Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.

Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:

– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/

10. juunil kell 15.00–16.00 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund sisseastujatele. Infotund toimub EKAs kohapeal (ruum A301), aga osaleda on võimalik ka distantsilt, Zoomi kaudu (link SIIN).

Infotunnis räägitakse kunstiteaduse erialal tehtavast ning jagatakse infot õppe ja sisseastumise kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse õppekavajuhilt.  Kohapeal osalejatega vaadatakse lisaks veidi arhitektuuri EKAs ja selle vahetus ümbruses, sh töid TASE ’24 lõputööde näitusel.

Registreeru SIIN.

Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.

Infotundi viib läbi õppekavajuht Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, liisahelena.lumberg@artun.ee.

1. juulil kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala ekstern Gregor Taul doktoritööd „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ („Monumentality Trouble. Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendaja: dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Lolita Jablonskienė (Vilniuse Kunstiakadeemia),
dr Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum)
Oponent: dr Lolita Jablonskienė

Doktoritöö vaatleb avaliku ruumi kunsti temaatikat hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus. Nõukogude Liit pidas oma algusaegadest alates monumentaalkunsti oluliseks osaks nii oma ideoloogilises kihutustöös kui laiemalt ühiskonna moderniseerimisele kaasa aitamises. Mõiste monumentaal-dekoratiivkunst sai üldlevinuks sulaajal kui Nikita Hruštšov taunis Stalini-aegse neoklassitsistliku arhitektuuri liialdusi ja sillutas tee tööstuslikult toodetud kortermajade ehitamisele. Mikrorajoonide mehhaniseeritud rajamise käigus töötasid nõukogude linnaplaneerijad ja arhitektid välja metoodika kunstide sünteesiks uutesse linnaosadesse: tüüpprojektiga korterhooned lõid fooni, mille taustal paistsid silma ainulaadsema arhitektuuriga avalikud hooned. Neid märgilisi hooneid ilmestas kunstide süntees, mis esines monumentaal-dekoratiivkunsti vormis – kasutades selleks nii seinamaali, keraamikat, tekstiili, vitraaži kui metallikunsti.

Monumentaal-dekoratiivkunst kehastas teatud määral riigivõimu autoritaarset positsiooni, olles seotud tippametnikega, kellel oli voli tegelikkust semiotiseerida. Teisalt pakkus monumentaal-dekoratiivkunst võimaluse kunstnikele ka ideoloogilistest sõnumitest distantseeruda ning keskenduda esteetilistele ja arhitektuursetele detailidele. Mitmed sel alal tegutsenud kunstnikud olid seotud kunstivälja kriitilisemate praktikutega ning mõnel kunstnikul õnnestus oma monumentaalteostes edastada otseselt võimukriitilisi sõnumeid. Enamasti aga olid hoopis tellimustega seotud ametnikud need, kellel õnnestus kunst otsestest ideoloogilistest nõudmistest vabastada ja anda kunstnike kasutada monumentaalkunsti laialdased võimalused. Seega on monumental-dekoratiivkunsti puhul tegemist huvipakkuva nähtusega, mille taustal arutleda häguste piiride üle hilisnõukogude ametliku poliitika ning mõnevõrra transgressiivse kunstikultuuri vahel.

Doktoritöös arutleb autor, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst aitas kaasa perioodi spetsiifilise sotsialistliku ruumilise atmosfääri loomisele. Mil määral väljendas see esteetiline nähtus sotsialismi ideaale ja tegelikkust? Milliseid visuaalseid ja ruumilisi püüdlusi kunstnikud sellesse monumentaalsesse tungi investeerisid? Doktoritööst järeldub, et Baltikumi kunstnike kontaktid ülejäänud Nõukogude Liiduga olid tugevamad, kui seni on arvatud. Institutsionaalse tausta avamise kõrval kõneleb väitekiri kunstnike valikutest ja individuaalsetest kohanemispraktikatest nõukogude perioodil. Töö viimane peatükk keskendub kunstiteoste agentsuse küsimusele, mis seondub nende väärtustamise ja säilitamisega. Taul otsib vastuseid küsimustele, millised aspektid on kaasa aidanud nõukogudeaegsete avalike kunstiteoste säilitamisele ja kaitse alla võtmisele, milline on selle pärandi tähendus ja kuidas aitavad need teosed kaasa nõukogude aja mõtestamisele Balti riikides.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Krista Kodres, prof Marek Tamm, prof Eneken Laanes.

Mais ja juunis pakuvad mitmed EKA erialad sisseastujatele konsultatsioone ja infotunde. Suurepärane võimalus sisseastumiseks valmistumiseks ning kõikvõimalike küsimuste küsimiseks otse õppekavajuhtidelt ja praegustelt tudengitelt.

Sisseastumine EKA õppekavadele on juba käimas ning avalduse saad esitada SAISis kuni 27. juunini. Vaata kogu EKA erialade valikut siin ning leia sisseastumiseks vajalik info siit: bakalaureuseõppe vastuvõtt või magistriõppe vastuvõtt.

ARHITEKTUURITEADUSKOND

Arhitektuur ja linnaplaneerimine BA+MA

• K 26.06.2024 kell 13:00–14:00: sisseastumiseksamite infotund. Kogunemine kell 12:45 EKA IV korruse aatriumis A400 (Põhja pst 7). Registreeru SIIN.
• 26.06–28.06.2024: proovieksamid ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN.
  • K 26.06.2024 kell 14:00–19:00 ruumikompositsioon. Ruumis C401/A405.
  • N 27.06.2024 kell 10:00–16:00 linnaehituslik kompositsioon. Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.
  • R 28.06.2024 kell 10:00–16:00 interjööri joonistamine.  Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.

Siserarhitektuur MA (magistriõpe)

• N 6.06.2024 kell 16:00–17:00 sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs kohapeal (ruum C409) ja paralleelselt ka Zoomis. Registreeru SIIN

DISAINITEADUSKOND

Disain ja innovatsioon BA

• N 6.06.2024 kell 13:00-16:00 – Mentorpäev ja konsultatsioonid sisseastujatele. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Moe- aksessuaari- ja tekstiilidisain BA

• 21. ja 28.05. viimased tekstiilidisaini ja aksessuaaridisaini töötoad. Lisainfo SIIN
• T 28.05., E 03.06. ja E 17.06. kl 14–16.30 Aksessuaaridisain eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN
• N 30.05.2024 kl 10.00–13.00 Moedisaini eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN

Tööstus- ja digitootedisain BA

• E 10.06.2024 kell 16:00-17:30 toimub Zoomis tööstus- ja digitootedisaini õppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

Graafika (õppekava Kunst BA)

• E 3.06.2024 kell 11.00–13.00 graafika eriala ja töökoja tutvustus ning konsultatsioonid ja portfoolio tagasiside sisseastujatele. Registreeru SIIN

KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud BA

• E 10.06.2024 kell 15.00 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN

Muinsuskaitse ja konserveerimine MA

• N 06.06.2024 kell 17.00 Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN

Kunstiõpetaja MA

• E 3.06.2024 kunstiõpetaja magistriõppe infotund (EKA & TLÜ ühisõppekava). Registreeru SIIN
  • Kell 15.30 minituur EKAs – TASE näitusest ja igapäevasest õppekeskkonnast
  • Kell 16.00 infotund kohapeal (ruumis D413) ja paralleelselt ka Zoomis. Õppekava juhid Anneli Porri (EKA) ja Helen Arov (TLÜ) tutvustavad õppekava, sisseastumise tingimusi ja vastavad küsimustele.

EELAKADEEMIA

• 25.05. ja 1.06. PORTFOOLIO EELAKADEEMIA. Lisainfo ja registreerimine SIIN.
  • Kursus on pühendatud oma digitaalse loovtööde mapi ehk portfoolio koostamise põhimõtete tutvustamisele ja praktilisele teostusele. Toetame sisseastujat olemasolevate tööde seast valiku tegemisel, nende dokumenteerimise ja tekstide täiendamisega ning kogu krempli vormistamisega veenvaks tervikuks. Kursuse tulemusena valmib kujundatud PDF-portfoolio, mida on võimalik kasutada EKAsse sisseastumiseks.

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides.

31.08 – 06.09.2024 toimuv rahvusvaheline töötuba keskendub dissonantse pärandi ümbermõtestamise juhtumiuuringutele. Loengud, seminarid ja õpitoad toovad kokku eri valdkondade ekspertiisi ja teadmised, et uurida lahendusi, mille eesmärk ei ole dissonantse pärandi eemaldamine, vaid selle asetamine uude, kriitilisse raamistikku. Arutame ümbermõtestamise erinevaid kontseptsioone ja ajalugu ning tegeleme konkreetsete juhtumitega. Juhtumid hõlmavad nii erinevaid kunstilisi sekkumisi kui ka muid ümbermõtestamise võimalusi, alates haridusprogrammidest ja museoloogiast kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni.

Töötoa üheks eesmärgiks on töötada välja edasine praktika keerulise pärandi käsitlemiseks läbi valdkondadevahelise koostöö (loomeuurimus ja mälu-uuringud, pärandi säilitamine ja digiteerimine ning ruumilised sekkumised). Seega omandatakse  uusi teadmisi ja oskusi mitmel erineval tasandil.

Töötoa programm koosneb loengutest, seminaridest, ekskursioonidest ja grupitööst. Iga grupi ülesandeks on töötada välja pärandi ümbermõtestamise projekt, mis keskendub ühele Narva ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonna dissonantset pärandit esindavale juhtumiuuringule.
Töötuba toimub inglise keeles.

Õppejõud: Riin Alatalu, Kirke Kangro, Anu Soojärv, Gregor Taul ja Triinu Väikmeri (Eesti Kunstiakadeemia), Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool), Victoria Donovan (St. Andrews), Oksana Denisenko ja Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool), Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool), Olha Honchar (Territory of Terror Museum, Ukraina).

Lisainfo:
Triinu Väikmeri (triinu.vaikmeri@artun.ee)

On 25 March at 16.00, Associate Professor Richard Wittman (University of California, Santa Barbara) will give a public lecture “Nineteenth-century Historicism and Historic Preservation: An Exceptional Case” in room A403.

Normative historiographies regarding heritage, historicism, architectural preservation, and related fields tend to explain the prevalence of these phenomena in the nineteenth century with reference to a loss of faith in older ahistorical and specifically religious frameworks of temporality. How then do we make sense of the little-known efforts of the pontifical government during this period to protect and restore historic Christian buildings? Do they force us to question our assumptions about where such practices come from? Or do they invite us to rethink our understanding of the nineteenth-century Church?”

Richard Wittman specializes in the cultural history of architecture and town planning in seventeenth-, eighteenth-, and nineteenth-century Europe. Within that framework, themes of interest include: the emergence of modern configurations of space, society, and publicness; the history of architectural theory, criticism, and public discourse; the emergence of the modern public; and the evolution of architectural patronage in changing political contexts; religion, religious architecture, and modernity; nationalism and architecture; critiques of the normative historiography concerning architectural modernity and historicism.

Moderator: Associate Professor Kristina Jõekalda

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!

Text

Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/

“Santa Zukkeri maastikumaalide näitus „Horisont”, 02.02-02.03.2024

Hiiumaal, Kärdla linnas, Nelja Nurga Galeriis, avaneb 2. veebruaril noore kunstniku Santa Zukkeri maastikumaalide ekspositsioon. 

Kunstinäitus „Horisont” toob vaatajani Santa viimase paari aasta loomingu, mis just keskendub inimese ja looduse vahelisele suhtele ning selle kujutamisele läbi müstiliste loodusmaastike.

Santa maastikumaalid on erilised, kuna peale vaadates kujutavad justkui reaalseid stseene looduses, kuid kui lülitada sisse mõtlev vaatamine, siis on tajuda klassikalise maali taandumist minimalistliku abstraktsiooni poole. Maalidel on tunnetada ka eriskummalisi kujundeid ja värvikoosluseid, mida muidu looduses alati ei eksisteeri.

„Horisont” representeerib seda silmaga nähtamatut, kuid tajutavat joont, millega kunstnik enda töödes loominguprotsessi alustab.

„Mulle meeldib idee, et Hiiumaal, mis on ühtlasi üks huvitavama looduse, energeetika ja valgusega paik Eestis, saavad minu maastikumaalid, kõige selle kauni taustal, esitletud,” sõnab kunstnik.

Santa Zukkeri ametlik veeb:
https://santazukker.wixsite.com/website

Näitus on avatud 02.02-02.03.2024

Galerii nimi: Nelja Nurga Galerii
Aadress: Keskväljak 5a, Kärdla, Hiiu County, Estonia
Telefon: 510 9255
kalli@sein.ee
Lahtiolekuajad: R-L 11:00 – 15:00
Avatud kokkuleppel”