AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur
26.02.2018
Avatud loeng seminaride sarjast Sfäärid. Madli Ehasalu “Ajutine ja kohaspetsiifiline ruumilisus: korterinäituse formaat”
Graafika
Esmaspäeval, 26. veebruaril kell 17 toimub Madli Ehasalu avatud loeng “Ajutine ja kohaspetsiifiline ruumilisus: korterinäituse formaat”.
Kvartirnye vystavki teisisõnu korteri väljapanekud on nõukogude mitteametliku kunstiloo lahutamatu osa. Loeng annab ülevaate korterinäituste ajaloost ja küsib, mis rolli mängivad selles ruumitüübis koosolemise ja ühise mõtteruumi mõisted. Nii ruumipoeetika, suhestuv esteetika kui seminari tüüpi kohtumised on kannustanud paljusid omaalgatuslikke ruumihõivamisi. Vaatame, kuidas need ruumiloogikad on arenenud ja milliseid valikuid on tehtud, mis võimalused on nendes ruumides kohaspetsiifiliste teoste loomiseks ja kureerimispraktikateks. Küsime mis ühendab kaasaegset kunsti ja igapäevaesteetikat?
Madli Ehasalu (s 1988) on kuraator ja loometöötaja, ajakirja-kunstiprojekti Uus Materjal toimetaja ning nomaadse korterigalerii Galerii Mihhail asutaja. Praegu keskendub ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse koolituuride projekti elluviimisele. Madli Ehasalu on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes semiootika eriala ja täiendanud ennast Helsingi Ülikooli kunstiteaduskonnas. Tal on valmimas magistritöö korterinäituste praktikatest ja samalaadsetest iseorganiseeruvatest kunstiruumidest nüüdisaja kultuuris (EKA 2018). Madli Ehasalu on osalenud Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse rahvusvahelises galeristide praktikaprogrammis.
EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 kevadsemestri Seminari sari alapealkirjaga „Sfäärid“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.
Olete oodatud!
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Avatud loeng seminaride sarjast Sfäärid. Madli Ehasalu “Ajutine ja kohaspetsiifiline ruumilisus: korterinäituse formaat”
Esmaspäev 26 veebruar, 2018
Graafika
Esmaspäeval, 26. veebruaril kell 17 toimub Madli Ehasalu avatud loeng “Ajutine ja kohaspetsiifiline ruumilisus: korterinäituse formaat”.
Kvartirnye vystavki teisisõnu korteri väljapanekud on nõukogude mitteametliku kunstiloo lahutamatu osa. Loeng annab ülevaate korterinäituste ajaloost ja küsib, mis rolli mängivad selles ruumitüübis koosolemise ja ühise mõtteruumi mõisted. Nii ruumipoeetika, suhestuv esteetika kui seminari tüüpi kohtumised on kannustanud paljusid omaalgatuslikke ruumihõivamisi. Vaatame, kuidas need ruumiloogikad on arenenud ja milliseid valikuid on tehtud, mis võimalused on nendes ruumides kohaspetsiifiliste teoste loomiseks ja kureerimispraktikateks. Küsime mis ühendab kaasaegset kunsti ja igapäevaesteetikat?
Madli Ehasalu (s 1988) on kuraator ja loometöötaja, ajakirja-kunstiprojekti Uus Materjal toimetaja ning nomaadse korterigalerii Galerii Mihhail asutaja. Praegu keskendub ta Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse koolituuride projekti elluviimisele. Madli Ehasalu on lõpetanud Tartu Ülikooli bakalaureuseõppes semiootika eriala ja täiendanud ennast Helsingi Ülikooli kunstiteaduskonnas. Tal on valmimas magistritöö korterinäituste praktikatest ja samalaadsetest iseorganiseeruvatest kunstiruumidest nüüdisaja kultuuris (EKA 2018). Madli Ehasalu on osalenud Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse rahvusvahelises galeristide praktikaprogrammis.
EKA vabade kunstide teaduskonna 2017/2018 kevadsemestri Seminari sari alapealkirjaga „Sfäärid“ hõlmab kümmekond loengut ja kunstnikuvestlust erinevatest valdkondadest, mis toimuvad peamiselt esmaspäeviti algusega kell 16.00. Seminari sari on vabaaine, mis annab 3 ainepunkti. Registreerimine toimub kohapeal.
Olete oodatud!
