Rubriik: Doktorikool

Tallinna Botaanikaaia Palmimajas avatakse kolmapäeval, 17. jaanuaril kl 14 loovuurimuslik näitus “Segaduse külvist teadmiste korjeni”.

Näitus väärtustab hääbumist ja segadust aias, kunstis ja disainis. Disainer Marta Konovalov ja kunstnik Jane Remm eksponeerivad sügis-talvel enda aedades ja botaanikaaia Meelte aias külvatud segaduse kaudu kogunenud teadmisi. Huvilised on oodatud kaasa lööma seemnevahetuses ja töötubades. 

“Aed on koht teadmiste korjeks. Koht, kus füüsiline töö muutub rituaaliks ja me astume dialoogi teiste liikidega. Siin on kunstnik ja disainer edasihoidlikud aednikud,” räägivad näituse autorid.

Alates oktoobrist on Tallinna Botaanikaaia Meelte Aia kastid olnud pühendatud hääbumise, taasloome ja ebakorrapärasuse esteetikale. Osana Eesti Kunstiakadeemia loovuurimuslikust projektist “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontektis” katsetasid Marta Konovalov ja Jane Remm, kuidas läbi aiapidamise ja looduses toimiva jälgimise ning minimaalse sekkumise nihutada tüüpilisi toimimisi viise ja otsida viise aias loodusega ühenduses olemiseks. Kunstnikud külvasid Meelte Aeda segadust jättes eksponeerituks taimede loomuliku hääbumise protsessi, uurides sealjuures, kuidas tavaliselt tarbetuna nähtu, näiteks umbrohi, saab olla kasulik ressurss. Kunsti- ja disainivahenditega protsesse jäädvustades ja väikeste sekkumiste kaudu nihkeid luues väärtustavad autorid looduslikku esteetikat, mis on tihti ebakorrapärane, läbipõimunud ja lagunev. Need dokumentatsioonid dialoogis visualiseeritud mõtteprotsessidega on eksponeeritud loovuurimuslikul näitusel botaanikaaia Palmimajas märtsini 2024. 

Näituse avamisel, 17. jaanuaril kell 14.00 avaneb seemnevahetuspunkt “Külvame segadust”

Võta oma aiast korjatud seemneid näitusele ja sealt sobivaid kaasa. Põllumajandus- ja toiduamet lubab sertifitseerimata  lillede ja maitsetaimede seemnete vahetust. Seemneid saab vahetada kogu näituse jooksul. 

Näitusel toimub kaks töötuba “Hääbumise ilu: taimede mustrid tekstiilil ja jäljed paberil”.

21. jaanuaril kell 11.00-13.00 tutvustab Jane Remm taimede joonistamist kui meetodi süvenemiseks endasse, taimedesse ja inimestevahelistesse suhetesse.

28. jaanuaril kell 13.00-15.00 õpetab Marta Konovalov kulunud kudumite nõelumist taimedelt värvi saanud lõngadega.

4. veebruaril kell 12.00–16.00 toimub Tiia Morfini seemnesäilitaja õpituba “Kasvatan ise endale toidutaimede ja talulillede seemned”, kus räägime erinevate toidutaimede ja talulillede seemnete kogumisest, puhastamisest ja säilitamisest. Õpime milliseid seemneid ja taimi saab ise lihtsal viisil paljundada.

15. märtsil 11.30–14.30 räägib Marian Nummert edasihoidlikust aiandusest.

Marta Konovalov on disainer, EKA doktorant ja lektor. Marta Konovalovi loomepraktika keskmeks on tekstiilide parandamine ja taasloome. Ta mõtestab moodi kui tegemise viisi ja tarbimise ning tootmise süsteemi, mis vajavad ümber disainimist ja parandamist. www.taasloome.ee

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja EKA doktorant. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. www.janeremm.ee

Tallinna Botaanikaaed on teadus-, haridus- ja kultuuriasutus, mille tegevus on suunatud taimeriigi kaitsele ja tutvustamisele. https://botaanikaaed.ee

Eesti Kunstiakadeemia loovuurimuslik projekti “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajatena ja partneritena tasaarengu kontekstis” (1.07.2023−31.12.2024) eesmärgiks on luua ja arendada loovuurimuslikke meetodeid loodusega suhestumiseks, mis aitavad võimendada teadlikku vähem tegemist kunsti ja disaini valdkonnas ning selle kaudu panustada tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse.

