muutuse naisekuvandis.Traditsiooniliste soorollide naastes muutus naistraktorist argiteadvusesotsekui nõukogude korra sümboliks ja naiseks, kes ei püsi „oma rollis“ vaidtahab olla nagu mees. Neid kirjeldati ka kui režiimi pooltmanipuleeritavaid passiivseid ohvreid, kel justkui puuduks isiklikudunistused ja võime oma elu ise korraldada.Püüan avada naismehhanisaatori kuvandit läbi Elmina Otsmani, kes on sellesvaldkonnas kõige tuntum. Peale II maailmasõda Venemaalt Eestisse saadetudOtsman pidas eluaeg päevikut. Tuginedes Otsmani päevikutele ning mitmeteleteistele allikatele saab järeldada, et paljude naistraktoristide elu olinagu klassikaline kangelase teekond, kus tuleb murda kinnistunudsoostereotüüpe ja töötada kordades paremini kui mees. Samal ajal ei olevälistatud ka ootuspäraste naiserollide täitmine, soe ja romantilinesuhtumine loodusse ja soov oma tööga inimestele kasu tuua.Lisalugemisthttp://naised.net/2015/06/22/fideelia-signe-roots-tudrukud-traktoriroolis/Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. Näitus jääb avatuks novembrikeskpaigani.Tänud: Iiri Saar, Mati Sõber, Kalju ja Aivar Otsman
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
14.10.2015 — 02.11.2015
Kunsti ja Disaini doktorandi Anna-Stina Treumundi Õud
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant Anna-Stina Treumund avab 14. oktoobril kell 18.00 Hobusepea galeriis näituse “Õud”.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kunsti ja Disaini doktorandi Anna-Stina Treumundi Õud
Kolmapäev 14 oktoober, 2015 — Esmaspäev 02 november, 2015
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant Anna-Stina Treumund avab 14. oktoobril kell 18.00 Hobusepea galeriis näituse “Õud”.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
27.08.2015
STACEY MAY KOOSELI DOKTORITÖÖ KAITSMINE 27. AUGUSTIL
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemias tuleb kaitsmisele kunsti ja disaini eriala doktorant Stacey May Kooseli doktoritöö „The Renegotiated Self: Social Media’s Effects on Identity: ” (“Ümberkujundatud mina: sotsiaalmeedia mõju identiteedile“).
Avalik kaitsmine toimub 27. augustil algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone auditooriumis 440a (IV korrus).
Doktoritöö juhendaja: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)
Konsultant: dr Chris Hales (SMARTlab, Liepaja University)
Eelretsensendid: prof dr Mauri Kaipainen (Södertörn University, Rootsi) ja dr Marina Grišakova (Tartu Ülikool)
Oponent: prof dr Mauri Kaipainen (Södertörn University, Rootsi)
Stacey May Kooseli doktoritöö uurib sotsiaalmeedia mõju isiklikule identiteedile.
Tänu sotsiaalmeedia populaarsuse kasvule kommunikeeritakse võrgukeskkonnas üha enam identiteedinarratiive. Sotsiaalmeedia võimaldab kasutajatel luua profiile nende endi isiklike identiteetide põhjal, muutes mängu identiteediga infoajastu esmaseks meelelahutuse allikaks.
Teemad nagu eraelu puutumatus, teabe eetiline kasutamine, autentsus, sotsiaalne kontroll, eneseväljendus, enesetsensuur ja teised meedia lubavused on muutunud järjest olulisemaks.
Teemat „identiteet“ kasutatakse doktoritöös kui raamistikku, mille kaudu saab sotsiaalmeediat analüüsida. Digitaalse identiteedi kultuurinähtust uuritakse läbi seitsme artikli, kasutades erinevaid meetodeid, sealhulgas meediaökoloogiat, tehnikafilosoofiat, virtuaaletnograafiat ja kunstilist uurimust.