Postitas Mart Vainre — Püsilink
17.03.2018
AVASTA EKA: Kuraatori sekkumised ruumilisse korda (kunstiteadus ja visuaalkultuur)
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
AVASTA EKA programmi raames korraldab EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut töötuba “Kuraatori sekkumised ruumilisse korda”.
Millal? 17.03.2018, kell 12.00-13.00
Kus? Suur-Kloostri 11, ruum S-104
Mis? Näituste ruumiline keskkond mõjub teostele oma totaalsuses ning ideoloogiates, muutes selliselt kunstiteoste tähendust. Kureerimise lähteülesannete hulka kuulub kohaspetsiifika teadvustamine näituseruumis ja sellega suhestumine, seda nii valges kuubis kui ka selle välises keskkonnas. Selginevad mõisted kuraator, valge kuup ja institutsioonikriitika ning vaatleme millised on kuraatori tööülesanded ja kuidas erinevad ruumid loovad tähendusvälja. Osalejad saavad grupitööna koostada keskkonda kaasava näituse idee, mis toetub tehtele: koht + teema = kuraatoripositsioon.
Juhendab Madli Ehasalu.
Registreeru SIIN
Tutvu AVASTA EKA programmiga SIIN
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
AVASTA EKA: Kuraatori sekkumised ruumilisse korda (kunstiteadus ja visuaalkultuur)
Laupäev 17 märts, 2018
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
AVASTA EKA programmi raames korraldab EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut töötuba “Kuraatori sekkumised ruumilisse korda”.
Millal? 17.03.2018, kell 12.00-13.00
Kus? Suur-Kloostri 11, ruum S-104
Mis? Näituste ruumiline keskkond mõjub teostele oma totaalsuses ning ideoloogiates, muutes selliselt kunstiteoste tähendust. Kureerimise lähteülesannete hulka kuulub kohaspetsiifika teadvustamine näituseruumis ja sellega suhestumine, seda nii valges kuubis kui ka selle välises keskkonnas. Selginevad mõisted kuraator, valge kuup ja institutsioonikriitika ning vaatleme millised on kuraatori tööülesanded ja kuidas erinevad ruumid loovad tähendusvälja. Osalejad saavad grupitööna koostada keskkonda kaasava näituse idee, mis toetub tehtele: koht + teema = kuraatoripositsioon.
Juhendab Madli Ehasalu.
Registreeru SIIN
Tutvu AVASTA EKA programmiga SIIN
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
07.12.2017 — 08.12.2017
Feministlik kuraator Martha Kirszenbaum neljapäeval loengusarjas “Rahvusvaheline laeng”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut kutsuvad:
Loenguseeria “Rahvusvaheline laeng” 2017/2018 õppeaastal
Martha Kirszenbaum (Los Angeles/Pariis)
07.12 kell 18 loeng Teaduste Akadeemia saalis
08.12 kell 10 seminar KVIs
Tunnustatud kuraator Martha Kirszenbaum (Los Angeles/Pariis) tutvustab Tallinnas oma viimase aja kureerimisprojekte: Los Angelese tööstuspiirkonnas asunud projektiruumi Fahrenheit, räägib feministlikust kureerimisest seoses näitusega “Seven Sisters” Varssavis eelmisel suvel, kuhu ta kutsus esinema kuus naiskunstnikku ning tööst Araabia kunstnikega näituse “I Hear You Laughing” raames, mille kureeris koostöös Myriam Ben Salahiga Stavangeri Kunsthalles Norras.
Martha Kirszenbaum töötas pikalt Los Angelese näitusepinna ja residentuurprogrammiga Fahrenheit. Varasemalt on ta töötanud MoMA meediaosakonnas, Pariisis Georges Pompidou muuseumis ja New Yorgi New Museumis. Ta on teinud projekte koostöös Varssavi kaasaegse kunsti muuseumi, Viini Belvedere Museum/21er Hausi, Marrakechi biennaali, Palais de Tokyo ja Kunsthalle Mulhouse’iga. Kirszenbaum kirjutab väljaannetele Flash Art, CURA, Kaleidoscope ja Mousse ning on viinud läbi seminare kureerimisest Pariisi ülikoolides Parsons ja Université Paris VIII.
Loengule järgneb seminar 08.12 kell 10.15 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminari registreerumiseks ja lugemismaterjali saamiseks kirjutage palun karin.vicente@artun.ee
Kõik loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.