Finantseerija: Kultuuriministeerium. https://www.artun.ee/segaduse-kulvist-teadmiste-korjeni/

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 7. veebruaril 2024 kell 13.00-14.30 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub tänavu 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2024.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

REGISTREERU SIIN

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

NB! Vaata ka: Ettevalmistuskursus doktoriõppeks 2024

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid. 
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.

Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.

Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liitub nendega dr Kristi Kuusk.

Kursust toetab Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

AJAKAVA

Osalemiseks palume saata 12. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk)
tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

Lisainfo:

Doktoriõppe infotund 2024 – 7. veebruaril kell 13.00

Doktoriõppe vastuvõtutingimused

Eesti loovuurimuse raamlepe

21. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Mariann Raisma doktoritööd „Muuseumi võim. Muuseum kollektiivse mälu kujundajana Eestis 20. sajandi murranguperioodidel“ („The Power of the Museum. Shaping Collective Memory in Estonia during the Turning Points of the 20th Century“).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad: prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), dr Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum), dr Marleen Metslaid (Eesti Rahva Muuseum)
Oponent: dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum)

Muuseumid on viimase kahe sajandi jooksul paljuski kujundanud ühiskondade arusaama minevikust. Muuseum suunab seda, kuidas me ajaloost mõtleme, määrab unustamise ja mäletamise tasakaalupunktid ning vormib pärandiga seonduvate väärtuste hierarhiat.

Doktoritöö keskendub muuseumi kui kultuurimälu meediumi võimu ja mõju analüüsile Eesti muuseumivälja näitel. Kuna meie identiteedi aluseks on suures osas see, mida mäletame ja mida unustame, on oluline mõista ja mõtestada seda, miks ja kuidas on kollektiivset mälu eri aegadel kujundatud ning kuidas on see muutunud. Siinne uurimus teeb seda 20. sajandi Eesti muuseumiloo põhjal, kasutades näidetena kolme suurt murrangut aastatel 1919–1925, 1940–1941/1944–1953 ja 1987–1994.

Eesti muuseumide ajalugu võimaldab jälgida, kuidas ühiskondlike ja poliitiliste murrangute ajal muutusid kultuurimälu kujundamise põhisuunad, väärtused ja kaanonid: rõhuasetused teemades ja nende representatsioonides, tõlgendustes ja ideoloogiates, muuseumides kui institutsioonis, nende hierarhias ja nimedes, võimu ja institutsiooni vahelise suhte dünaamika ning muuseumi võime, tahe ja oskus kujundada ühiskonna kollektiivset mälu.

Eesti muuseumivälja identiteet ja institutsioonid olid muutumises ka läbi 19.–20. sajandi – alustades enesemääratlemist Euroopa kultuuri kaudu, liikusid muuseumid Heimat’i ja sealt edasi etnilisuse väärtustamiseni, mis päädis suurtes rahvuslikes muuseumiideedes ning jagunes 20. sajandi jooksul erinevatesse spetsialiseeritud muuseumidesse. Maiskondlik diskursus asendati 20. sajandi alguskümnenditel rahvuslikuga, seejärel nõukogulik-marksistlikuga ning sajandi viimasel kümnendil taastati hoogsalt rahvuspõhist kultuurimälu. See väljendus ka ajalooteemalistel püsinäitustel: 1920. aastatel toimus rahvakultuuri legitimeerimine eliidikultuuriks, 1940. aastatel kehtestati normatiivne ajaloolise materialismi käsitlus ning 1980. aastate lõpust nägi taas rahvusluse võidukäiku, mis sai väljundi ka uutes museoloogilistes lahendustes. Kõigi nende muutuste analüüsimise juures on rõhutatud Eesti muuseumiloo hübriidset loomust ning põimitust erinevate kultuuriruumide ja -paradigmadega.

