Rubriik: Doktorikool

EKA doktorikooli aastakonverents toimub 13. aprillil, 2023. 

Palume registreeruda hiljemalt 10. aprilliks.

Konverents toimub inglise keeles.

TIMETABLE

9.45 Registration
10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector for Research, Head of Doctoral School

10.10 Key Talk: Prof. Esa Kirkkopelto (University of Helsinki), visiting professor of EKA Doctoral School 2022/23, „On the Possibility of Artistic Research“.

11.10 Coffee break

Art and Design, moderator Dr. Liina Unt

11.20 Taavet Jansen, supervisor Dr. Anu Allas
„Memento – Directing a Hybrid Event as Practice-based Research“. Discussant Nesli Hazal Oktay

12.00 Mia Čopíková, supervisors Prof. Karol Weisslechner, Dr. Nadia Kančevová
„Transformation of the Stones in Jewelry“. Discussant Varje Õunapuu

12.40 Nesli Hazal Oktay, supervisors Prof. Danielle Wilde, Dr. Kristi Kuusk
„Intimacy with Far-away Bodies“. Discussant Mia Čopíková

13.20 Lunch break

Architecture and Urban Planning, moderator Dr. Jüri Soolep

14.10 Johan Tali, supervisors Prof. Andres Kurg, Prof. Maroš Krivy
„Curious Cases of Exhibiting Architects: Shaping the Mindset Through Displays of Environments and Spatial Interventions“. Discussant Martin Melioranski

14.50 Martin Melioranski, supervisor Dr. Jüri Soolep
“Re-writing the Rules – Architecture by Iterative Ideas”. Discussant Johan Tali

15.30 Coffee break

Cultural Heritage and Conservation, and Art History and Visual Culture,
moderators Dr. Anneli Randla, Prof. Andres Kurg

15.40 Varje Õunapuu, supervisors Dr. Hilkka Hiiop, Ms. Karol Bayer
„How Is it Done? Technical Aspects of the Estonian Medieval Wall-paintings and the Underneath Plaster“. Discussant Mariann Raisma

16.20 Mariann Raisma, supervisors Prof. Linda Kaljundi, Dr. Anneli Randla
„Discontinuance or Continuity? Changes in the Role of Museums as Mediators of Cultural Memory During the Major Changes of the 20th Century“. Discussant Mariliis Elizabeth Holzmann

17.00 Mariliis Elizabeth Holzmann, supervisors Dr. Regina-Nino Mion, Dr. Barbi Pilvre
„A Diffractive Approach to Analyzing Horror Films Directed by Women“. Discussant Taavet Jansen

17.40 Coffee break

17.50 Roundtable (Dr. Anu Allas, Dr. Liina Unt, Dr. Anneli Randla, Dr. Jüri Soolep, Prof. Andres Kurg)

For more information:
Henry Kuningas Henry.kuningas@artun.ee

Tõnis Jürgens „Dreaming of Babylon“ / „Paabeli ulmad“

Tartu Kunstimuuseum / Tartu Art Museum

18.03.2023–14.05.2023

Näituse peamiseks lähtepunktiks on viimaste aastate trend, une digitaalne mõõtmine. Oma argielu harjumuste jälgimist võimaldab üha suurem valik tavakasutajatele pakutavaid seadmeid: nutikellad, -võrud, -sõrmused, -kõlarid, -matid, äpid jpm. Need aparaadid jälgivad kasutajat ka siis, kui too magab, kogudes tasahilju andmeid tema uneharjumuste ja -tsüklite kohta.

Ühest küljest aitab une mõõtmine vägagi tervitatavalt tähelepanu pöörata magamisharjumuste olulisusele. Teisalt aga on mõõtmisega kogutud andmed ka ressurss ja kaup, mis suubub lõpuks jälgimisseadmete tootjate andmekeskustesse ning mida saab statistika ja turuinfona edasi müüa. Seega tähendab enda uneharjumuste jälgimine ja jälgida laskmine mingis mõttes ka une pealt töö tegemist.

Tundub, et uni, mis on siiani säilinud justkui viimse müstilise pelgupaigana, kuhu kapitalism ei küüni, on salamahti saamas osaks jälgimisühiskonna mahhinatsioonidest. Une mõõtmisega on unenäod muutunud justkui kõrvalproduktiks mingi teise asja tootmisprotsessis. Nagu raadiosignaali ümbritsev müra või mahlapudelisse jäänud sete.

Näitusel „Dreaming of Babylon“ / „Paabeli ulmad“ käsitleb Tõnis Jürgens nii jälgimisühiskonnas kogutavate andmete kui ka üleskirjutatud unenägude järelelusid. Näituse keskmes on butafoorne magamistuba, mida täidavad kellegi elu jäljendid. Toas linastub film – stseenid inimtühjadel maastikel kõrguvatest serverikastidest –, mida saadavad ainiti muutuva narratiivina unenägude kirjeldused.

Näitus kuulub Tartu kunstimuuseumi näitustesarja Noor Tartu.

Tõnis Jürgens (snd 1989) on projektsionist, kirjutaja ja tühjusehuviline. Ta on omandanud bakalaureusekraadi kultuuriteaduse erialal Tallinna Ülikoolis ja magistrikraadi uusmeedia õppetoolis Eesti Kunstiakadeemias. Täiendavalt on ta veetnud aasta vahetusõpingutel Praha Kunsti, Arhitektuuri ja Disaini Akadeemias (UMPRUM). Näitus on jätk Jürgensi käimasolevale loovuurimusele Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis.

kuraator: Indrek Grigor

graafiline disain: Laura Merendi

tõlge: Peeter Talvistu

keeletoimetajad: Anti Saar, Richard Adang

koordinaator: Kristlyn Liier

trükk: Ecoprint

näituse meeskond: Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Aadu Lambot, Katrin Lõoke, Jaanika Kuznetsova, Kristel Sibul

filmi meeskond:
helirežissöör: Joosep Ehasalu
operaatori assistendid: Erki Kase, Aadu Lambot
tegevprodutsent, värvimääraja: Fidelia Regina Randmäe

suur tänu: Toomas Jürgens, Raul Keller, Kalju Karl Kivi, Piibe Kolka, Paul Kuimet, Kulla Laas, Hans-Gunter Lock, Mihkel Oksmann, Allan Proos, Mikk-Erik Saidla, Mihkel Salk, Anu Salumaa, Rene Tamm, Erko Valdmets

toetajad: Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahvuskultuuri fond, Jõelähtme vald, Kino Sõprus, Kuusalu vald, Paekivitoodete Tehas OÜ, Rae vald, Rahvusarhiiv, Silikaat AS, Tallinna Strateegiakeskus, Telia Eesti AS

7. maini on Võru muuseumis, galerii suures saalis avatud Maria Kapajeva „Üksikud fotod ja muu tühi-tähi“. 

Näitus käsitleb Võrumaa inimeste lugusid ja peegeldavad seeläbi kogukonna ajalugu. Kunstnikku ühendab ka soov teemadega sügavuti minna, sestap on pealtnäha juhuslikest fotoleidudest rullunud välja üllatavad avastused. Millised täpsemalt, sellest juba näitusel.

Maria Kapajeva näituse puhul on tegemist kunstilise eksperimendiga, kus uurimisprotsessi esitletakse installatsioonina. Näituse idee hakkas idanema, kui Kapajeva sattus internetis portsu vanade fotode peale, mida müüs ameeriklasest kollektsionäär, kes arvas, et need fotod võivad olla seotud Eestiga. Kollektsioon seisis kaheksa aastat unustatuna ning kui Kapajeva püüdis talle fotosid müünud inimesega ühendust võtta, polnud see kahjuks enam võimalik. Edasi tuli hakata ise harutama ning näitus ongi selle uurimuse tulem. Uurimisel saladuseks jäänud osi on võimalik külastajatel endil tuvastada ja paljastada.

23. märtsil kell 18.00 peab Andrus Laansalu Kumus loengu „Kuidas kujutada lille? Looduse jäljendamine kunstis ja (digi)kultuuris“.

Osalemine muuseumipiletiga.

Üritus Facebookis.

25. märtsil kell 12.00 toimub EKA kunsti ja disaini eriala doktorandi Sirja-Liisa Eelma doktoritöö „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni“ juurde kuuluva kolmanda näituseprojekti „Peegelduste pealispind“ eelretsenseerimine Tartu Kunstimaja suures saalis.

Näituse eelretsensendid on dr Elnara Taidre ja Peeter Talvistu.

Doktoritöö juhendaja on dr Alari Allik.

