Rubriik: Kunstiharidus

Veneetsia harta on mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise rahvusvaheline harta, mis võeti vastu 1964 aastal. 01.-04.oktoobrini toimus Viinis selle sündmuse äramärkimiseks rahvusvaheline konverents ’50 aastat Veneetsia hartat – ajalugu, retseptsioon ja tulevikuperspektiivid’, mille korraldasid Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege (Saksamaa), Bundesdenkmalamt (Austria), Österreichisches Museum für angewandte Kunst (Austria) ja ICOMOS.

Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar.

Konverentsil arutati harta ettevalmistust ja ajalugu ning keskenduti küsimusele, kuidas see vastab tänapäeva muinsuskaitse põhimõtetele. Leiti, et harta tõlked on tihti erinevad ning on sellest tingituna tekitanud mitmel pool segadust (sh. Eestis). Kokkuvõtvalt leiti, et selle põhitõed on jätkuvalt aktuaalsed, ehkki mälestiste eri liikidest tulenevalt on hiljem vastu võetud mitmeid spetsiifilisemaid, kitsamatele valdkondadele kontsentreeruvaid hartasid: näit. ajaloolisi parke kaitsev Firenze harta aastast 1981; linnaehitust käsitlev Washingtoni harta aastast 1987 ning 1993 aastal vastuvõetud Nara dokument, mis laiendab muinsuskaitse materiaalset pärandit ka vaimsele pärandile.

Konverentsi raames külastati ka Austria muinsuskaitseametit, mille juurde on riigi finantseerimisel loodud kaasaegse kõrgtehnoloogiaga varustatud kunstimälestiste restaureerimise töökoda. Täpsemalt saab nende tegevusega tutvuda siin

04.oktoobril astus professor Lilian Hansar Saksamaal tegutseva muinsuskaitse teooria ja õpetamisega tegeleva töörühma Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege liikmeks. Organisatsioon kogub ja levitab erinevaid muinsuskaitsealaseid üritusi ja erialakirjandust puudutavat informatsiooni, viib läbi aastakonverentse ning publitseerib peetud ettekannete materjale.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna traditsiooniks kujunenud igasügisene Eesti-reis (õppeaine ‘mälestis ja keskkond’, mis alati toimub ekskursiooni vormis) viis sellel aastal Viljandimaale. Nagu ikka, oli eesmärgiks tutvustada tudengitele võimalikult erinäolist pärandit ning erinevaid restaureerimisprobleeme. Käidi mõisates, luterlikes- ja õigeusu kirikutes, väikelinnades ning alevites; vaadati mõnda kunagist jõukat mulgi häärberit ehk suurtalu edevat elamut ning sekka sattus ka 20.sajandi arhitektuuri eestiaegse maarahvamaja või 1960. aastate modernistliku kolhoosiklubi näol. Viljandi linnas seekord pikalt ei peatutud kuid siiski saime mahti tutvuda kolme väga silmapaistva ehitisega: Viljandi Pauluse kirik, Ugala teater ning eestiaegse Paluküla kooli juurdeehitusena mullu valminud uhke riigigümnaasium. Reis kestis kolm päeva, ööbimistega Kärstnas ja Karksi-Nuias. Ilmad olid ilusad ja meeleolu mõnus. Ainus, mis meid kurvastas, oli mõnede mälestiste ehmatavalt halb seisund: kui see vähegi võimalik oleks olnud, tahtnuks tudengid neile hääbuvatele või lihtsalt hooletusse jäetud hoonetele otsekohe oma kätega appi tormata.

Nagu tavaks kujunenud, toimusid tagasiteel bussis missivalimised parima külastatud objekti väljaselgitamiseks. Sel aastal osutus salajase hääletuse võitjaks Tarvastu – romantilised lossivaremed koos hilisema mõisnike matusekabeliga. Palju hääli kogus ka Viljandi riigigümnaasium, mille uus moodne õpikeskkond paljudele muljet avaldas.  

