Rubriik: Kuraatoriõpe

Esmaspäeval, 5. augustil 2019 kell 18 avaneb Vent Space projektiruumis grupinäitus “Pärast tööpäeva lõppu”. Näitus jääb avatuks 11. augustini. 

Osalevad kunstnikud: Katrin Enni, Aksel Haagensen, Ulvi Haagensen, Hanna-Liisa Lavonen, Kaisa Maasik, Olesja Semenkova, Silvia Sosaar

Vastavataval näitusel on vaatajal võimalus tutvuda Vent Space projektiruumi tiimiliikmetega (ja ühe külaliskunstnikuga). Ühiselt tegeletakse argiste teemadega, kasutades tuttavlikke vahendeid igapäevast. See on kummardus pooleliolevatele asjadele, millega just suvel eriliselt palju tegeleda saab. See on otsade sõlmimine, vahepealse oleku väärtustamine.

Näitus on avatud 6.-11. augustini kell 12-18.

Katrin Enni (1976) elab ja töötab igapäevaselt Tallinnas. Ta teeb tööst vabal ajal palju argiseid toimetusi. Ka oma heliinstallatsioonides armastab kasutada erinevaid argiobjekte.

Aksel Haagensen (1993) tegutseb Tallinnas. Ta on huvitatud igapäevaste ja mitte-nii-igapäevaste lugude rääkimisest ja sellest, mis kaasneb nende lugude rääkimisega.

Ulvi Haagensen (1964) hakkab varsti jälle Tallinnas elama. Kui harjade tegemine ja muu ettevalmistus võtab küllalt kaua, siis võib-olla ei pea kunagi koristama hakkama.

Hanna-Liisa Lavonen (1994) õpib ja töötab Tallinnas. Teda võib leida istumas, mobiil näpus, Instagramis jooga voogu sirvimas või linna peal jõlkumas, inspiratsiooni kogumas.

Kaisa Maasik (1994) toimetab põhiliselt Tallinnas ja Helsingis. Kaisa leiab vahepeal igapäevaseid sisseoste tehes (või lihtsalt tänavalt) ostunimekirju, mille põhjal on tehtud ka antud näitusel esitletud vaibad.

Kati Ots (1993) valmistub hetkel kolimisteks. Tegeleb “ei” ütlemise õppimisega, et ennetada läbipõlemist, aga #fomo – siin ta jälle on…

Olesja Semenkova (1992) on naine. “Iga potentsiaal omab stereotüüpi, iga stereotüüp on potentsiaalne.” Oma igapäevases elus leiab Olesja puutumatuid potentsiaale ja avab neid oma tavalises kunstis.

Silvia Sosaar (1979) küsib: “Inimeste arvamus? Kuidas nad seda kujundavad? Kust saavad oma arvamustele ja eelistustele kinnitust? Kuidas otsib loomeinimene pelgupaika maailma eest?”

Kolmapäeval, 31. juulil kell 18:00 avatakse Vent Space projektiruumis Rebeka Vaino isikunäitus “ILINX extended”. Näitus jääb avatuks 2. augustini 12:00-18:00.

Ilinx on Roger Caillois’ kohaselt üks mängu kategooria, mis tähistab peapööritust, vertigot; tunnet, mis tekib, kui galopeerid tühjal rannal poolmetsiku hobuse seljas või tantsid ennast ja aegruumi unustavalt mõnes technoklubis. Näitus on inspireeritud autori isiklikust kogemusest – nii suvedest hobuste seljas kui ka lõpututest tantsudest Berliini technoklubides.
Hobused on läbi ajaloo sümboliseerinud vabadust, liikumist ja iha. Selle ning hoburahusti ketamiini kasutamise tõttu klubides on saanud valgest hobusest Berliini klubitaja sümbol. Seetõttu võttis autor näituse lähtepunktiks valge hobuse. Näituse eesmärgiks on uurida suhet inimese ja hobuse, inimese ja (seksuaalse/sotsiaalne) vabaduse ning inimese ja oma sisemise looma vahel.

Ilinx on audiovisuaalne näitus, mis on laiendus Rebeka Vaino lõputööle (TASE ‘19, Eesti Kunstiakadeemia).

Rebeka Vaino (s.1995) on Tallinnas ning Berliinis tegutsev kunstnik, kes lõpetas sel kevadel EKA maaliosakonna ning 2017-2018 õppis Berliini Kunstiülikoolis (UdK). Vaino on rahvusvaheliselt tegutsev kunstnik, tal on olnud nii isiku- kui grupinäituseid Berliinis, Budapestis, Tallinnas. Oma loomingus keskendub ta autoportreeliselt inimkehale, inimese ürgsele loomusele ning suhtele loodusega.