Näitus on avatud kuni 26.03.2023.

Sirja-Liisa Eelma autoetnograafiline loovuurimus uurib tühjuse (tunde) tekkimist läbi maalikunsti. Tühjust käsitleb autor kui loovat potentsiaali, mille paradoksaalsus väljendub mõiste hõlmamatuses, tühjuse ja täidetuse omavahelises dünaamikas ja seotuses, üleminekus ühest olekust teise.

Uurimisobjektiks on autori enda maalipraktika, mille vaatlemisel jälgib ta tühjuse ilmnemist maalimise protsessis, maali tajumisel ja ruumis, milles ta töötab. Kesksete metafoorsete märksõnadena kasutab Eelma karusselli, peegli ja isolaatori kujundit. Enesereflektsiooni najal tehtud tähelepanekuid raamistab filosoofiline dialoog erinevate autorite ja mõttevooludega.

Sirja-Liisa Eelma maalid valmivad seeriatena, nende loomisel on oluliseks kujundi kordus ja aeglane muutumine. Kordust käsitleb ta kui võimalust tühistada tähendusi ja tekitada hierarhiavabu maalipindu: „Peegelduses oleme kahekesi. Mina ja peegelpilt. Nii olen mina maali loojana ja vaataja näitusesaalis maaliga silmitsi nagu peegliga. Maal on pind, värviga kaetud tükk lõuendit, mis võib, aga ei pea esitama väljakutse kolmandale, sügavuse dimensioonile. Sügavuse illusiooni kõrval veetleb mind mõte pealispinnast. Selles on valmisolekut ja potentsiaali enamaks, ometi ka pretensioonitust ja suuremeelsust olla see, mis ollakse.“

Sirja-Liisa Eelma (s 1973) on kontseptuaalne maalikunstnik, kelle pildikeelt iseloomustavad visuaalselt minimalistlikud struktuurid. Korduva kujundi aeglasel muutumisel põhinevad maaliseeriad keskenduvad tühjuse, tähenduste hõreduse, nähtava ja nähtamatu piiritlemise teemadele. Eelma praktika toetub maalimise ajalise ja füüsilise faktori ning ruumikonteksti koosmõjule, tema teostele on omane sisekaemus ja meditatiivne rahu. Sirja-Liisa Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maalikunsti erialal (MA 1996). Alates 2018. aastast õpib EKA doktorikoolis ja töötab hetkel EKA maaliosakonna külalisdotsendina. 2016. aastal tunnustati tema loomingut Konrad Mägi preemiaga, aastal 2021. oli tema maaliseeria „Kirjutada oma / sinu nime“ nomineeritud AkzoNobel kunstipreemiale.

21. märtsil kell 11.00 toimub kunsti ja disaini doktorandi Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teise lavastuse „Memento“ eelretsenseerimine. Eelretsenseerimine toimub zoomis, osalemise link SIIN.

„Memento“ on füüsiline, poeetiline rännak kolme näitleja esituses läbi nende mineviku, oleviku ja tuleviku. Loe edasi: https://elektron.art/projects/memento

Eelretsensendid on dr Elen Lotman ja dr Raivo Kelomees.
Doktoritöö juhendaja on dr Anu Allas.

Kunsti ja disaini doktorantide Arife Dila Demiri ja Nesli Hazal Oktay doktoriprojektide eelretsenseerimine toimub 20. veebruaril 10.00-15.30 EKAs ruumis A501.
Eelretsenseerimisel on võimalik osaleda ka zoomi kaudu, osalemise link asub SIIN (passcode: 054867).

Ajakava
10.00–10.15 Kogunemine ja kohv
10.15–10.30 Avasõnad
10.30–12.00 Arife Dila Demiri eelretsenseerimine

12.00–14.00 lõunapaus
14.00–15.30 Nesli Hazal Oktay eelretsenseerimine

4. aasta doktorant Arife Dila Demir esitleb oma doktoritöö juurde kuuluvat kolmandat case study “Pain Creature”. Doktoritöö juhendajad on dr Nithikul Nimkulrat (OCAD University, Canada) ja dr Kristi Kuusk (EKA).
Eelretsensendid on dr Claudia Núñez-Pacheco ja dr Michaela Honauer.

3. aasta doktorant Nesli Hazal Oktay esitleb oma doktoritöö juurde kuuluvat teist case study “Intimacy with Far-away Bodies”. Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (EKA) ja prof Danielle Wilde (Umeå University, University of Southern Denmark).
Eelretsensendid on dr Oscar Tomico (ELISAVA School of Design and Engineering,  Eindhoven University of Technology) ja dr Verena Fuchsberger (University of Salzburg).

Loe edasi

13. veebruaril esietendub  e⁻lektroni uus kaasproduktsioon, Taavet Janseni ja Tambet Tuisu lavastus “Memento”.

Ühtlasi on “Memento” Taavet Janseni loovuurimusliku doktoritöö teine eelretsenseeritav lavastus.

“Memento” on hübriid-lavastus – veebivaatajad saavad sekkuda etendusse elektron.art leheküljel https://elektron.art/projects/memento
ja etendust saab vaadata ka füüsilises ruumis Cyclorama stuudios, Vilma majas, Viljandis (Turu 7).

Kuna kohtade arv kohapeal on piiratud, siis palume oma tulekust teatada  kaie@elektron.art.

Järgmised etendused toimuvad 14., 15., 20., 21. ja 22. veebruaril, algusega kell 19.00.

21. veebruaril kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Anders Härm doktoritööd „Allumatud kehad. Radikaalsed performatiivsed praktikad 20. ja 21. sajandi kunstis ja kultuuris“ („Disobedient Bodies. The Radical Performative Practices in Art and Culture of the 20th and 21st Centuries“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.30 Põhja pst 7, ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle ka EKA TVs.

Doktoritöö juhendaja: prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Madli Pesti (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia), dr Jaak Tomberg (Tartu Ülikool)
Oponent: dr Madli Pesti

„Allumatud kehad“ on genealoogiline uurimus teatud radikaalsetest kunstilistest ja postkunstilistest (kunstilist ületavate) või transkunstilistest (kunstilist läbivate) performatiivsetest praktikatest, mida vaadeldakse läbi teisenemiste nende formaatides, strateegiates ja taktikates. Käsiteldava ainese kattuvus performance’i kunsti ja selle ajalooga on küll suur, kuid siiski mitte täielik.

Monograafias kasutatud uurimismeetod on laenatud Michel Foucualt’lt ja tugineb tema (omakorda Friedrich Nietzschelt laenatud) genealoogia mõistele, mida Foucault vastandab algupära otsivale etümoloogilisele kirjutusele. Genealoogiline ajalookirjutus tegeleb diskursiivsete protsessidega – nendega, mis avalduvad eelkõige kehades ja kehade kaudu, sest just keha on tema järgi sündmuste sissekirjutamise pind. Genealoogia ei tegele alguse ja lõpp-punkti fikseerimisega, vaid teatud protsesside esiletõusu (Entstehung) kaardistamisega, mis toimub alati teatud jõudude vahekorra tingimustes.

Küsimus, mille uurimust alustades püstitasin, oli õigupoolest lihtne: kui senised käsitlused performance’i ajaloost ei rahulda, siis milline oleks mõeldav alternatiivne narratiiv, mis nende praktikate sisemise loogika ja kujunemisega paremas vastavuses oleks? Samuti – milline pilt avaneb performatiivsete praktikate transformatsioonidest ajas, siis kui neid käsitleda läbi formaatide ja diskursuste genealoogia?

Ainus motiiv, mis näib olevat ühine kõigile töös käsitletud erinevatest aegadest pärit ja erinevatel ajenditel toime pandud performatiivsetele tegudele (kaasused peaasjalikult Lääne-Euroopast, USAst, Eestist ja Venemaalt), on allumatus. Need performatiivsed praktikad ja üksikperformance’id on teatud viisil allumatuse aktid. Need inimesed, rühmitused või grupeeringud käituvad kas kollektiivselt või üksi teatud kehtivate normide suhtes vaenulikult või vähemalt ükskõikselt, astuvad teadlikult neile vastu, käituvad veidralt või obstsöönselt, mingeid tavasid ja norme või suisa seadusi rikkudes, et seada kahtluse alla kehtiv konsensus, opressiivne või sellisena tajutud Sümboolne kord, kehtiv poliitiline või moraalne raamistik. Nad rakendavad selleks kõigeks erinevaid performatiivseid strateegiaid ja taktikaid ning aproprieerivad teatud olemasolevaid või loovad uusi formaate. Neil võib olla väga erinev arusaam sellest, mida ja kuidas teha või esitada, millised on aktsiooni eesmärgid ja kuidas neid saavutada, kuid kõik nad panevad mängu oma keha, n-ö toovad oma naha turule, et teha oma tegu teoks. Nad on allumatud kehad: nad mässavad, nad rikuvad reegleid, sõltumata sellest, kas neile allumatuse aktidele järgneb (võimude) repressioone või mitte. Need on praktikad, mis millegi representeerimise asemel on pigemini presentsed, kohal olevad, sekkuvad, häirivad, tülikad, nihestavad, aga vahel ka mängulised, meelelahutuslikud ja seksualiseeritud, naudingule suunatud või vastupidi, vägivaldsena tajutud naudingust keelduvad, abjektsed.

Raamatu üheksa peatükki moodustavad siin erinevate formaatide (rituaal, kunstnikukabaree, loeng-performance, linna-aktsionism, bänd) kronoloogilised kasutus- ja teisenemisajalood (üldjuhul) nii, nagu neis avalduvad muutused konkreetsetes juhtumites või fenomenides esile on kerkinud. Samuti on vaatluse all teatud poliitilise performance’i praktikad – otsene aktsionism, meediaaktsionism, taktikaline meedia jne –, mida oli võimalik poliitilise ja kunstilise ristteedelt leida ning mille strateegiate ja taktikate teisenemisi erinevatel perioodidel jälgida. Käsitlemist leiavad ka teatud performatiivsed sotsiaalsuse konstrueerimise ja suhete loomise viisid (nt performatiivsetest praktikatest välja kasvanud kommuuni, suhestuva esteetika, kommonismi praktikad), nende kriitika ning teisenemised ajas. Omaette suur teema on ka „subjektsuse mäss“, kõik need väikesed obstsöönsed ja transgressiivsed praktikad, kehade mäss subjektiveerimise, piiride ja allutamise vastu, mille poolest performance’i kunsti ajalugu tõepoolest nii rikas on, kuid mida ei saa otseselt käsitleda ei formaatide ega strateegiatena, vaid teatud kehalise allumatuse žestide, vastukäitumise ja normide rikkumisena.

Tegemist on uurimusega, mis pakub teistlaadse viisi vaadelda performatiivsete praktikate ajalugu, luues ühe võimaliku alternatiivse üldkäsitluse mudeli, mida on võimalik ka edaspidistes uuringutes aluseks võtta.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed: prof Krista Kodres, prof Virve Sarapik, dr Anu Allas, dr Anneli Randla, dr Luule Epner, prof Marek Tamm, prof Eneken Laanes.

Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele kõiki, kes soovivad astuda EKA loovuurimuslikku doktorantuuri. Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses. Kursus tutvustab EKA doktoriõppe protsessi ja uurimustöid ning annab juhiseid ja suuniseid doktoriprojekti kirjutamiseks.

Kursus koosneb seitsmest kohtumisest ajavahemikus 20.02–17.03: neljast seminarist, kahest teemapäevast ning lõpuseminarist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Liina Unt, dr Jaana Päeva, esinevad doktorandid Ulvi Haagensen, Nesli Oktay ning teemapäevade külalislektorid.
Üks teemapäev, 21. veebruar, keskendub disainile, esinevad dr Oscar Tomico (ELISAVA School of Design and Engineering, Eindhoven University of Technology), dr Verena Fuchsberger (University of Salzburg), Claudia Núñez-Pacheco (KTH Royal Institute of Technology), dr Nithikul Nimkulrat (OCAD University).
10. märtsil toimub teine teemapäev, traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.

AJAKAVA
20.02 17.30-19.00
21.02 10.30-17.00 teemapäev “Sensorial Design: Feel, Move, Interact!”
28.02 17.30-19.00
02.03 17.30-19.00
06.03 17.30-19.00
10.03 teemapäev “PhD Vitamin” (info peatselt!)
17.03 17.30-19.00

Kohtumised toimuvad EKAs, ruumis A501 (va teemapäevad).

Osalemiseks palume saata 13. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame hiljemalt 15. veebruaril. Kursus toimub inglise keeles.

Vaata lisaks:

Doktoriõppe infotund 8. veebruaril

Vastuvõtutingimused doktoriõppesse

Eesti loovuurimuse raamlepe