Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

24. mail kell 16.00 võetakse arutelu alla hiljuti Avatud Eesti raamatu sarjas ilmunud Nelson Goodmani „Kunsti keeled. Käsitlus sümbolite teooriast”.

Goodmani „Kunsti keeled” on 20. sajandi kunstifilosoofia ja semiootika tähtteos. Kas sellel on midagi öelda ka 21. sajandi kunstiteadusele?

Märt Väljataga tutvustab raamatu tõlget, küsides, mis on selles teoses elavat ja mis on surnud. Vestluspartneriks on Virve Sarapik.

Arutelu toimub Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse aatriumi lohus.

Filmilinastus: Harun Farocki, In Comparison (Zum Vergleich), (2009) 

Teisipäeval 23. mail kell 18.00 EKA aulas 

Filmi kestus 61 minutit.

“Tellised loovad ruume, korraldavad sotsiaalseid suhteid ja talletavad teadmisi sotsiaalsete struktuuride kohta. […] Tellised edastavad meie ühiskondade heli, kuid me ei ole õppinud veel seda kuulama. Farocki film avab meie silmad ja kõrvad erinevatele tellise tootmise traditsioonidele võrdlevalt […]” (Ute Holl)

Harun Farocki film “Võrdlevalt” (Zum Vergleich) (2009) näitab telliste valmistamist globaalses perspektiivis ning võrdleb nende tootmistingimusi, alates täielikust automatiseerimisest kuni käsitööni. Filmilinastus on ajendiks rääkida tänapäeva tööprotsessidest arhitektuuris ning see toimub seoses Arhitektuuriteaduskonna töötubadega “Ehitatud informatsioon” ja “Kes ehitab su arhitektuuri”.

Filmi juhatavad sisse Kadambari Baxi, Klaus Platzgummer ja Lennart Wolff, tutvustades oma käimasolevat projekti Building Information (2022 -). Projekt tegeleb tööprotsessiga arhitektuuris kaasaja digitaalsete ökosüsteemide kontekstis, mis korraldavad inim- ja tehiskomponentide vahelisi suhteid. Projekt oli väljas Berliini tehnikaülikooli arhitektuurimuuseumis ning selle väljundiks olid mitmed ettevõtmised koostöös ajakirjaga ARCH+.

Original title: Zum Vergleich. Director Harun Farocki; Script Harun Farocki, Matthias Rajmann; Cinematographer Ingo Kratisch; Sound Matthias Rajmann; Editor Meggie Schneider; Drawings Andreas Siekmann; Collaboration Antje Ehmann, Anand Narayan Damle, Michael Knauss, Regina Krotil, Iyamperumal Mannankatti, Mamta Murthy, Markus Nechleba, Jan Ralske, Yukara Shimizu, Isabelle Verreet. Format 16mm, col. Length 61 min. Year 2009.

4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.

Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:

4. mail Eesti Teaduste Akadeemias

5. mail Eesti Kunstiakadeemias

6. mail Tallinna Ülikoolis

Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).

Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.

4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.

5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.

Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti

Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:

dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.

Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/

Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com

Virtuaalne ümarlaud War on Monuments: Debates over Russian/Soviet Heritage in Eastern and Central Europe since 2022

Alates 2022. a veebruarist on avalikust ruumist eemaldatud palju vene imperiaalseid ja nõukogude monumente. Seda on saatnud tulised diskussioonid iga maa kohalikus (sotsiaal)meedias. Ehkki tegelikud sammud varieeruvad, on mitmel maal ekspertide asemel asunud arenguid suunama poliitilised jõud, avaldades otsest mõju kunsti- ja arhitektuurimälestistele jt kultuuriobjektidele.

Samal ajal on rahvusvahelisele publikule, isegi naabermaades, kättesaadav väga piiratud osa nendest kohalikest diskussioonidest – iga Ida- ja Kesk-Euroopa riik on sarnastele probleemidele lahendusi otsinud üksi. Sügavama analüüsi jaoks on vaja võrdlevat lähenemist ja pikemat ajaloolist perspektiivi. Olukord muutub kiiresti, mälestisi kaob peaaegu iga päev. See ümarlaud seab eesmärgiks dokumenteerida mitte mälestusmärke, vaid kohaliku tasandi arutelusid, et tekiks nüansseeritum ülevaade nii praegusest olukorrast kui nende arengute laiemast kontekstist. Samas soovime ka üksteiselt õppida, kogudes häid praktikaid edukatest näidetest kunstilistest jt transdistsiplinaarsetest sekkumistest, mis aitavad neid mälestusmärke alal hoida ja ümber tõlgendada.

