Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Ajakirja Memory Studies erinumbri „Allasurutud mälu tagasitulek Ida-Euroopas: Lokaalsus ja hääle andmine keerulisele ajaloole“ online-esitlus 

Toimumise aeg:
29. september 17:00–18:30, üritus toimub inglise keeles.

Online esitlus Facebookis

Kuidas naasevad allasurutud mälestused Ida-Euroopas Missugust rolli lokaalsus selle juures mängib? Kuidas seda protsessi on uuritud ja teoretiseeritud? Missugust mõju on Venemaa jätkuv sõda Ukrainas seejuures avaldanud.

Meil on hea meel kutsuda teid juunis 2022 ilmunud Memory Studies ajakirja erinumbri esitlusele, mis koondab artikleid erinevate distsipliinide uurijatelt. Esitluse käigus tutvustavad autorid lühidalt oma artikleid keskendudes lokaalsuse mõistele, mis on erinumbri keskne mõiste. Sellele järgnevad mälu-uurija Natalija Arlauskaitė reflektsioonid.

Erinumber on osa EKA ja Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse koostööprojektist „Vahendades keerulist ajalugu“ (Communicating Difficult Past, 2019–2023), mille algatasid Margaret Tali ja Ieva Astahovska, kes on ka Memory Studies erinumbri toimetajad. Publikatsioon kasvas välja rahvusvahelisest sümpoosionist „Vaikuse Prismad“, mis toimus veebruaris 2020 Eesti Kunstiakadeemias.

Osalejad: Roma Sendyka (Jagiellonian University/ Humboldt University), Asja Mandić (University of Sarajevo), Shelley Hornstein (York University), Mischa Twitschin (Goldsmiths, University of London), Ieva Astahovska (Läti Kaasaegse Kunsti Keskus) ja Margaret Tali (Eesti Kunstiakadeemia). Natalija Arlauskaitė (Vilnius University) on ürituse diskussant.

28. septembril kell 14.00-17.00 toimub EKA uurimisgrantide infoseminar EKA sööklaaugus.
Välja kuulutatakse 2023. aastal algavate EKA grantide taotlusvoor, tutvustatakse uue vooru tingimusi ja seniste grantide tulemusi.

Ajakava
14.00-14.15 Sissejuhatus – teadusprorektor Anu Allas
14.15-14.30 Eve Kask – “Käsmu inimesed ja majad”
14.30-14.45 Raivo Kelomees – “Tähendus- ja kogemusloome digitaalses kunstis ja mängudes”
14.45-15.00 Renee Puusepp – “Muutmoodulmaja: modulaarse puidust kortermaja arhitektuurse kontseptsiooni arendamine ja prototüüpimine”
15.00-15.15 Krista Kodres – “Stiil ja tähendus. Eesti kunstiteaduse distsiplinaarsed teisenemised”
15.15-15.30 Kohvipaus
15.30-15.45 Liina Keevallik – “Kujundliku mõtte labor”
15.45-16.00 Kristi Kuusk, Nesli Hazal Oktay – “Sensoorne disain”
16.00-16.15 Ruth-Helene Melioranski, Maarja Mõtus, Eva Liisa Kubinyi – “Patsiendi võimestamine ja terviklik raviteekond Eesti tervisesüsteemis ortopeedia ja vähi sõeluuringu näitel”
16.15-17.00 EKA grandi taotlemise tingimused ja küsimuste voor – Anu Allas, Pille Epner

EKA UURIMISGRANDI eesmärk on akadeemiale oluliste uurimisteemade ja -rühmade arendamine ja loomine, teadmussiirde suurendamine ning teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tõstmine. Uurimisgrandi pikkus on kuni 24 kuud.

Välja antakse kolm uurimisgranti:
1) teadustööle suunatud TEADUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas;
2) loomepõhisele uurimistööle suunatud LOOVUURIMUSLIK GRANT summas kuni 35 000 eurot aastas (rühmagrant) või kuni 18 000 eurot aastas (individuaalgrant);
3) koostöös avaliku, era- või mittetulundussektori organisatsiooniga läbi viidavale rakenduslikule projektile suunatud ARENDUSGRANT summas kuni 35 000 eurot aastas.