Kõigi doktoritöös käsitletud kolmel murranguperioodil olid muuseumid esimeste hulgas, kes kujundasid uue kultuurimälu kaanoni. Veelgi enam, suuresti nende kolme pöörde tulemusena on kujunenud Eestile omane unikaalne muuseumiväli.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Kaitsmiskomisjon: prof Krista Kodres (esimees), dr Anu Allas , prof Hilkka Hiiop, prof Juhan Maiste, prof Kurmo Konsa.

19. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Arife Dila Demir praktikapõhist doktoritööd „(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ („Extended (Textile) Soma: Somaesthetics of Bodily Discomforts“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.

Doktoritöö juhendajad: prof Nithikul Nimkulrat (OCAD University), dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: prof Kristina Höök (KTH Royal Institute of Technology), dr Vasiliki Tsaknaki (IT University of Copenhagen)
Oponent: dr Claudia Núñez-Pacheco (Umeå University)

Inimeste eksisteerimine maailmas on kehaline; me elame ja eksisteerime maailmas oma liikuvate ja tajuvate kehade – meie somade – kaudu. Meie somad tajuvad katkematult sisemisi ja väliseid stiimuleid, mis kujundavad meie arusaama ümbritsevast keskkonnast ja meist endist. Stiimulid võivad olla nii meeldivad kui ebamugavad. Mõne inimese jaoks muutuvad sisemised ebamugavad aistingud püsivaks kehalise eksistentsi määratlejaks. Käesolev doktoritöö tegelebki püsivate, keha igapäevast elurütmi katkestavate ja ebamugavust põhjustavate nähtustega nagu migreen, fibromüalgia, ärritatud soole sündroom, depressioon, krooniline valu jne.

“(Tekstiilist) laiendatud soma: kehalise ebamugavuse somaesteetika“ keskendub konkreetsemalt kroonilisele luu- ja lihasvalule. Uurimus teadvustab raskusi sellest nähtusest vabanemisel. Kuna sümptomite leevendamisest kaugemale ulatuv lähenemisviis võib märkimisväärselt kehalist ebamugavustunnet leevendada, keskendubki doktoritöö keha ebamugavustunde transformeerimisele, et leida seeläbi uusi elamis- ja toimimisviise. Sellist praktikat nimetan ma kehalise ebamugavuse somaesteetikaks.

Vastavalt sellele on käesoleva praktikapõhise doktoritöö peamine uurimisküsimus: kuidas saab liikumispõhiseid interaktiivseid kantavaid tekstiilesemeid kui soma-laiendusi disainida nii, et need arendaksid somaesteetilist teadlikkust kroonilisest luu- ja lihasevalust, vahendades ja aidates selgitada selle interaktsiooni? Teisisõnu uurib see doktoritöö, kuidas somaesteetilise teadlikkuse tõstmise abil murda ebamugavustundega toimetuleku harjumuslikke viise. Selleks kasutatakse soma-laiendusi, mis liikumispõhise interaktsiooni abil tegelevad kroonilise valu tunnetamisega ja pakuvad uusi võimalusi valuga suhestumiseks. Doktoritöö peamisele uurimisküsimusele otsitakse vastust kolme juhtumiuuringu abil, mis pakuvad metoodilisi ja teoreetilisi teadmisi, kuidas disainida kehalise ebamugavusega koos, selle jaoks ja selle kaudu.

Kogutud teadmised moodustavad doktoritöö peamise panuse ja koonduvad disainiuuringute programmiks nimetusega “Ebamugavusest lähtuv disain”. See programm ja doktoritöö kutsuvad kolme juhtumiuuringu näitel disainiuurijaid üles kujutlema alternatiivseid viise ebamugavate kehaliste kogemustega toimetulekuks ja pakkuma uusi võimalusi selliste aistingutega lähemalt tegelemiseks.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: dr Jaana Päeva (komisjoni esimees), dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Liina Unt, dr Kristina Jõekalda, prof Danielle Wilde, prof Indrek Ibrus.