Loenguseeria raames tulevad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. Sarjaga tähistatakse kuraatori õppesuuna avamist KVI magistrantuuris. Loenguseeria raames esinevad 2017. ja 2018. aastal kuraator Vincent Honoré (09.11.2017) kuraator Vasif Kortun (23.11.2017), kuraator Martha Kirszenbaum (detsember), documenta14 kuraator Dieter Roelstraete (jaanuar), luuletaja ja kunstikriitik Quinn Latimer (veebruar), kuraator Lumi Tan (märts), kunstikriitik Andrew Berardini (aprill), feministlik kuraator Maura Reilly (mai), kuraator ja kriitik Antonia Alampi (mai).
Üritust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Baltic-American Freedom Foundation, Eesti Teaduste Akadeemia
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Feministlik kuraator Martha Kirszenbaum neljapäeval loengusarjas “Rahvusvaheline laeng”
Neljapäev 07 detsember, 2017 — Reede 08 detsember, 2017
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut kutsuvad:
Loenguseeria “Rahvusvaheline laeng” 2017/2018 õppeaastal
Martha Kirszenbaum (Los Angeles/Pariis)
07.12 kell 18 loeng Teaduste Akadeemia saalis
08.12 kell 10 seminar KVIs
Tunnustatud kuraator Martha Kirszenbaum (Los Angeles/Pariis) tutvustab Tallinnas oma viimase aja kureerimisprojekte: Los Angelese tööstuspiirkonnas asunud projektiruumi Fahrenheit, räägib feministlikust kureerimisest seoses näitusega “Seven Sisters” Varssavis eelmisel suvel, kuhu ta kutsus esinema kuus naiskunstnikku ning tööst Araabia kunstnikega näituse “I Hear You Laughing” raames, mille kureeris koostöös Myriam Ben Salahiga Stavangeri Kunsthalles Norras.
Martha Kirszenbaum töötas pikalt Los Angelese näitusepinna ja residentuurprogrammiga Fahrenheit. Varasemalt on ta töötanud MoMA meediaosakonnas, Pariisis Georges Pompidou muuseumis ja New Yorgi New Museumis. Ta on teinud projekte koostöös Varssavi kaasaegse kunsti muuseumi, Viini Belvedere Museum/21er Hausi, Marrakechi biennaali, Palais de Tokyo ja Kunsthalle Mulhouse’iga. Kirszenbaum kirjutab väljaannetele Flash Art, CURA, Kaleidoscope ja Mousse ning on viinud läbi seminare kureerimisest Pariisi ülikoolides Parsons ja Université Paris VIII.
Loengule järgneb seminar 08.12 kell 10.15 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminari registreerumiseks ja lugemismaterjali saamiseks kirjutage palun karin.vicente@artun.ee
Kõik loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.
Loenguseeria raames tulevad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. Sarjaga tähistatakse kuraatori õppesuuna avamist KVI magistrantuuris. Loenguseeria raames esinevad 2017. ja 2018. aastal kuraator Vincent Honoré (09.11.2017) kuraator Vasif Kortun (23.11.2017), kuraator Martha Kirszenbaum (detsember), documenta14 kuraator Dieter Roelstraete (jaanuar), luuletaja ja kunstikriitik Quinn Latimer (veebruar), kuraator Lumi Tan (märts), kunstikriitik Andrew Berardini (aprill), feministlik kuraator Maura Reilly (mai), kuraator ja kriitik Antonia Alampi (mai).
Üritust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Baltic-American Freedom Foundation, Eesti Teaduste Akadeemia
Postitas Mart Vainre — Püsilink
17.02.2017 — 18.02.2017
(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi, II seminar
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
„(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi” II seminar
Ettekanne: professor Tiina Kirss „Kirjandusajaloo perspektiiv”
Jätkame seminarisarjaga „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).
Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104)
Sarjast
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris. Peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool).
Kirjandusajaloo perspektiiv
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid:
1. Rita Felski, „Context Stinks!” – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 573–591
2. Martin Jay, Historical Explanation and the Event: Reflections on the Limits of Contextualization. – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 557–571.
3. Cornelius Hasselblatt, Eesti kirjanduse ajalugu. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016, lk 21–48; 334–347.
4. Denis Hollier (ed), A New History of French Literature. Harvard University press, 1994, pp. xix–xxv; 627–661 ja/või 761–789.
Registreerumine ja tekstid siin.
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik ning doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kädi Talvoja.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi, II seminar
Reede 17 veebruar, 2017 — Laupäev 18 veebruar, 2017
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
„(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi” II seminar
Ettekanne: professor Tiina Kirss „Kirjandusajaloo perspektiiv”
Jätkame seminarisarjaga „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).
Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104)
Sarjast
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris. Peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool).
Kirjandusajaloo perspektiiv
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid:
1. Rita Felski, „Context Stinks!” – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 573–591
2. Martin Jay, Historical Explanation and the Event: Reflections on the Limits of Contextualization. – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 557–571.
3. Cornelius Hasselblatt, Eesti kirjanduse ajalugu. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016, lk 21–48; 334–347.
4. Denis Hollier (ed), A New History of French Literature. Harvard University press, 1994, pp. xix–xxv; 627–661 ja/või 761–789.
Registreerumine ja tekstid siin.
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik ning doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kädi Talvoja.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
21.02.2017
Nora Sternfeldi avatud loeng “Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kutsume teid Aalto ülikooli professori Nora Sternfeldi avalikule loengule teisipäeval 21.veebruaril kell 18.30 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruum 103).
“Mõtteid koos õppimisest. Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”
Kuidas õppida midagi, mida veel ei eksisteeri? Üheltpoolt kõlab see küsimus paradoksaalselt, kuid teisalt kas see polegi just see, millega radikaalne haridus tegeleb? Õppimine kui poliitiline ja emantsipeeriv praktika on alati liikumine teistsuguste võimalikkuste suunas: õppida mõistma ühiskondlikke suhteid, et neid muuta; mõista neid moel, mis oleks mõeldav vaid mingis teises maailmas. Ja võibolla tuua seeläbi muutusi siinsesse… Et selline enese muutmine on kollektiivne tegevus, saabki seda õppida vaid koos tegutsedes. Loengus võetakse vaatluse alla Viinis tegutseva kunsti, hariduse ja kriitilise teadmisteloome keskus trafo.K tegevus. Arutleme koos õppimisel tekkivate kokkupuute punktide ning vahepealse ruumi strategiate üle.
Nora Sternfeld on Aalto ülikooli kureerimise ja kunsti vahendamise professor. Ta on üks Viini Rakeduskunsti Kooli magistriprogrammi /ecm – Näituse teooria ja praktika asutajatest ning Viinis tegutseva kunsti hariduse ja kriitilise teadmiseloome keskuse trafo.K üks kaasasutajatest. Sternfeld on Londonis tegutseva teadust ning haridust toetava platvormi .freetought liige, ta oli 2016 a. Bergeni Assamblee üks loomingulistest juhtidest.
Loeng toimub koostöös Aalto Ülikooli kuraatoriõppe programmiga CuMMA (https://cummastudies.
Postitas Karin Vicente — Püsilink
Nora Sternfeldi avatud loeng “Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”
Teisipäev 21 veebruar, 2017
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kutsume teid Aalto ülikooli professori Nora Sternfeldi avalikule loengule teisipäeval 21.veebruaril kell 18.30 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruum 103).
“Mõtteid koos õppimisest. Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”
Kuidas õppida midagi, mida veel ei eksisteeri? Üheltpoolt kõlab see küsimus paradoksaalselt, kuid teisalt kas see polegi just see, millega radikaalne haridus tegeleb? Õppimine kui poliitiline ja emantsipeeriv praktika on alati liikumine teistsuguste võimalikkuste suunas: õppida mõistma ühiskondlikke suhteid, et neid muuta; mõista neid moel, mis oleks mõeldav vaid mingis teises maailmas. Ja võibolla tuua seeläbi muutusi siinsesse… Et selline enese muutmine on kollektiivne tegevus, saabki seda õppida vaid koos tegutsedes. Loengus võetakse vaatluse alla Viinis tegutseva kunsti, hariduse ja kriitilise teadmisteloome keskus trafo.K tegevus. Arutleme koos õppimisel tekkivate kokkupuute punktide ning vahepealse ruumi strategiate üle.
Nora Sternfeld on Aalto ülikooli kureerimise ja kunsti vahendamise professor. Ta on üks Viini Rakeduskunsti Kooli magistriprogrammi /ecm – Näituse teooria ja praktika asutajatest ning Viinis tegutseva kunsti hariduse ja kriitilise teadmiseloome keskuse trafo.K üks kaasasutajatest. Sternfeld on Londonis tegutseva teadust ning haridust toetava platvormi .freetought liige, ta oli 2016 a. Bergeni Assamblee üks loomingulistest juhtidest.