Sõna saavad Linda Kaljundi, Riin Alatalu ja Kristina Jõekalda (kõik EKA), Sofia Dyak, Iryna Sklokina (mõlemad Center for Urban History of East Central Europe in Lviv) ja Mykola Homanyuk (Kherson State University, Ukraina), Maija Rudovska (vabakutseline uurija/kuraator, Läti), Oxana Gourinovitch (Valgevene/RWTH Aachen University), Olga Juutistenaho (Soome/Technical University of Berlin), Stephanie Herold (Technical University of Berlin, Saksamaa), Dragan Damjanović, Patricia Počanić ja Sanja Delić (kõik University of Zagreb, Horvaatia), Nini Palavandishvili (vabakutseline uurija/kuraator, Georgia), Małgorzata Łukianow (University of Warsaw, Poola), Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnus University, Leedu) ja Ivo Mijnssen (vabakutseline uurija/ajakirjanik, Austria).

Üritus toimub inglise keeles, T 16. mail 2023 kell 14.00–19.00. Videoülekannet saab jälgida KVI Facebooki lehel.

Diskussandina osalemise ja Zoomi lingi soovist anna meile 15. maiks märku siin. 

Rohkem infot: Kristina Jõekalda (kristina.joekalda@artun.ee), Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee).

Teisipäeval, 9. mail kell 16.00 peab Ingrid Ruudi KVI uurimisseminari raames loengu “Kontrolliv ja hoolitsev ruum: laste-, vanade- ja invaliididekodud Nõukogude Eestis”.

Progressiivsust, tervist ja edenemist rõhutavas nõukogude ühiskonna kuvandis ei olnud kuigivõrd kohta normist kõrvalekalduvatele subjektidele – vaimsete või füüsiliste erivajadustega inimestele, vanuritele ega hooletussejäetud lastele. Avalikus diskursuses olid nad pea nähtamatud, kuid ometi ju olemas. Missugune koht ühiskonnas, milline arhitektuurne ruum oli neile ette nähtud? Kuidas mõjutas 1960.–1980. aastatel kavandatud ja ehitatud hoolearhitektuur nende elutingimusi, kujundas argikogemust ja konstrueeris neid kui marginaalseid subjekte? Loeng annab ülevaate eelmisel aastal alustatud uurimistöö hetkeseisust, mis põhineb Eesti NSV institutsionaalsete hooleruumide võrgustikku kaardistaval välitööl ja arhiiviuuringutel ning nõukogude subjektiloomet käsitleval taustakirjandusel. Loengus püüab Ruudi vaadata paralleelselt nii projekteerimis- ja ehituspraktikat ning seda mõjutanud ideoloogiat, tingimusi ja norme kui ka ruumi kasutajate kogemusi, samuti tõstatada mõned senise uurimise käigus esile kerkinud küsimused.

Loeng toimub ruumis A-501.

Neljapäeval, 30. märtsil 2023 kell 11.00–15.30 toimub ruumis C204 KVI magistrikonverents.

Ettekanded:

Mailis Timmi, “Galerii – ärimaailma mõjuagent kunstiväljal või kunstniku loomekarjääri tugisammas?” Juhendaja Kaarin Kivirähk

Esitletava magistritöö põhiosa seisneb uue kaasaegse kunsti esindusgalerii loomises. Töö juurde kuuluvad ka teoreetiline raamistik galerii kui nähtuse paiknemise ja rolli kohta kunstiväljal ning põgus uurimus Eesti kunstnike seniste kogemuste kohta koostöödest galeriidega ja ootustest seoses tulevaste koostööstsenaariumidega. Kuigi galerii kui koht, kus kunstimaailm puutub kokku ärimaailmaga, on aja jooksul rohkelt kriitikat saanud, püüan oma töös välja selgitada, kas galerii võib olla ka positiivsete muutuste katalüsaatoriks kunstiväljal.

