Rubriik: Doktorikool

Kolmapäeval, 19. augustil 2020. a kell 15:00 toimub Tartu Kunstimaja väikses saalis kunsti ja disaini eriala doktorandi Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Arhiivist: Kogum kummalisi juhtumeid” eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 30.07-23.08.2020

Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt ja Jan Guy (Sydney Ülikool).

Näituse eelretsensendid on Villu Plink ja Ester Bardone.

Näituse fiktiivseks autoriks on Olive Puuvill, kes teeb kunsti brikolöörina, klopsides, kõpitsedes ja nokitsedes seda kokku kõigest käepärasest. Seekord kombineerib ta mustreid, jooni, tekstuure ja valgust ning loob neist installatsiooni, kus objektid, situatsioonid, materjalid ja ideed on kergelt kaootilises, kuid siiski sisemist loogikat omavas vahekorras. Kõiges selles paljastuvad tema kavatsused, eesmärgid ja ideed ning teos väljendab justkui füüsiliselt seda protsessi, mille tulemusena Olive’i igapäevaelu põrkub, kohtub ja sulandub tema kunstiliste praktikatega.

Ulvi Haagenseni doktoritöö teema vaatleb piiri kunsti ja igapäevaelu vahel. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele ta keskendub kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad teda kolm kujutletavattegelast – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse.

Esmaspäeval, 6. juulil 2020. a kell 17:00 Vent Space projektiruumis toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva teise isikunäituse „Maagiline leviala” eelretsenseerimine.

Esmaspäeval, 29. juunil avab ehtekunstnik Darja Popolitova oma neljanda isikunäituse ja teise doktorinäituse Vent Space projektiruumis (Vabaduse väljak 6/8, Tallinn, sissepääs Kunstihoone sisehoovist). Näitus on avatud 29. juunist 11. juulini 2020, iga päev kl 10-17.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Kadri Mälk ja dr Raivo Kelomees.

Näituse eelretsensendid on dr Varvara Guljajeva ja Keiu Krikmann.

Kunstnik Darja Popolitova uus näitus „Maagiline leviala“ käsitleb ksenofoobia, seksismi ja eakate üksinduse teemasid. Näitus spekuleerib spiritualismi, ühiskonna stereotüüpide ja internetikultuuri üle, leides nende kokkupuutepunkte ehetes ja taktiilsuses.

Darja Popolitova Eesti Kunstiakadeemia doktoriõpingute uurimuse eesmärk on mõista kuidas ehetega taktiilne interaktsioon mõjutab vaatajat läbi video meediumi. „Sel aastal leidsin lähenemise uues vlog-žanris kus inimesed oma Youtube kanalites viivad läbi maagilisi rituaale või jutustavad kuidas nendega juhtuvad paranormaalsed olukorrad. Arvan, et see on huvitav fenomen. Spiritualistide-vlogijate kaadris on stilistilisi elemente mis on iseloomulikud mitte ainult internetile, vaid ka iidsetele sakraalsetele tehnikatele“, — märgib autor. „Näituse ettevalmistuse ajal analüüsisin selliseid probleeme, milliseid mina saaksin lahendada oma kujuteldavas Youtube kanalis maagia abil. Vastus tuli seestpoolt — enda isiklikust kogemusest olles milleniaal, venekeelne ja naine Eestis. Toetasin oma maagilisi kavatsusi statistikaga mille leidsin mitmetest ametlikest uuringutest.“

Loe rohkem

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub kolmapäeval, 10.06.2020  Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7) aulas ja Zoom keskkonnas. Konverentsil osalemiseks on vajalik registreeruda hiljemalt 08.06.2020.

AJAKAVA

10:00 – 10:15 konverentsipäeva tervitussõnad

teadusprorektor Epp Lankots ja õppekavade juhid

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

10:15 – 10:55

Sille Pihlak. “Prototyping Protocols: Protocolling Prototypes* Identifying and systematising design methodology for contemporary modular timber architecture”. Diskussant Markus Vihma

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud

10:55 – 11:35

Merily Salura. “Flow and time: the temporality of a creative process in Gadamer’s aesthetics”. Diskussant Maria Hansar

11:35 – 12:15

Hanna-Liis Kont. “From relational aesthetics to Arte Útil. Selected theoretical frameworks for analysing current curatorial practices related to community engagement and social wellbeing”. Diskussant Darja Popolitova

12:15 – 12:45 kohvipaus

Kunst ja disain

12:45 – 13:25

Ulvi Haagensen. “The art of cleaning: crossing the line between art and everyday life”. Diskussant Merily Salura

13:25 – 14:05

Darja Popolitova. “Haptic Visuality of Jewellery”. Diskussant Ulvi Haagensen

14:05 – 14:45

Markus Vihma. “Eco Design competencies”. Diskussant Sille Pihlak

14:45 – 15:15 kohvipaus

Muinsuskaitse ja konserveerimine

15:15 – 15:55

Maria Hansar. “Media Archeological Approach to the Archeological Monument – Narva Case Study”. Diskussant Nele Rent

15:55 – 16:35

Nele Rent. “Changes in the use of terms and language over time on the example of the Heritage Protection Act”. Diskussant Hanna-Liis Kont

16:35 – 17:00 kokkuvõttev arutelu ja lõpetamine

The Training School on Local Stories and Visual Narratives will take place on March 25th-27th 2020 at the Estonian Academy of the Arts.
It will focus on the use of local stories in urban research. Participants will engage in site visits, analysis workshops, discussions and lectures. Day 1 focuses on local urban stories, taking the city of Tallinn as an example. Participants will discuss historical, semantical and archetypal settings of the narratives. The knowledge from the local storieswill be compared with stories related to the knowledge and ongoing reserach investigations of participants. Central to the training school is a reflection on Methods, Visuals and Stories. Also digital tools related to narratives will be discussed.
Established in 1914, the Estonian Academy of Arts is the leading university in Estonia for architecture and urbanism, fine arts, design, media, visual studies, art culture, as well as conservation. Academy is located on the border of Medieval Hanseatic old city of Tallinn – a perfect place for urban investigations.

Programme

Registration: please send your motivation by email to jyri.soolep@artun.ee

This event is co-organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund)

Reedel, 13. detsembril 2019. a toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Marco Laimre doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva esimese isikunäituse „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” eelretsenseerimine.

Eelretsenseerimine toimub kell 14:00 Tartu Kunstimaja suures saalis.

Doktoritöö juhendaja on dr Jaak Tomberg.

Näituse eelretsensendid on Kati Ilves ja dr Roomet Jakapi.

„A.S.T.A. 1.0 / Black Flag Shadow” on installatsioone, maale ja fotosid sisaldav Marco Laimre isikunäitus, mille aineseks on postapokalüptilised FPS-RPG tüüpi arvutimängud. „A.S.T.A. 1.0 / Black Flag” on reaalne episood võimalikust arvutimängust, mis avaldub erinevate kaasaegses kunstis viljelevate võtete abil. Ekraanitõmmised, video-loop, absurdistatistika ning robokass Asta katkine prototüüp on elemendid, mida Tartu Kunstimaja suures saalis näha saab. Näitust on võimalik vaadata kolmes raskusastmes: kerges, raskes või õuduse võtmes.

Marco Laimre õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktorikoolis kunsti ja disaini õppekaval, tema doktoritöö teemaks on „FPS-RPG tüüpi postapokalüptilised arvutimängud ja kaasaegne kunst”. Uurides võimalusi düstoopiamängudest lähtumiseks kaasaegse kunsti kontekstis, on antud näitus tema doktoritöö praktilise poole esimene osa kolmest ning ühtlasi 24. isikunäitus.

Laimre lisab: „See on üks võrdlemisi kummaline koht, kus kohtuvad David Vseviov, Asta Nielsen, Marta Vaarik ja kass Edward…”

Marco Laimre (snd 1968) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja oli pikka aega samas õppeasutuse fotograafia osakonna professor. Ta on Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi asutaja ja juhatuse liige. Laimre on muuhulgas esindanud Eestit Veneetsia Biennaalil (2001, koos Ene-Liis Semperiga) ning mullu toimus tal suurnäitus Tallinna Kunstihoones. Tema eelmine isikunäitus Tartus toimus 2007. aastal Tartu Kunstimuuseumis.

Kunstnik tänab: David Vseviov, Marta Vaarik, Reimo Võsa-Tangsoo, Maigi Magnus, Rene Reinumäe, Indrek Köster, Jaak Tomberg, Maris Karjatse, Anna Kaarma, EKA Fotoosakond.