Eesti Kunstimuuseum / Niguliste muuseum

20.06.2014

AVASTA RODE ALTARI SALADUSI OMA KODUS!

Niguliste muuseumi uurimis- ja konserveerimisprojekti „Rode altar lähivaates” raames valminud interaktiivne multimeediarakendus on nüüd Niguliste muuseumi kodulehel kõigile huvilistele kättesaadav. Rakenduse abil saab avada ja sulgeda altari tiibu ning tehalähemat tutvust kujutatud pühakutega, samuti lugeda retaabli ajaloo ja tehniliste uuringute kohta.

Projekti koordineerib EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Dr Hilkka Hiiop ja see on seotud mitmete EKA konserveerimisosakonna doktori-, magistri- ja bakalaureusõppe tegevustega.

Interaktiivne Rode altar asub aadressil:

http://rode.wiseman.ee/static/rode/

„Kui tõelise peaaltari avame vaid kolmel korral aastas, siis nüüd on kõigil võimalus oma arvuti vahendusel kappaltarit avada ja sulgeda ning lähedalt uurida maalinguid ja altariretaabli sees paiknevat neljakümmet puuskulptuuri,” ütles Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret. „Kellel on aga huvi kujutatud pühakute ja kappaltari ajaloo vastu, saab rakenduse abil lugeda ka selgitavaid tekste,” lisas ta.

Multimeediarakendus on puutetundlikul ekraanil võimalik kasutada ka Niguliste muuseumis kohapeal. Nõnda saab külastaja ühteaegu uurida nii reaalset kunstiteost kui ka interaktiivset lahendust. Niguliste muuseumisse peaaltari taha rajatud avalikus restaureerimistöökojas on aga reaalajas võimalik näha altari konserveerimistöid.

Kontseptsioon: Hilkka Hiiop

Tekstid: Merike Kurisoo, Hilkka Hiiop

Kujundus: Villu Plink

Programmeerimine: Wiseman Interactive OÜ

2013. aastal alanud mitmeaastane konserveerimisprojekt „Rode altar lähivaates. Niguliste peaaltari retaabli ajalugu, tehnilised uuringud ja konserveerimine” keskendub Niguliste peaaltari hiliskeskaegse kappaltari restaureerimisele. Kappaltar on üks suurejoonelisemaid ja paremini säilinud hiliskeskaegseid Põhja-Saksa altariretaableid kogu Euroopas. Retaabel telliti 1478. aastal tuntud Lübecki meistri Hermen Rode töökojast, Tallinnasse jõudis see 1481. aastal. Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja piiblitegelast ning mõõtmetelt kuulub see 15. sajandi hansalinnade suurimate hulka.

Uurimisprojek on praeguseks andnud juba mitmesuguseid huvitavaid tulemusi ja toonud kokku eri ametkondade oskusteabe – nii on Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Ennistuskoda Kanuti kõrval uurimistöös osalenud Keskkonnauuringute Keskus ning Maksu- ja Tolliamet.

Projekti koordinaator: Hilkka Hiiop

Projekti töögrupp: Hedi Kard, Merike Kurisoo, Grete Nilp, Kaisa-Piia Pedajas, Tarmo Saaret, Helen Volber

Projekti uurimisgrupp: Hembo Pagi, Riin Rebane, Andres Uueni, Signe Vahur

Kujundaja: Villu Plink

Vt. ka www.nigulistemuuseum.ee

Lisainfo:

Tarmo Saaret

Niguliste muuseumi direktor

tel 5694 4892

tarmo.saaret@ekm.ee

Kunstihariduse osakonna avatud seminarid kõigile huvilistele, eelkõige aga neile, kes kaaluvad kunstiõpetaja magistriõppekavale õppima tulemist.

Seminarid toimuvad Suur-Kloostri 11- 303 kell 15.00-16.30: 

20. märtsil Anneli Porri ja Kunstiteose analüüsi didaktika

11. aprillil Merike Rehepapp ja disainididaktika

25. aprillil Anu Purre ja muuseumipedagoogiline didaktika

23. mail Edna Vahter ja kunstididaktika

11. ja 12. detsembril kell 14.00—16.30 toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kunstihariduse osakonnas avatud seminarid. Külalisprofessor Tomaž Zupančič, külalisdotsent Annely Köster ja külalislektor Anneli Porri peatuvad kunstihariduse sõlmküsimustel ja tutvustavad EKA kunstiõpetaja magistriõppekava. 

Seminaridele ootame kunstihariduse arengutest huvitatud osalejaid, nii värskeid bakalaureuseastme lõpetajaid kui tegevõpetajad ja kunstnikke, kes soovivad oma teadmisi ja oskusi edasi arendada magistriõppes. Mõlemal päeval toimub sama programm, et soovijatel oleks võimalik valida enda tihedas graafikus osalemiseks sobivam päev.

Loengud toimuvad EKA kunstikultuuri teaduskonnas Suur-Kloostri 11, ruumis 303.

14.00—14.45 Anneli Porri „Miks on vaja kunsti vahendada?“
Kaasaegse kunstihariduse tuum on kunsti kui visuaalse keelesüsteemi õpetamine ja toetamine. Väga oluline osa sellest on vaataja ja teose vahel kontakti loomine. Tahan rääkida sellest, mis harilikult jääb märkamatu protsessina teose ja vaataja vahele ning mille väljenduseks on vaataja mõistmine või mittemõistmine. Kas ja kuidas saaks seda kontakti teha sujuvamaks ja rahuldustpakkuvamaks?

14.45—15.30 Prof Tomaž Zupančič „Kunstihariduse ilu“ (inglise keeles)
Püüdmata anda lõplikke vastuseid, arutleme järgmiste küsimuste üle:
• Miks me vajame kunstiharidust?
• Mis on kunstihariduse eesmärk postmodernistlikul ajastul?
• Kuidas on kunstiharidus seotud vähemalt tosina teise teadusega?
• Kuidas kunstiharidus suhtleb visuaalse, sotsiaalse ja kunstimaailmaga?
• Mida kunstiharidus ei peaks olema?
• Milline on männi õietolmu ülesanne kunstihariduses?
• Kuidas me saame arutleda kunstihariduse üle rääkides värvi-ise-raamatutest, United Colors of Benetonist, reklaamist „Edgari kohvik tööab“, Nike’st, Levi’sest, Salman Rushdiest ja paavstist?
• Ja põhiline: miks otsus õppida kunstiharidust on parim otsus, mida võid teha?

15.30—16.15 Annely Köster „Õppimine kunstihariduse osakonnas“.
Kunstiharidus on maailmas viimasel ajal palju muutunud, niisamuti ka kunstiõpetuse ja –õpetajate õpetamine. Eesti Kunstiakadeemia kunstihariduse osakond on viimaste aastate jooksul kujunemas kunstididaktika keskuseks, mis toob kaasaegses õpikeskkonnas kokku teadmised eri valdkondadest seostades need terviklikuks õpikogemuseks. Seminaris tutvume lähemalt õppekavaga, kolmesuunalise (üldharidus, huviharidus, muuseumipedagoogika) praktikaga ja arutleme õppe üksikasjade üle.

16.15—16.30 Ringkäik osakonna ruumides

Avatud seminare toetab haridusteaduse ja õpetajakoolituse edendamise programm Eduko.

Sihtasutus Archimedes annab teada, et ka sel sügisel saavad soovijad kandideerida õpetajakoolituse stipendiumile.

Õpetajakoolituse stipendiumi eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ja tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas. Stipendiumiga soovitakse motiveerida andekaid üliõpilasi õpetajakoolituse erialadele kandideerima ja õpetajakutset omandama.

