Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös korraldatav avatud loengute sari “Rahvusvaheline laeng” alustab uut hooaega. Esimesed esinejad 2019/2020 õppeaastal on Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur, Soome).

16. oktoobril kell 18:00 toimub avatud loeng „Mustarinda tegevused, kogemused ja katsetused“ EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501. 17. oktoobril kell 12:30 järgneb seminar „Vahendite loomine ja jagamine fossiilkütuste järgse tuleviku jaoks“ samuti ruumis A501.

Loengus räägivad kunstnikerühmituse Mustarinda eestvedajate sekka kuuluvad Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta Mustarinda residentuurist, selle eesmärkidest ja tegevustest ning esitlevad oma kogemusi, katsetusi ja lahendusi, mida nad on viimased kümme aastat arendanud. Sealjuures keskendutakse täpsemalt praktilistele küsimustele ja parimatele lahendustele fossiilkütustevaba tegevuseni jõudmiseks.

Loengule järgnevas seminaris ootavad Heikkilä ja Kariranta osalejaid jagama oma mõtteid ja kogemusi jätkusuutlikkuse teemal. „Me tahaksime kuulda teie mõtteid, kuidas peaks ökoloogiast mõtlemine muutuma tervel kunstiväljal ning arutada probleeme, mis seonduvad sellist üleelusuuruste teemade ja probleemidega, mis tekivad, kui rääkida fossiilkütustest loobumist.“ (Seminarile registreerumiseks palun kirjutage mari.laaniste@artun.ee.)

Rühmituse Mustarinda tegevuse keskmes on kaasaegne kunst, valdkondadevahelised uurimused, praktilised katsetused, kommunikatsioon, õpetamine ja ürituste korraldamine. Mustarinda eesmärk on jõuda fossiilkütuste-järgse kultuurini, kombineerides omavahel teadust ja eksperimentaalset kunstitegevust. Mustarinda asub Põhja-Soomes Kainuu maakonnas, Paljakka looduskaitseala ääres. 2020. aastal tähistab Mustarinda oma kümnendat sünnipäeva. Vt www.mustarinda.fi

Vt ka sündmust Facebookis.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

„Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. Sel hooajal astuvad loenguseeria raames üles Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur), Helena Kåberg (Nationalmuseum, Stockholm), Anna Novikov (Greifswaldi ülikool), The White Pube (kunstikriitikud Londonist) ja Christoph Platz (Steirischer Herbst).

Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

25. septembril kell 17.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia aulas raamatu “Kaugelt näeb lähemale. EKA soome-ugri uurimisreisid 1978 – 2012” esitlus. Kauaaegse ekspeditsioonijuhi Kadri Viirese koostatud raamat tutvustab 34 aasta jooksul toimunud EKA üliõpilaste avastusretki soome-ugri rahvaste juurde. Esitlusega kaasneb vestlusring soome-ugri uurimisreiside ning hõimurahvaste tänapäeva teemal.

1978. aastal alustas tollane EKA professor Kaljo Põllu uurimisretkede korraldamist soome-ugri rahvaste juurde eesmärgiga leida ja dokumenteerida hõimurahvaste rahvakunsti kõige laiemas mõttes – nii tarbeesemeid, rõivaid-ehteid kui arhitektuuri. Tudengite erilist tähelepanu pälvisid kaljujoonised, mida kopeeriti Karjalas, Koola poolsaarel ja Valge mere ääres terviklike pannoodena. Kokku on soome-ugri uurimisreiside töös osalenud üle 400 üliõpilase, kellest paljud on täna silmapaistvad kunstnikud, teadlased ja arhitektid.

EKA rektori Mart Kalmu sõnul vormisid soome-ugri ekspeditsioonid tervete põlvkondade kunstnike ja arhitektide teadvust. “Ise läänt ihaledes ei unustatud oma sugulasi, kel elu meist veel hulga kehvem, ja tunti siirast huvi nende traditsioonilise elu vastu. Mõeldes, kuhu kunst tänaseks jõudnud on, pole vähetähtis, et etnograafia kaudu said kunstiüliõpilased kontakti teadustöö metoodikaga. See avardas nende maailmapilti oluliselt,” kirjeldab Kalm aastakümnete vältel tehtud ekspeditsioonide olulisust.

Käesolevasse kogumikku koondatud 34 ekspeditsioonilugu on kirja pandud uurimisreisidel osalenute poolt oma kõige eredamate välitöö kogemuste põhjal. Raamatus on kasutatud rikkalikult pildimaterjali, nii fotosid kui etnograafilisi joonistusi, väljavõtteid uurimisreiside päevikutest ning asualade kaarte. Lisaks leiab kogumikust Andri Ksenofontovi intervjuu Kaljo Põlluga, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Anu Korbi artikli suhtlemisest ja tagasisidest uuritavate kogukondadega, etnograaf Edgar Saare ülevaate ERMis säilitatavast etnograafilisest joonistekogust ning antropoloog Jean-Loup Rousselot analüüsi uurimisreisidest kui kogemusõppest (rite de passage).
Raamatu koostaja Kadri Viires jätkas Kaljo Põllu algatatud uurimisreiside läbi viimist erinevate soome-ugri rahvaste juurde alates 1994. aastast. Oma sissejuhatavas loos annab ta ülevaate uurimisreiside korraldamisega kaasnevatest raskustest ja erilaadsetest vahejuhtumitest ning vahetu välitöökogemuse olulisusest üliõpilastele.

Raamatu esitlusele eelnevat uurimisreiside ja soome-ugri rahvaste teemalist vestlusringi juhatab kunstiteadlane Anneli Porri. Osalevad Fenno-Ugria nõunik Jaak-Prozes, kunstikriitik Andri Ksenofontov ja EKA rektor aastatel 2005-2015 ning praegune Riigikogu liige Signe Kivi.

Lisainfo:
Anna Lindpere
EKA kommunikatsioonijuht
anna.lindpere@artun.ee
56463229

Kadri Viires
Raamatu koostaja, uurimisreiside juht,
kunstnik ja õppejõud
kadri.viires@artun.ee
5140864

16. mail toimub Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) konverents “Mineviku lähivaade. Nüüdiskultuuri ajaloostamine”.

Kuidas kirjeldada midagi, mis alles kestab? Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” selleaastane konverents võtab vaatluse alla töö, mida teeb kirjanduse, kunsti, teatri ja filmi ajaloo kirjutaja, kui ta võtab ette oma kaasaja ajaloostamise. Mis tegurid seda määravad? Kus liigub ajaloo ja kriitika, ajaloo ja tellimuse, ajaloo ja ideoloogia võimalik piir ning vastastikmõju? Kõnelevad teadlased ja praktikud erinevatest kultuurivaldkondadest, teiste seas Epp Annus, Anneli Saro, Andrei Hvostov, Ingrid Ruudi ja Rein Veidemann. Päeva lõpetuseks esitletakse raamatut “Minu lapsepõlvekodu oli Eesti NSV-s. Humanitaarid meenutavad” (koostanud Epp Annus ja Brita Melts, EKSA 2019).

Konverentsi korraldavad Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi eesti kirjandus- ja kultuuriuuringute keskus ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond, Tallinna Ülikooli uuringufond.

Vt ka konverentsi ettekannete lühiteese.

17. mail 2019 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kädi Talvoja oma doktoritööd “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis” (“Severe Style in the Context of Estonian Art History Writing”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10:00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendaja on dr Virve Sarapik.

Doktoritöö eelretsensendid on dr Epp Annus ja dr Anu Allas.

Doktoritöö oponent on dr Epp Annus.

Kädi Talvoja doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anu Allas, prof Krista Kodres, prof Andres Kurg, dr Anneli Randla ja prof Marek Tamm.

Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi professori kandidaat Andres Kure venia legendi loeng “Fantaasia ja prognoos: Nõukogude arhitektuur ja visuaalkultuur ca. 1967”.

Näitus “Oma tuba. Feministi küsimused arhitektuurile”, 26. I–19. V 2019.

Oma tuba ja oma raha – need on naise eneseteostuse kaks vältimatut eeldust, kirjutas Virginia Woolf  juba ligi 90 aastat tagasi. Kuid sellegipoolest näib asjaolu, et ruum võib olla ka feministlik küsimus, Eesti arhitektuurikultuuris siiani täiesti teadvustamata. Ometi on tegemist metodoloogia ja lähenemisega, mis võimaldab tõstatada väga erinevaid küsimusi ja näha meie 20. sajandi arhitektuuriajalugu, tänapäeva praktikat ja ruumikasutuse viise sisseharjunust hoopis teistsuguses valguses. See ongi näituse peamine eesmärk – olla kriitiliseks ja poleemiliseks tööriistaks ning diskussiooni algatamise vahendiks, mitte valmis uurimistulemuste esitlemise ja lõplike hinnangute andmise kohaks. Pakkuda teeotsi võimalikele edasistele uurimustele ja arutada selle üle, millistelt positsioonidelt arhitektuuri üle reflekteerimine lähtuda võiks. Näitus viskab õhku üheksa küsimust, mis puudutavad nii arhitektuurihariduse eripärasid kui Eesti arhitektuurikaanoni kujunemise mehhanisme, nii naisarhitektide loominguga seotud stereotüüpe ja klišeelikke eelarvamusi kui autorlust ja rollijaotust, nii avalikku linnaruumi ja elamutesse sissekirjutatud rolliootusi kui ruumilist võrdõiguslikkust ja marginaalsete kasutajate vajadusi. Intervjuudes jagavad oma kogemusi ja seisukohti neil teemadel ka praktiseerivad arhitektid eri põlvkondadest.

Näituse kuraator on Ingrid Ruudi. Erikülalistena osalevad Flo Kasearu; Laura Linsi ja Roland Reemaa. Kuraatorit abistasid Jarmo Kauge; Tiiu Parbus (1930. aastad). Näituse ruumiline kujundaja on Katrin Koov, graafiline kujundaja Laura Pappa.

Projektid ja fotod: Arhitektibüroo Helmi Sakkov, Arhitektibüroo J. Okas & M. Lõoke, Arhitektibüroo Mai Šein, Arhitektuuribüroo Eek & Mutso, B210, Celander projekt, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tervishoiumuuseum, Inphysica Technology, Kaos arhitektid, Kavakava, Kino maastikuarhitektid, Rahvusarhiiv, Salto AB, Tallinna 21. Kooli arhiiv, Tallinna Linnaplaneerimisameti arhiiv, Tallinna Tehnikaülikooli muuseum; Reio Avaste, Inke-Brett Eek, Kaido Haagen, Mari Hunt, Krista Karu, Karli Luik, Arne Maasik, Oliver Moosus, Hanna-Liisa Mõtus, Kersti Nigols, Jüri Okas, Toomas Paaver, Brit Pavelson ja Koit Randmäe, Triin Pitsi, Giuseppe Provenzano, Irina Raud, Sten Roosvald, Tõnis Saadoja, Sigrid Saarep, Martin Siplane, Nele Šverns, Andres Tarto, Karri Tiigisoon, Maris Tomba, Leena Torim, Liis Treimann, Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Paco Ulman, Anna-Liisa Unt, Tiit Veermäe, Jeff Vernaus, Pelle-Sten Viiburg, Liisi Vähi.

Film: Reio Avaste
Tõlked: Refiner, Ingrid Ruudi
Keeletoimetaja: Mari Klein
Näituse ehitus: bart OÜ

Korraldajate tänu: Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseum; Andra Aaloe, Aet Ader, Yoko Alender, Margit Argus, Margit Aule, Karin Bachmann, Lilian Hansar, Karen Jagodin, Loit Jõekalda, Anneli Jüristo, Katrin Kivimaa, Katrin Koov, Ingrid Kormašov, Anu Kotli, Henry Kuningas, Anne Lass, Pille Lausmäe, Leelo Laurits, Carl-Dag Lige, Ivo Lill, Kaia Loog, Margit Mutso, Sandra Mälk, Kaja Pae, Sille Pihlak, Kairi Rand, Irina Raud, Tõnis Saadoja, Helmi Sakkov, Anu Tammemägi, Siiri Vallner, Heili Volberg, Mariann Raisma; Naisteleht.

Näituse korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Lincona ja Vivarec.

Näituse kuraatorituurid toimuvad pühapäeval, 10. veebruaril kell 14.00 ja pühapäeval, 12. mail kell 14.00.
Venekeelsed ekskursioonid näitusel toimuvad laupäeval, 2. märtsil kl 14.00 ja laupäeval, 13. aprillil kl 14.00.

Reedel, 8. märtsil kl 17.00 toimub näitusel vestlusõhtu kunstnik Flo Kasearuga, küsib Maarin Ektermann.

Klassikud
Anu Rank-Soans
28.09.2018-31.03.2019

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi klassikute sari on jõudnud 19. näituseni, mis tutvustab disaineri ja kunstniku Anu Rank-Soansi loomingut. Esmakordselt eksponeeritakse tema mahukat tööstuskeraamikapärandit ja unikaalloomingut nii suures ulatuses, analüüsides ja avades nende maailmade erinevusi ja kokkupuutepunkte alates 1960. aastatest.

Anu Rank-Soans on keraamik, kes töötas pea terve elu tööstuses massitoodangut kujundades. Paralleelselt funktsionaalsete tarbevormide kujundamisega on ta loonud ka keraamilisi skulptuure, poppi, prügikunsti, monumentaalkunsti ja installatsioone.

Anu Rank-Soans lõpetas ERKI keraamika eriala cum laude 1967. aastal ning siirdus tööle Tallinna Ehituskeraamika Tehase Siimusti tsehhi Jõgeval. Seejärel jäigi ta aastakümneteks tööstusesse, töötades Pärnu Ehitusmaterjalide Tehases ja pärast taas Tallinna Ehituskeraamika Tehases. Rank-Soansi kujundatud tarbekeraamika on rikastanud siinset argikeskkonda juba pool sajandit, kuid mõjub siiani värskelt. Ta tõi masstootmisesse uudse vormi ja hea proportsiooniga tarbeesemeid, kujundades enamasti dekoorita, ebahariliku siluetiga nõusid ja omavahel komplekteeritavaid tootesarju. Mitmes sarjas rakendas ta moodulsüsteemi, mis lubas vorme omavahel kombineerida, muutes nad samaaegselt dekoratiivseks ja mitmeotstarbeliseks.

Samal ajal osales Rank-Soans näitusel unikaalloominguga. Kunstnikuna on ta savisse suhtunud suure lugupidamisega ning katsetanud erinevaid savi töötlemise tehnoloogiaid. Mitme oma teosega on ta avardanud moodsa keraamika olemust ja tõstnud tarbekunsti potentsiaali kaasa rääkida olulistel, ka kriitilistel teemadel.

Näitusega kaasnevad publiku- ja haridusprogrammid, täpsem info peagi muuseumi kodulehel.

Näitusega kaasneb eesti- ja ingliskeelne kataloog, mille koostaja on Karin Vicente, fotograaf Madis Kurss, graafiline disain Stuudio Stuudio.

Näituse kuraator on Karin Vicente (EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut), näituse kujundasid Karli Luik, Johan Tali ja Maria Helena Luiga arhitektuuribüroost Molumba, graafilise kujunduse tegi Stuudio Stuudio.

Näituse meeskond: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Kristi Paap, Toomas Übner, Sandra Sirp, Helen Adamson, Dagmar Siida, Hille Saluäär (Antenna Translations OÜ), Refiner OÜ.

Näituse toimumist ja kataloogi ilmumist toetavad Eesti Kultuurkapital ja AS Silikaat.

Näituse avamine toimub neljapäeval, 27. septembril kell 17.00.

Näitus jääb avatuks 31. märtsini 2019.

Näitustesari Klassikud toimub ETDM-is 2000. aastast eesmärgiga esitleda ja tutvustada pikka aega tegusenud Eesti kunstnikke ja disinereid, kelle looming on olnud püsivalt kõnekas ja silmapaistev.

Täname: Eesti Kunstnike Liit, Pärnu Muuseum, Eesti Filmiarhiiv, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut, Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut, Tõnis Milling, erakogude omanikud.

Lisainfo:

Karin Vicente
karin.vicente@artun.ee
5393 1344

Ketli Tiitsar
ketli@etdm.ee
627 4602, 552 8904

25. mail 2018 kl 16.30 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104) järjekorras kolmas seminar sarjast “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane PhD Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool).

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid:

Annus, Epp (2018). Introduction. Colonialism in camouflage. – Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands. London and New York: Routledge, 1–22.

Annus, Epp (2017). Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad. – Methis. Studia humaniora Estonica, 20, 4−26.

Registreerumine ja tekstid siin.

Sarjast

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminaride seeria soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris, peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool); teine seminar „Kirjandusajaloo perspektiiv” toimus 2017 märtsis, peaesinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).

Seminaride seeria toimub prof. Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof. Virve Sarapik ning doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kädi Talvoja.

Käesoleval õppeaastal möödub 25. aastat kui Eesti Kunstiakadeemia juurde loodi Kunstiteaduse instituut, praeguse nimega Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut.

Seda sündmust tähistame seminariga “25 aastat kunstiteaduse õpetamist Eesti Kunstiakadeemias. Kuhu edasi?”

Seminar toimub 9. märtsil 2018 Suur-Kloostri 11, ruumis nr 103. REGISTREERIMINE.

Päevakava
15.00 Milline on hea KVI? Instituudi juhatajate aruteluring
16.30 Krista Kodres “Piirenihutav eneseloome. Märkmeid eesti kunstiteaduse lähiminevikust”
17.00 Linda Kaljundi “KTI/KVI 25: Huvide haakumisi ja põimumisi ajaloo(laste) vaatenurgast”
17.30 KTI vilistlaste aruteluring

Olete oodatud!