FB: facebook.com/rebekavaino
Instagram: @rebekavaino / @rebekarubyvinot_12

Neljapäeval, 18. juulil esitab Bianca Hisse oma Vent Space projektiruumi residentuuri tulemit „Turvaline koht kriitikaks“. Uksed on avatud 18:00-21:00.

Bianca Hisse (1994) on Norras töötav Brasiilia päritolu kunstnik. Liikudes pidevalt visuaalse kunsti ja tantsu piirimail, kasutab Hisse looming performatiivseid stateegiaid, et peegeldada tänapäeva ühiskonna koreograafiat.

Tema loomingus on kesksel kohal iroonilised manifestid, kiire tempoga monoloogid, aktsioonid avalikus ruumis, industriaalne materiaalsus ja teised linna kontekstile omased elemendid, mille abil seab kunstnik kahtluse alla maailma komplekssed liikumisdünaamikad. Diagrammide, performance’ite ja tekstipõhiste installatsioonide kaudu küsib Hisse endalt, mis on inimestevaheliste suuruste ja nende sotsiaalsete struktuuride poliitika, kas kunstipraktika on võimeline avama uusi suundi, mida sõnad ei suuda – ja mis suunas on meie struktuurid liikumas.

Bianca Hissel on vabade kunstide magistrikraad Tromsø Kunstiakadeemiast ning etenduskunstide bakalaureus São Paulo Pühast Katoliiklikust Ülikoolist.

Rohkem infot Bianca Hisse loomingu kohta: www.biancahisse.com

“Kevad on aeg, millal lilled tärkavad ja hakkavad end päikese poole sirutama. Kõige esimesed lilled, mis vihjavad kevadele, on sinililled ja lumikellukesed. Kui lumi on ära sulanud ja päikest paistab rohkem, pistavad tulbid ja nartsissid oma ninad mulla alt välja.” Ja sealt edasi tärkab tasapisi kogu loodus.

Tallinna Kunstihoone all toimib kunstisfäärirakuke Vent Space, kus saavad tuntud kunstnike juurte juures võrseid ajada väikesed, tärkavad lilled. Kunstnike Liidu igaaastase kevadnäitusega samaaegselt võtavad selles kõikelubavas ruumis vaatluse alla oma kunstipraktikad kaks värsket võrset; nende muusaks niigi küllastunud maailmas asfaldivahest väljakasvav, tihedat asustatust trotsiv võilill.

Kolmapäeval, 22. mail ja neljapäeval, 23. mail kell 19:00 leiavad aset kaks loengut. Loeng slaidshowga “Kas aiandus võiks olla kunstipraktika?” põhineb vestlustel, mitte raamatutel. Teine installatiivne loeng põhineb reisižurnaalidel. Reedel, 24. mail kell 19:00 toimub kogunemine tähistamaks näituse lõppu.

Ellen & Moonika

Laupäeval, 11. mail kell 16:00 avatakse Vent Space projektiruumis näitus “Reading the Street”. Näitus jääb avatuks 16. maini, P-N 12:00-18:00.
16. mail kell 18:00 toimub galeriis Urbiquity raamatuesitlus.

Näitusel esitletakse valikut Eesti Kunstiakadeemia “Art and the City” stuudiotes valminud tudengitöödest ning Urbiquity linnauurimisplatvormi raamatut “Reading the Street – Creative Methods in Doing Critical Urban Research on the Example of Two Streets in Milan and Tallinn”.

“Art and the City” stuudio eesmärk on olnud ühildada kunstipraktikas laialt levinud meetodeid linnaruumi uurimisega. Kuigi stuudio on suunatud erinevate erialade tudengitele, on projektide väljundeid alati avalikult esitletud näituste ja arutelude vormis. Kursuse üldisem eesmärk on laiendada linnaloome mõistet: kes või mis ikkagi mõjutab meid ümbritsevat ruumi ning kuidas olla teadlikum linnaelanik, kel on võime oma eluruumi ise kujundada. Seega ei ole stuudiote materjal ja kasutatud meetodid piiritletud erialaspetsialistidele, vaid on kasulikud ka laiemale publikule.

Näitusel pannakse välja valik “Art and the City” raames loodud tudengite töödest, mille eesmärk on näitlikustada, kuidas loomingulised väljundid hõlbustavad olulisi vestlusi. Urbiquity esitletud raamat kombineerib 2018. aastal korraldatud “Art and the City” tulemusi samateemalise töötoaga Milanost ning pakub loovmeetodite kasutamisele kriitilist analüüsi.

Urbiquity on rahvusvaheline urbanismiplatvorm, mille on algatanud Mattias Malk, Stefano Carnelli ja Pablo Conejo.

Heleliis Hõimu ja Irmeli Terrase performance “Sureb see, kellel vähem jumalaid. Püha Vesi soodushinnaga” 6. mail kell 18.30-21.00 Vent Space projektiruumis

Inimene ei taha kunagi tunda, et ta on päriselt üksi. Soov olla kaitstud ja juhitud mõne suurema jõu poolt või tunda, et tema valikud on kellegi teise poolt suunatud, sest kõige õudsem on teadmine, et sa oled üksi ning sinul endal on vastutus valida. Usundiloomise algupärateooria järgi on üleloomuliku jõuga täidetud asjade austamine ehk fetišism vanim usunditüüp. Mida me teeme nende objektidega? Milleks me neid kasutame? Kaasaegses konsumeristlikus maailmas on see juba puhas imagoloogia ning tihtipeale kannab tõotust paremast elust ja paremast minast. Oleme jõudnud tagasi polüteismi, kus me sirutame oma jumalatele taas oma käe. ,,I believe in things, I want things, therefore I am.’’

Irmeli Terras, inimene?, tarbija, fetišist, pagan, kunstnik. Uurib inimese psüühikat ning inimkäitumist konsumerismis, religioonis, okultismis, fetišismis ja imagoloogias. Loob performance’eid, milles kasutab erinevaid meediume: heli, vokaal, video, tants, installatsioon.

Heleliis Hõim, inimene, tarbija, paganlik olend, kunstnik. Tarbitavad meediumid: maal, performance, skulptuur, video, tants, heli. Lapsepõlv veedetud Eesti metsades, suheldes puude ja teiste olenditega. Kunsti ja kultuuri tarbija. Fetiš uute materjalide järele.

Olete oodatud Laura De Jaegeri installatsiooni SEWN LAND avalikule esitlusele 4. detsembril kell 14-18.

De Jaeger on Belgia visuaalkunstnik, kes on hetkel vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Oma loomingus uurib ta läbi visuaalse poeesia selliseid universaalseid teemasid nagu inimloomus, elukeskkond ja kaduvus, kasutades ruumikogemuse loomisel orgaanilisi materjale. Teoses SEWN LAND jaotab De Jaeger galeriiruumi kaheks, kasutades ruumilise eraldusjoonena kaardikontekstist välja tõstetud Belgia keelepiiri.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Kolmapäeval 12.12 kell 19 avame Vent Space projektiruumis (Vabaduse väljak 6/8) näituse “Avamine”.

Tegemist on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas 2. aastat õppivate tudengite esimese ühisnäitusega.

Osalevad: Kristiina Aarna, Ben Caro, Gerda Nurk, Diana Olesjuk, Anna Pazucha, Pille-Riin Vihtre & Lisann Lillevere

Grupinäitus “Avamine/ Disassemble” läheneb osadeks võtmise teemale läbi noorte autorite pilgu. Me analüüsimine, avame, opereerime, uurime, jälgime, teeme tükkideks, kasutades selleks kaamerapõhiseid meediume. Seejärel paneme tükid kokku nii, et omandame uusi teadmisi, uue suhtumise või saavutame uue viisi osade ühendamiseks tervikuks. Meie eesmärk on uurida enesele hetkel kõige olulisemaid nähtusi visuaalsete töövahenditega ning jagada oma vaatlemistulemusi teiega.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Reedel, 15. veebruaril 2019 kell 19:30 avab Angela ‘Goo’ Ramírez Vent Space projektiruumis areneva näituse “Mõnikord me mäletame [mäletatud]”. Näitus ning kunstnikuresidentuur on avatud E-N kell 13:00-17:00 ning L-P kell 13:00-19:00 kuni 28. veebruarini. Näituse lõpetamine toimub reedel, 1. märtsil kell 19:30.

Goo praeguseks huviks on mälu enda teadvuse ehk metamälu uurimine mäletamispüüde materialiseerumise kaudu.

“Mõnikord me mäletame [mäletatud]” on näitus, mis uurib näituse “Mõnikord me mäletame” metamälu. Taandudes minevikku, toob aeg – mäluks hädavajalik mateeria – esile loomingulise protsessi, mille kaudu me valides, unustades ning ettekujutades moonutame oma mälestusi vastavalt sellele, mis meile antud hetkes oluline on.

Angela ‘Goo’ on ruumi- ja linnaplanneerimise ning pedagoogika taustaga. Ta on töötanud uurijana Tecnologico de Monterrey ülikoolis ning kureerinud arhitektuurinäitusi/kunsti Queretaro linnamuuseumis, Mehhikos. Hetkel õpib ta Kaasaegse kunsti magistriõppekaval Eesti Kunstiakadeemias.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.