Artiklid panevad küsimärgi alla identiteedi loomise ideoloogia sotsiaalmeedias, intervjueerides kunstnikke Facebooki kasutamise teemal, juhtides tähelepanu paradigmamuutustele ja paradoksidele tänapäeva kultuuris ja arutledes muude teadusuuringute üle digitaalse kultuuri valdkonnas.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN.
Postitas Triin Piip — Püsilink
STACEY MAY KOOSELI DOKTORITÖÖ KAITSMINE 27. AUGUSTIL
Neljapäev 27 august, 2015
Doktorikool
Eesti Kunstiakadeemias tuleb kaitsmisele kunsti ja disaini eriala doktorant Stacey May Kooseli doktoritöö „The Renegotiated Self: Social Media’s Effects on Identity: ” (“Ümberkujundatud mina: sotsiaalmeedia mõju identiteedile“).
Avalik kaitsmine toimub 27. augustil algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone auditooriumis 440a (IV korrus).
Doktoritöö juhendaja: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)
Konsultant: dr Chris Hales (SMARTlab, Liepaja University)
Eelretsensendid: prof dr Mauri Kaipainen (Södertörn University, Rootsi) ja dr Marina Grišakova (Tartu Ülikool)
Oponent: prof dr Mauri Kaipainen (Södertörn University, Rootsi)
Stacey May Kooseli doktoritöö uurib sotsiaalmeedia mõju isiklikule identiteedile.
Tänu sotsiaalmeedia populaarsuse kasvule kommunikeeritakse võrgukeskkonnas üha enam identiteedinarratiive. Sotsiaalmeedia võimaldab kasutajatel luua profiile nende endi isiklike identiteetide põhjal, muutes mängu identiteediga infoajastu esmaseks meelelahutuse allikaks.
Teemad nagu eraelu puutumatus, teabe eetiline kasutamine, autentsus, sotsiaalne kontroll, eneseväljendus, enesetsensuur ja teised meedia lubavused on muutunud järjest olulisemaks.
Teemat „identiteet“ kasutatakse doktoritöös kui raamistikku, mille kaudu saab sotsiaalmeediat analüüsida. Digitaalse identiteedi kultuurinähtust uuritakse läbi seitsme artikli, kasutades erinevaid meetodeid, sealhulgas meediaökoloogiat, tehnikafilosoofiat, virtuaaletnograafiat ja kunstilist uurimust.
Artiklid panevad küsimärgi alla identiteedi loomise ideoloogia sotsiaalmeedias, intervjueerides kunstnikke Facebooki kasutamise teemal, juhtides tähelepanu paradigmamuutustele ja paradoksidele tänapäeva kultuuris ja arutledes muude teadusuuringute üle digitaalse kultuuri valdkonnas.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN.
Postitas Triin Piip — Püsilink
29.05.2015
VILLEM RAAMI 105. SÜNNIAASTAPÄEVA KONVERENTS
Doktorikool
EKA kunstikultuuri teaduskond tähistas arhitektuuriajaloolase ja muinsuskaitsja Villem Raami 105. sünniaastapäeva teaduskonverentsi kaaskorraldamisega. Konverents toimus 29. mail 2015 Haapsalu Toomkirikus, kus ettekannetega esinesid Kaur Alttoa, Krista Andreson, Merike Kurisoo, Anu Mänd ja Anneli Randla. Villem Raami auhind anti üle ehitusarheoloog Villu Kadakale. Toimus ringkäik linnuses Kaur Alttoa juhtimisel ja Evald Okase maja külastus.
Postitas Anneli Randla — Püsilink
VILLEM RAAMI 105. SÜNNIAASTAPÄEVA KONVERENTS
Reede 29 mai, 2015
Doktorikool
EKA kunstikultuuri teaduskond tähistas arhitektuuriajaloolase ja muinsuskaitsja Villem Raami 105. sünniaastapäeva teaduskonverentsi kaaskorraldamisega. Konverents toimus 29. mail 2015 Haapsalu Toomkirikus, kus ettekannetega esinesid Kaur Alttoa, Krista Andreson, Merike Kurisoo, Anu Mänd ja Anneli Randla. Villem Raami auhind anti üle ehitusarheoloog Villu Kadakale. Toimus ringkäik linnuses Kaur Alttoa juhtimisel ja Evald Okase maja külastus.