Loeng toimub koostöös Aalto Ülikooli kuraatoriõppe programmiga CuMMA (https://cummastudies.
Postitas Karin Vicente — Püsilink
27.10.2016 — 29.10.2016
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
Neljapäev 27 oktoober, 2016 — Laupäev 29 oktoober, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
14.07.2016
Ilmus “Eesti kunsti ajalugu” 6. köite II osa
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Homme, 14. juulil kell 18.00 esitlevad Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurilehe AS järjekordset „Eesti kunsti ajaloo“ köidet. Tegu on teise osaga nõukogude perioodi uurivast köitest (esimene osa ilmus 2013), mis hõlmab ajavahemikku 1960. aastate lõpust kuni taasiseseisvumiseni.
Ligi 500-leheküljelises rikkalikult illustreeritud raamatus käsitletakse Eesti NSV kunstipoliitikat ja kunstielu, kunsti-, tarbekunsti, disaini, ja arhitektuuri esteetilisi suundumusi ning väljapaistvaid autoreid, aga ka erinevate esteetiliste arusaamade pinnal tekkinud dialooge ja vastasseise. Olulise osa köitest moodustavad visuaalkultuuri valdkondi analüüsivad artiklid – fotograafiast, harrastuskunstist ja rahvakunstist. „Eesti kunsti ajaloo“ 6/II köite lõpetavad analüüsid valdkondadest, mis suuresti defineerisid nii kunsti kui ka pärandit – artiklid kunstiajalooteaduse enda ning muinsuskaitse arengutest.
„Eesti kunsti ajaloo“ autorkonda kuuluvad Jaak Kangilaski, Sirje Helme, Juta Kivimäe, Anu Allas, Gregor Taul, Karin Nugis, Krista Kodres, Kai Lobjakas, Andres, Kurg, Peeter Linnap, Mari Vallikivi, Anu Kannike ja Virve Sarapik. Köite koostaja on Jaak Kangilaski, kujundaja Andres Tali ning toimetaja Eneken Helme. „Eesti kunsti ajaloo“ valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Esitlus toimub 14. juulil kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi fuajees.
Lisainfo:
Krista Kodres
„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja
Krista.kodres@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Ilmus “Eesti kunsti ajalugu” 6. köite II osa
Neljapäev 14 juuli, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Homme, 14. juulil kell 18.00 esitlevad Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurilehe AS järjekordset „Eesti kunsti ajaloo“ köidet. Tegu on teise osaga nõukogude perioodi uurivast köitest (esimene osa ilmus 2013), mis hõlmab ajavahemikku 1960. aastate lõpust kuni taasiseseisvumiseni.
Ligi 500-leheküljelises rikkalikult illustreeritud raamatus käsitletakse Eesti NSV kunstipoliitikat ja kunstielu, kunsti-, tarbekunsti, disaini, ja arhitektuuri esteetilisi suundumusi ning väljapaistvaid autoreid, aga ka erinevate esteetiliste arusaamade pinnal tekkinud dialooge ja vastasseise. Olulise osa köitest moodustavad visuaalkultuuri valdkondi analüüsivad artiklid – fotograafiast, harrastuskunstist ja rahvakunstist. „Eesti kunsti ajaloo“ 6/II köite lõpetavad analüüsid valdkondadest, mis suuresti defineerisid nii kunsti kui ka pärandit – artiklid kunstiajalooteaduse enda ning muinsuskaitse arengutest.
„Eesti kunsti ajaloo“ autorkonda kuuluvad Jaak Kangilaski, Sirje Helme, Juta Kivimäe, Anu Allas, Gregor Taul, Karin Nugis, Krista Kodres, Kai Lobjakas, Andres, Kurg, Peeter Linnap, Mari Vallikivi, Anu Kannike ja Virve Sarapik. Köite koostaja on Jaak Kangilaski, kujundaja Andres Tali ning toimetaja Eneken Helme. „Eesti kunsti ajaloo“ valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Esitlus toimub 14. juulil kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi fuajees.
Lisainfo:
Krista Kodres
„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja
Krista.kodres@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
20.04.2016
Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
K 20. aprill kell 18.00 Arhitektuurikeskuses (Põhja pst 27a)
Dorothea von Hantlemann on tunnustatud rahvusvaheline kunstiajaloolane ja kuraator, kes on uurinud näituse kui fenomeni teket. Oma loengus keskendubki ta küsimusele, kuidas said näitustest moodsa aja rituaalid ja mida räägivad näitused meile oma kaasaja kohta. Loeng toimub inglise keeles.