NB! Festivali installatsioonide vaatamine/kuulamine päevasel ajal on tasuta, pilet on ainult õhtustel kontserditel.

Videomängud

Eesti Kunstiakadeemia ja Videogames in Arts Lab esitlevad:
Eksperimentaalsed Kunstimaastikud 

Avasta Eesti Kunstiakadeemia tudengite poolt loodud eksperimentaalne maailm, mis loob visuaalse ja helikunsti sümbioosina kaasahaarava elamuse. Näitus on EKA uus projekt, mis katsetab videomänge, kui kunstilise väljenduse vahendit. See on ainulaadne võimalus näha, kuidas järgmise põlvkonna kunstnikud mängivad mängudisaini ja kunsti piiridega.

Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits

Tudengid:
Anette Jaaniso, Caroline Pajusaar, Daria Luchinina Gregor Ojaveer, Hans Ermast, Kadi Rebane, Kirke Mari Päll, Léo Mourey, Mariia Koloskova, Ramas Ramales, Sander Klein  

Video mapping

Eesti Kunstiakadeemia ja kursus “Liikuv Pilt Ruumis” esitlevad:

EKA neljanda kursuse visuaalse kommunikatsiooni tudengid loovad Vene Teatri keldrikorrusele ainulaadse videomappingu installatsiooni. Installatsiooni unikaalsuseks on see, et ruumi arhitektuurilised detailid – olgu selleks seinaornamendid või akna kaared – on saanud osaks kunstiteose narratiivist. Videot ei projitseerita lihtsalt pinnale, vaid see jälgib ja suhestub ruumi eripäradega, jättes vaatajale mulje, et liikuv videopilt ja füüsiline ruum sulanduvad üheks. Selline lähenemine juhendab ja inspireerib tudengite loomingulist protsessi ning pakub publikule erakordset kogemust.

Kursuse juhendajad:
Taavi Varm, Camille Laurelli ja Sten Saarits

Tudengid:
Mariliis Haljasorg, Anita Juga, Hedy Lehtmets, Kristin Made, Eva Pogoretski, Annaliisa Roots, Rait Sohkin, Anna Maria Toss, Silver Tõnisson, Artjom Šõšov, Karolina Kapinus 

Installatsioonis kasutatud muusika:
Stonefromthesky albumilt Zero Origin – Ground Zero (Ukraina)

Rohkem infot Vene Teatri veebis:

https://www.veneteater.ee/et/repertuaar/composter-festival-silent-movie-live-music-project-emta/685

Veel rohkem infot Facebookis:

https://www.facebook.com/events/1380475442516984

Varm & Correia “Natural Frequencies: A Sonic Symbiosis” (Loomulikud sagedused: Heliline sümbioos) kontsert festivalil Composter 24. novembril, Vene Teatris.

Läbiviijad: Taavi Varm, Nuno Correia (Eesti/Portugal)

Duo Varm & Correia moodustavad Taavi Varm (Eesti) ja Nuno Correia (Portugal). Nende eesmärgiks on ühendada loomulikke ja sünteetilisi helisid ühtseks heliliseks keskkonnaks, mis loob erinevaid ruume ja lugusid. Samuti soovivad nad ärgitada mõtlema inimeste, tehnoloogia ja looduse vaheliste suhete üle. Nende muusikastiili võib liigitada ambientiks, mis liigub selliste artistide nagu Brian Eno, Alva Noto ja The KLF radadel.

Festivalil Composter tuleb esmaesitlusele nii uut materjali kui ka lugusid nende hiljutiselt debüütalbumilt “Live at Purekkari Cape”. Uue lood valmisid möödunud suvel Hiiumaal ja nende aluseks on saarel tehtud välisalvestused. Need teosed viivad publiku retkele läbi Hiiumaa paikade, atmosfääri ning lugude.