Postitas Anneli Randla — Püsilink
07.05.2015 — 22.11.2015
Eestit esindab 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eesti Kunstiakadeemia doktorant Jaanus Samma
Doktorikool
Täna, 7. mail kell 16.00 avatakse pidulikult Veneetsias Palazzo Malipieros Eesti paviljoni näitus „NSFW. Esimehe lugu”. Eesti osaleb rahvuspaviljoniga Veneetsia biennaalil juba 10. korda, pannes rahvusvahelise kunstielu tippsündmusele seekord välja kunstnik Jaanus Samma ja tunnustatud itaalia kuraator Eugenio Viola näituse „NSFW. Esimehe lugu”. Näituse korraldajaks on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Jaanus Samma on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant.
„Veneetsia kunstibienaalil osalemine on Eesit kunstielu tähtsaim rahvusvaheline suurporjekt, mis on Eesti kunstielu viimase 18 aasta jooksul väga oluliselt mõjutanud. Kümne, eriilmelise ja kõrgetasemelise näitusega on Eesti tõestanud kuulumist kunstimaailma eesliinile. Meie kunstnikud ei pelga keerulisi teemapüstitusi ja on sellega tekitanud laiemat positiivset huvi oma loomingu ja Eesti kultuuriruumi suhtes,“ ütles Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.
Jaanus Samma näitus räägib tagakiusamisest totalitaarses ühiskonnas, kus eraeluliste aspektide kriminaliseerimise läbi olid potentsiaalselt ohustatud kõik kodanikud. Samma keskendub oma uurimuslikus kunstiprojektis täpsemalt nõukogude perioodi geiajaloole – teemale, millest pole seni piisavalt räägitud. Et mõista meie tänast ühiskonda, peame küsima, kust me tuleme, ja rääkima ajaloost. Kunstnik Jaanus Samma paneb Veneetsias välja jutustuse, mis puudutab väga paljusid inimesi, keda riigipoolne sekkumine igapäevaelu intiimsfääri nõukogude perioodil isiklikult puudutas. Fiktiivse ooperi fragmentidena esitletud foto- ja filmiinstallatsioon annab kunstilise üldistuse nõukogude kolhoosiesimehest, kes peale süüdimõistmist homoseksuaalsuses kaotas oma ühiskondliku positsiooni ja elas läbi alandusi. Kaotades kõik, sai Esimees totaalselt suletud ühiskonnas justkui täiesti vabaks ja temast sai omamoodi paralleelmaailmas tegutsenud lindprii. Ooperi vorm loob distantsi, mille abil mõtestada lähiminevikku tänapäeva perspektiivist.
Videoteosed on valminud koostöös režissöör Marko Raadiga. Näituse muusika on loonud noor eesti helilooja Johanna Kivimägi Maarja Kangro tekstile. Näitust saatvad trükised on kujundanud Brit Pavelson. Kahe-osalise näitusekataloogi „NSFW. A Chairman’s Tale” annab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus välja koos kirjastusega Sternberg Press. Näituse kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam ja Eugenio Viola, autorid Maria Arusoo, Rebeka Põldsam, Eugenio Viola, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss ja Riikka Taavetti. Kataloogi täiendavad valitud fotod ja reprod näituselt. Kataloogi teise osa „Criminal Case” on kunstniku tehtud intervjuude ja arhiivimaterjalide põhjal kokku pannud Martin Rünk ja Jaanus Samma.
Näitus Veneetsias jääb avatuks 22. novembrini, kogu perioodi vältel töötavad Eesti paviljonis näitusevalvuritena Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriaakadeemia tudengid.
Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala BA II üliõpilased olid abiks näituse installeerimisel ning 7 EKA üliõpilast vabade kunstide ja kunstiteaduse erialadelt sooritavad Veneetsias biennaali toimumise ajal praktika näitusegiididena.
Jaanus Samma (1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Eesti olulisima kunstiauhinna Köler Prize’i grand prix ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas erinevaid mehesuse teemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest „Meie aja kunst“ (2014).
Eugenio Viola (1975) on Napoli Madre muuseumi peakuraator, kes on Eestis varem kureerinud Mark Raidpere näituse EKKMis (2013) ja koos Reet Varblasega Orlani näituse Tallinna Kunstihoones (2008) ning töötanud koos maailmanimedega nagu Marina Abramović, Teresa Margolles ja Tanja Bruguera. Lisaks kuraatoritööle töötab Viola õppejõu ja kunstiteadlasena, olles koostanud muuhulgas kunstnike Hermann Nitschi (2013), Marina Abramovići (2012) ja Orlani (2007) monograafiad.
Näitust rahastab Kultuuriministeerium ja toetavad advokaadibüroo Borenius, Eesti Kultuurkaptial, Temnikova & Kasela galerii, DSV Global Transport ning metseenlusplatvorm OUTSET Eesti. Näituse paneb ülesse Valge Kuup. Näitus sünnib koostöös ettevõtetega Allfilm, ArtProof, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Tervishoiumuuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Fagerhult, Fondazione Morra Greco, Frame Finland, FORM, Institute Français en Estonie, Kuu Stuudio, Lahepuu, Laserstuudio, Signature House.
Näituse kodulehekülg on www.chairmanstale.com
Kunstniku kodulehekülg www.jaanussamma.eu
KKEK kodulehekülg www.cca.ee
Lisainfo:
Rebeka Põldsam
Veneetsia biennaali Eesti paviljoni asekomissar
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse projektijuht-kuraator
info@chairmanstale.com
+372 6314050
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Eestit esindab 56. Veneetsia kunstibiennaalil Eesti Kunstiakadeemia doktorant Jaanus Samma
Neljapäev 07 mai, 2015 — Pühapäev 22 november, 2015
Doktorikool
Täna, 7. mail kell 16.00 avatakse pidulikult Veneetsias Palazzo Malipieros Eesti paviljoni näitus „NSFW. Esimehe lugu”. Eesti osaleb rahvuspaviljoniga Veneetsia biennaalil juba 10. korda, pannes rahvusvahelise kunstielu tippsündmusele seekord välja kunstnik Jaanus Samma ja tunnustatud itaalia kuraator Eugenio Viola näituse „NSFW. Esimehe lugu”. Näituse korraldajaks on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus. Jaanus Samma on Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini õppekava doktorant.
„Veneetsia kunstibienaalil osalemine on Eesit kunstielu tähtsaim rahvusvaheline suurporjekt, mis on Eesti kunstielu viimase 18 aasta jooksul väga oluliselt mõjutanud. Kümne, eriilmelise ja kõrgetasemelise näitusega on Eesti tõestanud kuulumist kunstimaailma eesliinile. Meie kunstnikud ei pelga keerulisi teemapüstitusi ja on sellega tekitanud laiemat positiivset huvi oma loomingu ja Eesti kultuuriruumi suhtes,“ ütles Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre.
Jaanus Samma näitus räägib tagakiusamisest totalitaarses ühiskonnas, kus eraeluliste aspektide kriminaliseerimise läbi olid potentsiaalselt ohustatud kõik kodanikud. Samma keskendub oma uurimuslikus kunstiprojektis täpsemalt nõukogude perioodi geiajaloole – teemale, millest pole seni piisavalt räägitud. Et mõista meie tänast ühiskonda, peame küsima, kust me tuleme, ja rääkima ajaloost. Kunstnik Jaanus Samma paneb Veneetsias välja jutustuse, mis puudutab väga paljusid inimesi, keda riigipoolne sekkumine igapäevaelu intiimsfääri nõukogude perioodil isiklikult puudutas. Fiktiivse ooperi fragmentidena esitletud foto- ja filmiinstallatsioon annab kunstilise üldistuse nõukogude kolhoosiesimehest, kes peale süüdimõistmist homoseksuaalsuses kaotas oma ühiskondliku positsiooni ja elas läbi alandusi. Kaotades kõik, sai Esimees totaalselt suletud ühiskonnas justkui täiesti vabaks ja temast sai omamoodi paralleelmaailmas tegutsenud lindprii. Ooperi vorm loob distantsi, mille abil mõtestada lähiminevikku tänapäeva perspektiivist.
Videoteosed on valminud koostöös režissöör Marko Raadiga. Näituse muusika on loonud noor eesti helilooja Johanna Kivimägi Maarja Kangro tekstile. Näitust saatvad trükised on kujundanud Brit Pavelson. Kahe-osalise näitusekataloogi „NSFW. A Chairman’s Tale” annab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus välja koos kirjastusega Sternberg Press. Näituse kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam ja Eugenio Viola, autorid Maria Arusoo, Rebeka Põldsam, Eugenio Viola, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss ja Riikka Taavetti. Kataloogi täiendavad valitud fotod ja reprod näituselt. Kataloogi teise osa „Criminal Case” on kunstniku tehtud intervjuude ja arhiivimaterjalide põhjal kokku pannud Martin Rünk ja Jaanus Samma.
Näitus Veneetsias jääb avatuks 22. novembrini, kogu perioodi vältel töötavad Eesti paviljonis näitusevalvuritena Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika- ja Teatriaakadeemia tudengid.
Eesti Kunstiakadeemia fotograafia eriala BA II üliõpilased olid abiks näituse installeerimisel ning 7 EKA üliõpilast vabade kunstide ja kunstiteaduse erialadelt sooritavad Veneetsias biennaali toimumise ajal praktika näitusegiididena.
Jaanus Samma (1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Eesti olulisima kunstiauhinna Köler Prize’i grand prix ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas erinevaid mehesuse teemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest „Meie aja kunst“ (2014).
Eugenio Viola (1975) on Napoli Madre muuseumi peakuraator, kes on Eestis varem kureerinud Mark Raidpere näituse EKKMis (2013) ja koos Reet Varblasega Orlani näituse Tallinna Kunstihoones (2008) ning töötanud koos maailmanimedega nagu Marina Abramović, Teresa Margolles ja Tanja Bruguera. Lisaks kuraatoritööle töötab Viola õppejõu ja kunstiteadlasena, olles koostanud muuhulgas kunstnike Hermann Nitschi (2013), Marina Abramovići (2012) ja Orlani (2007) monograafiad.
Näitust rahastab Kultuuriministeerium ja toetavad advokaadibüroo Borenius, Eesti Kultuurkaptial, Temnikova & Kasela galerii, DSV Global Transport ning metseenlusplatvorm OUTSET Eesti. Näituse paneb ülesse Valge Kuup. Näitus sünnib koostöös ettevõtetega Allfilm, ArtProof, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kunstimuuseum, Tervishoiumuuseum, Eesti Ajalooarhiiv, Fagerhult, Fondazione Morra Greco, Frame Finland, FORM, Institute Français en Estonie, Kuu Stuudio, Lahepuu, Laserstuudio, Signature House.
Näituse kodulehekülg on www.chairmanstale.com
Kunstniku kodulehekülg www.jaanussamma.eu
KKEK kodulehekülg www.cca.ee
Lisainfo:
Rebeka Põldsam
Veneetsia biennaali Eesti paviljoni asekomissar
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse projektijuht-kuraator
info@chairmanstale.com
+372 6314050
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
21.01.2015
Kunsti ja disaini eriala doktorant fideelia-signe rootsi doktoritöö loomingulise osa eelretsenseerimine
Doktorikool
Kolmapäeval, 21. jaanuaril 2015.a kell 14.00 toimub EKA galeriis (Vabaduse väljak 6/8) kunsti ja disaini eriala doktorant Fideelia-Signe Rootsi doktoritöö ühe loomingulise osa, isikunäituse “Kangelanna teekond” eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 11. detsembrist 21. jaanuarini.
Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina-Ann Kirss
Näituse eelretsensendid on dr Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)
—
Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus „Kangelanna teekond“ esitab lugusid maskuliinse tähendusvarjundiga väljendist „kangelane“. Taaslavastades mütoloogilisi tegelaskujusid, püüab kunstnik purustada ühiskonnas juurdunud arhetüüpseid narratiive.
Käesoleval näitusel mängib Fideelia peamiselt kahe mõistega: kangelaslik versus seksualiseeritud naisekeha, vaadeldes Joseph Campbelli (1904–1987) kangelase teekonna mudelit läbi feministliku prisma. Campbell võttis aluseks tuntud müüdid ning konstrueeris nende põhjal monomüüdi, universaalse kangelase teekonna skeemi, mille eelduseks on meessoost kangelase olemasolu. “Kangelanna teekonna” proovireisijaks on kunstnik ise, läbides erinevaid kangelase teekonna variatsioone.
Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus EKA galeriis on osa kunstniku doktoritööst.
Täname: Katrin Kivimaa, Tiina Ann Kirss, Marko Mäetamm, Ants Käärst, Kalev Mahtra, Maria Wattel, Gerhard Lock, Kullar Viimne, Hasso Krull.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programm DoRa.
Üritus Facebookis
Vabaduse väljak 6/8, Kunstihoone sisehoov
Näitus on avatud 11.12.2014–21.01.2015
T–L 12.00–18.00
Sissepääs tasuta
NB! Galerii on suletud 21.12.2014–04.01.2015
Postitas Triin Piip — Püsilink
Kunsti ja disaini eriala doktorant fideelia-signe rootsi doktoritöö loomingulise osa eelretsenseerimine
Kolmapäev 21 jaanuar, 2015
Doktorikool
Kolmapäeval, 21. jaanuaril 2015.a kell 14.00 toimub EKA galeriis (Vabaduse väljak 6/8) kunsti ja disaini eriala doktorant Fideelia-Signe Rootsi doktoritöö ühe loomingulise osa, isikunäituse “Kangelanna teekond” eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 11. detsembrist 21. jaanuarini.
Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina-Ann Kirss
Näituse eelretsensendid on dr Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)
—
Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus „Kangelanna teekond“ esitab lugusid maskuliinse tähendusvarjundiga väljendist „kangelane“. Taaslavastades mütoloogilisi tegelaskujusid, püüab kunstnik purustada ühiskonnas juurdunud arhetüüpseid narratiive.
Käesoleval näitusel mängib Fideelia peamiselt kahe mõistega: kangelaslik versus seksualiseeritud naisekeha, vaadeldes Joseph Campbelli (1904–1987) kangelase teekonna mudelit läbi feministliku prisma. Campbell võttis aluseks tuntud müüdid ning konstrueeris nende põhjal monomüüdi, universaalse kangelase teekonna skeemi, mille eelduseks on meessoost kangelase olemasolu. “Kangelanna teekonna” proovireisijaks on kunstnik ise, läbides erinevaid kangelase teekonna variatsioone.
Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus EKA galeriis on osa kunstniku doktoritööst.
Täname: Katrin Kivimaa, Tiina Ann Kirss, Marko Mäetamm, Ants Käärst, Kalev Mahtra, Maria Wattel, Gerhard Lock, Kullar Viimne, Hasso Krull.
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programm DoRa.
Üritus Facebookis
Vabaduse väljak 6/8, Kunstihoone sisehoov
Näitus on avatud 11.12.2014–21.01.2015
T–L 12.00–18.00
Sissepääs tasuta
NB! Galerii on suletud 21.12.2014–04.01.2015
Postitas Triin Piip — Püsilink