Saskia Lillepuu, “Tähelepanu ja kohalolu. Antropotseenist grupinäituse abil”. Juhendaja Anders Härm.

Minu magistritöö praktiline osa oli näitus “Taganemisteeta. Kohaoluharjutus”, mis oli avatud 2021. aasta kevadel Narva Kunstiresidentuuris. Näitusel osales 17 kunstnikku Eestist ja välismaalt ning kompas küsimusi inimeseks olemisest ökoloogilises rahutuses. Ettekandes keskendun näituse tegemise keskseks mõisteks kujunenud terminile “pühendunud tähelepanu”, mis oli oluline kriteerium kunstnike ja teoste valikul. Selle mõiste juured ulatuvad posthumanistlikest teooriatest kunstnike loome- ja uurimispraktikatesse. Avan termini teoreetilisi tagamaid, toetudes eelkõige Donna Haraway, Rosi Braidotti, T.J. Demose ja Deborah Bird Rose’i kirjutistele ning vaatlen, kuidas “pühendunud tähelepanu” suunas kuratoorseid otsuseid näituse ettevalmistuse ajal.

Reigo Kuivjõgi, “Kes on emerging artist?” Juhendajad Kristina Jõekalda, Triin Metsla.

Magistriprojekt keskendub enda teoreetilises osas rahvusvahelisel kunstiväljal sissejuurdunud terminile emerging artist sobiva vaste leidmisele eesti keeles ning segadusest termini ajaliste piiride seadmisel, mille järgi suudaks looja positsioneerida enda kohta kunstniku karjääri skaalal. Emerging artist’i mõiste kaudu määratletakse tavaliselt kunstnikku, kes on oma karjääri algfaasis ehk kes on haridusest või vanusest olenemata tegutsenud kunstnikuna vähem kui 10 aastat. Termini probleem seisneb selles, et mis hetke loetakse kunstniku alguseks? Teose praktilises osas vaadeldakse alustavate kunstnike teoste eksponeerimisele keskenduva galerii Art&Tonic näitusetegevuse kureerimist ning uusi algatusi kunstiväljal.

Mae Variksoo, “Kunstikogu arheoloogia: Näitust “Armistunud pale” ettevalmistavast uurimistööst”. Juhendaja Anu Allas.

Minu magistritöö keskseks ja praktiliseks osaks on näitus pealkirjaga “Armistunud pale”, mis kõnetab küll teadlikult praegust hetke ja Ukrainas kestvat sõda, kuid keskendub sellele osale Tartu Kunstimuuseumi ajaloolisest kunstikogust, mis asus 1943. aasta pommitamise ajal Lai tänav 17 majas, mis kokku varises ning kogu enda alla mattis. Magistrikonverentsi ettekanne avab näitust ettevalmistava uurimistöö käigus ilmnenud problemaatikat.

Ulla Väljaste, “Kas raamat peaks olema kaunis? Küsitledes ilu hindamiskriteeriumina raamatukujunduse kontekstis”. Juhendaja Mari Laanemets.

Uurin kauni raamatu diskursust, toetudes peamiselt selle globaalse nähtuse kohalikule väljendusele raamatukonkursi “25 kauneimat Eesti raamatut” ja ürituse kriitilise retseptsiooni näitel. Ettekandes käsitlen mõiste kaunis raamat kasutamist raamatukujundust kirjeldava väärtushinnanguna Eestis, toetudes kunstiajaloolase Rein Looduse tööle ning 20. sajandil avaldatud kauni raamatu kontseptsiooniga tegelevatele tekstidele.

Aleksander Zahharov, “Solovjov, Kojève ja situatsionism: spiritualismi roll sekulaarse ühiskonna kunstis”. Juhendaja kinnitamisel.

Uurin spiritualismi rolli kaasaegse kunsti kriitilise sotsiaalse ja poliitilise diskursuse tekkimisel. Keskendun Vladimir Solovjovi ideede pärandile Alexandre Kojève’i filosoofias, Vene avangardkunstis ning sürrealismis. Soovin näidata, kuidas spiritualism mõjutas nii II maailmasõja järgset prantsuse filosoofiat kui kunstilist väljendust. Tõlgendan Guy Debord’i teost “Vaatemänguühiskond” sekulaarse spiritualismi kriitikana.

Neljapäeval, 2. märtsil kell 18 toimub Kumu näitusel „Kunst või teadus“ loeng teemal „Kehad ja katsed. Meditsiin ja teaduspraktikad kunstiajaloos“, mida viib läbi Liisa-Helena Lumberg-Paramonova.

Alates renessansiajast süvenes tajutava maailma, sealhulgas inimese enda keha mõõtmise ja tundmaõppimise soov. 17. sajandil välja töötatud teaduslik meetod, valgustuslikud ideed ning piiritletumateks valdkondadeks jagunenud 19. sajandi teadusilm olid selle soovi edasi arendatud väljenduseks. Kuna visuaal (teadusjoonis) on teadmiste loomisel ja talletamisel mänginud väga vajalikku rolli, siis saab teadustegevust näha ka kunstiteostes, jõudes niiviisi potentsiaalselt laiema publikuni. Loengus vaadeldakse kunsti ja teaduse põimingut selliste kunstiteoste näitel, mille puhul ilmneb mõni teaduslik (meditsiiniline) praktika. Enamasti on need ühel või teisel moel seotud inimkehaga, mis võib avaneda ootamatust vaatenurgast.

Liisa-Helena Lumberg-Paramonova on Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor ja doktorant. Loenguid peab ta põhiliselt Euroopa kunstiajaloost: renessansist 19. sajandi keskpaigani. Oma doktoritöös uurib ta 19. sajandi alguse baltisaksa kunsti ja kunstikirjutust kui teadmisloomet.

Näitus „Kunst või teadus“ võtab vaatluse alla kunsti seosed loodus- ja reaalteadustega 19. sajandil ja 20. sajandi alguses: kunstnike ja teadlaste panuse Eesti, aga ka laiemalt Vene impeeriumi botaanika, zooloogia, meditsiini, kliima, paleontoloogia jms uurimisel ja kujutamisel. Üldisem eesmärk on rõhutada pildi tähtsust teadmiste loomisel, kujundamisel ja kontrollimisel. Näitus on valminud Tartu Ülikooli muuseumi, Eesti Kunstimuuseumi ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös. Nüüdisaja kunstnikuna on kaasatud Kristina Norman.

Üritusel osalemine muuseumipiletiga.

14. veebruaril teeb Ingrid Ruudi tagasivaate oma 2020. aasta lõpul kaitstud doktoritööle „Spaces of the Interregnum: Transformations in Estonian Architecture and Art 1986 – 1994“.

Doktoritöö fookuses oli üleminekuaeg, mis suhteliselt vähese ehitustegevuse tõttu polnud seni Eesti arhitektuuriajalookirjutuses kuigi palju tähelepanu pälvinud. Ometi oli tegemist oluliste arengute perioodiga, mil muutusid põhjalikult arhitektuuriloome võimalused ja tingimused. Hilisnõukogude ajast pärit veendumused ja praktikad põimusid uute läänest saabuvate mõjutustega. Kohanema pidi nii värskete intellektuaalsete hoovuste, uute (või puuduvate) seadusandlike ja korralduslike raamide, teistsugustele alustele tuginevate omandisuhete, uute ehitusmaterjalide kui ka juba saabuva arvutis projekteerimisega.

Doktoritöö käsitles nii ehitatud ja planeeritud ruumi, selle visualiseerimist ja etendamist kui ka teoreetilist mõtestamist ja refleksiooni, eesmärgiga näidata, kuidas see kiirete ja hüplike muutuste periood väärib väärtustamist omaette tähendusliku ajastuna ning kuidas uuele ühiskonnale vajaliku ja kohase ruumi kujutlemine ja tootmine leidis aset väga mitmesugustel ja omavahel põimunud tasanditel.

