Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Anders Härm tutvustab loengus “Uue linna formular. Linnaaktsionism ja situatsionistide pärand” situatsionismi kui kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooni ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunkti. 

Loeng ZOOMis 

Situatsionism määrab ja defineerib kõiki linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja.

“Mingis mõttes võib öelda, et situatsionism oli ühelt poolt kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooniks – see, mis algab flaneriiga 19. sajandi Pariisis, jätkub vene futuristidega revolutsioonieelsetele Moskva tänavatel, dadaistidega Esimese maailmasõja järgses Berliinis ja Pariisis ning sürrealistide erootiliste linnafantaasiatega 1920. ja 1930. aastatel – ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunktiks. Situatsionism määrab ja defineerib kõiki, jah, absoluutselt KÕIKI linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja: Reclaim the Streets või Occupy Wall Street ei oleks ilma situatsionistideta mitte iialgi sündinud, gerilja aiandus tekkinud, teisedki poliitilise vastupanu ja allumatuse strateegiad jalgu alla saanud. Situatsionistid teadvustasid praktikas seda, mida Henri Lefébvre tegi teoorias kui ta nimetas kaasaegseid ühiskondi “linnastunud ühiskondadeks”, pidades silmas seda, et tervet moodsat ühiskonda domineerib linnastumine või linlikkus kui printsiip: suund või tendents, millega on seotud teatud protsessid ja praktikad, mis ühiskondi ja kultuure defineerivad. Loeng käsitlebki situatsioniste ja nende mõju avaldusi hilisemates radikaalsetes avaliku ruumi aktsioonides ja performatiivsetes praktikates.”

Sõltumatu Tantsu Lava loengusari “Avalik ruum ja koreograafia” mõtiskleb avaliku ruumi ja koreograafia vaheliste seoste üle. Kuidas meist ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum; millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse; kuidas saab koreograafia avalikku ruumi mõjutada ja mõtestada; millised on linnaruumi koreograafiad?
Käesoleval hooajal oktoobrist maini toimuva loengusarja raames oleme palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel teha oma valdkonda sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest.Loengud toimuvad kord kuus Sõltumatu Tantsu Laval ning on avatud kõigile huvilistele.

Anders Härm (1977) on EKA Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi lektor ning kureerimise õppekava juht. Ta on töötanud aastatel 2002–2012 Tallinna Kunstihoone kuraatorina, olnud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) asutaja ning aastatel 2010–2015 selle juht. Koos Priit Rauaga asutas ta 2005. aasta NU Performance Festivali ning kureeris selle kolm esimest väljalaset. 2000. ja 2003. aastal kureeris ta vastavalt Eesti paviljoni Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja kunstibiennaalil. Tema olulisemad näitused on Xenos (2019), “Must maja” (2014) ja “Tumedus, tume” (2011) EKKMis, Ando Keskküla retrospektiiv “Tehnodeelia ja tegelikkus” (2020) ja “Salatoimikud” (koos Eha Komissaroviga, 2018) KUMUs ning “Blue Collar Blues” (2009), “Maalimine keelatud“ (2005) ja “yBa” (koos Hanno Soansi ja Kiwaga, 2001) Tallinna Kunstihoones. Lisaks Eestile on Härm kureerinud näitusi Soomes, Sloveenias ja Norras. 2009. aastal ilmutas ta oma artiklikogumiku “Semionaudi päevaraamat” ning 2014. a. loeng-performance’ite tekstikogumiku “Kolm isamaalist kõnet”.

Loeng ZOOMis 

Loeng Facebookis

Info Sõltumatu Tantsu Lava lehel

Sõltumatu Tantsu Loengud toimuvad STL-i avaliku ruumi koreograafia residentuuriprogrammi osana.

2021/2022 hooaja vältel toimub 5 residentuuri, mille raames uurivad koreograafia ja liikumise võimalusi ning katsetavad uusi viise publikuga kohtumiseks avalikus ruumis järgmised kunstnikud:
Henri Hütt; Helena Krinal ja Heleri Kängsepp; Brite Vilgo ja Kristina-Maria Heinsalu; Karolin Poska, Maret Tamme ja Theodore Parker; Liis Vares.

8. märtsil kell 18.00 toimub EKA galeriis ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi kultuuripärandi erinumbri “Pärandistamine ja pärand” esitlus.