Taavi Varm on Tallinnast pärit etendus- ja videokunsti taustaga meediakunstnik ja -uurija ing Eesti Kunstiakadeemia doktorant. Nuno Correia on interaktsioonidisaini valdkonna teadlane (Tallinna Ülikool) ja audiovisuaalsetele etteastetele spetsialiseerunud meediakunstnik.

“Miks peaks kunstlikult, inimeste tehnika abil loodud heli olema konfliktis loodusega? Varmi ja Correia järgi ei peakski – nad võivad harmooniliselt koos eksisteerida. Mitte süntees, vaid sümbioos.” Valdek Lauri arvustus Sirbis Varmi & Correia etteastest foorumil Biotoopia 2022.

Varm & Correia: https://varmandcorreia.bandcamp.com/album/live-at-purekkari-cape

Taavi Varm:
http://www.varmstudio.com/

Nuno Correia:
https://nunocorreia.com/

Youtube:
https://www.youtube.com/watch?v=B2cfFbwCmO8

Rohkem infot ja piletid

14. detsembril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Britta Benno doktoritööd “Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides. Posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ja graafikaväljal” ( “Thinking in Layers, Worlding in Layers: Posthuman Landscapes in Expanded Field of Printmaking and Drawing”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.

Doktoritöö juhendaja: dr Elnara Taidre
Eelretsensendid: dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool), prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia)
Oponent: dr Elo-Hanna Seljamaa

Loovuurimusliku doktoritöö „Mõtlemine kihtides, kujutlemise kihtides. Posthumanistlikud maastikud laiendatud graafika- ja joonistusväljal“ eesmärgiks on esmajoones uute kunstivormide otsimine, kuid samuti joonistamise ja graafika valdkondade arendamine nii sõnavara laiendamise, töömeetodite avamise kui ka erinevate tegevuste mõtestamise näol.
Töömeetodina elab graafika täna edasi mitmesugustes vormides ja kontseptsioonides, kas nostalgilise või hoopis posthumanistliku vastuhakuna. Leian aga, et vaja on trükitehnoloogia arendamist mitte üksnes tehnilises plaanis, vaid selle laiemat ja sisulisemat lahtimõtestamist – võiks isegi öelda, et vaikivate teadmiste paljastamist. Selline avatus on minu meelest kontseptuaalselt väga omane just joonistusele. Laiendatud joonistamisvälja alla võin paigutada kogu oma loomingu, sest kõik algab lihtsast joonistusest ning jätkub olenevalt sisulistest ja vormilistest otsustest järgmistes materjalikihtides ja kunstimeediumites. Joonistuse avatus, läbilaskvus ja lubavus on olnud kogu minu loovuurimuse olemuslik osa, millele on kasvanud peale järgmised meediumite, mõtete ja materjalide kihid: animatsioon, installatsioon jne.
Väitekiri toetub autori kolme retsenseeritud näituse – „Düstoopiline Tallinn“ (Kunstihoone Galerii, 2019), „Ruinenlust Lasnamäel“ (Hobusepea galerii, 2020) ja „Saamisest maa(stiku)ks“ (Tartu Kunstimaja, 2022) – kontseptsioonide ja kunstiteoste loomega kaasnenud arutluskäikudele, näitlikustades minu lähenemist kihiliselt mõtlemisele ja kujutlemisele ning laiendatud meediumitele erinevates variatsioonides. Näitusi võib mõista kui kolme erinevat juhtumit või rännakut laiendatud graafikaväljal kihiliselt töötades.
Muuhulgas võimaldab loovuurimus järeldada, et laiendatud joonistusväli ja laiendatud graafikaväli on üdini elusad, potentsiaaliküllased alad, mis suurepäraselt toimivad loovuurimuse subjektidena, seda nii iseseisvate üksustena kui ka koos teiste meediumitega, nendega hübriidselt ristudes. Näitusepraktika tõestab, et graafika- ja joonistuskunst on võimelised suhestuma uute diskursustega ja kõnetama aktuaalseid probleeme. Võtteid ja omadusi, mida nende meediumite puhul jätkuvalt uurida ja analüüsida, on lõputult.
Laiemal teadusväljal panustab doktoritöö loomeprotsesside sisevaatlusse ja käsitlemisse kunstniku positsioonilt. Töö kirjalik osa ongi mõeldud eelkõige teistele kunstnikele oma praktikate mõtestamiseks ja käsitlemiseks, sealhulgas õppimis- ja õpetamisprotsessi osana.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: dr Jaana Päeva (komisjoni esimees), dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Liina Unt, dr Kristina Jõekalda, prof Indrek Ibrus

