Rubriik: Kunstiteadus ja visuaalkultuur

Valminud on koguteose „Eesti kunsti ajalugu” 4. köide, mis katab ajavahemikku 1840–1900. Raamatu esitlus, mis pidi toimuma 17. märtsil, on olude sunnil edasi lükatud, uus aeg ja koht selgitamisel.

“Eesti kunsti ajaloo” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid leidsid väljenduse ka arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Ajastu märksõnadeks said kultuuriline ja stiililine mitmuslikkus, poliitilised ja kultuurilised vastasseisud ning põimumised, konservatiivsus ja uuendusmeelsus, minevikunostalgia ja tulevikuillusioonid. Valitsevaks jäi regionaalse iseloomuga saksakeelne ja saksameelne kultuurielu, kuhu sulandusid vähesed põlisrahva esindajad, kellel oli õnnestunud haridust saada. Kujunes pidevalt kodumaal tegutsev kunstnikkond, kunstnik muutus käsitöölisest loominguliseks isiksuseks ning kunstiõpetus vabanes tsunfti kontrolli alt. Kuid Eestis oli kunstniku sotsiaalne positsioon veel väga ebakindel ning paremaid töötingimusi otsiti mujalt, eelkõige Venemaalt Peterburist ja Saksamaalt, samas oldi mobiilsed ka Baltikumi piires. Nii mõnigi siitmailt pärit kunstnik, olgu siis baltisakslane või eestlane, suutis läbi lüüa rahvusvahelises kunstimaailmas. Pikkamööda kodunesid Eestis sellised uued kunstielu institutsioonid nagu kunstinäitus, kunstipublitsistika ja kunstiajalugu ning kunst hakkas ühiskonna vaimuelus endale senisest tähtsamat kohta nõutama. 

Koostaja ja toimetaja: Juta Keevallik

Autorid: Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Ants Hein, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tiina-Mall Kreem, Mai Levin, Tõnis Liibek, Aleksander Pantelejev, Reet Piiri, Juta Saron, Mart Siilivask, Egle Tamm

Tegevoimetaja: Eneken Helme, keeletoimetajad: Ene Hanson, Eha Karlep

Kujundaja: Andres Tali

„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja: Krista Kodres

Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurilehe AS 

Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Toetajad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Talllinna Linnamuuseum, Tartu ülikooli kunstimuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Tartu ülikooli raamatukogu.

19. märtsiks kavandatud KVI uurimisseminar on edasi lükatud, uus toimumisaeg selgitamisel.

Seminaril kõneleb dr Kädi Talvoja teemal “Balti kunsti internatsionaalsed ahelad. Balti kunstitriennaalide rollist regiooni kunstis nõukogude ajajärgul.” Uurimisseminarides tutvustavad KVIga seotud teadlased kolleegidele, tudengitele ja ka teistele huvilistele parasjagu käsil olevaid teemasid või värskelt valminud kirjutisi. Kädi Talvoja on KVI teadur, kunstiteadlane ja kuraator, kes kaitses eelmisel aastal doktoritöö “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis”.

26. märtsil EKAs toimuma pidanud avatud loeng Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi loengusarjast „Rahvusvaheline laeng”: The White Pube jääb ära, loengu uus eeldatav toimumisaeg on sügissemestril.

Planeeritud külalisteks oli Inglismaal tegutsev kriitikute- ja kuraatoriteduo The White Pube, kes pidid kõnelema teemal “The White Pube: saamislugu”. The White Pube on noorte kunstnike Gabrielle de la Puente ja Zarina Muhammadi ühisettevõtmine, mille raames nad kirjutavad kriitikat, eksponeerivad oma loomingut ja kureerivad näitusi. Tegevuste baasiks on veebileht thewhitepube.com, mida toetavad Instagrami ja Twitteri kontod @thewhitepube. Oktoobris 2015 tegevust alustanud The White Pube’il on nüüdseks rahvusvaheline, nende tegemistega aktiivselt suhestuv lugejaskond. Oma edu võtmeks peavad nad seda, et neil on õnnestunud mitmekesistada harjumuspärast kunstikriitiku-identiteeti, võimestades töölisklassist pärineva ja mittevalge naise häält. The White Pube’i kunstikirjutuse eesmärgiks on nõuda nii praktikutelt kui institutsioonidelt kõrge kunstilise kvaliteedi alalhoidmist, kunstigaleriide külastajaskonna demokratiseerimist ja kolonialismi taagast vabastamist, samuti julgustada subjektiivset kriitikat kui kõigile kättesaadavat ja olulist kunstikirjutuse vormi.