Teadus- ja arendusgrant on reeglina rühmagrandid, loovuurimusgrant võib olla nii individuaal- kui ka rühmagrant.

Uurimisgrantide taotlemise ja hindamise tingimused on kirjeldatud EKA teadusfondi põhimääruses: https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/teadus/teadustegevus/.
Taotlemine toimub akadeemia elektroonilise dokumendihaldussüsteemi (WebDesktop/WD) kaudu.
Taotluste tähtaeg on 14. november 2022.

Uurimisgrandi taotlusi hindab 5-liikmeline komisjon, kuhu kuulub kolm liiget EKA akadeemilise personali hulgast ning kaks välisliiget. Tulemused kuulutatakse välja detsembris 2022.

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarja sügisperioodi avaloengus esineb Greta Koppel, kes räägib 13. septembril kunstiteosest kui kunstiajaloolise uurimuse keskmest.

Greta Koppel kaitses 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias doktoritöö teemal “Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese”, mis tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.

Rohkem infot.

28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.

Peakõnelejad:

Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)

Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)

Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Kogu info konverentsi kohta SIIN

Kava:

12.00 Kogunemine ja avasõnad

12.30 – 14.00
Taavi Hallimäe, Jüri Ehlvesti peategelase paranoia kui sümptom profanatsiooni võimatusest
Gregor Taul, Pohhui, carpe diem täiega! Eha tänava poistest ja tüdrukutest 2007-2009
Kiwa, Oksekott ja Sopajuga. Tartu eksp 1988-1995

14.00 – 14.15 Kohvi, tee

14.15 – 15.15
Liis Kibuspuu, Siirdeaja eelmängud: Tartu aktsionistid 1983–1986
Andrus Laansalu, 14nü : ambientkirjandus koondub punktiks

15.15 – 16.00 Lõuna

16.00 – 18.00
Anneli Leinpere, (Mitte)rühmituse eksp postmodernistlik orientiir normaalsetel nullindatel
Sven Vabar, Pehmed kohad võrgustiku eksp loomingus
Erkki Luuk, Jaan Lüsi salajane pärand

Arutelu, juhatab Berk Vaher

18.00 Raamatuesitlused

Erkki Luuk, artiklikogu “(Üli)reaalsuse päritolu”. Vabamõtlejad, nr 6. Tartu: Vabamõtleja, 2022
Pilt tänapäeva kultuuris. Võitlusvälja laienemine. Etüüde nüüdiskultuurist, nr 9. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021.

Teesid vt: nyydiskultuur.artun.ee

Kanname konverentsi üle ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/98063117895?pwd=L0d3Ly9teW44UGw0cjJ4aytmSmFEdz09

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ), TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Prima Vista

—

Siirdeperioodide sotsiopoliitiline määramatus on olnud viljakas keskkond erinevat liiki eksperimentaalse loomingu esilekerkimiseks. Me näeme seda esiteks 1910. ja 1920. aastatel ja teiseks 1960. aastatel nii Eestis kui Euroopas, Venemaal ja mujal. Vähemalt Eestis ja mujal Ida-Euroopas ei olnud erandiks ka 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate murranguperiood, kui nii kunstis kui kirjanduses ammutas uus põlvkond inspiratsiooni varasemate siirdeaegade eksperimentaalsest loomingust ning otsis ka uusi väljendusvahendeid. Uue loomingulise hingamise said ka vanemate põlvkondade avangardistid, kes vahepealsel ajal ei olnud loominguliselt aktiivsed või teostasid end traditsioonilisemates ja turvalisemates formaatides. See taasiseseisvumise ajal hoo sisse saanud eksperimentaalse loomingu laine jätkus veel ka 2000. aastatel ning hääbus 2010. aastate algul.

Iseäranis produktiivseks eksperimentalistika-keskuseks kujunes Tartu linn, mis oli selles osas Tallinnaga nii kvanti- kui kvalitatiivselt vähemalt võrdväärne. Tartus asutati näiteks uus-sürrealistlik kunstirühmitus Para ’89. 1992-1999 toimusid seal rahvusvahelised kunstifestivalid Dionysia. Siirdeperioodi eesti kirjanduse üks olulisemaid nähtusi oli rühmitus Hirohall (1988-1991), kuhu kuulusid Kivisildnik, K. M. Sinijärv, Kauksi Ülle, Valeria Ränik ja Jüri Ehlvest. Hirohalliga oli seotud ka 1989. aastal asutatud Eesti Kostabi-$elts ja kaudsemalt 1991-1993 ilmunud kultuurileht Kostabi. Kirjandusliku eksperimentaalsuse teine laine kerkis esile 1990. aastate lõpus, rühmituste Erakkond ja Tartu NAK mitme autori näol. Teatri vallast võib peamise näitena tuua Tartu Teatrilabori (2000-2003). Tartu eksperimentaalse hoo lõpuosas domineeris interdistsiplinaarne avatud võrgustik eksp, mis tegutses aktiivselt aastatel 2006-2010, ent mille mitmed liikmed (Erkki Luuk, Kiwa, Martiini) võrsusid loojatena just siirdeperioodist. Nende tuntumate näidete kõrval ja vahel on veel hulk vähemorganiseerunud seltskondi ja ka üksikautoreid, kes seltskondadest pole eriti hoolinud, näiteks Valdur Mikita.

Et Tartu eksperimentaalsus pole just varjusurmas, tõestab muu hulgas Jaan Malini ning aastast 2019 Siim Lille veetud festival Hullunud Tartu, kunstnik Kiwa 2014. aastal asutatud ja praeguseni tegutsev kirjastus ;paranoia ning mõned muudki sündmused ja tegutsejad. Teisest küljest võib ent täheldada tendentsi, mille järgi kunagised eksperimentalistid on end teostanud märksa konservatiivsemas vormis või ka sisus (Valdur Mikita, Paavo Matsin)

Meile tundub seega, et aeg on küps teha tagasivaade tollele vabaduseajale Tartus. Sellega seoses korraldabki nüüdiskultuuri uurimise töörühm käesoleva konverentsi.

_____

* Jacques Derrida, “Acts of Literature”, Routledge, 1992: 36. “Lääne kirjandus oma üsnagi uusaegses vormis seostub õigusega öelda kõike ning seostub kahtlemata ka tänapäevase demokraatia idee tekkega. Ta ei sõltu kehtivast demokraatiast ega ole minu jaoks lahutatav sellest, mis üldse sünnitab demokraatia – selle kõige laiemas (ja kahtlemata alles saabuvas) tähenduses.” (Samas: 37.)

13.–14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös Balti regionaalse ja võrdleva kunstiajaloo seminar, mis toob kokku kunstiteadlased ja kuraatorid kolmest Balti riigist. 

Seminari esimene päev toimub EKA auditooriumis A-101, teine päev Kumu auditooriumis.

Seminari lähtepunkt on nõukogude perioodi kunstiajalugu, kahepäevane üritus on jagatud kuueks aruteluks. Teemad varieeruvad fotograafiast ja naiskunstnike loomingu uurimisest nõukogude perioodi näitusetegevuse analüüsi ning eksperimentaalsete kunstipraktikateni. Lisaks käsitlevad ettekanded nii reaalseid kui ka kujutletavaid kunstnike kollektiive ning esitavad tulevikku vaatavaid küsimusi võimalike ülebaltiliste uurimisteemade, näituseprojektide ja neid raamistavate uute teoreetiliste käsitluste kohta.

Eesmärgiks on kombata osalejate uurimishuvide ja tegutsemissuundade vahelisi kokkupuutepunkte ning luua pinnas koostööprojektideks tulevikus.