Näitus “Jutustus pikemast suhtest”

Marta Konovalov

Näitus “Jutustus pikemast suhtest” vaatleb meie läbikäimist rõivastega parandamise vaatevinklist eesmärgiga nihutada rõivaste eluea ja esteetika piire. Marta Konovalov eksponeerib isiklikku loomepraktikat koos lugudega, mida iga kulumine ja paranduskiht kehastab. Parandamise praktika on panus süsteemi, kus rõivastel on suhetes inimestega pikem elu. Nõelumine ja paikamine on enamat kui füüsilise kestvuse loomine –  parandamine on märk armastusest ja hoolest, ning vahel lapime parandades ka iseennast.

Käesolev näitus uurib, kuidas saavad paranduskihid  suurendada rõivaste emotsionaalset kestlikkust. See on osa parandamise ja tekstiilide taasloome teemalisest doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema praktika fookuses on taasloov disain. Ta teeb oma loominguga parandamise nähtavaks, eesmärgiga taasavastada parandamise filosoofiat inspireerida teisi rõivaste eluea pikendamisel.

Näitusega kaasneb tekstiilide parandamise õpituba 9. detsembril 2023, kell 13.

Juhendajad: Kristi Kuusk PhD, Julia Valle Noronha DA
Retsensendid:  Louise Ravnløkke PhD, Marium Durrani DA

Foto: Kärt Petser / Aurelia Minev
Näitusekujundus: Maarja Viiding & Marta Konovalov

20. novembril kell 13.00-14.30 toimub kunsti ja disaini doktorandi Marta Konovalovi näituse „Jutustus pikemast suhtest“ retsenseerimine. Näitus on osa Marta Konovalovi loovuurimuslikust doktoritööst “Repair and Renegenerative Textile Design”.

Retsenseerimine toimub zoomis: https://zoom.us/j/98954931902?pwd=K0RZWm1YcFhaR2tUcG50UHRuMFZvQT09

Meeting ID: 989 5493 1902, Passcode: 389968.

Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk ja dr Julia Valle Noronha

Näituse retsensendid on dr Louise Ravnløkke (Design School Kolding) ja  dr Marium Durrani

Näitusekujundus: Maarja Viiding & Marta Konovalov

Näitus on avatud Trash to Trend Stuudios, (Müürivahe 17, Tallinn) 14.11.-12.12.2023.
Näitusega kaasneb tekstiilide parandamise töötuba 9. detsembril 2023.

Näitus “Jutustus pikemast suhtest” vaatleb meie läbikäimist rõivastega parandamise vaatevinklist eesmärgiga nihutada rõivaste eluea ja esteetika piire. Marta Konovalov eksponeerib isiklikku loomepraktikat koos lugudega, mida iga kulumine ja paranduskiht kehastab. Parandamise praktika on panus süsteemi, kus rõivastel on suhetes inimestega pikem elu. Nõelumine ja paikamine on enamat kui füüsilise kestvuse loomine – parandamine on märk armastusest ja hoolest, ning vahel lapime parandades ka iseennast.
Käesolev näitus uurib, kuidas saavad paranduskihid suurendada rõivaste emotsionaalset kestlikkust. See on osa parandamise ja tekstiilide taasloome teemalisest doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema praktika fookuses on taasloov disain. Ta teeb oma loominguga parandamise nähtavaks, eesmärgiga taasavastada parandamise filosoofiat inspireerida teisi rõivaste eluea pikendamisel.