Reedel, 27. märtsil loengule järgnema pidanud The White Pube’i seminar jääb samuti ära.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

“Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. 2020. aasta aprillis astub loengusarja raames eeldatavalt üles veel Christoph Platz (Steirischer Herbst, Austria). Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Tallinnasse ka Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.

Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:

Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:00 – 9:10 Tervitussõnad:  Mart Kalm, EKA rektor

9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

9:30 – 11:00  Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool

Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”

Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”

Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory”

11:00 – 11:30 Kohvipaus

11:30 – 13:00  Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska

Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”

Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”

Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”

13:00 – 14:00  Lõunapaus

14:30 – 16:00  Ekskursioon Vabamus, Toompea 8

16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali

Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”

Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”

Kai Ziegner, “A History of Violence”

Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”

18:30 – 19:30 Õhtusöök

Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali

10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool

Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”

Kati Roover, “Project Red”

Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”

11:45 – 12:15 Kohvipaus

12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool

Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”

Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”

Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”

13:45 – 14:45 Lõunapaus

14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor

Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”

Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”

Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”

16:15 – 16:45 Kohvipaus

16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor

Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”

Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”

Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”

18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus

19:00 – 20:00 Õhtusöök

Sümpoosioni toetavad:

EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045

Nordic Culture Point

Eesti Kultuurkapital

EKA teadusfond

NEP4DISSENT: COST Action 16213

20. veebruaril kell 18:30 esitleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant Hasso Krull ühiskonnakriitiliste esseede kogumikku “Imelihtne tulevik”. Raamat kuulub uude sarja “Vabamõtlejad”. EKA aatriumis toimuval esitlusel võtavad sõna raamatu autor ja kirjastaja, filosoof Leo Luks.

Kogumik “Imelihtne tulevik” jaguneb kahte ossa. Esimene osa “Monokkel” sisaldab pikemaid arutlevaid kirjutisi, teine osa “Binokkel” aga lühikesi sõnavõtte erinevatel teemadel. Neid täiendab “Pumpernikkel”, ehk koostaja Leo Luksi intervjuu autoriga 2019. aasta detsembris.

Hasso Krull kirjutab raamatu iseloomustuseks: “Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi.

Visandatud tulevikupildis on siiski üks väike viga: see pole mitte tulevik, vaid olevik. Sellest väikesest veast aga tuleneb üks oluline puudus. Niisugust tulevikku ei tule kunagi. Sest tulevik on alati tundmatu.”

Tartu Kunstimuuseumis on avatud EKA tudengite kureeritud näitus, kus asetatakse valgusvihku sel aastal 150. juubelit tähistava Teater Vanemuise algusaastad. 

Näitus „Kui teatrituled süttisid…“ jutustab ühe teatri mitmekihilise loo, tutvustades Vanemuise algusajale keskenduvat graafikamappi „Teater Wanemuine 100“. Mapis kohtuvad kaks olulist ajahetke: eestikeelse teatri sünniaeg ja mapi valmimisaeg ehk 1970ndate algus, mil kohalikku teatrivälja mõjutas ühelt poolt ümbritsev nõukogude aeg, teisalt alanud teatriuuendus. 

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse tudengid, kes näituse kureerisid, sukeldusid kunstimaailmast teatriilma ning tõid muuseumi väikese osa eesti teatriajaloost. Tartu Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat mappi ei ole teadaolevalt varem eksponeeritud. Sellest tulenevalt avanes võimalus mapis sisalduvad kollaažid detektiivlikult lahti harutada ja nende allikatesse kaevuda, et mapi tagamaid paremini tundma õppida. 

Tartu Kunstimuuseumi projektiruum on alguste kohtumispaik, kus graafikalehed tähistavad esimese peatüki kujunemist eesti teatriajaloos ning Vanemuise 100. juubeli lavastuste helikatkendid viitavad 1970ndate teatriuuendusele. Näituseruum on inspireeritud Eesti teatri 1880ndate lavakujunduse toapildist, mil enamasti toodi teatripuhvetist lava keskele suur laud ja selle ümber Viini toolid. Nagu toona ei olnud vahet, kas tegemist on talutare, rüütlilossi või linnakorteriga, pakub ka näituseruum pidevaid muutusi ning mõtlemisainet eesti teatri kohta praegu ja ajaloos nii külastaja seniste kogemuste kui ka näituseeksponaatide valguses. 

Näitus “Kui teatrituled süttisid… Ajarännak Vanemuise algusaega” jääb avatuks 29. märtsini 2020. 

Kuraatorid: Kristel Akerman, Gerli Mägi, Iti Niinemets, Veronika Ovsyannikova, Laura Rajala (Eesti Kunstiakadeemia näituseprojekti kursuse tudengid) Graafiline disain: Tuuli Aule Näituse helimontaaž: ERR arhiiv, montaaž Erik Pello Koordinaator: Kristlyn Liier Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Hedi Jaansoo, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Julia Polujanenkova, Riin Lisett Rei, Anti Saar, Peeter Talvistu, Kristo Tamm. Täname: teater Vanemuine, NUKU teater ja muuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Anu Allas, Maarin Ektermann, Annemari Parmakson, Mihkel Tikerpalu Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut kutsuvad taas kuulama avatud loengute sarja „Rahvusvaheline laeng“: 15. jaanuaril kõneleb dr Anna Novikov teemal “Rahvus on uus must: isamaaline mood ja performatiivsus postkommunistlikes riikides”. Moeteadlasena on esineja täheldanud, et viimasel kümnendil ilmestab Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia postsotsialistlike riikide moodi rahvusteülese trendina rahvusliku rõivastuspärandi aktualiseerumine, millel on side performatiivse rahvuslusega. Loengus uurib ta visuaalseid ja ideoloogilisi seoseid meedia, rõivastuse ning isamaalise moe ja isamaalisuse esitamise vahel selles regioonis. Avatud loeng leiab aset EKA ruumis A501 algusega 18:00.

Loengut täiendab seminar “”Minu keha on mu ruunipulk ja mu tätoveeringud räägivad minu lugu”: performatiivne enese-barbariseerimine digiajastul”, mis toimub 16. jaanuaril algusega kell 18:00 EKA ruumis A301. Seminar vaatleb laiemat trendi Lääne kultuuriruumis, kus liigse tsiviliseerituse vastukaaluks pöördutakse seni “barbaarsena” nähtud autentsuse suunas, olgugi see lähemal vaatlusel rekonstrueeritud või laenatud.
Dr Anna Novikov on pärit Iisraelist ning elab ja töötab Saksamaal Greifswaldis.  Ta uurib moe ühiskondlikku konteksti, näiteks uusrahvusluse tõusu Ida-Euroopas ja selle mõju moele ja identiteedile.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

“Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. 2020. aasta kevadsemestril astuvad loengusarja raames üles veel The White Pube (kunstikriitikud Londonist) ja Christoph Platz (Steirischer Herbst). Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Tallinnasse ka Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Esmaspäeval, 13. jaanuaril toimuval KVI uurimisseminaril kõnelevad Hilkka Hiiop ja Greta Koppel teemal “Tehniline kunstiajalugu ja võltsingud”. Seminar algab kell 14:00 EKA ruumis A302.

KVI uurimisseminarides arutlevad kunstiteadlased kolleegide, tudengite ja ka teiste huvilistega aktuaalsete teemade, parasjagu käsil olevate uurimissuundade või värskelt valminud kirjutiste üle. Seekordses seminaris tutvustab EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna professor Hilkka Hiiop tehnilisi uurimismeetodeid, mille kiire areng on viimastel kümnenditel oluliselt täiendanud kunstiteaduse võimalusi. Ta selgitab praktika põhjal, milliseid uuringuid on hetkel olemasolevate vahenditega võimalik teostada, missugust infot üks või teine aparaat või meetod annab ning mida on teadlastel sellise infoga peale hakata.
EKM Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Greta Koppel mõtestab tehniliste uurimisvõimaluste avardumist kunstiajaloolase vaatenurgast. Tema valmivat doktoritööd läbib konossöörliku ehk objektikeskse kunsti uurimismeetodi teema ning tema nägemuses on tehnilised uuringud osa tänasest konossöörlikust uurimismeetodist. Meetodi aluseks on kunstiteose lähivaatlus, see hõlmab kunstiteose visuaalset analüüsi, arhiiviallikate ülevaatamist ja tehnilisi uuringuid, mis aitavad kinnitada või ümber lükata eelnevast tehtud järeldusi. Koppel tõdeb, et kunstiekspertiis, atribueerimine on alati tõlgenduslik protsess: mida rohkem erinevaid uuringuid see hõlmab, seda tõeväärsem on tulemus. Ilma kunstiajaloolise ekspertiisita ei ole võimalik teoseid atribueerida, kuid kunstiekspertiis, mis ei hõlma tehnilisi uuringuid, ei tundu täna enam tõsiseltvõetav. Arutluse alla tulevad ka hiljuti Eesti Ekspressis kajastatud kaks juhtumit, mis tõstatavad küsimusi kunstieksperdi autoriteedist ja vastutusest, ekspertarvamuse ja eksperthinnangu olemusest ning naiivsest usust tehniliste uuringute lunastavasse jõusse.

Vt ka seminarist võrsunud vestlusringi Sirbis.

10.-12. juunil 2020 EKAs toimuma pidanud ESA ehk Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents on edasi lükatud 2021. aastasse. Konverentsi peaettekandjad on professor David Davies (McGilli ülikool, Kanada), professor Bence Nanay (Antverpeni ülikool, Belgia) ja professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia).  Lisainfo konverentsi koduleheküljel.

Reedel, 13. detsembril toimub EKA aulas (A101) seminar “Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80”.

EKA kunagine rektor, professor ja kunstiteaduse instituudi juht, praegune emeriitprofessor Jaak Kangilaski saab 80-aastaseks. Kuid Kangilaski on olnud ka Tartu ülikooli prorektor, õppejõud, professor, nüüdne emeriitprofessor. Teinekord võib ühe inimese roll olla lausa uskumatult suur. Kangilaski on kindlasti üks selline, kelle mõju on ulatunud kaugele üle kunstiteaduse piiride.

EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut tähistab juubelit seminariga Eesti kunstiteaduse ajaloost. Piiride ja piirideta realismi, kunsti historiograafia ja kunstiteaduse institutsionaalse ajaloo teemadel võtavad sõna tema kunagised õpilased. Järgnevad kõned ja õnnitlused. Avaliku sõnavõtu soovi korral palume sellest eelnevalt informeerida korraldajaid (KVI teadussekretär Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee).

Seminari kava:

15:30 Registreerimine ja tervituskohv-tee-suupiste

16:00 Ettekanded:

Krista Kodres, „Sotsmarksismi revideerides: Jaak Kangilaski kirjutab „Kukeaabitsat“ (1967)“

Virve Sarapik, „Marksistlik-leninlik esteetika ja ERKI kunstiajaloo kateeder. Veidi ka realismist“

Epi Tohvri, „Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetooli taastamisest“

Eero Epner, „Kunstiteos ja maailm“

18:00 Kohvipaus

18.30 Esinejate vestlusring ja Jaak Kangilaski kommentaarid

19.30 Kõned (EKA nimel Mart Kalm, EKKÜ nimel Tiina-Mall Kreem, EKM nimel Sirje Helme, TÜ nimel Kadri Asmer, EKL nimel Elin Kard), meenutused (Kadri Mälk jt) ja pidulik vastuvõtt.

NB! Sujuvama korraldustöö nimel palume huvilistel end eelregistreerida sellel lingil hiljemalt 6. detsembriks.