Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

31. märtsil kell 14.00–17.30 toimub Zoomi vahendusel KVImagistrikonverents, kus magistrandid tutvustavad kaitsmise eel oma uurimisteema üht tahku.

Magistrikonverentsil esinevad:

Jelizaveta Sedler, “1960. aastate koduköögikuvandid Eesti NSV kontekstis”
Juhendaja: prof Andres Kurg

Kristina Papstel, “Ajakiri Современная архитектура (1961–1973) – Ida ja Lääne vaheline informatsioonikanal hilissotsialistlikul perioodil”
Juhendaja: prof Andres Kurg

Anna-Liiza Izbaš, “Supergraafikast kommertsvisuaali pealetungini”
Juhendaja: dr Ingrid Ruudi

Lilian Hiob, “Posthumanismi uus esteetiline laine kaasaegse kunsti trendis”
Juhendaja: mag Kati Ilves

Kati Ots, “Sooline lõhe Tallinna monumentide näitel”
Juhendaja: dr Ingrid Ruudi

Anneliis Lepp, “Pildi ja sõna suhted 2000ndatel ilmunud eesti laste pildiraamatutes. Multimodaalse diskursuse analüüs”
Juhendaja: prof Virve Sarapik
Konsultant: mag Jaanika Palm

Neljapäeval, 1. aprillil kell 16.00 toimub KVI-s seminar “Kunst, muuseumid ja kolonialism Eestis täna”.

Seminar on jälgitav Zoomis.

Kolonialismi visuaalne pärand on järjest aktuaalsem, tekitades kogu maailmas teravaid vaidlusi – aga ka järjest uusi lahendusi, kuidas seda muuseumides, õppetöös, linnaruumis jm eetiliselt ja kaasavalt käsitleda. Kumu uue püsinäituse raames avatud projektiruumi näitusel „Erinevuste esteetika“ puhkes terav debatt Eesti rassiteemalise kunstipärandi eksponeerimise ja ennekõike teoste pealkirjade muutmise ümber.

Seminaris tutvustab näitust ja oma uurimistööd „Erinevuste esteetika“ kuraator Bart Pushaw; lühiettekandega täiendab seda Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu hoidja Kristiina Tiideberg. Modereerib Kristina Jõekalda (KVI).

Seminar toimub koostöös Eesti Kunstimuuseumi teadusnõukoguga.

Neljapäeval, 18. märtsil kell 16.00 toimub KVI-s uurimisgrandi “Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris” raames esimene temaatiline seminar. Külalisettekandega “Teadusulme esteetika poliitikast” esineb kirjandusteadlane Jaak Tomberg. Ettekandele järgneb William Gibsoni lühijutu “Gernsbacki aegruum” arutelu; vastav tekst on leitav siit.

Seminar toimub Zoomis. Kõik huvilised on oodatud!

“Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris” on Haridusministeeriumi rahastatav stardigrant aastateks 2020-2023, mis keskendub fantaasiale hilisnõukogude perioodi arhitektuuris ning selle rollile sõjajärgse moderniseerimise mõjude vahendajana. Grandi töörühma kuuluvad Andres Kurg, Mari Laanemets, Epp Lankots ja Kristina Papstel.

–

Gernsbacki aegruum: Teadusulme esteetika poliitikast

Jaak Tomberg

Laialt levinud (eel)arvamuse kohaselt olevat teadusulmel prognostiline potentsiaal: see võimaldavat üksikasjalikku sissevaadet asjade tulevasse seisu, püüdvat tuletada ja ennustada lähemaid või kaugemaid ühiskondlikke, kultuurilisi, majanduslikke, poliitilisi, aga eelkõige teaduslikke ja tehn(oloog)ilisi arendusi. Teadusulme uurijalt küsitakse väga sageli just nende juhtumuste kohta, mil ulmekirjandusel on õnnestunud tuleviku suhtes n-ö täppi panna. See küsimus tekitab aga kiiresti kimbatust, kuna ajalooliselt on teadusulmel olnud tuleviku ennustamisel (kurikuulsalt) vilets teenistusleht. Sedamööda, kuidas teadusulme futuroloogilist funktsiooni kiputakse üle võimendama, jääb varju tema tõeline toime oleviku kriitilise peeglina. Oma ettekandes käsitlen teadusulmesse puutuvaid mõistelisi alusvastandusi (kognitiivsus–võõritus, oletamine–tuletamine, usutavus–vastavus, metafoorsus–metonüümsus, teaduslikkus–fantastilisus jne), et joonistada välja teadusulme kui seesmiselt vastuoluline nähtus, mille tõeline esteetiline mõjujõud põhineb tulevikunägemuse ja olevikupeegelduse vahelisel pingel ja tasakaalul.

Ettekandele järgneb seminaarne osa, kus arutleksime Kanada-Ameerika ulmekirjaniku William Gibsoni lühijutu „Gernsbacki aegruum“ (1981) taustal selle üle, mil viisil teadusulme igapäevases olevikus siiski meie tulevikusuunalist kujutlusvõimet kujundab – kuidas see ranciére’ilikult öeldes oma „esteetika poliitikat“ teostab. „Gernsbacki aegruum“ on lugu Ameerika fotograafist, kes saab Briti kirjastajatelt ülesandeks pildistada 1930. aastate Ameerika futuristlikku arhitektuuri, kuid elab oma ainesesse liigagi innukalt ja sügavalt sisse.

Ettekandes “Ikonoloogia hiiliv tulemine ENSV-sse” arutleb Krista Kodres kunstiajaloo metodoloogilise seisundi üle Eesti NSV-s 1960.–1980. aastatel. Erilist tähelepanu pöörab Kodres ikonoloogilise meetodi tutvustamise kronoloogiale ja viisidele. Lisaks loeb ta seminaris lähemalt mõningaid tekste ja püüab avada nende kontekste.

Seminar algab kell 16:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.

Zoomi link.

Neljapäeval, 17. detsembril peab värskelt doktorikraadi kaitsnud Kristina Jõekalda KVI uurimisseminari raames ettekande “Kivisse kirjutatud identiteet? 19. sajandi järelelu, ehk muutuvaid vaateid Eesti kirikute gotiseerivale renoveerimisele”.

Ettekanne vaatleb retseptsiooni, mis sai osaks Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute 19. sajandi algupoolel teostatud renoveerimistöödele. Fookuses on Tartu toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Tartu Jaani kiriku renoveerimise kaasaegsed ja hilisemad tõlgendused kuni 1930. aastateni. Tekstianalüütilise ettekande lähtepunktiks on idee keskaegse kihistuse väljapuhastamisest ja sellele antud väga kriitilistest hinnangutest saksa- ja eriti eestikeelses kirjanduses. Nende nelja näite varal uurib Jõekalda renoveerimispõhimõtete ümberhindamisi nii tehnilisest kui ideoloogilisest vaatepunktist ning selliste teemade positsiooni omaaegses kunstiajalookirjutuses.

Seminar algab kell 15:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.
Link: https://zoom.us/j/92660615255

19. novembril toimub KVI uurimisseminar, mille raames räägib Kädi Talvoja teemal „Balti kunsti internatsionaalsed ahelad?“.

KVI uurimisseminarides arutlevad kunstiteadlased kolleegide, tudengite ja ka teiste huvilistega aktuaalsete teemade, parasjagu käsil olevate uurimissuundade või värskelt valminud kirjutiste üle. Seekordses seminaris arutleb Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadur Kädi Talvoja graafikatriennaali näitel ühisnäituste formaadi ja selle (ajas teiseneva) rolli üle Balti regiooni kunstis.

5. oktoobril toimub KVI kaaskorraldamisel Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis konverents “Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, “Indigo” – 30″. Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverents on pühendatud 30 aasta möödumisele Peeter Sauteri “Indigo” ilmumisest. Arutletakse nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Sauteri enda loomingus ja millele Sauteri tekst justkui taksoukse avas.

Konverentsi kava:

11:00 Kogunemine ja sissejuhatus

11:15 – 13:15
Neeme Lopp “Hambaaugud päästavad maailma”
Piret Viires “Enne ja pärast “Indigot””
Joosep Susi “Peetri pedagoogiline poeem”
Rein Veidemann “Peeter Sauteri asi”

13:15 – 14:00 Paus

14:00 – 15:30
Merily Salura “Peeter Sauteri tühjuse esteetika”
Ivo Heinloo “Flanöör ja tema trajektoorid: tänavatest moodustub lause”
Andrus Laansalu “peeter sauter : eesti kirjanduse reasneljane”

(Vt ka ettekannete teese.)

15:30 – 16:00 Arutelu ja sõnavõtud

16:00 Raamatuesitlus
“Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti”
Koostanud Johanna Ross ja Epp Annus. TÜ kirjastus, 2020.

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA KVI, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, EKA teadusfond, Tallinna Ülikooli uuringufond.

Vt ka sündmust Facebookis ja vestlusringi salvestust ERR kultuuriportaalis.

Konverentsil järgitakse kõiki asjakohaseid reegleid COVID-19 nakatumiste ennetamiseks.

1. oktoobril osaleb Liisa-Helena Lumberg Niguliste muuseumi loengusarjas “Memento mori” loenguga “Kaunis kadunuke, kristallist kolp. Surma baroklik elegants.”

Barokk-kunsti läbivaid teemasid on ekstaas, ekstsess, aga erakordselt elavate kehade kõrval ka pidev surma ja lagunemise meenutamine.

Loengusari kaasneb lavastusega „METSIK KAART. Ära jäta mind meelde“, mis on kummardus koroonakriisi-järgsele uuele, elujaatavale ajastule.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorandi ja lektori doktoritöö teemaks on 19. sajandi eesti/baltisaksa kunst kui teadmisloome.

19.06 algusega kl 11.00 ruumis A403 ja videokonverents

Gerli Mägi, kell 11.00
Efemeerse kunstivormi jäljed. Stsenograafia jäädvustamise problemaatika Rahvusooper Estonia balleti „Kratt” näitel / Traces of an Ephemeral Art Form. Problems of Recording Scenography through the example of the Ballet The Goblin in Estonian National Opera

Juhendajad: dr Anu Allas ja dr Liina Unt
Retsensent: dr Luule Epner

Stella Saarts, kell 11.45
Aktivistliku kunsti poliitiline potentsiaal Flo Kasearu ja Pärnu Naiste Tugikeskuse koostöös valminud projektide näitel / Activist Art and its Political Potential: Flo Kasearu’s art projects made in collaboration with Pärnu Women’s Shelter

Juhendaja: mag Anders Härm
Retsensent: mag Ingrid Ruudi

Kaitsmisel viibivad koha peal vaid kaitsjad, juhendajad, retsensendid ja komisjon. Otseülekanne veebis: live.artun.ee

Raamatu “Eesti kunsti ajalugu 4” esitlus toimub 17. juunil algusega kell 17:00 Kadrioru kunstimuuseumi peasaalis. Eriolukorra tõttu lükkus algselt märtsis toimuma pidanud esitlus edasi täpselt kolm kuud.

Koguteose “Eesti kunsti ajalugu” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid leidsid väljenduse ka arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Ajastu märksõnadeks said kultuuriline ja stiililine mitmuslikkus, poliitilised ja kultuurilised vastasseisud ning põimumised, konservatiivsus ja uuendusmeelsus, minevikunostalgia ja tulevikuillusioonid. Valitsevaks jäi regionaalse iseloomuga saksakeelne ja saksameelne kultuurielu, kuhu sulandusid vähesed põlisrahva esindajad, kellel oli õnnestunud haridust saada. Kujunes pidevalt kodumaal tegutsev kunstnikkond, kunstnik muutus käsitöölisest loominguliseks isiksuseks ning kunstiõpetus vabanes tsunfti kontrolli alt. Kuid Eestis oli kunstniku sotsiaalne positsioon veel väga ebakindel ning paremaid töötingimusi otsiti mujalt, eelkõige Venemaalt Peterburist ja Saksamaalt, samas oldi mobiilsed ka Baltikumi piires. Nii mõnigi siitmailt pärit kunstnik, olgu siis baltisakslane või eestlane, suutis läbi lüüa rahvusvahelises kunstimaailmas. Pikkamööda kodunesid Eestis sellised uued kunstielu institutsioonid nagu kunstinäitus, kunstipublitsistika ja kunstiajalugu ning kunst hakkas ühiskonna vaimuelus endale senisest tähtsamat kohta nõutama.

Koostaja ja toimetaja: Juta Keevallik

Autorid: Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Ants Hein, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tiina-Mall Kreem, Mai Levin, Tõnis Liibek, Aleksander Pantelejev, Reet Piiri, Juta Saron, Mart Siilivask, Egle Tamm

Tegevoimetaja: Eneken Helme, keeletoimetajad: Ene Hanson, Eha Karlep

Kujundaja: Andres Tali

„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja: Krista Kodres

Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurilehe AS

Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Toetajad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Talllinna Linnamuuseum, Tartu ülikooli kunstimuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Tartu ülikooli raamatukogu.