Stipendiumi sihtrühm

Stipendiumi võivad taotleda Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud ning siin alalise elamisloaga viibivad isikud, kes taotluse esitamise hetkel õpivad Eesti kõrgkoolis õpetajaks või kutseõpetajaks õppekavadel, mis kuuluvad õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagruppi. Sihtrühmaks on ka looverialade üliõpilased, kes osalevad aktiivselt laulu- ja tantsupeo pedagoogilises protsessis. Aastal 2013 eelistatakse loodus-, täppis- ja tehnoloogia õpetajakoolituse õppekavadel õppivaid üliõpilasi ning rahvusvahelises õpirändes osalenud üliõpilasi.

Stipendiumi suurus

Ühe stipendiumi suurus 2013/2014. õppeaastal on 1300 €.

Valikupõhimõtted

Stipendiumi saavad taotleda immatrikuleeritud üliõpilased, kes õpivad nii päevases kui avatud ülikooli õppes. Magistritasemel õppijad saavad stipendiumi taotleda alates esimesest õppeaastast ning bakalaureuse- ja rakenduskõrghariduse tasemel õppijad alates teisest õppeaastast. Hindamisele võetakse taotlused, kus taotleja kaalutud keskmine hinne on vähemalt 3,5. Akadeemilisel puhkusel olevad üliõpilased stipendiumi taotleda ei saa.

Stipendiumide määramisel arvestatakse eelkõige: taotleja õppeedukust ja motiveeritust töötamaks õpetajana ning taotleja kogemust ja panust vastava kutseala arendamisse; looverialade üliõpilaste puhul õppimist õppekaval, mis valmistab ette muusika- ja tantsuspetsialiste, laulu- ja tantsupeo kogemust ning taotleja aktiivset kaasatust laulu- ja tantsupeo pedagoogilisse protsessi.

Taotluste hindamisel antakse lisapunkte järgmistele taotlejatele:

 *   päevases õppevormis õppivad tudengid;
 *   magistriõppe teisel aastal õppivad tudengid;
 *   5-aastase integreeritud õppekava tudengid;
 *   loodus-, täppis- ja tehnoloogia õppekavade tudengid;
 *   esmakordsed taotlejad;
 *   õpirändes osalenud.

Taotlemine

Stipendiumi taotlusvorm tuleb täita sihtasutuse Archimedes kõrghariduse arenduskeskuse mobiilsusbüroo taotlussüsteemis aadressilwww.archimedes.ee/taotlused.
Taotluste esitamise tähtaeg on 4. november 2013.

Lisaks taotlusvormile tuleb esitada akadeemilises üksuses kinnitatud õppeinfosüsteemi väljavõte õppetöö tulemustest koos keskmise hindega (üle positiivsete tulemuste). Magistriõppe esimese aasta üliõpilastel tuleb esitada õppeosakonnas kinnitatud eelmise õppeastme akadeemiline õiend ja kinnitus Eesti kõrgkoolis õppimise kohta, mille on välja andnud kõrgkool.

Vastu võetakse:

 *   paberkandjal esitatud/toodud taotlused, mis jõuavad SA Archimedese Tallinna kontorisse hiljemalt 4. novembri kuupäeva sees;
 *   paberkandjal posti teel esitatud taotlused 4. novembri postitempli kuupäevaga;
 *   digitaalselt allkirjastatud taotlused, mille allkirjastamise kuupäev on hiljemalt 4. november.

Nõuetele mittevastavaid taotlusi ei saadeta nõukogule hindamisele.
Stipendiumi nõukogul on õigus taotleja poolt esitatud andmeid kontrollida ja valeandmete esitamisel taotlus konkursilt kõrvaldada.

Kandideerimise tingimused on avaldatud ka Õpetajakoolituse stipendiumi veebilehel.

Kuna sel aastal on väljaantavate stipendiumide hulk varasemast suurem, julgustame kõiki huvilisi kindlasti kandideerima!

Õpetajakoolituse stipendiumi kontaktisikuks sihtasutuses Archimedes on Kristina Orlova kristina.orlova@archimedes.ee, tel. 699 9397.

Heade soovidega, 
Julia Duh