Osalevad Liisa Kaljula, Adomas Narkevičius, Laine Kristberga, Inga Lace, Eglė Juocevičiūtė, Gregor Taul, Toms Kencis, Kädi Talvoja, Karolina Jakaitė, Mara Traumane, Linda Kaljundi, Margaret Tali, Laima Kreivyte, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Alise Tifentale, Agne Narušyte, Annika Toots ning Ieva Astahovska, Maria-Kristiina Soomre, Andres Kurg ja Anu Allas.

Üritus toimub inglise keeles ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Digiteesivihik PDF

Seminari pikem tutvustus ja kava

Sündmus Facebookis

Leedu Rahvusgaleriis on avatud EKA teaduri, kuraator Margaret Tali, PhD ja Ieva Astahovska ning Eglė Mikalajūnė kureeritud näitus “Difficult Pasts. Connected Worlds” (Rasked minevikud. Ühendatud maailmad)

29.04.2022–28.08.2022

Eesti kunstnikest on esindatud EKA animatsiooni osakonna juht ja animaator Ülo Pikkov ning Eleonore de Montesquiou. Lisaks on Eestis teostatud ka Soome kunstniku Jaana Kokko töö.

Venemaa sõja algusega Ukrainas on minevik Ida-Euroopas tagasi pöördunud, muutudes millestki kaugest miljonite inimeste jaoks tänapäevaseks katastroofiks. 2014. aastal Krimmi, Luganski ja Donetskiga alanud invasioon jäi rahvusvahelise üldsuse tähelepanust tihti kõrvale, kuid nüüdseks on see kasvanud olukorraks, mis mõjutab kogu maailma. See sõda tabab Ida-Euroopat kõige murettekitavamalt, taaselustades palju vaikusi, paranemata haavu ja töötlemata mälestusi totalitaarsest minevikust.

Oleme harjunud mõtlema möödunud aegadele läbi rahvusliku ajaloo objektiivi, nende valikuliste, silutud ja lineaarsete jutustustega, mitte igapäevaelus jagatavate mitmuslike, segaste ja mittelineaarsete lugudega. Nende ajalugude rasked küljed on sageli tähelepanuta jäetud – selle asemel räägitakse lohutavaid lugusid, mis rõhutavad positiivseid narratiive ja väljakutsete ületamise viise. See näitus koondab mineviku rasked ja sageli mahavaikitavad aspektid, mis hõlmavad vägivaldseid konflikte, traumaatilisi kaotusi ja nende pikaajalisi pärandusi. Siin käsitletavad keerulised minevikud hõlmavad natsionalistlikke ja kommunistlikke režiime, hiljutisi sõdasid ja kolonialismi ajalugu, ellujäämis- ja koostööviiside vahel valitsevat rahutut tasakaalu ning postsovetlike ühiskondade jätkuvaid eripärasid, mis tulevad toime mineviku varjudega.

“Rasked minevikud. Ühendatud maailmad” sisaldab kolme Balti riigi, Ukraina, Poola, Soome ja Hollandi kunstnike töid. Kogemused, mida teosed tekitavad, on sellised, mis sageli unustatakse või ignoreeritakse, jäetakse ametlikust ajaloost välja. Näitusel osalevad kunstnikud jutustavad neid kogemusi üksikute lugude kaudu, kutsudes samas esile laiemaid kultuurimälu kihte. Milline on nende lugude koht olevikus? Kuidas saaksime neid oma ajaloo mõistmisse integreerida? Mida need muudavad meie ettekujutuses ümbritsevast maailmast? Ületades kohalikke ja riigipiire, kutsub näitus üles mõtisklema keeruliste minevikusuhete ja nende mõju üle tänapäeval ühise ajalugu avava dialoogi vaatenurgast, luues sidemeid ja tõstes esiplaanile solidaarsuse erinevate keeruliste ajalugude vahel, mida sageli peetakse kokkusobimatuks või omavahel võistlevaks.

