Rubriik: Doktorikool

6. juunil kell 10.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Tõnis Jürgensi näituse „Dreaming of Babylon” eelretsenseerimine Zoomi vahendusel. Link osalemiseks SIIN

„Dreaming of Babylon” on esimene Jürgensi loovuurimusliku doktoritööga seotud isikunäitus. Doktoritöö juhendaja on dr Rolf Hughes (KU Leuven, Belgia). Näituse eelretsensendid on dr Eva Näripea ja Taavi Talve.

Virtuaalnäitus oli avatud 28.02.–10.04.2022 post-gallery.online platvormil ning on arhiveeritud lehel

https://www.post-gallery.online/archive/dreamingofbabylon/index.

„Dreaming of Babylon” („Unistades Paabelist”) on nostalgilis-satiiriline tulevikunägemus, mille keskseteks motiivideks on tähelepanu hajusus ja andmete materiaalsus.

Film ja veebinäitus on üks võimalik kujutluspilt inimjärgsest ajast, kus teadvus on parema elu, uuenduslikkuse ja tehnoloogilise solipsismi radadel muundatud täielikult koodiks – digitaalseteks varemeteks, millede ümber maine elusloodus omasoodu edasi õilmitseb.

Pealkiri on viide ameerika proosakirjaniku Richard Brautigani samanimelisele romaanile; 1940ndate noir-kirjanduse paroodiale, mille peategelane on eradetektiiv ja saamatu unistaja, kes takerdub juhtumit lahendades alatasa isiklikesse päevaulmadesse. Vastusena Brautigani teose rõhutatult, justkui lugejat umbusaldavalt kiiretele ja lühikestele peatükkidele, võtab film eeskuju hoopis aeglase kino venivast stiilist, tehes seejuures noogutuse 16mm filmilindi romantilisusele.

filmimeeskond
tegevprodutsent: Fidelia Regina Randmäe
operaatori I assistent: Erki Kase
operaatori II assistent: Aadu Lambot

post-gallery.online
programmeerija: Kelli Gedvil
haldus: Kristen Rästas

tänud
Joosep Ehasalu, Toomas Jürgens, Raul Keller, Kristo Kiis, Kalju Karl Kivi, Piibe Kolka, Paul Kuimet, Kulla Laas, Ian Simon Märjama, Allan Proos, Rene Tamm, Erko Valdmets

toetajad
Balti Filmi- ja Meediakool, Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond, Jõelähtme vald, Kino Sõprus, Kuusalu vald, Paekivitoodete Tehas OÜ, Rae vald, Rahvusarhiiv, Silikaat AS, Tallinna Strateegiakeskus, Telia Eesti AS

PHD VITAMIN 2023 – AVATUD LOENGUD JA KONSULTATSIOONID DOKTORANTUURI PÜRGIJALE

10. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias taaskord sündmus nimega PhD Vitamin.

PhD Vitamini eesmärgiks on toetada ja teed sillutada, aga ka inspireerida uurimusliku lähenemisega kunstnikke doktoriõppesse suundumisel. Eesmärgiks on nii loomeuurimuse tutvustamine kui ka potentsiaalsete doktoriõppesse kandideerijate nõustamine doktoritöö projekti kavandamisel. Avalikest loengutest ning üks-ühele konsultatsioonidest koosnevas programmis räägivad oma lähenemisest loovuurimusele ning jagavad individuaalset nõu erinevad kunstnikud ja eksperdid.

Osalema on oodatud  loomeuurimuslikest meetoditest huvituvad kunstnikud, disainerid, EKA  ja teiste loovülikoolide vilistlased  ja magistrantuuri lõpetajad.

Sündmus toimub inglise keeles.

Konsultatsioonil osalemiseks palume täita VORM. Täpsem konsultatsioonide ajakava saadetakse hiljem e-maili teel.

Lisaküsimuste korral palun kirjuta kati.saarits@artun.ee

KAVA

10.03, reede, ruum A501  

11:30-12:00 Kohv, kogunemine ja avasõna 

12:00-12:45 Jaana Kokko “Ideals and Practices”

12:45-13:30 Daniel Peltz “Rural Contextual Practice: Long-term, place-based research in a centre for Peripheral Study”

13:30-14.00 Taavet Jannsen “Directing a hybrid event as practice-based research”

14:00-15:00 Vestlusring:  Daniel Peltz, Jaana Kokko, Taavet Jannsen, moderaator Maarin Ektermann

15:00-15:30 Paus

15:30-18.15 Konsultatsioonid Daniel Peltzi and Jaana Kokkoga

ESINEJAD:

Daniel Peltz on kunstnik ja Helsingis Kuvataide akadeemia Time and Space osakonna  professor. Enne Helsingi professuuri oli Peltz filmi/animatsiooni/video professor Rhode Island School of Designis ja kaasalööja pikaajalise kohaspetsiifilise kunsti- ja uurimisprojekti Rejmyre Art Lab’i perifeersete uuringute keskuse loomisel Rootsis.

Jaana Kokko on Helsingis elav kunstnik, filmitegija, pedagoog ja kuraator. Oma kunstipraktikas otsib ta vajadust muutuste järele, mis lähtuvad kunsti tegemise, õppimise ja koosolemise vormidest. Tema praktikapõhine doktoritöö Aalto Ülikoolis mõtestab avaliku ruumi poliitlist sfääri koos Hannah Arendtiga.

Taavet Jansen töötab etenduskunstide väljal – tantsijana, koreograafina, heli- ja videokunstnikuna. Viimastel aastatel on tema uurimistöö fookuses online kunstisündmustel vaatajate ja esinejate kohalolutunde loomine. Samal teemal teeb ta oma doktoriprojekti EKAs ja loob selleks uusi võimalusi platvormil elektron.art.

Maarin Ektermann / Mürk on kunstitöötaja, kes tegeleb kaasaegse kunsti korraldamise ja vahendamisega erinevates vormides. Tema viimased suuremad projektid on koos Mary-Ann Talvistuga väikemuuseumeid ja kunstnike dialoogi asetav „Kunstnikud kogudes” (2017 – ), koos Henri Hütiga kultuurielu rituaale ümber mõtestav RESKRIPT Kanuti Gildi SAALi egiidi alt (2019 – ) ning alates 2020 sügisest uue alternatiivharidus-platvormi proloogkool eestvedamine. Igapäevaselt töötab ta Eesti Kunstiakadeemias Üldteooriaainete keskuse juhataja ja lektorina.

The annual Conference of EKA Doctoral School will take place on April 7th, 2022.

Please register by April 4th at the latest.

The conference will also be broadcast on EKA TV https://tv.artun.ee/eka

TIMETABLE

09.45 Registration

10.00 Opening words, Dr. Anu Allas, Vice-Rector for Research, Head of Doctoral School

10.15 Lecture, EKA visiting Prof. Maarit Mäkelä (Aalto University) „In dialogue with the environment: creativity, materials and making“

11.05 Coffee break

Cultural Heritage and Conservation
Moderator Dr. Anneli Randla

11.20 Ulla Kadakas  „About protection of archaeological heritage in Estonia from 1945 to 1965“ (supervisors Dr. Riin Alatalu, Dr. Erki Russow). Discussant Kristiina Ribelus

12.00 Kadri Kallast „Heritage Values in Urban Planning: the Authorized Heritage Discourse and Community Engagement“ (supervisors Dr. Anneli Randla, Prof. Kurmo Konsa). Discussant Sean Tyler.

12.40 Kristiina Ribelus  „Digitizing cultural heritage by citizen participation: creating a historic interior finishes and features database in Estonia“ (supervisors Prof. Hilkka Hiiop, Dr. Epi Tohvri). Discussant Ulla Kadakas.

13.20 Break

Architecture and Urban Planning
Moderator Dr Jüri Soolep

14.20 Sean Thomas Tyler „Revisiting Landscape Architecture’s relationship to Stewardship: British Woodlands, Forests and Estates“ (supervisor Prof. Maroš Krivy). Discussant Kadri Kallast. 

Art History and Visual Culture
Moderator Prof. Krista Kodres

15.00 Hanno Soans  „On the „Zarathustra-Cycle“ by Raoul Kurvits’’ (supervisor Dr. Katrin Kivimaa). Discussant Liisa-Helena Lumberg.

15.40 Liisa-Helena Lumberg „Immediate and mediated experiences. Baltic German writings on art in the first decades of the 19th century“ (supervisor Prof. Krista Kodres). Discussant Hanno Soans.

Art and Design
Moderator Dr. Jaana Päeva

16.20 Gytis Dovydaitis „What is Space in Cyberspace? An Integrative Literature Analysis“ (new media art, exchange PhD student from Vytautas Magnus University). Discussant Dr. Jaana Päeva.

17.00 Coffee break

17.20 Tõnis Jürgens  „Contours of Sleep“ (supervisor Dr. Rolf Hughes). Discussant Gytis Dovydaitis.

18.00 Katrin Kabun  „Application possibilities of sheep wool according to the requirements of the circular economy system“ (supervisors Dr. Jüri Kermik, Prof. Andres Krumme). Discussant Dila Demir.

18.40 Arife Dila Demir „„Squeaky/Pain“: Cultivating Bodily Disturbing Experiences and Perspective Transition for Somaesthetic Interactions“ (supervisors Dr. Kristi Kuusk, Dr. Nithikul Nimkulrat). Discussant Katrin Kabun.

19.20 Conclusive comments, Dr. Anu Allas. 

For more information:
Kadri Kallast kadri.kallast@artun.ee
Janika Turu janika.turu@artun.ee

Conference is supported by European Regional Development Fund

Kunsti ja disaini eriala doktorandi Matthias Sildniku näituse „Arenduspalavik“ eelretsenseerimine toimub 25. märtsil kell 17.00 EKA galeriis.
„Arenduspalavik“ on Matthias Sildniku doktoritöö juurde kuuluv teine isikunäitus.

Doktoritöö juhendaja on dr Margus Ott.
Näituse eel-retsensendid on dr Raivo Kelomees ja Andrus Laansalu.

Näitus on avatud 04.–26.03.2022.
Näitusest lähemalt SIIN

Eelnevate projektidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739

Matthias Sildnik „Arenduspalavik“
04—26.03
Avamine: 04.03 kell 17.00
EKA Galerii, Kotzebue 1, T-L kell 12—18

Olete oodatud Matthias Sildniku isikunäituse „Arenduspalavik“ avamisele 4. märtsil kell 17 EKA Galeriis! Näitus on osa EKA kunsti ja disaini eriala doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist ja jääb avatuks 26. märtsini.

​​Meie uuringud näitavad, et Inimese teadvus kui teadmist töötlev süsteem on düsfunktsionaalne. Mälu, taju ja tähelepanu seavad lisaks töödeldavatele mahtudele piirangu ka erinevatele muudele funktsioonidele, mida informatsioon endas kätkeb. Samas on inimese teadvus paranoilis-kriitiline, sest ei lähtu oma järeldustes ainult talle esitatud tõestatud faktidest. Ja mis veelgi õõvastavam – lisaks sellele luusib inimeste alateadvuses natsionalismitont. Inimesed kalduvad spekulatsiooni ja kriitilise analüüsi radadele, mis praegusel, tõejärgsel ajastul, on eriti ohtlik. Kui võtame tõsiselt ohte, mida need valed ühiskonnale kujutavad, jõuame ainult ühele järeldusele – evolutsiooniliselt kujunenud inimteadvus on osutunud piiravaks faktoriks ühiskondlikele ja majanduslikele arengutetele.
Ainult radikaalne innovatsioon ja revolutsiooniline tehnoloogia võivad teadvusest tulenevaid ohte taltsutada. Me peaksime tõese informatsiooni teadvusest mööda suunama, siirdama selle otse aju täidesaatvatesse osadesse. Kui teadvus on lahti ühendatud täidesaatvast autonoomiast, on kõige raskem töö tehtud. Eraldiseisvast teadvusest saab ohutu passiivne vaatleja. Sealt edasi on küsimus ainult vormistamises. Kas tuvastada ja eemaldada ajuosad, mis teadvust põhjustavad? Või suunata teadvusesse juhuslikku müra nagu meelelahutus, kohalikud uudised või Foucault audioraamatud? Siis on sel aega mõtelda “Kuidas selgitada inimloomust Foucault`le?”.