Näituse produktsiooni on rahastanud Eesti Kultuurkapitali Kujutava ja Rakenduskunsti sihtkapital.

Näitus on avatud 15. detsembrini.

18. detsembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise  eriala doktorant Maris Mändel doktoritööd „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendajad: dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Lembi-Merike Raado (Tallinna Tehnikaülikool)

Eelretsensendid: dr Karl Õiger (Tallinna Tehnikaülikool) ja dr Kurmo Konsa (Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut)

Oponent dr Karl Õiger

Doktoritöö fookuses on Eestis 20. sajandil laialdaselt kasutatud ehitusmaterjalid, mis oma harilikkuse tõttu jäävad sageli lähema eritluse alt välja ja mida tänases restaureerimisprotsessis kiputakse ilma suurema süvenemiseta hindama väheväärtuslikuks. Doktoritöö eesmärgiks on leida lahendusi selliste materjalide restaureerimisel üles kerkivatele väärtuspõhistele küsimustele: millal üldlevinud ehitusmaterjale peaks püüdma säilitada kui hinnalist originaalmaterjali ja millest lähtuda asendusmaterjali valikul?

Väärtushindamise problemaatika harutakse lahti nelja tehiskivimaterjali näitel. Põhjalik ülevaade betoonkivide, silikaattelliste, silikaltsiidist suurplokkide ja raudbetoonist suurpaneelide kasutusajaloost annab ühtlasi hea pildi omaaegsest Eesti ehituskultuurist ja selle muutumisest, kui käsitöömahukas tootmis- ja ehitusviis asendus samm-sammult industrialiseeritud ehitusega.

Uurimistööl on selge rakenduslik väärtus: selle tulemused võimaldavad arhitektuuriajaloolastel, muinsuskaitsespetsialistidel, ehitusinseneridel, majaomanikel ja teistel langetada kõnealuste ehitusmaterjalide kohta läbikaalutum restaureerimisotsus, olles nii abiks Eesti kultuuripärandi teadlikumal hoidmisel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anneli Randla, dr Epp Lankots, prof dr Lilian Hansar, prof dr Urve Kallavus, prof dr Krista Kodres, prof dr Juhan Maiste, prof dr Targo Kalamees, dr Üllar Alev.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia  doktorikooli kodulehel

22. novembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Claudia Pasquero doktoritööd “Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” (“Polycephalum: Aesthetic as a measure of ecological intelligence in Architecture and Urban Design”).

Avalik kaitsmine toimub 22. novembril kell 10.00 Barcelona Disaini Kolledžis BAU (Exhibition Space of BAU Design College of Barcelona, Carrer de Pujades, 118 Barcelona).

Doktoritöö juhendajad: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof Mario Carpo (The Bartlett School of Architecture, University College London)

Eelretsensendid: prof dr Christopher Pierce (Londoni Arhitektuuri Assotsiatsioon) ja prof dr Bart Lootsma (Innsbrucki Ülikool)

Oponent: prof dr Christopher Pierce

Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. Nimetatud distsipliinide sünergia oluliseks komponendiks on esteetika. Doktorikandidaat käsitleb esteetikat mitteverbaalse suhtlusviisina, metakeelena, mis kannab tulevikulinnade ökoloogilist agentsust.

Kandidaat järgis Melbourne’i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (RMIT) välja töötatud loomepõhise uurimistöö metodoloogilist mudelit (Creative Practice Research). Töö  on läbi viidud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorantuuris, kus Claudia Pasquero osales ADAPT-r (Architecture, Design and Art Practice Training-research) projektis.

Uurimistöö üheks olulisemaks tulemuseks on polycephalum-arhitektuuri kontseptsiooni väljatöötamine. See koondab endas mitmeid erinevaid, nii inimesest kui ka masinast lähtuvaid intellektivorme, mõtestamaks ümber antropotseenijärgse ajastu linnakeskkonda. Millist rolli mängib tulevikuarhitektuuri kujundamisel mitteinimese (non-human) intellekt, olgu see siis tehislik või bioloogiline? Polycephalum-arhitektuur heidab kõrvale modernistliku üldplaneeringu idee, vabastamaks inimkonda tema materiaalsetest piirangutest, mis tuginevad ratsionaalsusele. Nõnda muutub esteetika küberneetilise suhtluse käivitajaks, kus inim- ja mitte-inimökoloogiad loovad kaasevolutsioonilisi süsteeme.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Reedel, 25. oktoobril 2019. a kell 12:00 Põhja pst. 7 ruumis A301 toimub  kunsti ja disaini eriala doktorandi Rait Rosina doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva kolmanda isikunäituse „Väikelinn kui identiteet” eelretsenseerimine.

Näitus avatakse 9. oktoobril kell 18.00 Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses (Tallinna mnt. 3, Rapla). Näitus on avatud 10. kuni 29. oktoobrini 2019, T-P 15-18.

Doktoritöö juhendajad on dr Raivo Kelomees ja dr Margus Vihalem.

Näituse eelretsensendid on dr Heie Treier ja dr Fideelia-Signe Roots.

Näitus „Väikelinn kui identiteet“ vaatleb kahte näitusepaika – Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskust ja Rakvere Galeriid. Näitusetööde keskmes on identiteediloome, mis väikelinnade elukorraldust ja elukvaliteeti kujundab. Kunstnik küsib, millise osa väikelinnade identiteedist moodustab kunstitegevus. Kunstnikud korraldavad näituseid lähtuvalt endi ideedest ja eelistustest. Sellegipoolest moodustab galeriid ümbritsev linn tiheda siduskoe, mille keskmes avanevad näituse külastajale sellele kohale omistatud visuaalne identiteet ja tähendused. Ühe või teise linna elanike arvamused toimuvate kunstisündmuste kohta on väikelinna elu kajastusteks. Elanike ootused kunstnikele mängivad samas kaasa väikelinna identiteedi kujunemisele.

Näitusel näidatakse filme intervjuudest, mis on tehtud Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses ja Rakvere Galeriis näituseid korraldanud kunstnikega. Usutlused Rapla ja Rakvere näitusepaiku aeg ajalt külastanud linnaelanikega on kuuldavad helisalvestisena. Intervjuud peegeldavad väikelinna elanikest kunstipubliku ootusi ja kunstnike ideede kattumisi või lahknemisi. Kui kunstnikud mõistavad oma tööde näitamist võrdluses mõne suurema asukoha galeriiga, siis kunstipubliku ootused lähtuvad tihti asukoha eripäradest. Linnade elanikud mõistavad tahes või tahtmata kohalikke päevakohaseid probleeme kui esmaseid ning kunstinäituseid kodulinna eluolule värvinguid lisavate sündmustena. Näituse saab näha ka kunstniku performatiivset n-ö põikamise aktsiooni, milles ta suhestus Rapla tänavatel toimuvaga, vedades enda järel ratastel kasti, mis visandab tulevikus Raplas peatuvat Rail Balticu rongi.

Näitus on osaks loomepõhisest doktoritööst, mida Rait Rosin teeb Eesti Kunstiakadeemias kunsti ja disaini õppekaval. Rohkem infot leiad kunstniku kodulehelt www.pragmatist.ee

Läbi sügissemestri toimub EKA Doktorikooli raames siseruumi õhu kvaliteeti uuriv üritustesari, mis keskendub jätkusuutlikule materjalikasutusele, koosneb avaseminarist, tudengitele suunatud materjalil põhineva disaini (MDD) kursusest ja teemat kokkuvõtvast EKA teaduskohvikust.

12.septembril toimuva seminari eesmärgiks arutada ruumi õhukvaliteedi küsimusi vastandlikus olukorras, kus inimene veedab üle 90% ööpäevast siseruumis ja samas teame, et paljud interjööris kasutatavad sünteetilised materjalid otseselt halvendavad õhu kvaliteeti, seeläbi ka ruumis viibija tervist.  Seminaril räägivad oma ala spetsialistid, mis meie ümber toimub – kõike me silmaga ei näe, samas kõiges me ei oska veel näha väärtuslikku ressurssi.

Seminar on suunatud nii disaini-, sisearhitektuuri ja materjalitehnoloogia eriala tudengitele kui ka praktiseerivatele disaineritele ja sisearhitektidele, et tekiks diskussioon olemasoleva olukorra, klientide ootuste ning teadlaste ja disainerite poolt pakutavate võimalike lahenduste üle.

12.09.2019
Ruum A501
Kava:
9.30  kogunemine
10.00  avasõnad
10.05  Rainer Pesti, RagnSells – prügi kui ressurss, ressursi kasutamise tõhusus
10.45  Tiina Liitmäe, We Hub – töötajate vajadustega arvestav töökeskkond
11.15  Tarmo Koppel, TalTech – mis ruumis toimub, mida me silmaga ei näe

11.45 – 12.30 kerge lõuna

12.30  Andres Krumme, TalTech – bioplastid, taastuvate ressurssidele üleminek
13.00  Katrin Kabun, EKA – lambavill kui kasutamata ressurss
13.30  Jüri Kermik, EKA – eksperimentaalsed projektid ja innovatsioon
14.00 – 15.00 arutelu

Date: September 9-12 / 5 pm–8 pm

Venue: Estonian Academy of Arts, Põhja pst 7, room A301

Lecturer: Ewa Domanska

This series of seminars is based on the assumption that today art can offer the historian (as well as anthropologists, archaeologists, literary scholar, etc.) theoretical inspiration, and even an epistemological paradigm and a research program of knowledge building. Interesting cognitive models, research categories, and representations of reality can be derived from the analysis of works of art. Following Susan Sontag’s statement that “each work of art gives us a form or paradigm or model of knowing something, an epistemology,” I would claim that analysis of various types of art objects, performances and activities might help us to build an inclusive knowledge of the past.  Such knowledge would be more appropriate for the planetary condition than offered, for example, by history understood as a specific approach to the past that emerged within the Greco-Judeo-Christian tradition and carries a stigma as a colonial enterprise. Thus art participates in the struggle for the epistemic justice, commenting on the problem of “epistemological dependency” of non-western scholars, and criticizing Western cognitive (artistic) imperialism. It is an important force in the development of an emergent paradigm that is post-anthropocentric, post-Western, post-secular and post-global (planetary/ cosmic).

Contemporary art is a great laboratory for the testing of various kinds of future. If indeed there is a need for realistic, responsible (local or micro) utopias in the world today, they might be developed with the help of various ways of knowing (the world). This would include not only humanities, social sciences as well as life sciences and Earth Sciences (“radical interdisciplinarity”) – which is to say, Western type of knowledge, but also include indigenous ways of knowing. The question arises as to whether the historian and the artist can offer a more positive (affirmative) scenario of the future?

Registration

The seminar is open to PhD students.

Registration is open until 01.09.2019. Max group size is 15.

Registration form

Readings (readings will be sent after registration)

• Doris Bachmann-Medick, Cultural Turns. New Orientations in the Study of Culture, trans. Adam Blauhut, Berlin: De Gruyter, 2016.
• Bruno Latour and Timothy M. Lenton, “Extending the Domain of Freedom, or Why Gaia Is So Hard to Understand.” Critical Inquiry, vol. 45, no. 3, Spring 2019: 659-680.
• Ariella Azoulay, “Potential History: Thinking through Violence”.Critical Inquiry, vol. 39, no. 3, Spring 2013.
• Rosi Braidotti Rosi, “Powers of Affirmation: Response to Lisa Baraitser, Patrick Hanafin and Clare Hemmings.” Subjectivity, vol. 3, no 2, 2010: 140–148.
• Ewa Domańska, “Affirmative Humanities”. Dějiny – teorie – kritika [Czech Republic], no. 1, 2018: 9-26.
• Ruth Lipschitz, Skin/ned Politics: Species Discourse and the Limits of “The Human” in Nandipha Mntambo’s Art. Hypatia, vol. 27, no. 3, August 2012: 546–566.
• Ann-Marie Tully, Becoming Animal: Liminal Rhetorical Strategies in Contemporary South African Art. Image & Text, vol. 17, 2011: 64-84.
• Kathy Charmaz, Constructing Grounded Theory: A Practical Guide Through Qualitative Analysis. Sage, 2006.

Program

 Monday, September 9

1. Paradigm shift in the contemporary humanities and social sciences

Tuesday, September 10

2. Prefigurative Art/Humanities

 Wednesday, September 11

3. Contemporary Art and the Future of History

Thursday, September 12

4. How to build a theory? [workshop]