Loeng annab ülevaate viiest juhtumiuuringust, mis näitavad arhitektide krambivaba suhtumist ja kaasarääkimissoovi uue avalikkuse kujundamisse ning projekte ja lahendusi, mis tõenäoliselt ei oleks saanud sündida ei enne ega pärast seda dünaamilist ja radikaalselt avatud perioodi.

Üritus toob kokku hiljutise uurimustöö Ukraina 20. sajandi kunstiajaloo kirjutamise võimalustest olukorras, kus kunstiajaloo kaanon siiani puudub. Keskendudes nõukogude perioodi ja selle järgsele kunstile, avavad kunstiajaloolased Olga Balashova, Lizaveta German ja Svitlana Biedarieva lühiettekannetes, kuidas on siiani muuseumid, näitused ja kunstnikud nende ajajärkude kunsti mõtestanud. Kuidas on 20. sajandi kunsti ajalugu esitanud hetkel sõja tõttu suletud Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum? Mida aitab esile tuua näituste perspektiiv sellele ajaloole? Mida võiksid paralleelid teiste postsotsialistlike riikidega, nagu Baltimaad, aidata esile tuua? Ja kuidas ning missuguste meetodite abil võiks Ukraina sõja järel oma kunstiajalugu kirjutada? Ürituse diskussandiks on ukraina kunstnik ja uurija Andrij Bojarov. Üritus on ingliskeelne ning seda modereerib Margaret Tali. Online ürituse korraldab Eesti Kunstiakadeemia ning see on jälgitav Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi Facebook’i lehel.

Olga Balashova on kunstiajaloolane, kuraator ja kriitik ning Kaasaegse Kunsti Muuseumi MTÜ juhataja Kiievis.

Lizaveta German on kuraator ja kunstiajaloolane, galerii The Naked Room (Kiiev) kaasasutaja, ja Ukraina paviljoni kaaskuraator 59. Veneetsia biennaalil.

Svitlana Biedarieva on kunstiajaloolane, kelle fookus on kaasaegsel ukraina kunstil, dekoloniaalsusel ning Venemaa sõjal Ukraina vastu; ta on väljaannete “Contemporary Ukrainian and Baltic Art, 1991–2021” (2021) ja “At the Front Line: Ukrainian Art, 2013–2019” (2020) toimetaja.

Andrij Bojarov on ukraina-eesti kunstnik, vabakutseline kuraator ja uurija, kes 2000ndate algusest on tegelenud unustatud avangardi kunsti ajalooga Kesk-Euroopa kontekstis, mille juures kureerimis- ja kunstipraktikad täiendavad uurimustööd.

Margaret Tali on kunstiajaloolane ja projekti “Vahendades keerulist ajalugu” üks algatajatest, mis on toonud kokku humanitaarteadlasi ja kunstnikke, et mõtestada 20. sajandi ajaloo kirjutuse ja sellega seotud meetodite üle laiemas Balti regioonis.

Lizaveta German ja Olga Balashova on EKA külalisteadurid Eesti Teadusagentuuri poolt Ukraina teadlastele loodud lühiajalise stažeerimise toetusmeetme raames.

KVI uurimisseminaris tutvustavad Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Krista Kodres, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Kädi Talvoja ja Johannes Saar oma äsja lõppenud EKA teadusgrandi „Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised“ (2021–2022) tulemusi. Projekti lähtepunkt oli, et valdkonna ühe keskse, „stiili“ mõistega pole kriitiliste historiograafiliste uurimuste vormis tegeletud. Meid huvitas selle justkui äraleierdatud mõiste ideoloogiline, perioodist, diskursusest ja žanrist tulenev tähenduslikkus ning selle seosed periodiseerimisega, rahvusluse ja glokaliseerumisega, keskuse ja perifeeria konstrueerimisega. Nii keskendusime Eesti kunstiteaduse „kriitilistele mõistetele“, uurides nende rolli kunstiajaloo ja -kriitika kõneviisi kujunemises ning tähendusloomes läbi kahe viimase sajandi. Vt https://www.artun.ee/stiil-ja-tahendus-eesti-kunstiteaduse-distsiplinaarsed-teisenemised-eka-teadusgrant-2021-2022/