Kuid ärgem tormakem sündmustest ette. Tehnoloogia ja poliitökonoomia ei ole veel nii kõrgele arengutasemele jõudnud. Käesolevas arengufaasis on vaja jõud suunata evolutsiooniliselt kujunenud teadvuselademe õõnestamisele. Me peame kasutama uusimaid kättesaadavatest tehnoloogiatest – tehisintellekti ja sotsiaalmeedia. Me vajame pühendunud noori. Just noortel välja kujunemata indiviididel on erakordne revolutsioonilis-tehnoloogiline potentsiaal. On vaja moodustada neuropioneeride liikumised üle kogu maa. Neuropioneerid on teadvuse arendajad, kelle lipukirjaks saab olema “Vabastada otsustusvõimest, vabastada mõistusest, vabastada teadvusest”. Meie tegevuseks jääb sel perioodil infooperatsioonide läbiviimine ja koordineerimine. Ainult noorte abil suudame teadvuse lõplikult denatsifitseerida.

Rahvusvahelise Neurokomissariaadi kolleegium 24.02.2022

PS

See küberbolševistlik ajurünnak on osa autori kestvast doktoritöö kunstiuurimuslikust projektist, mis kaardistab kõrgtehnoloogilise kapitalismi ja leninismi ühiseid tunnusjooni. Üldjuhul käsitletakse digitaalseid arendusi kapitalismikriitilikast lähtudes. Siiski kirjeldavad ideed nagu digitaalne maoism (Jaron Lanier), Google marxism (George Gilder), digitaalne Gulag/Google arhipelaag, korporatiivne sotsialism (Michael Rectenwald) ja ärganud kapitalism (Ross Douthat) tehnoloogilisi arenguid, mis sarnanevad enam totalitaarse sotsialismi kui vaba turumajandusega. Käesolev näitus koosneb kujunditest, mis avavad nende vastandlike suundumuste ristumisel kujunenud elutunnetust.

Matthias Sildnik (s. 1987) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri ja installatsiooni eriala BA (2010) ja MA (2014) ning täiendanud end Tartu Ülikooli filosoofia ja semiootika instituudis. Ta on osalenud isiku- ja grupinäitustel nii Eestis kui ka välismaal. Sildnik uurib kõrgtehnoloogia mõju igapäevaelule. Ta kasutab meediume nagu digitaalne graafika, statistiline analüüs ja ruumiinstallatsioon dissotsiatiivse sünteesikeskkonnana. Alates 2016. a õpib Matthias Sildnik EKA kunsti ja disaini doktorantuuris.

Autori kunstiuurimuslikud projektid tuginevad publiku osalusele. Vasta küsimustikule, et mõjutada järgnevate projektide kujunemist! https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSewxCqDpGXswDpm0CEPBpeywQiMlBceBKFq05Ry4MXXxwwFmg/viewform?vc=0&c=0&w=1&flr=0

Eelnevate projketidega seotud dokumentatsioonid ja uurimusmeetodi põhjalikum kirjeldus on kättesaadav siin: https://www.researchcatalogue.net/view/721404/800739

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kunsti ja disaini eriala doktorandi Britta Benno näituse „Saamisest maa(stiku)ks“ eelretsenseerimine toimub 12. veebruaril kell 14.00 Tartu Kunstimaja suures saalis.
„Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno loomingulise doktoritöö juurde kuuluv kolmas isikunäitus.

Eel-retsenseerimise juhatab sisse kell 13.00 algav geoloog Juho Kirsi ettekanne mineraalidest, maakihtide tekkest ja inimesejärgse tuleviku geoloogiast.

Doktoritöö juhendaja on dr Elnara Taidre.
Näituse eel-retsensendid on dr Elo-Hanna Seljamaa ja dr Linda Kaljundi.

Näitus on avatud 22.01–20.02.2022.

Isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse tööpealkirjaga „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal“ kolmas osa. Doktoriõppe seriaalselt toimivate isikunäituste viimane projekt seab peategelaseks maastiku, mis seni täitis taustarolli. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Britta loomingulises (enese)mõtestamises. Tartu Kunstimaja vahetus läheduses asub Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ühes mineraalide koguga. Museaalsed väljapanekud, kivististe triibulised tekstuurid ja vestlused geoloogidega asetavad näituse nii kohalikku aegruumi kui ka kunsti ja teaduse ajatusse vaimu.

Isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse tööpealkirjaga „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal“ kolmas osa.

Näituse eelretsenseerimine toimub 12.02.2022.

Doktoriõppe seriaalselt toimivate isikunäituste viimane projekt seab peategelaseks maastiku, mis seni täitis taustarolli. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Britta loomingulises (enese)mõtestamises. Tartu Kunstimaja vahetus läheduses asub Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ühes mineraalide koguga. Museaalsed väljapanekud, kivististe triibulised tekstuurid ja vestlused geoloogidega asetavad näituse nii kohalikku aegruumi kui ka kunsti ja teaduse ajatusse vaimu.

Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Nagu päikesetõus silmapiiri tagant, nii kerkivad ka sügaval maa sees alumised gaasi- ja õlikihid ikka ülespoole, muutes aeglaselt maapealset maastikku. Samaaegselt loojub kuskil mõni pinnas sügavale Maa sisse. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.

Oma loomemeetodit kommenteerib Britta Benno järgnevalt: „Kujutledes Maa kihte, töötan kihiliselt kunstivahenditega. Kihtidena töötamist võiks nimetada omamoodi kuhjamise meetodiks. Materjalid, jäljed ja kujundid katavad teineteist, nagu maakihid moodustavad suure kera. Kuidas nimetada suuri teoseid, mis koosnevad lõuendist, raamist, krundist, trükitõmmistest, akvarellijäljest, söest, akrüülvärvidest, tušist ja pleksiklaasist? Plastiliin, kangad ja teised (leid)materjalid kombineerituna moondekivimitena litosfääris, sügaval maapõues loovad uusi mõttemaastikke. Poeetiliselt voogavaid mägesid leian tekihunnikuna voodilt, topograafiliselt kaardilt või uute olendite atlasest.“

Näitusetööde teostamisel osalesid: Ragnar Neljandi (operaator, animaator, järeltöö), Kassandra Laur, Iti Oja, Kristiina Tali (installatsioon), Juhan Vihterpal (helilooja)

Tänan: Laine Groeneweg (Smokestack Studio Hamilton), Pudy Tong (Open Studio Toronto),  Robert Zeigler (Cotton Factory Hamilton), Madis Kaasik (Eesti Kunstiakadeemia prototüübi labori meister), Mare Isakar, Juho Kirs (Tartu Ülikooli geokogude hoidja, konsulant), Eesti Kunstiakadeemia graafika töökoda, Katrin Piile, Elnara Taidre.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Nukufilm OÜ.

Ulvi Haagensen
Kodunäitus / Home Exhibition
Lembitu 6-6, Tallinn
8.–10.01.2022
Näituse külastamiseks palume registreerida SIIN.

On mitu erinevat moodust kodunäituse tegemiseks. Võib seinad valgeks värvida, koristada ära kõik argielu jäljed ning eksponeerida kunstiteoseid samamoodi nagu valge-kuubi-tüüpi galeriis. Või asetada oma teosed olemasolevate igapäeva esemete keskele ja vahele. Võib ka tegelikult väga vähe teha, kutsuda lihtsalt inimesed külla ning nimetada seda näituseks. Kunst on lõppude lõpuks see, mis me otsustame, et ta on.
Ulvi Haagensen ja tema kolm kujutletavat sõpra – Thea Koristaja, Olive Puuvill ja Artist-Researcher kasutavad Ulvi kodu näitusepinnana. See on keskkond, mis on samaaegselt kodu, ateljee ning nüüd ka näitusesaal. Nad uurivad kunsti ja igapäevaelu vahelisi piire ning seeläbi mõtisklevad, kas miski on kunst või mittekunst, praktiline või ebapraktiline, kasulik või kasutu, argipäevane või eriline. Neid huvitab, kuidas vaataja aru saab, mida ta parasjagu vaatab. Kas ta taipab, kui miski on kunst või mittekunst; kas mingi ese on mõeldud talle vaatamiseks või mitte? Aga äkki need küsimused pole üldse tähtsad, sest see, mis meid tegelikult paelub, on võimalus näha, kuidas teised inimesed elavad?

Ulvi Haagensen sündis Sydneys, Austraalias ning on aastaid elanud, töötanud ja õpetanud Tallinnas. Ta kaitses bakalaureusekraadi Sydney Kunstiinstituudis (City Art Institute), magistrikraadi New South Wales’i Ülikoolis ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis, kus tema uurimisteema on kunsti ja igapäevaelu vahelised seosed ja kattuvused kunstniku pilgu läbi. Oma uurimustöös aitavad teda kolm kujutletavat tegelast – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse. Ulvi Haagensenil on olnud isiknäitusi Eestis, Austraalias, Rootsis ja Leedus.

Kodunäitus / Home Exhibition on Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluv kolmas eelretsenseeritav näitus.
Eelretsenseerimine toimub 11. jaanuaril algusega kell 11.00 EKAs, ruumis A202.
Näituse eelretsensendid on dr Ester Bardone (Tartu Ülikool), dr Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum) ja prof Mika Elo (Academy of Fine Arts, Uniarts Helsinki).
Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Jan Guy (The University of Sydney).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

13. detsembril 2021. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Rait Rosin doktoritööd „Sotsiaalne kunst kui ühiskondlike normide kasvulava: kunstnike ja kunstipubliku vastastikused ootused Eesti väikelinnades“ (“Social Art as the Source for Changing Social Norms: Artists’ and Art Viewers’ Expectations in Estonian Small Towns”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 Põhja pst 7, ruumis A101.

Osalemiseks palume registreerida SIIN

Kaitsmisele tulles palume esitada vaktsiinipass või COVID-19 läbipõdemist kinnitav tõend ning isikut tõendav dokument.

Doktoritöö juhendajad: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Margus Vihalem (Tallinna Ülikool)
Eelretsensendid: dr Heie Marie Treier (Tallinna Ülikool) ja dr Elo-Hanna Seljamaa (Tartu Ülikool)
Oponent: dr Heie Marie Treier

Väitekirja lähtepunktiks on tõik, et Eesti kunstis esile kerkinud huvi väljaspool Tallinna asuvate paikade vastu vajaks järjepidevamat, konstruktiivsemat ja kriitilisemat mõttevahetust. Loovuurimuslikus doktoritöös leiavad käsitlust regionaalsetes keskustes asuvad kunstigaleriid ja kohalike ootused oma kodulinnaga haakuvate kunstnike tegevuse suhtes. Erinevate näitusekohtade võrdluses moodustub ülevaade piirkondliku kuvandit kujundavatest eripäradest kuue Eesti väikelinna – Paldiski, Haapsalu, Valga, Võru, Rapla ja Rakvere – näitel. Käsitletavad kunstiaktsioonid ja näitused paigutuvad ajavahemikku 2010–2017. Ühelt poolt kajastab galeriipubliku ja kunstnike intervjuude võrdlev analüüs kummagi osapoole arusaamu kohalikust kunstielust ning annab pildi Eesti kunstielu mitmekihilisusest ja kultuuri toimeskeemidest laiemate ühiskondlike muutuste keskel. Autor mõtestab osalejate tõlgendusi töö teoreetilises osas kultuurisisest suhtlust iseloomustava keskuse ja ääreala pingeväljas, püüdes intervjuude abil hinnata kunstnike panust väikelinnade ellu. Teiselt poolt on tegu kunstniku enesevaatlusega, mis positsioneerub Eesti väikelinnadega suhestuvate kunstialgatuste hulka. Väitekiri paigutub diskursusesse, mis käsitleb kaasavat kunsti sotsiaalselt aktiivse tegevusena. Lähtudes filosoofide John Dewey, Jacques Rancière’i jt eeskujudest, jõuab autor järeldusele,  et n-ö keskusest kaugemal tegutsevatel kunstnikel tuleks eelistada kohalike huvi ja aktiivsust siduvaid lahendusi, mis võimaldavad kunsti mõista ja käsitleda eri osapooli kogukondlikul tasandil lõimiva tähendusväljana. Doktoritöö käsitleb niisiis Eesti väikelinnade kunstielus ringlevaid kujutlusi nii kunstile seatud ülesannetest kui kunstiloomet saatvast – ning äärealal tihti puuduvast – professionaalsest tagasisidest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: dr Liina Unt, dr Anu Allas, prof Kirke Kangro, dr Kärt Ojavee, dr Kristina Jõekalda, prof Indrek Ibrus

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

10. detsembril 2021. aastal algusega kell 15.00 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Greta Koppel doktoritööd „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ („Farewell to Connoisseurship? Work of Art in Focus of Art Historical Research“).

Avalikku kaitsmist saab jälgida Zoomi vahendusel.

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum), dr Anu Mänd (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Anu Mänd

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui tervikuga ‒ selle materiaalse, samuti vaimse poolega ‒, võimaldab saada väärt infot nii teose enda kui ka üldisemate ajaloo- ja kultuurinähtuste laiemaks analüüsiks. Vanakunsti puhul hõlmab selline uurimine olulise komponendina konossöörlust. Doktoritöö tutvustab konossöörluse mõistet, mis on seni eesti keeles erialaterminina vähe tuntud, annab ülevaate konossöörluse kui kunstitundmise kompetentsi pikast ajaloost, vaagib tänapäeva konossöörluse ja tehnilise kunstiajaloo tihedalt läbipõimitud suhteid, tutvustab uurimisviisi spetsiifikat, selgitab, miks on see oskus kunstiteose autori tuvastamisel siiani asendamatu ja miks seda väärtustada ka juhul, kui meid kunstiteose autori küsimus ei huvita. Samuti selgitatakse, kuidas aitab konossöörluse meetodi kriitiline analüüs mõista kunstiajaloo kui vaimuteaduse eripära.
Konossöörluse teema käsitlusele järgneb kolm uurimisjuhtumit, mis näitlikustavad konossöörliku kui objektikeskse, mitmekülgset kunstiteose lähivaatlust hõlmava uurimise tähtsust ja on seotud autori kureerimistööga Eesti Kunstimuuseumis. Neist esimene avab Tallinnast pärit rahvusvahelise maalikunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) loomingu rekonstrueerimise probleemistikku, teise juhtumi keskmes on 16. sajandi Madalmaade boschilik kunst ning viimane, Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni uurimise juhtum vaatleb kollektsiooni väärtust ajaloodokumendina.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Virve Sarapik, dr Anu Allas, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik, dr Kadi Polli

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.