Erinumbri toimetaja on Anneli Randla. Kultuuripärandi eri tahke lahkavas numbris avaldatud artiklite autoriteks on Raili Nugin, Tarmo Pikner, Anni Martin, Katrin Aava, Esta Kaal, Hilkka Hiiop, Robert Treufeldt, Vilte Janusauskaite, Aleksander Bertasch, Triin Kröönström, Kadi Polli, Hannes Vinnal, Signe Vahur ja Anneli Randla.

Erinumbrisse koondatud artiklid tegelevad (hilis)nõukogudeaegse keerulise pärandiga; kolhoosikeskuste, monumentide ja sõjaväekunsti pärandistamise protsessi uurimisega ning varasemalt madalamalt hinnatud või vähem uuritud pärandile uute interpretatsioonivõimaluste pakkumisega. Erinumbris on avaldatud ka Ottomar Männi käsikiri 1941. aastast Püha Vaimu kiriku altariretaabli kohta, mis on huvipakkuv nii kunstiajalookirjutuse kui ka muinsuskaitse aspektist.

Ajakiri Kunstiteaduslikke Uurimusi on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid. Ajakirja peatoimetaja on Ingrid Ruudi.

Rohkem infot: http://ktu.kty.ee

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

17.–19. augustil 2021 toimus Viinistus rahvusvaheline seminar „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“. Demokraatia teele asunud Baltikumis üheksakümnendate jooksul hoogsalt hargnenud mitmekesiseid kultuuriprotsesse võrrelnud seminari korraldas grandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ töörühm, mis ühendab KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ja Tartu ülikooli teadlasi. Osalesid erinevate kultuurivaldkondade uurijad Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, ettekannetega esinesid Ingrid Ruudi, Krista Kodres ja Virve Sarapik; Andres Kurg osales paneelvestlusel „Revisiting Postmodernism in the Baltics“.

Seminari KVI-poolses korraldustiimis olid Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp ja Annika Toots, seminari teesivihiku toimetas Merily Salura ja kujundas Andrus Laansalu.

Konverentsi teesid ja programm.

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

EKA üliõpilaste kureeritav näitus eksperimenteerib nii asukoha kui ajaga. 

1. jaanuaril, 2022 avati kuuepäevane interdistsiplinaarne grupinäituse projekt „NewYearsRezolution“, mis käsitleb uue aastaga kaasnevaid magus-mõrkjaid varjundeid nagu lubaduste andmine ja nende purunemine, aasta algusega kaasnev seisak ning lootus millegi parenemisest aasta kõige pimedamal ajal.

Näitus toimub vestlusrakenduses „Telegram“ ning oma töid esitlevad kuus kunstnikku: Darja Popolitova, Alexei Gordin, Siim Elmers, Martin Kirsiste, Elina Masing ja Liisbeth Horn.

Näituse „NewYearsRezolution” kõige suuremaks eripäraks ja proovikiviks on toimumine vestlusrakenduses „Telegram“. Miks? Sest vestlusel, mis toimub läbi sõnumite, piltide ja emojide on oma kindel tunnetus. Ekraanil ei koge me asju nii kuis päriselus ning just seda mõju soovitakse projektis avastada. Näituse õnnestumiseks pakub suurepärast pinnast just uue aasta algus, mil suurem osa ühiskonnast kipub erinevate substantside tarbimise tagajärjel olema võimeline vaid telefoniekraani vaatama. Miks mitte vaadata siis juba näitust?

SISSEPÄÄS NÄITUSELE 

Aasta alguse üldinimlikku ja mängulist teemade assortiid asuvad vestlusrakenduses lahendama kuus kunstnikku erinevatest distsipliinidest. Seda juba nii olemasolevate kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks loodavate teostega. Projektist võtavad osa ehtekunstnik Darja Popolitova, maalikunstnik Alexei Gordin, skulptor Siim Elmers, heli- ja visuaalkunstnik Martin Kirsiste ning etenduskunstnikud Elina Masing ja Liisbeth Horn. Igal päeval avaldab üks kunstnik enda teose eksperimenteerides nii meediumi kui ka ajaga.

Vestlusrakenduse täit potentsiaasli ära kasutades, toetavad kunstiteoseid paralleelselt ka erinevad kirjutajad. Sinna hulka kuulub näituse jaoks spetsiaalselt kokku kutsutud kirjutamistiim – Liisbeth Horn, Brigit Arop, Aleksander Metsamärt –, kes aitavad siduda erinevaid ülesastumisi ning luua lisandväärtust ka näituse tekstides endis. Lisaks oodatakse tekstilist sekkumist ka vestlusruumiga liituva publiku poolt, võimaldades niiviisi luua kogukondlikku ja interaktiivset kunstikogemust.

Näitust kureerivad Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja kuraatoriõppe teise aasta magistrandid Anita Kodanik, Gertu Borodkina, Aleksander Metsamärt, Kristo Villem ja Marion Leetmaa. Projekti juhendaja on EKA kuraatorisuuna magistriõppe juht Anders Härm. Näituse graafilise disaini taga seisab EKA graafilise disaini magistrant Michael Ashley Fowler.

Näituseprojekt toimub ööpäevaringselt alates 1. jaanuarist 2022 ning päädib jõuluaja lõpuga, olles viimast päeva avatud 6. jaanuaril, Kolmekuningapäeval.

SISSEPÄÄS NÄITUSELE Telegramis

Lisainfo Facebookis

Darja Popolitova (s 1989) on ehtekunstnik, kes kasutab oma loomingus ehteid, digitaalseid tehnikaid ja videomeediumit. Popolitova teosed mängivad heas usus eneseabikultuuriga, heites samaaegselt nii nalja eneseabi stampide ja stereotüüpide üle, kui ka vaadeldes siira ja sooja huviga seda, miks, milleks ja kuidas me ekraani vahendatuse läbi endale turvatunnet leiame ja loome.

Alexei Gordin (s 1989) on peamiselt tuntud maalikunstnikuna, kuid tegeleb ka foto-, video- ja performance’ kunstiga. Gordini kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas.

Siim Elmers (s 1997) on skulptor, kes töötab erinevate materjalidega. Elmersi peamiseks aineseks on isiklikud tragöödiad, tunded ja maailmas ümberringi toimuv. Teoste keskseks osaks on soov mõista maailma ja nähtusi enda ümber ning jagada kogemusi.

Martin Kirsiste (s 1997), on Tallinnas tegev heli- ja visuaalkunstnik. Kirsiste loomingus põimuvad soolisus, ihad, kummalised tajud, kostümeeritud metamorfoosid ja inimkonna tumedamad pooled. Viimastel aastatel on Kirsiste üles astunud ka drag-artistina Ms. Elsa nime all.

Elina Masing (s 1997) on etenduskunstnik ja muusik. Masing on lõpetanud Tallinna balletikooli kui õppinud tantsukunsti Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Masing on lavalaudu valitsenud nii lavastajana (“Fairy Tale Arch”) kui etendajana (“veenus.me”). Muusikuna on Masing tegutsenud nii bändides (5HORSES) kui sooloartistina (Valge Tüdruk).

Liisbeth Horn (s 1997) on etenduskunstnik ja lavastaja, lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti. Lisaks erinevatel näitustel osalemisele, on Liisbeth ennast tõestanud lavastajana (“Tõde ja õigus”). Eelmisel aastal omistati talle professor Kalju Komissarovi nimeline Tartu Ülikooli stipendium.

28. novembril 18.00 avatakse Vent Space’is kunstnik Helena Tääkeri esimene isikunäitus “Hinge kirurgia”.

Näituse kuraator on Ketlin Käpp. 

Ketlin Käpp kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala III kursusel.

Väljapanek jääb avatuks 30. novembrini.

Näitus Facebookis

Neljapäeval, 25. novembril kell 17.30 peab Södertörni ülikooli professor Dan Karlholm Eesti Kunstiakadeemias (ruumis A-501) KVI avatud loengute raames ettekande „Kunstiajaloo kliima“.

Tuginedes Dipesh Chakrabarty klassikalisele esseele “Ajaloo kliima”, kus Chakrabarty väidab, et maailma ajalugu ja maa ajalugu tuleb vaadelda kui ühendatud ajalugu, vaatleb Karlholm oma loengus kunstiajalugu läbi kliimamuutuste perspektiivi ning arutleb, kuidas meie distsipliini mõjutab “uus kliimarežiim” ning kuidas see võib aidata kaasa maailma ökoloogilisele muutmisele.

Dan Karlholm on Södertörni ülikooli kunstiajaloo osakonna asutaja (2003. aastal, koos Charlotte Bydleri and Håkan Nilssoniga) ning sealne kunstiajaloo professor. Aastast 2009 on ta ajakirja Konsthistorisk tidskrift/Journal of Art History (Taylor & Francis/Routledge) toimetaja. Tema uurimisvaldkondadeks on historiograafia, sh Rootsi, Saksamaa ja üldise kunstiajaloo teooria ja ajalugu; muuseumiuuringud; visuaalkultuuri uuringud ning aja ja kaasaegsusega seotud teemad. Mitmed tema hiljutised uurimisprojektid on tegelenud erinevate perspektiivide alt kaasaegse kunstiga.

Loeng toimub inglise keeles.
Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loeng on rahastatud projektist „EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus“. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

10. detsembril 2021. aastal algusega kell 15.00 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Greta Koppel doktoritööd „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ („Farewell to Connoisseurship? Work of Art in Focus of Art Historical Research“).

Avalikku kaitsmist saab jälgida Zoomi vahendusel.

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum), dr Anu Mänd (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Anu Mänd

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui tervikuga ‒ selle materiaalse, samuti vaimse poolega ‒, võimaldab saada väärt infot nii teose enda kui ka üldisemate ajaloo- ja kultuurinähtuste laiemaks analüüsiks. Vanakunsti puhul hõlmab selline uurimine olulise komponendina konossöörlust. Doktoritöö tutvustab konossöörluse mõistet, mis on seni eesti keeles erialaterminina vähe tuntud, annab ülevaate konossöörluse kui kunstitundmise kompetentsi pikast ajaloost, vaagib tänapäeva konossöörluse ja tehnilise kunstiajaloo tihedalt läbipõimitud suhteid, tutvustab uurimisviisi spetsiifikat, selgitab, miks on see oskus kunstiteose autori tuvastamisel siiani asendamatu ja miks seda väärtustada ka juhul, kui meid kunstiteose autori küsimus ei huvita. Samuti selgitatakse, kuidas aitab konossöörluse meetodi kriitiline analüüs mõista kunstiajaloo kui vaimuteaduse eripära.
Konossöörluse teema käsitlusele järgneb kolm uurimisjuhtumit, mis näitlikustavad konossöörliku kui objektikeskse, mitmekülgset kunstiteose lähivaatlust hõlmava uurimise tähtsust ja on seotud autori kureerimistööga Eesti Kunstimuuseumis. Neist esimene avab Tallinnast pärit rahvusvahelise maalikunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) loomingu rekonstrueerimise probleemistikku, teise juhtumi keskmes on 16. sajandi Madalmaade boschilik kunst ning viimane, Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni uurimise juhtum vaatleb kollektsiooni väärtust ajaloodokumendina.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Virve Sarapik, dr Anu Allas, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik, dr Kadi Polli

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Veebinar “Environmentalising Baltic Art Histories: Experience from Art and Research” 2. novembril, kell 17.30-19.30

Osalejad: Bart Pushaw, Inga Lace, Eda Tuulberg, Nomeda ja Gediminas Urbanis, Maja ja Reuben Fowkes

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

Arutelul osalevad uurijad ja kuraatorid jagavad oma kogemusi, kuidas kirjutada ja kureerida Balti kunstiajalugu ökokriitilisest ja keskkondlikust perspektiivist. Kuidas otsida ja leida ning tõlgendada Balti kunstiajaloos keskkonnaga suhestuvaid ideid ja praktikaid – ning kuidas ja millises võrdlevas kontekstis neid mõtestada? Kuidas saab Balti kunstiajaloo uuesti kirjutamine ja kureerimine panustada globaalse kunstiajaloo ümbermõtestamisse ning teha seda viisil, mis õõnestaks senist Lääne kunstile orienteeritud mudelit?

Rohkem infot 

Veebiarutelu on jälgitav Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse Facebookis  (online vaadatav ka neile, kellel ei ole FB kontot – sisselogimine ei ole vajalik)

Veebinar toimub koostöös Teise Balti keskkonnahumanitaaria ja sotsiaalteaduste online-konverentsiga BALTHEHUMS (01.-02.11).

BALTEHUMS II programm ja registreerimine