AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur
30.11.2023
Uurimisseminar “Hanno Kompus ja eesti stiil”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
30. novembril kell 16.30 toimub ruumis A-302 taas Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisseminar, kus teemal “Hanno Kompus ja eesti stiil” esineb instituudi lektor Tiina Abel.
Ettekandes käsitletakse 1920.-30. aastate viljaka kunsti- ja teatrikriitiku Hanno Kompuse (1890–1974) sõnavarasse kuulunud mõistet „eesti stiil“. Kuna Kompusest kujunes kriitik eesti moodsa kunsti arengu tuules, on ootuspärane, et temast sai kirglik kaasaegse kunsti kaitsja. Alates esimesest artiklitest rõhutas ta dekadentsi ajastule sobivalt emotsioone, käsitles kurja ja Baudelaire’i.
Loengus keskendutakse siiski ajale, mil Hanno Kompuse arutles kunsti rahvuslikkuse ja koha üle ühiskonnas, vaadeldakse ideologeemi „eesti stiil“ sisu ja tähenduse muutumist kahe maailmasõja vaheliste kunstiprotsesside taustal.
Hanno Kompuse ambivalentse „eesti stiili“ tõlgendamisel kerkivad esile järgmised teemad:
- Eesti stiili küsimuse jõudmine romantilisest propagandistlikku faasi.
- Eesti stiil: rahvuslik ja individuaalne omapära.
- Eesti stiil kui kunsti positsiooni kaitsmise retooriline võte.
- Eesti stiil kui relv „euroopluse aate“ hävitamiseks.
- Eesti stiili roll radikaalsete kunstiideede mugandamisel.
- „Eesti stiil“ ja kultuuri arengu suletud mudel.
- „Eesti stiil“: orgaanilise kunstikultuuri kui tervikliku organismi rajamise vahend, individuaalsuse ja kunstniku vabaduse tunnistamine, kunstilise kvaliteedi kui hea teose eelduse naasmine Kompuse retoorikasse.
- Konstruktsiooni „eesti stiil“ sünni eeldused: saksa keeleruumi ja teoreetikute (Wölfflin, Riegl, Frankl) mõju Kompuse stiilitajule, moodsa kunsti roll stiiliühtsuse nõudest loobumisel, stiililise varieeruvuse tunnistamine kui mõiste uuesti konstrueerimise eeldus.
Uurimistöö on toimunud EKA teadusgrandi „Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised“ (2021–2022) raames.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Uurimisseminar “Hanno Kompus ja eesti stiil”
Neljapäev 30 november, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
30. novembril kell 16.30 toimub ruumis A-302 taas Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisseminar, kus teemal “Hanno Kompus ja eesti stiil” esineb instituudi lektor Tiina Abel.
Ettekandes käsitletakse 1920.-30. aastate viljaka kunsti- ja teatrikriitiku Hanno Kompuse (1890–1974) sõnavarasse kuulunud mõistet „eesti stiil“. Kuna Kompusest kujunes kriitik eesti moodsa kunsti arengu tuules, on ootuspärane, et temast sai kirglik kaasaegse kunsti kaitsja. Alates esimesest artiklitest rõhutas ta dekadentsi ajastule sobivalt emotsioone, käsitles kurja ja Baudelaire’i.
Loengus keskendutakse siiski ajale, mil Hanno Kompuse arutles kunsti rahvuslikkuse ja koha üle ühiskonnas, vaadeldakse ideologeemi „eesti stiil“ sisu ja tähenduse muutumist kahe maailmasõja vaheliste kunstiprotsesside taustal.
Hanno Kompuse ambivalentse „eesti stiili“ tõlgendamisel kerkivad esile järgmised teemad:
- Eesti stiili küsimuse jõudmine romantilisest propagandistlikku faasi.
- Eesti stiil: rahvuslik ja individuaalne omapära.
- Eesti stiil kui kunsti positsiooni kaitsmise retooriline võte.
- Eesti stiil kui relv „euroopluse aate“ hävitamiseks.
- Eesti stiili roll radikaalsete kunstiideede mugandamisel.
- „Eesti stiil“ ja kultuuri arengu suletud mudel.
- „Eesti stiil“: orgaanilise kunstikultuuri kui tervikliku organismi rajamise vahend, individuaalsuse ja kunstniku vabaduse tunnistamine, kunstilise kvaliteedi kui hea teose eelduse naasmine Kompuse retoorikasse.
- Konstruktsiooni „eesti stiil“ sünni eeldused: saksa keeleruumi ja teoreetikute (Wölfflin, Riegl, Frankl) mõju Kompuse stiilitajule, moodsa kunsti roll stiiliühtsuse nõudest loobumisel, stiililise varieeruvuse tunnistamine kui mõiste uuesti konstrueerimise eeldus.
Uurimistöö on toimunud EKA teadusgrandi „Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised“ (2021–2022) raames.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
26.10.2023
Avatud loeng: Frédéric Ogée
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Inglise maastikukujundus, maastikumaal ja antropo(s)tseen (1750–1850)
26. oktoobril peab KVI külalisena EKAs avatud loengu Pariisi Cité ülikooli professor Frédéric Ogée.
Ökoloogia kui probleemteema kasvavast tähtsusest võrsunud uus ökokriitika distsipliin on määratlenud antropotseeni ajastu võimaliku alguspunktina 19. sajandi esimese poole, ehk kümnendid, mis tunnetasid ja nägid kahe tööstusrevolutsiooni ulatuslikke mõjusid – just tollal sai ilmseks, et inimtegevusest jääb planeedi loodusele põhjapanev ja pöördumatu jälg.
Toonaste brittide pargikujundustes ilmnenud uuenduslik, looduslähedasem maastikuarhitektuuri-nägemus, mis edendas omakorda looduslikele vaatamisväärsustele keskenduvat turismi ning ka maastikumaali, aitas arendada uuenduslikku empiirilist lähenemist inimese ja looduse vahelisele hõõrdumisele. Loodust ei peetud enam inimese “keskkonnaks”, s.t millekski perifeerseks, mis ümbritseb keskse tähtsusega inimest, vaid loodus ise tõsteti kunstilistes käsitlustes kesksele kohale, näiliselt taastähtsustades seda teadmiste ja tõe allikana. Ent see mõtteviisi revolutsioon näib küsitav, kuna me teame, et looduse metsikust ülistanud inglise maastikumaalijate peamised patroonid olid samal ajal nii loodust kui teisi inimesi kaubastanud ja ekspluateerinud tööstusrevolutsiooni ja koloniaalvallutuste juhtkujud ja peamised kasusaajad.
Frédéric Ogée on Pariisi Cité ülikooli Briti kirjanduse ja kunstiajaloo professor. Tema tähtsamate publikatsioonide seas on kaks esseede kogumikku Inglise kunstnikust William Hogarthist ning raamatud “”Better in France?” The circulation of ideas across the Channel in the 18th century” (Lewisburg, 2005), “Diderot and European Culture” (Oxford, 2006), “J.M.W. Turner, Les Paysages absolus” (Paris, 2010) ning “Jardins et Civilisations” (Valenciennes, 2019). Aastatel 2006–2007 kureeris ta Louvre’ile esimese Hogarthi näituse. Praegu kirjutab ta monograafiate sarja 18. ja 19. sajandi Briti kunstnikest Pariisi kirjastusele Cohen & Cohen. Esimene, “Thomas Lawrence – Le génie du portrait anglais” ilmus detsembris 2022, sügisel 2024 ilmub raamat J.M.W. Turnerist, järgnevad köited Thomas Gainsborough’st ja William Hogarthist.
Aastatel 2014–2017 oli Ogée Tate Britaini nõukogu liige ning on aastast 2014 olnud Pariisi linna teadusnõukogu liige. Aastatel 2018–2019 oli ta Kressi kunstikirjanduse teadur Clarki kunstiinstituudi juures Williamstownis, Massachusettsi osariigis, ning samuti Neilsoni professor Smithi kolledžis Massachusettsis. Järgmisel suvel töötab ta külalislektorina Pekingis Kaunite Kunstide Keskakadeemias ning Rahvusvahelise Äri ja Majanduse Ülikoolis.
NB! Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
Avatud loeng: Frédéric Ogée
Neljapäev 26 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Inglise maastikukujundus, maastikumaal ja antropo(s)tseen (1750–1850)
26. oktoobril peab KVI külalisena EKAs avatud loengu Pariisi Cité ülikooli professor Frédéric Ogée.
Ökoloogia kui probleemteema kasvavast tähtsusest võrsunud uus ökokriitika distsipliin on määratlenud antropotseeni ajastu võimaliku alguspunktina 19. sajandi esimese poole, ehk kümnendid, mis tunnetasid ja nägid kahe tööstusrevolutsiooni ulatuslikke mõjusid – just tollal sai ilmseks, et inimtegevusest jääb planeedi loodusele põhjapanev ja pöördumatu jälg.
Toonaste brittide pargikujundustes ilmnenud uuenduslik, looduslähedasem maastikuarhitektuuri-nägemus, mis edendas omakorda looduslikele vaatamisväärsustele keskenduvat turismi ning ka maastikumaali, aitas arendada uuenduslikku empiirilist lähenemist inimese ja looduse vahelisele hõõrdumisele. Loodust ei peetud enam inimese “keskkonnaks”, s.t millekski perifeerseks, mis ümbritseb keskse tähtsusega inimest, vaid loodus ise tõsteti kunstilistes käsitlustes kesksele kohale, näiliselt taastähtsustades seda teadmiste ja tõe allikana. Ent see mõtteviisi revolutsioon näib küsitav, kuna me teame, et looduse metsikust ülistanud inglise maastikumaalijate peamised patroonid olid samal ajal nii loodust kui teisi inimesi kaubastanud ja ekspluateerinud tööstusrevolutsiooni ja koloniaalvallutuste juhtkujud ja peamised kasusaajad.
Frédéric Ogée on Pariisi Cité ülikooli Briti kirjanduse ja kunstiajaloo professor. Tema tähtsamate publikatsioonide seas on kaks esseede kogumikku Inglise kunstnikust William Hogarthist ning raamatud “”Better in France?” The circulation of ideas across the Channel in the 18th century” (Lewisburg, 2005), “Diderot and European Culture” (Oxford, 2006), “J.M.W. Turner, Les Paysages absolus” (Paris, 2010) ning “Jardins et Civilisations” (Valenciennes, 2019). Aastatel 2006–2007 kureeris ta Louvre’ile esimese Hogarthi näituse. Praegu kirjutab ta monograafiate sarja 18. ja 19. sajandi Briti kunstnikest Pariisi kirjastusele Cohen & Cohen. Esimene, “Thomas Lawrence – Le génie du portrait anglais” ilmus detsembris 2022, sügisel 2024 ilmub raamat J.M.W. Turnerist, järgnevad köited Thomas Gainsborough’st ja William Hogarthist.
Aastatel 2014–2017 oli Ogée Tate Britaini nõukogu liige ning on aastast 2014 olnud Pariisi linna teadusnõukogu liige. Aastatel 2018–2019 oli ta Kressi kunstikirjanduse teadur Clarki kunstiinstituudi juures Williamstownis, Massachusettsi osariigis, ning samuti Neilsoni professor Smithi kolledžis Massachusettsis. Järgmisel suvel töötab ta külalislektorina Pekingis Kaunite Kunstide Keskakadeemias ning Rahvusvahelise Äri ja Majanduse Ülikoolis.
NB! Loeng toimub inglise keeles.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
16.10.2023
Konverents “Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 17. konverents toimub 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1).
“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”
1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.
„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.
Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?
„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.
„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.
30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.
Konverentsi kava:
10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)
12.00–13.00 Kohvipaus
13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus
15.00 –15.30 Kohvipaus
15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud
Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
Konverents “Viirastus piiril. Idaeurooplase passioon. Emil Tode „Piiririik“ – 30”
Esmaspäev 16 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 17. konverents toimub 16. oktoobril 2023 Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju 1).
“…liha on ümberringi valmis, mu Angelo, aga vaimu pole kuskil.”
1993. aasta 7. detsembril esitleti kohvikus „Pegasus“ raamatut, mille kohta on öeldud, et sellist teost ei olnud eesti kirjanduses varem võimalik kirjutada. Juba luuletajana tuntust kogunud Tõnu Õnnepalu avaldas Emil Tode varjunime all romaani „Piiririik“.
„Piiririik“ oli kahtlemata siirdeajastu kirjanduses murranguline teos, mis tõi eesti kirjandusse uued, senikäsitlemata teemad. Ühiskonnas toimusid muutused peadpööritava kiirusega, seni suletud Eesti piirid olid avanenud ja „Piiririik“ kirjeldaski tabavalt seda muutunud maailma ja inimest seal sees.
Ennekõike avaldus romaanis ühiskondlik kogemus, indiviidi enesemääramine selles uues maailmas, kuhu ta oli järsku sattunud. Peategelane tegeleb romaanis oma identiteedi-probleemiga, kuid ta tegeleb sellega maailmas, mis on talle endale ruumina võõras. Nii võib kesksena näha just võõra, teise ruumi probleemi. Sisseharjunud maailm oli järsult muutunud, inimestel aastal 1993 oli peamiseks küsimuseks: kus me oleme? mis maailm see on? mis reeglid siin kehtivad? mil moel kanname siiski endaga kaasas oma minevikku?
„Piiririik“ on 1990. aastate kõige tõlgitum romaan, praeguseks on ta ilmunud 20 keeles. Rohkematesse keeltesse on tõlgitud ainult Jaan Krossi „Keisri hullu“. Ju see raamat ütles rahvusvahelisele lugejale midagi 1990. aastate tormiliselt muutunud maailma kohta.
„Piiririigi“ kohta on ilmunud palju analüüse. Käsitletud seda kui identiteediromaani, ajasturomaani, poliitilist romaani, queer-kirjanduse näidet jpm. Samas oleme veendunud, et romaan vajaks 30 aastat pärast ilmumist veel kord mõtestamist, küsides kasvõi seda, kas see on ainult siirdeajastu romaan või käsitleb ka tänapäevaseid probleeme ja kõnetab lugejat 2020. aastatel.
30 aasta möödumise puhul „Piiririigi“ ilmumisest kutsume teid arutlema nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Emil Tode/Tõnu Õnnepalu enda loomingus.
Konverentsi kava:
10.00–12.00
Avasõnad
Rein Veidemann, Piiririik ja/kui piirolu
Virve Sarapik, Ontoloogiline piir/itus. Tode ja Lotman
Joonas Hellerma, „Piiririik“ – lõpuaegade raamat
Piret Peiker, Tarbimine kui tsiviliseerumisprotsess ja kui võõrandumine „Piiririigis“ (30 aastat hiljem)
12.00–13.00 Kohvipaus
13.00–15.00
Kristiina Rebane, Emil Tode „Piiririik“ ja Giacomo Leopardi umbkaudsuse poeetika
Märt Väljataga, „Piiririik“ ja iha kolmnurk
Raili Marling, „Piiririigi“ soolised sekeldused
Piret Viires, „Piiririik“ kui sündmus
15.00 –15.30 Kohvipaus
15.30–17.30
Juhani Salokannel, Mispärast „Piiririik“ ei ole soome keeles „Rajamaa“? Emil Tode tee Soome
Joosep Susi, David Bohmi teoreetiline füüsika. Ääremärkusi apostroofist
Tõnu Õnnepalu, Piiririik revisited
Arutelu ja sõnavõtud
Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.
Toetajad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond.
Postitas Mari Laaniste — Püsilink
18.10.2023
KVI uurimisseminar: Mari Laaniste
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.
Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink
KVI uurimisseminar: Mari Laaniste
Kolmapäev 18 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
18. oktoobril kell 16.00 esineb Mari Laaniste KVI uurimisseminaril teemal “Restauratiivne nostalgia 1990. aastate Eesti mängufilmides”.
Siirdeaegse Eesti kultuuri ja ühiskonna üheks silmapaistvamaks iseloomustajaks oli rohujuuretasandist kuni riigivõimu tipuni ulatunud aktiivne ja kirglik suhestumine ajaloo ja mälu teemadega: Marek Tamm on taasiseseisvumisjärgsest mälupoliitikast kirjutades märkinud, et restauratsiooni vaimus riiklik mälupoliitika on olnud lahutamatu osa taasiseseisvunud Eesti poliitikast.* Selle tulemusel tõusis ühena uue iseseisvusaja kultuuri läbinud jõujoontest esile restauratsioonile häälestatud mälupoliitikaga kaasas käinud nostalgia kultiveerimine varasema, sõdadevahelise iseseisvusperioodi vastu, mis vormus erinevates eluvaldkondades mitmesugusteks katseteks seda kujutletavat ideaali taaselustada või (re)konstureerida.
Ettekandes vaatleb Mari Laaniste ajastuomase nostalgilise vaimu väljendusi 1990. aastate alguse ja keskpaiga Eesti mängufilmides, mis valmisid kohaliku filmitööstuse jaoks erakordselt keerulisel ajal, mil rinda tuli pista nii üldise majanduskaose kui rahastamismudelite ja valdkonna institutsionaalse maastiku ulatusliku teisenemisega. Ometi andis taas kätte võidetud vabadus filmindusele uut hoogu enneolematu võimalusega arendada teemasid, mis Nõukogude filmisüsteemis oleks ideoloogilistel põhjustel olnud mõeldamatud või takerdunud tsensuuri kammitsatesse. Näideteks on kolm nostalgilise mõõtmega mängufilmi, mis kõik kõlavad moel või teisel kaasa kuulsa kaasaegse poliitloosungiga “Eesti tuleb tagasi”: “Need vanad armastuskirjad” (lavastaja Mati Põldre, 1992), “Tulivesi” (Hardi Volmer, 1994) ja “Minu Leninid” (Hardi Volmer, 1997).
* Tamm, Marek 2012, Mälupoliitika. – Raivo Vetik (toim), Eesti poliitika ja valitsemine 1991-2011. Tallinn: TLÜ Kirjastus, 174. (144-185).
Postitas Annika Toots — Püsilink
03.10.2023 — 05.10.2023
Töötuba “Kestlikkus kunstimaailmas ja muuseumides”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Töötuba “Kestlikkus kunstimaailmas ja muuseumides”
3.–5. oktoober 2023, Tallinn
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskus
Toetaja: Nordic Culture Point
Toimumispaigad: EKA, Kumu, kunsti- ja näituseasutuste külastused
Tänase maailma nägu kujundab kliimakriis, mis on tihedalt seotud järjest sagenevate sõjaliste ja poliitiliste konfliktide, humanitaarkatastroofide ning kasvava globaalse ebavõrdsusega. Antropotseeni ajastul peab ka kunstimaailm paratamatult prioriteedid ümber hindama ja võtma kasutusele kestlikumad praktikad. Globaalse loodusressursside kahanemise taustal peavad ka kunstitöötajaid mõtlema ringmajanduse, jätkusuutlikkuse ja keskkonnaõigluse küsimustele ning võimalusele luua tulevik, kus inimkond ei sõltu enam loodusvarade armutust hävitamisest.
Töötuba kutsub arutlema kunstimaailma rohepöörde võimalikkuse ja võimaluste üle loovalt, kriitiliselt ja valdkonnaüleselt, tuues kokku kunsti ja disaini, konserveerimise, kureerimise, museoloogia jt valdkondades õppejõud, praktikud ja üliõpilased.
Kuidas muuta kunstiasutused, muuseumid ning kunsti ja näituste loomine jätkusuutlikumaks? Millisel muul moel saavad kunst ja kultuur ekstraktivistlikku mõtteviisi murendada? Milline on kunstnike, disainerite ja teiste kunstitöötajate roll valitsuste ja poliitikute seatud kliimaeesmärkide täitmisel? Kas kunstiteoste süsinikujälge on vaja mõõta? Kuidas vältida rohepesu? Kuidas toetada kunstitöötajaid suuremate ja ajamahukamate pingutuste tegemisel, mis kuluvad säästvamate tavade katsetamiseks, ning kuidas vältida läbipõlemist?
Töötoa õppejõududeks on eri valdkondade eksperdid, kes jagavad erinevaid vaatenurki, oskusi ja teadmisi. Üritus on mõeldud nii kunsti- ja muuseumitöötajatele kui ka üliõpilastele (ennekõike magistrantidele ja doktorantidele, aga ka teemast huvituvatele bakalaureuseõppe üliõpilastele).
Programm hõlmab loenguid, töötubasid, õppekäike muuseumifondidesse ja näitusekülastusi. Õppejõududeks on Margit Keller (Tartu Ülikool), Laura Linsi ja Roland Reemaa (LLRRLLRR), Arnita Melzoba ja Kārlis Melzobs (GAISS), Darja Jefimova (Eesti Kunstimuuseum), Varje Õunapuu (Eesti Kunstiakadeemia), Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia), Maria Muuk jt.
Kolmepäevane töötuba toimub inglise keeles, osalemine on tasuta. Registreeruda saab siin.
Registreerumise tähtaeg: 15. september
Lisainfo:
Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee)
Karin Vicente (karin.vicente@ekm.ee)
Programm:
Day 1 / October 3
Where on earth to begin?
Kumu Art Museum
11:00–11:15
Welcome, introductions and coffee
11:15–12:15
Karin Vicente (Art Museum of Estonia): High Impressions, Low Impact: Reducing the Emissions of an Art Exhibition
12:15–13:15
Group work: How to make a difference? Moderators: Linda Kaljundi and Karin Vicente
13:15–14:15
Lunch
14:15–15:15
Kārlis Melzobs (GAISS architects): Decolonial ecologies
15:30–17:00
Guided tour at the exhibition Art in the Age of the Anthropocene by Laura Linsi and Roland Reemaa and Maria Muuk, designers of the exhibition
Day 2 / October 4
Theory into practice
Estonian Academy of Art. Meeting point: 5th floor
10:00–11:00
Laura Linsi and Roland Reemaa (LLRRLLRR): Working with material flows
11:00–12:00
Maria Muuk (graphic designer): Sustainable developments in exhibition graphic design
12:00–12:30
Lunch
12:30–13:30
Grete Arro (Tallinn University): How to fit the environment into one’s Umwelt?
13:30–14:30
Siim Preimann (Tallinn Art Hall): Keeping on keeping on: in pursuit of a curatorial approach fitting the times
15:00–17:00
Meeting point: Contemporary Art Museum of Estonia (EKKM).
Meeting with curator and a project manager Maria Helen Känd and visiting Jaanus Samma’s exhibition “Iron men”
Day 3 / October 5
Fields in dialogue: from contemporary art to collection to conservation
Kumu Art Museum.
10:00–11:00
Meeting point: painting collections of Art Museum of Estonia;
Darja Jefimova (Art Museum of Estonia): Sustainable practices in collections management
Discussant: Varje Õunapuu (Estonian Academy of Arts)
11:00–12:00
Meeting point: permanent exhibition of Estonian Art in the 1990s (4th floor, B wing)
Hilkka Hiiop (Estonian Academy of Arts): Sustainability in collecting contemporary art: does it exist?
12:00–13:00
Lunch
13:00–14:00
Meeting point: Kumu educational centre
Margit Keller (University of Tartu): Sustainability transitions: complexity and hope
14:30–15:30
Meeting point: Kadriorg Art museum, lobby
Tour at the exhibition “The Art of Adapting” with Triin Metsla and Madli Ehasalu
15:30–16:30
Concluding panel: How to build and sustain dialogues between fields?
Mari-Leen Kiipli (artist), Marju Niinemaa (National Heritage Board), Kaisa-Piia Pedajas (Art Museum of Estonia), Laura Põld (Estonian Academy of Arts)
Moderators: Linda Kaljundi, Karin Vicente
17:00
Presentation of the Model for sustainable exhibition at Kumu (in Estonian)
Postitas Annika Toots — Püsilink
Töötuba “Kestlikkus kunstimaailmas ja muuseumides”
Teisipäev 03 oktoober, 2023 — Neljapäev 05 oktoober, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Töötuba “Kestlikkus kunstimaailmas ja muuseumides”
3.–5. oktoober 2023, Tallinn
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskus
Toetaja: Nordic Culture Point
Toimumispaigad: EKA, Kumu, kunsti- ja näituseasutuste külastused
Tänase maailma nägu kujundab kliimakriis, mis on tihedalt seotud järjest sagenevate sõjaliste ja poliitiliste konfliktide, humanitaarkatastroofide ning kasvava globaalse ebavõrdsusega. Antropotseeni ajastul peab ka kunstimaailm paratamatult prioriteedid ümber hindama ja võtma kasutusele kestlikumad praktikad. Globaalse loodusressursside kahanemise taustal peavad ka kunstitöötajaid mõtlema ringmajanduse, jätkusuutlikkuse ja keskkonnaõigluse küsimustele ning võimalusele luua tulevik, kus inimkond ei sõltu enam loodusvarade armutust hävitamisest.
Töötuba kutsub arutlema kunstimaailma rohepöörde võimalikkuse ja võimaluste üle loovalt, kriitiliselt ja valdkonnaüleselt, tuues kokku kunsti ja disaini, konserveerimise, kureerimise, museoloogia jt valdkondades õppejõud, praktikud ja üliõpilased.
Kuidas muuta kunstiasutused, muuseumid ning kunsti ja näituste loomine jätkusuutlikumaks? Millisel muul moel saavad kunst ja kultuur ekstraktivistlikku mõtteviisi murendada? Milline on kunstnike, disainerite ja teiste kunstitöötajate roll valitsuste ja poliitikute seatud kliimaeesmärkide täitmisel? Kas kunstiteoste süsinikujälge on vaja mõõta? Kuidas vältida rohepesu? Kuidas toetada kunstitöötajaid suuremate ja ajamahukamate pingutuste tegemisel, mis kuluvad säästvamate tavade katsetamiseks, ning kuidas vältida läbipõlemist?
Töötoa õppejõududeks on eri valdkondade eksperdid, kes jagavad erinevaid vaatenurki, oskusi ja teadmisi. Üritus on mõeldud nii kunsti- ja muuseumitöötajatele kui ka üliõpilastele (ennekõike magistrantidele ja doktorantidele, aga ka teemast huvituvatele bakalaureuseõppe üliõpilastele).
Programm hõlmab loenguid, töötubasid, õppekäike muuseumifondidesse ja näitusekülastusi. Õppejõududeks on Margit Keller (Tartu Ülikool), Laura Linsi ja Roland Reemaa (LLRRLLRR), Arnita Melzoba ja Kārlis Melzobs (GAISS), Darja Jefimova (Eesti Kunstimuuseum), Varje Õunapuu (Eesti Kunstiakadeemia), Hilkka Hiiop (Eesti Kunstiakadeemia), Maria Muuk jt.
Kolmepäevane töötuba toimub inglise keeles, osalemine on tasuta. Registreeruda saab siin.
Registreerumise tähtaeg: 15. september
Lisainfo:
Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee)
Karin Vicente (karin.vicente@ekm.ee)
Programm:
Day 1 / October 3
Where on earth to begin?
Kumu Art Museum
11:00–11:15
Welcome, introductions and coffee
11:15–12:15
Karin Vicente (Art Museum of Estonia): High Impressions, Low Impact: Reducing the Emissions of an Art Exhibition
12:15–13:15
Group work: How to make a difference? Moderators: Linda Kaljundi and Karin Vicente
13:15–14:15
Lunch
14:15–15:15
Kārlis Melzobs (GAISS architects): Decolonial ecologies
15:30–17:00
Guided tour at the exhibition Art in the Age of the Anthropocene by Laura Linsi and Roland Reemaa and Maria Muuk, designers of the exhibition
Day 2 / October 4
Theory into practice
Estonian Academy of Art. Meeting point: 5th floor
10:00–11:00
Laura Linsi and Roland Reemaa (LLRRLLRR): Working with material flows
11:00–12:00
Maria Muuk (graphic designer): Sustainable developments in exhibition graphic design
12:00–12:30
Lunch
12:30–13:30
Grete Arro (Tallinn University): How to fit the environment into one’s Umwelt?
13:30–14:30
Siim Preimann (Tallinn Art Hall): Keeping on keeping on: in pursuit of a curatorial approach fitting the times
15:00–17:00
Meeting point: Contemporary Art Museum of Estonia (EKKM).
Meeting with curator and a project manager Maria Helen Känd and visiting Jaanus Samma’s exhibition “Iron men”
Day 3 / October 5
Fields in dialogue: from contemporary art to collection to conservation
Kumu Art Museum.
10:00–11:00
Meeting point: painting collections of Art Museum of Estonia;
Darja Jefimova (Art Museum of Estonia): Sustainable practices in collections management
Discussant: Varje Õunapuu (Estonian Academy of Arts)
11:00–12:00
Meeting point: permanent exhibition of Estonian Art in the 1990s (4th floor, B wing)
Hilkka Hiiop (Estonian Academy of Arts): Sustainability in collecting contemporary art: does it exist?
12:00–13:00
Lunch
13:00–14:00
Meeting point: Kumu educational centre
Margit Keller (University of Tartu): Sustainability transitions: complexity and hope
14:30–15:30
Meeting point: Kadriorg Art museum, lobby
Tour at the exhibition “The Art of Adapting” with Triin Metsla and Madli Ehasalu
15:30–16:30
Concluding panel: How to build and sustain dialogues between fields?
Mari-Leen Kiipli (artist), Marju Niinemaa (National Heritage Board), Kaisa-Piia Pedajas (Art Museum of Estonia), Laura Põld (Estonian Academy of Arts)
Moderators: Linda Kaljundi, Karin Vicente
17:00
Presentation of the Model for sustainable exhibition at Kumu (in Estonian)
Postitas Annika Toots — Püsilink
02.09.2023
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Annika Toots ja Merilin Talumaa esitlevad raamatut
Laupäev 02 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Laupäeval, 2. septembril kell 17 toimub Kai kunstikeskuses raamatu “Your Time Is My Time” esitlus. Raamatut tutvustavad koostajad Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Üritusel toimub vestlusring, kus osalevad raamatusse visuaalessee ja intervjuuga panustanud kunstnikud Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Arutelu toimub inglise keeles. Üritus toimub Kai kunstikeskuse auditoorium-kinosaalis ja on kõigile huvilistele tasuta.
Raamat “Your Time Is My Time” (2023) analüüsib kaasaegsete Balti kunstnike loomepraktikaid üleilmsete kunstivõrgustike, -turgude ja kunsti produktsiooni perspektiivist. Raamat keskendub Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele, kes on elanud ja töötanud väljaspool Balti regiooni ning kes on viljelenud nomaadlikku elustiili, reisides pidevalt erinevate riikide ja linnade vahel. “Your Time Is My Time” uurib rände, prekaarsuse, kuuluvuse ja kogukonna loomise erinevaid aspekte ning toob välja, kuidas töötingimused mõjutavad kaasaegsete kunstnike loomingut.
“Your Time Is My Time” kajastab ka pöördepunkti ajalise, geograafilise ja sotsiaalse läheduse tajumises ning nihet jätkusuutlikumate kunstipraktikate leidmise suunas vastusena üha süvenevale majanduslikule ja ökoloogilisele ärevusele. Kas praegune kriiside ajastu on toonud kaasa uusi kunsti loomise viise? Kuidas on muutunud kodu ja töökoha tähendus?
Raamat on müügil Kai kunstikeskuses hinnaga 25€.
Raamatu koostasid ja toimetasid Annika Toots ja Merilin Talumaa.
Tekstid on kirjutanud Inga Lāce, Sandra Skurvida, Emma Duester ja Neringa Černiauskaitė.
Visuaalesseedega panustanud autorid on Žilvinas Kempinas, Vytenis Jankūnas, Viktor Timofeev, Ella Kruglyanskaya, Daiga Grantiņa, Ingel Vaikla, Pakui Hardware, Merike Estna, Agnė Juodvalkytė, Katja Novitskova, Dorota Gawęda & Eglė Kulbokaitė, Lina Lapelytė, Evita Vasiļjeva, Emilija Škarnulytė, Laura Põld ja Maria Kapajeva.
Raamatu kujundas Kert Viiart. Kirjastajad ja levitajad on Mousse Publishing ja Roots to Routes.
Raamatu valmimist on toetanud Eesti Kultuuriministeerium, Outset Estonia, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Nordic Culture Point.
Postitas Andres Lõo — Püsilink
27.09.2023
Avatud loeng: Cecilia Alemani
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Cecilia Alemani
“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”
Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest.
Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad.
Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal 59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.
Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.
Loeng toimub inglise keeles.
Registreerumine ei ole vajalik.
Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)
Postitas Annika Toots — Püsilink
Avatud loeng: Cecilia Alemani
Kolmapäev 27 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Cecilia Alemani
“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”
Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest.
Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad.
Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal 59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.
Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.
Loeng toimub inglise keeles.
Registreerumine ei ole vajalik.
Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)
Postitas Annika Toots — Püsilink
14.09.2023 — 15.09.2023
Konverents “Keskkonnakaitse ja kultuurivormid Ida- ja Põhja-Euroopas – uusi vaatenurki”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Konverents toimub 14. septembril Kumu auditooriumis ja 15. septembril Tallinna Ülikoolis.
Uued uurimused on tunduvalt avardanud meie teadmisi ja ettekujutusi keskkonnateadlikkuse viiside kohta, kirjeldades mitmesuguste keskkonnakaitse tavade ja ideede laialdast levikut erinevate ühiskondade ja režiimide, ideoloogiate ja uskumussüsteemide, tavade, diskursuste ja žanrite lõikes. Konverentsil küsime, kuidas viimase aja teaduslikud arutelud, aga ka loomepraktikad on muutnud vaadet kultuuri ja keskkonnakaitse kokkupuutepunktidele Ida- ja Põhja-Euroopas. Millega saavad neid regioone käsitlevad uued uuringud panustada laiematesse, globaalset keskkonnaliikumist puudutavatesse aruteludesse? Konverentsi eesmärk on luua võimalusi riikide- ja valdkondadevahelisteks võrdlusteks, mis seovad erinevaid kultuure ja žanre (visuaalkultuur, kirjandus jne) ning ulatuvad kaugemale nn metodoloogilise rahvusluse seatud piiridest. Kuidas on teadmised ja tavad levinud eripiirkondade ja sotsiaal-poliitiliste režiimide vahel? Kuidas mõtestada praeguse dekoloniseerimislaine taustal Ida ja Lääne suhteid ning Põhjamaade ja Ida-Euroopa suhteid põlisrahvastega?
Kahepäevane seminar on jaotatud kaheksaks sektsiooniks, kus eri valdkondade teadlased ja kunstnikud käsitlevad selliseid teemasid nagu keskkonnakaitse ja aktivismi globaalne ajalugu, põlisrahvad ja -kultuurid, soolisuse, spirituaalsuse ja looduskaitse suhted ning kunsti-, kirjandus- ja kultuuripraktikate rolli nendes valdkondades.
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Tallinna Ülikool (uurimisprojekt „Keskkonnakaitse Eestis nn pikal 20. sajandil“) ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI)
Korralduskomitee: Maria Arusoo, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Elle-Mari Talivee, Eda Tuulberg, Kadri Tüür
Koordinaatorid: Magdaleena Maasik ja Annika Toots
Tutvu konverentsi programmiga.
Postitas Annika Toots — Püsilink
Konverents “Keskkonnakaitse ja kultuurivormid Ida- ja Põhja-Euroopas – uusi vaatenurki”
Neljapäev 14 september, 2023 — Reede 15 september, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Konverents toimub 14. septembril Kumu auditooriumis ja 15. septembril Tallinna Ülikoolis.
Uued uurimused on tunduvalt avardanud meie teadmisi ja ettekujutusi keskkonnateadlikkuse viiside kohta, kirjeldades mitmesuguste keskkonnakaitse tavade ja ideede laialdast levikut erinevate ühiskondade ja režiimide, ideoloogiate ja uskumussüsteemide, tavade, diskursuste ja žanrite lõikes. Konverentsil küsime, kuidas viimase aja teaduslikud arutelud, aga ka loomepraktikad on muutnud vaadet kultuuri ja keskkonnakaitse kokkupuutepunktidele Ida- ja Põhja-Euroopas. Millega saavad neid regioone käsitlevad uued uuringud panustada laiematesse, globaalset keskkonnaliikumist puudutavatesse aruteludesse? Konverentsi eesmärk on luua võimalusi riikide- ja valdkondadevahelisteks võrdlusteks, mis seovad erinevaid kultuure ja žanre (visuaalkultuur, kirjandus jne) ning ulatuvad kaugemale nn metodoloogilise rahvusluse seatud piiridest. Kuidas on teadmised ja tavad levinud eripiirkondade ja sotsiaal-poliitiliste režiimide vahel? Kuidas mõtestada praeguse dekoloniseerimislaine taustal Ida ja Lääne suhteid ning Põhjamaade ja Ida-Euroopa suhteid põlisrahvastega?
Kahepäevane seminar on jaotatud kaheksaks sektsiooniks, kus eri valdkondade teadlased ja kunstnikud käsitlevad selliseid teemasid nagu keskkonnakaitse ja aktivismi globaalne ajalugu, põlisrahvad ja -kultuurid, soolisuse, spirituaalsuse ja looduskaitse suhted ning kunsti-, kirjandus- ja kultuuripraktikate rolli nendes valdkondades.
Korraldajad: Kumu kunstimuuseum, Tallinna Ülikool (uurimisprojekt „Keskkonnakaitse Eestis nn pikal 20. sajandil“) ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut (KVI)
Korralduskomitee: Maria Arusoo, Linda Kaljundi, Ulrike Plath, Elle-Mari Talivee, Eda Tuulberg, Kadri Tüür
Koordinaatorid: Magdaleena Maasik ja Annika Toots
Tutvu konverentsi programmiga.
Postitas Annika Toots — Püsilink
15.06.2023
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul”
KVI konverentsid ja seminarid
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul” toimub Eesti Kunstiakadeemias 15. juunil, kell 09.30–16.30, EKA aulas.
Konverents arutleb originaalsuse ja kunstiuuenduse ajalooliste ja kaasaegsete küsimuste üle tehisintellekti ajastul. Mida tähendab kunstniku kui autori jaoks ajastu, kus digitehnoloogia osaleb mitte ainult loomingu abivahendi ja instrumendina, vaid kus tehisintellekti programmid suudavad luua kuvandeid erinevatele kujutlustele, olles treeninud end miljonite autorite visuaalse võimekuse abil. Kuidas suhestuda tehisaru ressurssi autori loomingus, ja millega peaks arvestama seekuures kaasaegne kunsti kõrgharidus? Mis tähendus on originaalsusel kunstis olukorras, kus loojad on ümbritsetud visuaalselt üleküllastunud keskkonnast; kus loojate käsutada on tehnoloogia, mis võimaldab neilt hõlpsalt kopeerida, modifitseerida ja levitada oma kunsti; kus professionaalne kunstnik peab “võistlema” visuaalselt koolitamata loojatega.
Digitehnoloogia osaleb kunstiloomingus ja visuaalses vormistuses juba paarkümmend ja enam viimast aastat ja on tunginud erinevatele loomeerialadele. Mis on väljakutsed, mis seisavad ees – ning kes vajab kunsti, ja kes vajab AI kunsti? Konverentsil juurdlevad tehnoloogia mõju üle kunstiuuenduses nii traditsioonilistes kui uutes kunstivormides erinevad loomevalla autorid ning AI-analüütikud.
Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee. Registreerumiseks palun täida VORM.
Sündmus toimub rahvusvahelise koostööprojekti Transform 4 Europe raames.
PÄEVAKAVA
09.30-10.00 – Tervitus ja avasõna Kirke Kangro, Dean of Fine Arts, Professor
10:00-10.45 peaettekanne Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
10.45 -11.00 Paco Ulman “Accidental Projections”
11.00 -11.15 Zeynep Aksoez “Artificial Narratives”
11.15 -11.30 Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
11.30 – 11.45 Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
11:45 -12:45 vestlusring, moderaator prof. Kirke Kangro
12:45 -13:45 lõuna
13.45 -14.00 Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
14.00 -14.15 Oliver Laas “Norms in AI Systems”
14.15 -14.30 Taavi Suisalu “AI in the mirror”
14.30 -14.45 Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
14.45 – 15.30 peaettekanne Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
15.30 – 16.30 – vestlusring, moderaator dr Raivo Kelomees
ESINEJAD
Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
Senior Curator at Niio. Writer and researcher specialized in art and digital media. PhD in Information and Knowledge Society from the Universitat Oberta de Catalunya (UOC). Adjunct lecturer at the UOC, as well as in postgraduate courses. Editor and advisor at DAM Digital Art Museum. His work explores the different aspects of the interaction between art, technology and society, as well as the relationship between digital art and the art market. He is the author of the book on contemporary and digital art collecting You Can Be A Wealthy/ Cash-Strapped Art Collector In The Digital Age (Printer Fault Press, 2020).
Abstract
Since the dawn of algorithmic art, computers have entered the creative process as an active agent, engaging in a somewhat dialogical relationship with the artist. Machine learning programs have enabled computers to produce more sophisticated outputs, to the point of surpassing artists’ expectations. The precise instructions inscribed in a few lines of code have become prompts in natural language, with the final outcome emerging from an inscrutable latent space. As a field of uncharted possibilities, the latent space expands artists’ creativity and enables the perception of the program as an Other, an entity that is felt as alien while also deeply embedded in the artist’s self. This talk will address the latent space in connection with the notion of an Other and its implications in artistic creativity and originality.
Paco Ulman “Accidental Projections”
Since 2001 has worked as an architect in various offices (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Alianss Arhitektid). In 2013 he co-founded Mudel Architects studio. 2018-2020 worked at Tallinn Urban Planning Department and since 2021 works as an architect at the Tallinn Strategic Management Office.
Selection of projects in which he participated as co-author: Hotel Lydia in Tartu (2016), Hotel Lydia (2014), Pärnu Mud Baths hotel Hedon spa, Niine tn 11 office building extension project in Tallinn (2012).
In his artistic practice he is mainly focused on spatial issues and its representations using various different mediums. He has made exhibition and installation works, designed graphics, directed short films and animations, graphic novels, etc. Selection of solo exhibitions:„Heitmaa“ 2018a, „Tallinnas“ 2009a ja „Mememe“ 2014a. Since 2011 he has supervised various studios at Estonian Art Academy. From 2021 he is a PhD student in Architecture and Art at EKA Architecture and Urban Planning department.
Zeynep Aksöz “Artificial Narratives”
Zeynep Aksöz is an architect and a creative coder. She is one of two partners of Vienna-based design and research collective Open Fields. Currently she is a Research Associate and a lecturer at University of AppliedArtsVienna, an Assistant Professor at TU Vienna in Department for Structural Design, Faculty in IAACBarcelona.Through her ongoing research, teaching, and practice Zeynep explores generative design and the implementation of AI based processes into design, architecture, and urbanism. Her focus lies in developing emergent design approaches through the collaboration of human and artificial intelligence.
Zeynep is the recipient ofResearch Prize for Architecture from the National Chamber of Architects, Austria and a former Marie Curie fellow. Together with Mark Balzar, BernhardSommer,and Galo Moncayo she is the recipient of FWF PEEK funding for their Project Vibrant Fields.In collaboration with Nicolaj Kirisits she received INTRA funding for the project titled Morphology of Sound. Her creative and scientific work has been published in books such as Fabricate, Design Transactions, in conference proceedings including Design Modeling Symposium, Acadia as well as in the architecture magazineManege. Zeynep has exhibited her work at the Vienna Design Week, Bratislava Design Week, inKADKCopenhagen, Salona di Mobile in Milan, London Design Festival, Daniels School of Architecture in Toronto, andArchitecture Biennale die Venezia. Zeynep received her Doctoral degree from the University of Applied Arts Vienna at the Institute of Architecture under the supervision of Klaus Bollinger. She was a Marie Curie Fellow and an early-stage researcher in the international training network Innochain. She holds a MArch degree from the Architectural Association of London’s Emergent Technologies and Design Program and an MSc degree from TU Wien.
Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
Hasso Krull (b. 1964) is an Estonian poet who has published sixteen books of poetry and nine collections of essays that include literary criticism as well as writings concerning art, cinema and society. During 1990-2017 he was teaching cultural theory at the Estonian Institute of Humanities (special courses on creation myths, oral tradition, continental philosophy and psychoanalysis). In 2001 Krull founded a poetry translation review Ninniku with Kalju Kruusa (www.eki.ee/ninniku/), in 2003 there followed a book series Ninniku Raamatukogu. Lately Krull has been concerned with ecological issues and the ongoing devastation of the Estonian forests.
Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
Taavi Piibemann started his stint as a carpenter, taught art at the Estonian Academy of Arts and Pallas in Tartu. Choose to do that after three years of copywriting, what back then seemed like a logical application of his study of photography at Tartu Art College and English language and literature at Tartu University. Beyond that there’s idyllic rural childhood in Viinistu, a small seaside village at the Gulf of Finland.
Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
Andres Karjus is a research fellow in cultural data analytics at Tallinn University, and also operates in the private sector as an instructor on digital skills and AI. He has a background in the humanities (PhD in linguistics) and computer science (MSc in AI), and regularly engages with both in his teaching and research practice.
Oliver Laas “Norms in AI Systems”
Oliver Laas is a philosopher whose work focuses on philosophy of technology, philosophy of language, logic and metaphysics. He has written about artificial intelligence, arguments from analogy, definitions, truthlikeness in history, video games, and virtual reality.
Taavi Suisalu “AI in the mirror”
Taavi Suisalu is an artist who blends traditional and contemporary sensibilities and activates peripheral spaces for imaginative encounters. He has recorded volcanoes and malfunctioning satellites, composed for lawnmowers, intertwined living and digital ecosystems, explored datafictions and how developments in technologies shape our environments and influence behavior, perception and thinking of social beings. Suisalu has studied sociology and computer science in University of Tartu, contemporary art practices in Geneva University of Art and Design and earned his MA degree from Estonian Academy of Arts. He has participated in residency programmes in Nida Art Colony, WRO Art Center and International Studio & Curatorial Program (ISCP) amongst others.
Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
Dr Varvara Guljajeva is an Assistant Professor in Computational Media and Arts at the Hong Kong University of Science and Technology (Guangzhou). Previously, she held positions at the Estonian Academy of Arts and Elisava Design School in Barcelona. Her PhD thesis “From Interaction to Post-Participation: The Disappearing Role of the Active Participant” was selected as the highest-ranking abstracts by Leonardo Labs in 2020. As an artist, she works together with Mar Canet forming an artist duo Varvara & Mar. Often the duo’s work is inspired by the information age. Their works were shown at MAD, Barbican, Ars Electronica, ZKM, etc. www.var-mar.info
Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
Lev Manovich is a visual artist, writer, and one of the world’s most influential digital culture theorists. He was included in the lists of “25 People Shaping the Future of Design” (Complex, 2013) and “50 Most Interesting People Building the Future” (Verge, 2014). Manovich is a Presidential Professor at The Graduate Center, City University of New York, and a Director of the Cultural Analytics Lab. He has published 180 articles and 15 books that include AI Aesthetics, Cultural Analytics, Instagram and Contemporary Image, and The Language of New Media described as “the most suggestive and broad-ranging media history since Marshall McLuhan.” His digital art projects were shown in eight personal and 120 international groups exhibitions in Centre Pompidou, ICA London, ZKM, KIASMA, and other leading venues.
Postitas Kati Saarits — Püsilink
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul”
Neljapäev 15 juuni, 2023
KVI konverentsid ja seminarid
Konverents “Originaalsus kunstis tehisaru ajastul” toimub Eesti Kunstiakadeemias 15. juunil, kell 09.30–16.30, EKA aulas.
Konverents arutleb originaalsuse ja kunstiuuenduse ajalooliste ja kaasaegsete küsimuste üle tehisintellekti ajastul. Mida tähendab kunstniku kui autori jaoks ajastu, kus digitehnoloogia osaleb mitte ainult loomingu abivahendi ja instrumendina, vaid kus tehisintellekti programmid suudavad luua kuvandeid erinevatele kujutlustele, olles treeninud end miljonite autorite visuaalse võimekuse abil. Kuidas suhestuda tehisaru ressurssi autori loomingus, ja millega peaks arvestama seekuures kaasaegne kunsti kõrgharidus? Mis tähendus on originaalsusel kunstis olukorras, kus loojad on ümbritsetud visuaalselt üleküllastunud keskkonnast; kus loojate käsutada on tehnoloogia, mis võimaldab neilt hõlpsalt kopeerida, modifitseerida ja levitada oma kunsti; kus professionaalne kunstnik peab “võistlema” visuaalselt koolitamata loojatega.
Digitehnoloogia osaleb kunstiloomingus ja visuaalses vormistuses juba paarkümmend ja enam viimast aastat ja on tunginud erinevatele loomeerialadele. Mis on väljakutsed, mis seisavad ees – ning kes vajab kunsti, ja kes vajab AI kunsti? Konverentsil juurdlevad tehnoloogia mõju üle kunstiuuenduses nii traditsioonilistes kui uutes kunstivormides erinevad loomevalla autorid ning AI-analüütikud.
Konverents toimub inglise keeles ning kantakse üle EKA TVs – www.tv.artun.ee. Registreerumiseks palun täida VORM.
Sündmus toimub rahvusvahelise koostööprojekti Transform 4 Europe raames.
PÄEVAKAVA
09.30-10.00 – Tervitus ja avasõna Kirke Kangro, Dean of Fine Arts, Professor
10:00-10.45 peaettekanne Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
10.45 -11.00 Paco Ulman “Accidental Projections”
11.00 -11.15 Zeynep Aksoez “Artificial Narratives”
11.15 -11.30 Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
11.30 – 11.45 Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
11:45 -12:45 vestlusring, moderaator prof. Kirke Kangro
12:45 -13:45 lõuna
13.45 -14.00 Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
14.00 -14.15 Oliver Laas “Norms in AI Systems”
14.15 -14.30 Taavi Suisalu “AI in the mirror”
14.30 -14.45 Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
14.45 – 15.30 peaettekanne Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
15.30 – 16.30 – vestlusring, moderaator dr Raivo Kelomees
ESINEJAD
Pau Waelder “Art in the Latent Space. Machine Learning as a Tool, a Co-Author and an Other”
Senior Curator at Niio. Writer and researcher specialized in art and digital media. PhD in Information and Knowledge Society from the Universitat Oberta de Catalunya (UOC). Adjunct lecturer at the UOC, as well as in postgraduate courses. Editor and advisor at DAM Digital Art Museum. His work explores the different aspects of the interaction between art, technology and society, as well as the relationship between digital art and the art market. He is the author of the book on contemporary and digital art collecting You Can Be A Wealthy/ Cash-Strapped Art Collector In The Digital Age (Printer Fault Press, 2020).
Abstract
Since the dawn of algorithmic art, computers have entered the creative process as an active agent, engaging in a somewhat dialogical relationship with the artist. Machine learning programs have enabled computers to produce more sophisticated outputs, to the point of surpassing artists’ expectations. The precise instructions inscribed in a few lines of code have become prompts in natural language, with the final outcome emerging from an inscrutable latent space. As a field of uncharted possibilities, the latent space expands artists’ creativity and enables the perception of the program as an Other, an entity that is felt as alien while also deeply embedded in the artist’s self. This talk will address the latent space in connection with the notion of an Other and its implications in artistic creativity and originality.
Paco Ulman “Accidental Projections”
Since 2001 has worked as an architect in various offices (Ars Projekt, AB Kosmos, Arhitektuuriagentuur, Alianss Arhitektid). In 2013 he co-founded Mudel Architects studio. 2018-2020 worked at Tallinn Urban Planning Department and since 2021 works as an architect at the Tallinn Strategic Management Office.
Selection of projects in which he participated as co-author: Hotel Lydia in Tartu (2016), Hotel Lydia (2014), Pärnu Mud Baths hotel Hedon spa, Niine tn 11 office building extension project in Tallinn (2012).
In his artistic practice he is mainly focused on spatial issues and its representations using various different mediums. He has made exhibition and installation works, designed graphics, directed short films and animations, graphic novels, etc. Selection of solo exhibitions:„Heitmaa“ 2018a, „Tallinnas“ 2009a ja „Mememe“ 2014a. Since 2011 he has supervised various studios at Estonian Art Academy. From 2021 he is a PhD student in Architecture and Art at EKA Architecture and Urban Planning department.
Zeynep Aksöz “Artificial Narratives”
Zeynep Aksöz is an architect and a creative coder. She is one of two partners of Vienna-based design and research collective Open Fields. Currently she is a Research Associate and a lecturer at University of AppliedArtsVienna, an Assistant Professor at TU Vienna in Department for Structural Design, Faculty in IAACBarcelona.Through her ongoing research, teaching, and practice Zeynep explores generative design and the implementation of AI based processes into design, architecture, and urbanism. Her focus lies in developing emergent design approaches through the collaboration of human and artificial intelligence.
Zeynep is the recipient ofResearch Prize for Architecture from the National Chamber of Architects, Austria and a former Marie Curie fellow. Together with Mark Balzar, BernhardSommer,and Galo Moncayo she is the recipient of FWF PEEK funding for their Project Vibrant Fields.In collaboration with Nicolaj Kirisits she received INTRA funding for the project titled Morphology of Sound. Her creative and scientific work has been published in books such as Fabricate, Design Transactions, in conference proceedings including Design Modeling Symposium, Acadia as well as in the architecture magazineManege. Zeynep has exhibited her work at the Vienna Design Week, Bratislava Design Week, inKADKCopenhagen, Salona di Mobile in Milan, London Design Festival, Daniels School of Architecture in Toronto, andArchitecture Biennale die Venezia. Zeynep received her Doctoral degree from the University of Applied Arts Vienna at the Institute of Architecture under the supervision of Klaus Bollinger. She was a Marie Curie Fellow and an early-stage researcher in the international training network Innochain. She holds a MArch degree from the Architectural Association of London’s Emergent Technologies and Design Program and an MSc degree from TU Wien.
Hasso Krull “Creative Ritual and Ritual Creativity”
Hasso Krull (b. 1964) is an Estonian poet who has published sixteen books of poetry and nine collections of essays that include literary criticism as well as writings concerning art, cinema and society. During 1990-2017 he was teaching cultural theory at the Estonian Institute of Humanities (special courses on creation myths, oral tradition, continental philosophy and psychoanalysis). In 2001 Krull founded a poetry translation review Ninniku with Kalju Kruusa (www.eki.ee/ninniku/), in 2003 there followed a book series Ninniku Raamatukogu. Lately Krull has been concerned with ecological issues and the ongoing devastation of the Estonian forests.
Taavi Piibemann “Don’t be afraid, HAL.”
Taavi Piibemann started his stint as a carpenter, taught art at the Estonian Academy of Arts and Pallas in Tartu. Choose to do that after three years of copywriting, what back then seemed like a logical application of his study of photography at Tartu Art College and English language and literature at Tartu University. Beyond that there’s idyllic rural childhood in Viinistu, a small seaside village at the Gulf of Finland.
Andres Karjus “The human-technology continuum in text and image”
Andres Karjus is a research fellow in cultural data analytics at Tallinn University, and also operates in the private sector as an instructor on digital skills and AI. He has a background in the humanities (PhD in linguistics) and computer science (MSc in AI), and regularly engages with both in his teaching and research practice.
Oliver Laas “Norms in AI Systems”
Oliver Laas is a philosopher whose work focuses on philosophy of technology, philosophy of language, logic and metaphysics. He has written about artificial intelligence, arguments from analogy, definitions, truthlikeness in history, video games, and virtual reality.
Taavi Suisalu “AI in the mirror”
Taavi Suisalu is an artist who blends traditional and contemporary sensibilities and activates peripheral spaces for imaginative encounters. He has recorded volcanoes and malfunctioning satellites, composed for lawnmowers, intertwined living and digital ecosystems, explored datafictions and how developments in technologies shape our environments and influence behavior, perception and thinking of social beings. Suisalu has studied sociology and computer science in University of Tartu, contemporary art practices in Geneva University of Art and Design and earned his MA degree from Estonian Academy of Arts. He has participated in residency programmes in Nida Art Colony, WRO Art Center and International Studio & Curatorial Program (ISCP) amongst others.
Varvara Guljajeva “AI-aided Ceramic Sculptures: Bridging Deep Learning with Materiality”
Dr Varvara Guljajeva is an Assistant Professor in Computational Media and Arts at the Hong Kong University of Science and Technology (Guangzhou). Previously, she held positions at the Estonian Academy of Arts and Elisava Design School in Barcelona. Her PhD thesis “From Interaction to Post-Participation: The Disappearing Role of the Active Participant” was selected as the highest-ranking abstracts by Leonardo Labs in 2020. As an artist, she works together with Mar Canet forming an artist duo Varvara & Mar. Often the duo’s work is inspired by the information age. Their works were shown at MAD, Barbican, Ars Electronica, ZKM, etc. www.var-mar.info
Lev Manovich “Artificial Aesthetics? Looking at AI Media Through the Lens of Art History”
Lev Manovich is a visual artist, writer, and one of the world’s most influential digital culture theorists. He was included in the lists of “25 People Shaping the Future of Design” (Complex, 2013) and “50 Most Interesting People Building the Future” (Verge, 2014). Manovich is a Presidential Professor at The Graduate Center, City University of New York, and a Director of the Cultural Analytics Lab. He has published 180 articles and 15 books that include AI Aesthetics, Cultural Analytics, Instagram and Contemporary Image, and The Language of New Media described as “the most suggestive and broad-ranging media history since Marshall McLuhan.” His digital art projects were shown in eight personal and 120 international groups exhibitions in Centre Pompidou, ICA London, ZKM, KIASMA, and other leading venues.
Postitas Kati Saarits — Püsilink
02.06.2023
Jaak Tombergi uurimuse esitlus
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
2. juunil kell 18.00 esitleb Jaak Tomberg EKA aatriumi lohus oma monograafiat “Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime” (2023).
Raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema.
Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.
Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib nüüdiskirjandust ja -kultuuri, kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat. Temalt on varem ilmunud kaks teadusmonograafiat: „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ja „Kirjanduse lepitav otstarve” (2011).
Esitlusel saab raamatut soetada 15 € eest.
Postitas Annika Toots — Püsilink
Jaak Tombergi uurimuse esitlus
Reede 02 juuni, 2023
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
2. juunil kell 18.00 esitleb Jaak Tomberg EKA aatriumi lohus oma monograafiat “Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime” (2023).
Raamat uurib utoopiat ja utoopilist kujutlusvõimet. Iga utoopiat kannab soov teistsuguse maailma ja parema elu järele. Paljude arvates on selles soovis midagi inimomast. Nõnda leiame ka kirjandusest ja kunstist rohkelt selle soovi väljendusi: kujutelmi, milline võiks olla hea elu, ja väiteid selle kohta, milline see saaks ja peaks olema.
Utoopia on alati väljendanud suutlikkust kujutleda tegelikkuse alternatiive. See raamat küsib, mis on saanud sellest suutlikkusest nüüdisajal. Ajastul, mida iseloomustab tehniline küllastumine ja sellest tulenev üldine ebastabiilsus ja ennustamatus, ohtrad kriisid ja katastroofid. Ajastul, mil ulme on muutumas üha realistlikumaks ning realism üha ulmelisemaks.
Jaak Tomberg on Tartu Ülikooli eesti kirjanduse kaasprofessor, kes uurib nüüdiskirjandust ja -kultuuri, kirjandusteooriat ja kirjandusfilosoofiat. Temalt on varem ilmunud kaks teadusmonograafiat: „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ja „Kirjanduse lepitav otstarve” (2011).
Esitlusel saab raamatut soetada 15 € eest.
Postitas Annika Toots — Püsilink