Näitust näidati esmakordselt 2020. aastal Riias Läti Riiklikus Kunstimuuseumis rahvusvahelise projekti “Communicating Difficult Pasts” raames, mis tegeleb ajaloo ebamugavate ja sageli unustatud külgedega, et mõista nende mõjusid Balti regioonis ja naaberriikides. Projekt on soodustanud koostööd ja sünergiat kunstnike, kuraatorite ja teadlaste vahel, kes otsivad uusi lähenemisviise ja vahendeid raskete pärandite uurimiseks ja nende tegematajätmiste ületamiseks. Käesolev näitus on korraldatud projekti “From Complicated Past Towards Shared Futures” raames, mis on sündinud koostöös Riia Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse, Vilniuse Rahvusliku Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum), OFF-Biennaaliga. Budapestis, Muzeum Sztuki Lodzis ja Malmö kunstimuuseum. Projekti eesmärk on uurida ja edastada mineviku ja oleviku põimumisi ning otsida uusi viise, kuidas kunst ja kultuur saaksid tõsta nende probleemide teadlikkust laiemale avalikkusele ja mõjutada praegust tegelikkust.

Kuraatorid: Ieva Astahovska, Margaret Tali, Eglė Mikalajūnė

Kunstnikud: Anastasia Sosunova, Eléonore de Montesquiou, Jaana Kokko, Laima Kreivytė, Lia Dostlieva & Andrii Dostliev, Matīss Gricmanis & Ona Juciūtė, Quinsy Gario & Mina Ouaouirst, Paulina Pukytė, Ülo Pikkov, Vika Hertzberg, Zuzan

Näituse kujundus: Jonas Žukauskas

Graafiline disain: Aleksei Murashko

Korraldaja: Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Rahvuslik Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum)

Projekti rahastab Leedu Kultuurinõukogu

Toetajad: Euroopa Liidu programm “Loov Euroopa”, Läti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Frame Contemporary Art Finland, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Mondriaan Fund, Fundermax, Exterus

Meedia sponsor: lrytas.lt

Uute doktorite loengusarjas esineb 19. aprillil kell 16.00 Kerttu Palginõmm, kes kaitses 2020. aastal Tartu Ülikoolis ja Dortmundi Tehnikaülikoolis doktoritöö „Luksus ja hiilgus Brugges ja Tallinnas. Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel“.

Ruum: A-101

Madalmaade hiliskeskaegsed maalitud retaablid, mis on hoiul Eesti Kunstimuuseumis – Niguliste muuseumis, on Eesti hinnalisemad kunstivarad. Nende seas on anonüümsele Brugge Püha Lucia legendi meistrile omistatud altariretaabel, mis saabus hansalinn Tallinnasse (dominiiklaste Katariina kirikusse) arvatavasti aastal 1493. Retaabli tellijateks olid võimsad kaupmeesteühendused – Suurgild ja Mustpeade vennaskond. Teos paistab silma luksusesemete kujutamise erakordse rohkuse poolest. Nende seas on kallid siid-, samet- ja kuldkangad, orientaalne vaip, verdüür, lüsterkeraamika, manuskriptid, raudrüüd ja kullassepateosed. Lähtudes materiaalse kultuuri uuringustest ning kujutatud luksusesemete rohkusest võib Maarja retaabli pidada selles kontekstis üheks Madalmaade maalikunsti võtmeteoseks.

Kerttu Palginõmme doktoritöös vaadeldi esmakordselt kõiki luksusesemeid nii eraldi kui ka ansamblina, lisades neile korrektsed terminid, dateeringud ja võimalusel ka päritolu. Kuigi oleks loogiline eeldada, et teose välimuse üle on otsustanud ainuisikuliselt kaupmehed, viitavad korduvad luksusesemed meistri loomingus siiski sellele, et initsiatiiv nende kujutamiseks on lähtunud Bruggest ja mitte Tallinnast. Samas oli Püha Lucia legendi meister oma tellijate soovidega hästi kursis ja pakkus neile kõike, mille poolest kaubalinn Brugge oli tuntud ning tegi neist selle kaudu sümboolselt suurte ressursside valdajad.

Loeng toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames. Rohkem infot leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com

Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.

Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.

Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.

Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot