Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Neljapäeval, 28. oktoobril kell 16 toimub EKA aulas (A-101) Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loeng, kus esineb Ruth Sargent Noyes ettekandega “Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade”.

Ettekande fookuses on Balti kunsti globaliseerimine enne modernsuse ajastut, kunstiajaloolase vaates, kes on oma uurimistöös keskendunud Itaalia-Baltimaade suhetele. Globaalsed aspektid on kunstiteaduse olnud viimastel aastatel püsiva tähelepanu all. Neile on lähenetud integreerides uurimisse võrdlevaid ja transkulturaalseid meetodeid. Teisalt on globaalne pööre viinud transgeograafilisele lähenemisele, mis on esitanud väljakutse seni domineerinud rahvuslikule paradigmale. Ettekandes vaadeldakse neid probleeme regioonide- ja kultuuride-ülesest aspektist ning küsitakse kuidas Balti-Euroopa kunstiajalugude jätkuv integreerumine distsipliinis toimuva kultuurilise hegemoonia ja globaalsete suhete uuringutega võiks muutuda kui kaasatakse muidki valdkondi.

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng on avatud kõigile Covid digitõendi esitamise alusel.

EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Veebinar “Working with the Post-Cold War Heritage in the Baltics and Beyond”

Arutelu toimub Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse
Facebooki leheküljel

Osalejad: Eglė Rindzevičiūtė, Hilkka Hiiop, Kati Lindström, Raitis Šmits, Linara Dovydaitytė, Ele Carpenter

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

 Nõukogude aja pärand Baltimaade maastikus kätkeb endas omaaegse poliitilis-tehnoloogilise taristu silmale nähtavaid ja nähtamatuid jälgi, sh mitmesuguseid hüljatud, hävinenud või hävitatud sõjaväelisi rajatisi. Selle veebiarutelu teemaks on viisid ja vaatenurgad, mida selle keerulise pärandiga tegelemiseks pakuvad eri valdkonnad: keskkonna- ja tehnoloogia ajalugu, kaasaegne muinsuskaitse ja kunst.

Rohkem infot 

Facebookis 

Fotokuu raames kureerib EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadussekretär ja õppejõud, Annika Toots näituse „Tierras malas“, mis käsitleb maastiku kujutamist fotograafias, võttes tähelepanu alla kaks maastikuga seotud aspekti.

Kunstnikud: Bleda y Rosa (ES), Aap Tepper (EST), Paco Ulman (EST), Dovilė Dagienė (LT)

Esiteks keskendub näitus maastikule kui vaatamisviisile ning uurib seda, kuidas konstrueeritakse maastikku läbi pilgu ja vaatamise. Näitusel olevad teosed juhivad tähelepanu sellele, kuidas ümbritseva keskkonna mingeid osasid nähakse esteetilisena, teisi aga hoopis kasututena.

Teiseks uurib näitus maastikus peituvaid kultuurimälu jälgesid, keskendudes sellele, mida pole näha või mis jääb raamist välja.
Tierras malas viitab maastikutüübile, mida iseloomustab vegetatsiooni puudumine, vee ja tuule poolt põhjustatud erosioon ning mida peetakse halvaks, kasutuks või ilmetuks. Näituse raames vaadeldakse, kuidas määratletakse sellist „kasutut maastikku“ erinevates kontekstides ning kuidas seda kujutatakse fotograafias. Samuti võib see nimetus viidata maastikus peituvate süngete minevikusündmuste nähtamatutele jälgedele.

Lahtiolekuajad: T–R 12–18, L 12–16
Vaal Galerii (Tartu maantee 82, Tallinn)
Ligipääsetav ratastooliga

Linnagaleriis avatakse 30. septembril rühmanäitus „Mändfulness“, kus osalevad EKA skulptuuri magister Eike Eplik, legendaarne Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, EKA graafika vilistlane Mall Nukke ning EKA fotograafia vilistlased Hanna Samoson, Johannes Säre. Kuraatoriks on EKA kunstiteaduse instituudi vilistlane Siim Preiman. 

Näitus käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse mõru huumori ning jõukohaste žestide abil teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule.

Näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.

„Mändfulness“ on Goethe Instituudi üritustesarja „World Wild Wald“ osa.

Laupäeval, 2. oktoobril kell 12 toimub näitusel eestikeelne kuraatorituur koos Siim Preimaniga. Näitus jääb avatuks 28. novembrini. 

Linnagalerii (Harju tn 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

KANDIDEERIMISMATERJALID:

Konkursi kord

Ankeet

17. septembril kell 16 peab EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning TLÜ Keskkonnaajaloo keskuse KAJAK koostöös EKA auditooriumis avatud loengu keskkonnaajaloolane Kate Brown (MIT).

19. sajandi lõpus varustasid 5000 Pariisi põllupidajat köögiviljadega tervelt 2 miljonit Pariisi elanikku. Ülemaailmse majanduskriisi ajal said Washingtoni mustanahalised elanikud oma majalaenu eest tasuda tänu sellele, et nad harisid üles oma linnaaiamaad. 1990. aastatel tõrjusid Nõukogude ja Kuuba linnade elanikkonnad toidupuudust, mis kaasnes koos nõukogude põllumajanduse kokkuvarisemisega, tegeledes potipõllundusega linnade ääremaadel. Need lood on jäetud kõrvale, kuna nad ei sobi arusaamaga urbaansest progressist ning selliste kategooriate nagu urbaanne ja ruraalne selgest eraldatusest. Ometi osutavad need, kui efektiivne on väikeomanike intensiivne põllupidamine linnastunud aladel, mis toodavad rikkalikult jäätmeid, mida saab kasutada väetisena. Need lood toovad välja ka linnade lihtrahva ja vastastikuse abistamise võrgustike ajaloo, õõnestades seeläbi lugu kapitalismi võidukäigust või vähemalt vältimatusest.

Kate Brown on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadusajaloo professor ja keskkonnaajaloolane, kelle uurimisteemad koonduvad küsimuse ümber, kuidas ajaloo, teaduse, tehnoloogia ja biopoliitika vastasmõjul sünnivad suuremahulised õnnetused ja modernsed tühermaad. Temalt on ilmunud mitmeid auhinnatud raamatuid, mh Plutopia: Nuclear Families in Atomic Cities and the Great Soviet and American Plutonium Disasters (2013), ning Manual for Survival: A Chernobyl Guide to the Future (2019). Tema uurimused Tšernobõli kohta osutavad katastroofi kestvale järelmõjule, aga ka kohalike spetsialistide ja kogukondade rollile sellega toimetulemisel, nagu võib lugeda ka sellest intervjuust. Oma uue linnaaianduse uurimisprojekti raames teeb Kate Brown välitöid ka Eestis. Põhjusi, miks peaksime praeguste globaalsete kriiside ajal vaatama värske pilguga potipõllundust nii ajaloos kui tänapäevas, avab ta artiklis Suur aiaprojekt (2020).

Rohkem infot: https://sts-program.mit.edu/people/sts-faculty/kate-brown/

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi, TLÜ Keskkonnaajaloo keskuse KAJAK ja Tallinna Ülikooli Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskusega koostöös. Kate Brown viibib Eestis Tallinna Ülikooli Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse külalisteadurina Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi TLÜ ASTRA projekti toetusel (meede A7).

4.–6. juuni leiab aset EKA tudengite näitus “Teine vaatus” Viljandi Koidu Seltsimajas. 

“Teine vaatus” on kunstisündmus, kus üheksa alustavat kunstnikku, nii Eestist, Euroopast kui ka Aasiast, täidavad oma loominguga teatrilava. Näituse ajal astuvad üles ka Viljandi Kultuuriakadeemia tantsutudengid. 

Tühi teatrilava on saanud pandeemia üheks sümboliks. Niisamuti ka kodud, kus oleme rohkelt viibinud omaette omaenese mõtetega aega veetes. Näitus jutustab loo tühjaks jäänud lavadest ja kodust kui kindlusest, kuhu viimase aasta jooksul oleme end kardinate taha peitnud.

Koroona teise laine ajal hakkas Alev looma visandlikke maale, vahelduseks peenelt viimistletud realistlikule kujutamisviisile. Kunstniku maalide motiiviks on inimene ja tema asetsemine ruumis, vahel ka subjekti rõhutatud puudumine, samuti üksildustunne ja sellega kohanemine.

Vanas teatrimajas kohtume unenäoliste sisekaemustega, mis asetsevad reaalsuse ja sürreaalsuse piirimail. Taiesed on loodud koroonaviiruse teise laine ajal, kantuna mõtetest ja tundmustest, mis kunstnike on tabanud; teemad nagu igatsus, võõrandumine, info üleküllus ja internetipõhine suhtlus. Esindatud on nii maal, vitraaž, skulptuur, videokunst, performance kui ka tantsukunst.

Näitusel osalevad: Eero Alev (EST), Jamie Dean Avis (UK),  Muhhammad Suyfan Baig (PK), Aino Garland (EST), Liisbeth Horn (EST), Georg Kaasik (EST),  Gregor Pankert (BE), Brenda Purtsak (EST), Maryn-Liis Rüütelmaa (EST), Jonathan Stavleu (NL), Elle Viies (EST), Junni Yeung (HKG) 

“Teine Vaatus” on Eesti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti õppekava ühisprojekt, mida juhendavad Anders Härm ja Margit Säde.

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Teatrihoov,  TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi Kunstikool

Kuraator: Kerly Ritval

Informatsioon ja ajakava: fb.com/teinevaatus

Ingrid Kruusmägi ja Hanna Sterni kureeritud näitus-rännak “Pas de 11: Rännak varvaskingadel” 18.-20. juuni Põhjala Tehases.

Sündimas on Eesti Kunstiakadeemia kunstnike, disainerite ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli loojate koostöönäitus, et tänu Tallinna Balletikooli 11 baleriini teekonnale tuua publikuni  balletimaailma maagili ning lavatagune pool.

Projekt sai küll alguse mõttest luua unistuste ja balletiteemaline näitus, mis tänaseks jõuabki vaatajateni installatsioonide, valgus-, heli-, foto- ja filmikunsti kaudu, kuid protsessi käigus mõistis kuraator Kruusmägi, et tegu on millegi palju märgilisemaga – noortele loomeinimestele  vaheldusrikka ja inspireeriva koostöö võimalusega.

Näituse loomise kaudu saavad noored kunstnikud keskenduda oma loomingule, et sisendada veel tugevamat usku kultuuri valdkonnas tegutsemiseks. Kultuuritöö pole pelgalt hobi, unistused saavad eesmärkideks ja eesmärgid saavad reaalsuseks, sõltumata finantsilisest kindlustundest.

Näitus tiimis on nii EKA endiseid kui praegused tudengeid, Hanna Stern (kunstiteadus ja visuaalkultuuris), Andra Junalainen (fotograafia), Anna Ovtšinnikova (fotograafia), Freda Purik (stsenograafia), Kadri Vahar (moestilistika) ja  Karola Kaugema (maal).

Näituse “Pas de 11: Rännak varvaskingadel” koduleht

Näituse Hooandja link

Näitus Instagramis

Esmaspäeval, 24. mail leiab Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) ning Zoomis aset sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” järjekorras viieteistkümnes konverents, “Siirdeaja kultuuripoliitikad”.

Eesti Vabariigi taasloomine 1991. aastal tähendas muuhulgas uuele riigile ja ühiskonnale kohase kultuuripoliitika kujundamise algust teiseneval ja mitmekesistuval kultuurimaastikul. Siirdeajal (~1986–1998), mil kultuuripoliitika püüdis sammu pidada senistest raamidest vabanemise järel pulbitseva, oluliselt omaalgatuslikuma kultuuripraktikaga, pandi dialoogis demokratiseeruva kultuuriväljaga alus praegusele Eesti kultuuripoliitikale. See paljutahkne aeg tähistas ühtlasi nõukogude kultuuripoliitika lõppu: likvideeriti või kujundati ümber vanad kultuuriinstitutsioonid; asutati uusi, nii riiklike kui ka eraalgatuslikke institutsioone; teisenesid vastav seadusloome ja kultuuri rahastusmudelid.

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada siirdeaja kultuuripoliitilisi muutusi ning hinnata kriitiliselt, millised huvid, tegurid ja algatused neid kujundasid, millised toonastest otsustest, loodud või uuenenud institutsioonidest, rahastusskeemidest ja seadustest kujunesid uue iseseisvusaja kultuuripoliitilisteks nurgakivideks ja milline oli nende mõju, ent ka seda, milliseid valikuid oleks toona võinud ehk ka teisiti teha ning millised huvitavad plaanid ei saanudki paraku teoks. Samuti kutsume üles arutlema selle üle, milline oli kultuuriringkondade mõju siirdeaja poliitikale laiemalt ja üldse kultuuri roll toonases tormiliselt teisenevas ühiskonnas.

Kavas olevad juhtumiuuringud ja vestlusringid puudutavad teemasid nagu tsensuuri lõppemine, Kultuurkapitali taasrajamine, loomeliitude muutuv roll ja kohanemine uuenevas ühiskonnas, kirjastamise üleminek turumajandusele, vaba kultuurimeedia, teatrite, muuseumide jt institutsioonide ja struktuuride teisenemine, jne. Konverents toimub hübriidvormis: piiratud hulk kuulajaid saab osaleda kohapeal (eelregistreerimise teave allpool), konverentsi Zoomi kantakse üle ka EKA TV-s.

Konverentsi päevakava:

10:30 Kogunemine ja kiirtestid

11.00 Virve Sarapik. Sissejuhatus

11.10 Paul-Eerik Rummo. Sai pisut siirdutud jah

11.40 Ainiki Väljataga. Kulkat ehitamas 1994–1997. Reministsentse ja tagantjärgi tarkust

12.10 Rein Veidemann. Ajakiri Vikerkaar. Avangutest institutsioonini

12.40 Paus

13.00 Maarja Lõhmus. Otsene ja kaudne tsensuur ning selle moondused maailma-avalikkusest varjul

13.30 Krista Kaer. Vaimustavad võimalused ja vigadest õppimine. Kirjastamine üheksakümnendatel aastatel

14.00 Ott Karulin. Kas teisiti saanuks õigemini ehk repertuaariteater kui ankur

14.30 Anneli Saro. Teater pöördub Läände. Eesti teatripoliitika siirdeajal

15.00 Lõunapaus

16.00 Paneelvestlus “Kultuuriajakirjandus ja -meedia “ülbetel” 1990ndatel ehk mida kõike oli võimalik kümnendi muutuvates oludes kultuurielu kajastades korda saata”. Osalejad: Mari Kartau, Andrus Laansalu, Barbi Pilvre ja Johannes Saar. Moderaator: Katrin Kivimaa

17.00 Paneelvestlus “1990ndad – märkamatu teatriuuendus?”. Osalejad: Peeter Jalakas, Andres Noormets, moderaator: Andrus Laansalu

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

NB! Publiku eelregistreerimine: https://forms.gle/DEqgRzFaKNhft2we8

15. mail avatakse Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia museoloogia, kuraatoriõppe ja muinsuskaitse eriala magistrantide kureeritud näitus „Eraldatuses”, mis käsitleb erinevatel aegadel ja erinevates kohtades kogetud eraldatust läbi aknast välja vaatamise motiivi. Näitusel kohtuvad rahvusvaheliselt tuntud Ilja Kabakovi ja eesti klassikute Ülo Soosteri, Jüri Arraku, Karl Pärsimäe, Nikolai Kormašovi, Andres Toltsi, Ilmar Malini ning Kai Kaljo looming. Näitus jääb avatuks 27. juunini.

Näituse keskseks teoseks on Ilja Kabakovi piltjutustus „Aknasse vahtiv Arhipov“, mis kujutab Arhipovi-nimelise tegelase sattumist haiglasse, kus eraldatus ja üksindus ta meeleseisundile üha laastavamat mõju avaldavad.

Eelmise aasta kevadel sattusime ootamatult Arhipoviga sarnasesse olukorda. Teadmata ajaks koduseinte vahele eraldatuna jälgisime esialgu huviga aknast juhuslikke möödujaid ja igapäevaseid situatsioone. Aja möödudes ja üksinduse süvenedes muutus aken piiriks isolatsiooni ja vabaduse vahel. Aknast ei paistnud enam ainult silmaga nähtav, vaid seal peegeldusid ka meie unistused ja igatsused.

Näituse kuraatorid kutsuvad külastajaid koos kunstnikega aknast välja vaatama ja mõtisklema olukorra üle, kus äraspidisel viisil on just isolatsioonist saanud see, mis meid kõiki ühendab, tehes seda võib-olla isiklikumalt kui ükski muu olukord varem.

Kuraatorid: Signe Friedenthal, Reigo Kuivjõgi, Eerika Niemi, Jelizaveta Pratkunas, Kerly Ritval, Jelizaveta Sedler, Mae Variksoo

Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Kadri Mägi, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema

Graafiline disain: Laura Pappa

Teosed: Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Kai Kaljo

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Krisostomus, Hektor Light, Peaasi.ee

Lisainfo: https://tartmus.ee/naitus/eraldatuses/