N 21.04 kell 10.00 peab Hantelmann seminari EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminarile on vajalik eelregistreerimine kirjutades karin.nugis@artun.ee. Seejärel saadetakse ka seminari lugemismaterjalid.
Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“
Londoni Tate galerii turbiini saal kirjeldab meile Lääne ühiskonna olukorda aastal 2015 sarnaselt nagu Kristallpalee peegeldas 19. sajandi produktivismi või nagu omal ajal wunderkammerite populaarsus tarbimiskultuuri kasvu. Kunstiinstitutsioonid peegeldavad oma ajastu ühiskondliku ja majanduslikku seisu. Näiteks võime 19. ja 20. sajandi galeriides maalide vahel oleva tühja seinapinna kasvu abil kirjeldada laiemalt individualismi arengut ühiskonnas. Me võime järgida varase turumajanduse muutumist tarbimisühiskonnaks parallelselt 19. sajandi muuseumite muutumisega valgeks kuubiks. Nüüdisaegset elamusühiskonda võib analüüsida tuginedes valge kuubi transformatsioonile ajaliselt määratud eksperimentaalseks ruumiks. Kunstiinstitutsioonid on sügavalt põimunud konkreetse ajastu väärtustega ning nad peavad olema pidevas transformatsioonis, et kohaneda ning säilitada oma positsioon sellisena, nagu ta on alati olnud – kaasaegse rituaalina. Analüüsides ruume kus kunsti on eksponeeritud teatud muutuste jadana 16. sajandist tänapäevani võime väita, et käesoleval ajajärgul toimuvad muutused nõuavad näituse järel uut tüüpi rituaali.
Dorothea von Hantelmann oli Kasseli Kunstiakadeemia/Ülikooli documenta professor, ta luges documenta ajalugu ja tähendust analüüsivaid kursuseid ning pani aluse documenta uurimisinstituudile. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on kaasaegne kunst ja kunstiteooria ning näituste ajalugu ja -teooria. Hantelmann kirjutab parajasti raamatut, mis käsitleb näitusi kui rituaalseid ruume, kus praktiseeritakse ja kus peegelduvad moodsa, liberaalse, turumajandusele tugineva ühiskonna fundamentaalsed väärtused. Hantelmanni sulest on ilmunud raamat „How to Do Things with Art“ (JRP|Ringier, 2010), mis kirjeldab kaasaegse kunsti performatiivsust.
Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“
Kolmapäev 20 aprill, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
K 20. aprill kell 18.00 Arhitektuurikeskuses (Põhja pst 27a)
Dorothea von Hantlemann on tunnustatud rahvusvaheline kunstiajaloolane ja kuraator, kes on uurinud näituse kui fenomeni teket. Oma loengus keskendubki ta küsimusele, kuidas said näitustest moodsa aja rituaalid ja mida räägivad näitused meile oma kaasaja kohta. Loeng toimub inglise keeles.
N 21.04 kell 10.00 peab Hantelmann seminari EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminarile on vajalik eelregistreerimine kirjutades karin.nugis@artun.ee. Seejärel saadetakse ka seminari lugemismaterjalid.
Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“
Londoni Tate galerii turbiini saal kirjeldab meile Lääne ühiskonna olukorda aastal 2015 sarnaselt nagu Kristallpalee peegeldas 19. sajandi produktivismi või nagu omal ajal wunderkammerite populaarsus tarbimiskultuuri kasvu. Kunstiinstitutsioonid peegeldavad oma ajastu ühiskondliku ja majanduslikku seisu. Näiteks võime 19. ja 20. sajandi galeriides maalide vahel oleva tühja seinapinna kasvu abil kirjeldada laiemalt individualismi arengut ühiskonnas. Me võime järgida varase turumajanduse muutumist tarbimisühiskonnaks parallelselt 19. sajandi muuseumite muutumisega valgeks kuubiks. Nüüdisaegset elamusühiskonda võib analüüsida tuginedes valge kuubi transformatsioonile ajaliselt määratud eksperimentaalseks ruumiks. Kunstiinstitutsioonid on sügavalt põimunud konkreetse ajastu väärtustega ning nad peavad olema pidevas transformatsioonis, et kohaneda ning säilitada oma positsioon sellisena, nagu ta on alati olnud – kaasaegse rituaalina. Analüüsides ruume kus kunsti on eksponeeritud teatud muutuste jadana 16. sajandist tänapäevani võime väita, et käesoleval ajajärgul toimuvad muutused nõuavad näituse järel uut tüüpi rituaali.
Dorothea von Hantelmann oli Kasseli Kunstiakadeemia/Ülikooli documenta professor, ta luges documenta ajalugu ja tähendust analüüsivaid kursuseid ning pani aluse documenta uurimisinstituudile. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on kaasaegne kunst ja kunstiteooria ning näituste ajalugu ja -teooria. Hantelmann kirjutab parajasti raamatut, mis käsitleb näitusi kui rituaalseid ruume, kus praktiseeritakse ja kus peegelduvad moodsa, liberaalse, turumajandusele tugineva ühiskonna fundamentaalsed väärtused. Hantelmanni sulest on ilmunud raamat „How to Do Things with Art“ (JRP|Ringier, 2010), mis kirjeldab kaasaegse kunsti performatiivsust.
Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
16.04.2016
Seminar näitusel „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
16. aprillil 2016 Kumu kunstimuuseumis
Osalemine piletiga
Näitus „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“ koondab endas teoseid, mis iseloomustavad teatud kompromisse kunstnike ja võimu vahel. Sõdadevahelisel perioodil väljakujunenud kunstnikud olid ametlikult sunnitud loobuma modernistlikest maalivõtetest. Näiteks keelustati 1948. aastal Nõukogude Liidus impressionism, ometi jätkasid kunstnikud selle rakendamist ideoloogiliselt sobivate teemade ja kompositsioonide puhul. Seda võiks käsitleda kui inimlikku vastupanu või toimetulekumehhanismi, kus kunstnik pidi kunstnikuks jäämise nimel leidma ametliku ideoloogia raamistikus enesele veidigi tegutsemisruumi.
14.00 Aigi Rahi-Tamm „Karm Stalini aeg“
1944. aastal jätkunud Nõukogude okupatsioon Eestis ei toonud kaasa mitte ainult ideoloogilisi piiranguid loomeinimeste tegevusele, vaid see tähendas kogu rahvast haaravaid jõhkraid repressioone. Eesti sovetiseerimisega kaasnes riigiaparaadi väljavahetamine, maa ja varade natsionaliseerimine, rahva võimalikule vastupanule anti kiire löök massiterrori näol. Arreteerimiste, hukkamiste, küüditamiste toel puhastas võim elanikkonna soovimatutest rahvusgruppidest, võimalikest ideoloogilistest jt vastastest. Rahva ümberkasvatamisel rakendati erinevaid komponente alates ühiskonda tervikuna halvavast hirmutunde tekitamisest kuni inimeste koostööle meelitamiseni. Aigi Rahi-Tamm keskendub oma loengus neil karmidel Stalini aastatel elanud inimeste võimalikele elus püsimise ja toimetuleku viisidele.
15.00 Raili Nugin „Võimu ja vaimu suhted: kuidas juhiti kunstnikkonda võimuaparaadi poolt stalinismiajal“
Ettekandes peatutakse põgusalt kunsti administratiivse juhtimise dünaamikal. Vaadeldakse mil määral ja kuidas said kunstnikkonda juhtida administratiivsed organid ja partei ning kuidas see aja jooksul muutus.
15.30 Maria Jäärats „Kunstikriitika diskursiivne dünaamika 1940–1950. aastatel“
Ettekanne kaardistab kohalikus perioodikas ilmunud kunstikriitikas jälgitava diskursuse muutumise 1950. aastate esimeses pooles võrreldes 1940. aastate teise poolega, kunstikriitika kasutatava mõistestiku, tekstilised strateegiad ning peamised teemad, samuti kunstikriitika funktsiooni ja rolli muutuse.
16.00 Kädi Talvoja „Rahvuslikud koolkonnad. Arengupeetuse sümptomist nõukogude brändiks“
Rahvuslikkust on eesti kunstiajaloos peetud eelkõige nõukogude režiimile oponeerivaks kaitsemehhanismiks. Stalinistliku impressionismi näitus tunnistab aga Eesti, Läti ja Leedu kooli erinemist ka nn ametlikus kunstis. Kui esialgu nägi Moskva neis erinevustes pigem puudujääke korraliku sotsrealismi omandamisel, siis hiljem saab rahvuslikust omapärast positiivne märksõna, õitsva kunstielu tunnus.
Ettekandeid modereerib Eha Komissarov
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Seminar näitusel „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“
Laupäev 16 aprill, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
16. aprillil 2016 Kumu kunstimuuseumis
Osalemine piletiga
Näitus „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“ koondab endas teoseid, mis iseloomustavad teatud kompromisse kunstnike ja võimu vahel. Sõdadevahelisel perioodil väljakujunenud kunstnikud olid ametlikult sunnitud loobuma modernistlikest maalivõtetest. Näiteks keelustati 1948. aastal Nõukogude Liidus impressionism, ometi jätkasid kunstnikud selle rakendamist ideoloogiliselt sobivate teemade ja kompositsioonide puhul. Seda võiks käsitleda kui inimlikku vastupanu või toimetulekumehhanismi, kus kunstnik pidi kunstnikuks jäämise nimel leidma ametliku ideoloogia raamistikus enesele veidigi tegutsemisruumi.
14.00 Aigi Rahi-Tamm „Karm Stalini aeg“
1944. aastal jätkunud Nõukogude okupatsioon Eestis ei toonud kaasa mitte ainult ideoloogilisi piiranguid loomeinimeste tegevusele, vaid see tähendas kogu rahvast haaravaid jõhkraid repressioone. Eesti sovetiseerimisega kaasnes riigiaparaadi väljavahetamine, maa ja varade natsionaliseerimine, rahva võimalikule vastupanule anti kiire löök massiterrori näol. Arreteerimiste, hukkamiste, küüditamiste toel puhastas võim elanikkonna soovimatutest rahvusgruppidest, võimalikest ideoloogilistest jt vastastest. Rahva ümberkasvatamisel rakendati erinevaid komponente alates ühiskonda tervikuna halvavast hirmutunde tekitamisest kuni inimeste koostööle meelitamiseni. Aigi Rahi-Tamm keskendub oma loengus neil karmidel Stalini aastatel elanud inimeste võimalikele elus püsimise ja toimetuleku viisidele.
15.00 Raili Nugin „Võimu ja vaimu suhted: kuidas juhiti kunstnikkonda võimuaparaadi poolt stalinismiajal“
Ettekandes peatutakse põgusalt kunsti administratiivse juhtimise dünaamikal. Vaadeldakse mil määral ja kuidas said kunstnikkonda juhtida administratiivsed organid ja partei ning kuidas see aja jooksul muutus.
15.30 Maria Jäärats „Kunstikriitika diskursiivne dünaamika 1940–1950. aastatel“
Ettekanne kaardistab kohalikus perioodikas ilmunud kunstikriitikas jälgitava diskursuse muutumise 1950. aastate esimeses pooles võrreldes 1940. aastate teise poolega, kunstikriitika kasutatava mõistestiku, tekstilised strateegiad ning peamised teemad, samuti kunstikriitika funktsiooni ja rolli muutuse.
16.00 Kädi Talvoja „Rahvuslikud koolkonnad. Arengupeetuse sümptomist nõukogude brändiks“
Rahvuslikkust on eesti kunstiajaloos peetud eelkõige nõukogude režiimile oponeerivaks kaitsemehhanismiks. Stalinistliku impressionismi näitus tunnistab aga Eesti, Läti ja Leedu kooli erinemist ka nn ametlikus kunstis. Kui esialgu nägi Moskva neis erinevustes pigem puudujääke korraliku sotsrealismi omandamisel, siis hiljem saab rahvuslikust omapärast positiivne märksõna, õitsva kunstielu tunnus.
Ettekandeid modereerib Eha Komissarov
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
27.01.2016 — 26.05.2016
Kunstiteaduse instituudi avatud loengud
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kunstiteaduse instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse avatud loengusari 2016
- 27. jaanuar Joanna Figiel (City University London)
- 17. veebruar Orit Gat (Rhizome)
- 20. aprill Dorothea von Hantelmann (Berlin)
- 26. mai Jörg Heiser (frieze d/e)
Loengud toimuvad Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6, Tallinn) algusega kell 18.00
Toetab Eesti Kultuurkapital
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kunstiteaduse instituudi avatud loengud
Kolmapäev 27 jaanuar, 2016 — Neljapäev 26 mai, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kunstiteaduse instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse avatud loengusari 2016
- 27. jaanuar Joanna Figiel (City University London)
- 17. veebruar Orit Gat (Rhizome)
- 20. aprill Dorothea von Hantelmann (Berlin)
- 26. mai Jörg Heiser (frieze d/e)
Loengud toimuvad Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6, Tallinn) algusega kell 18.00
Toetab Eesti Kultuurkapital
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink