Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

1980.–1990. aastaid tähistavad üle maailma sündmused, mis on muutnud radikaalselt riikide poliitilist korda, inimeste tõekspidamisi ja hoiakuid ning mõistagi kogu kultuuri- ja intellektuaalset sfääri. Olulisematena tõusevad mõistagi esile Berliini müüri langemine, Nõukogude Liidu lagunemine ja külma sõja lõpp, mille varjus unustatakse sageli ära Jugoslaavia sündmused Euroopas ja olulised muutused teistel mandritel. Väga üldistatult on neid sündmusi vaadeldud laiemate demokratiseerumisprotsesside osana, kuigi samas tähistas see periood ka ekstreemse natsionalismi ja religioossete liikumiste puhanguid maailma eri paigus.

Konverents “Kultuuriheteroloogiad ja demokraatia II: postsotsialistlike kultuuride üleminekud ja teisenemised 1980. ja 1990. aastatel” kutsub osalejaid mõtlema järgmiste küsimuste üle:

– millistel viisidel ilmneb demokraatia 1990. aastate üleminukuperioodi kultuuris;
– millised on üleminekuperioodi ühisjooned ja lahknevused eri postsotsialistlikes maades;
– milliseid teoreetilisi raamistusi saab kasutada selle perioodi kultuuri uurimiseks;
– millised on uued kultuuriliste läbirääkimiste vormid eri kultuuriliste traditsioonide ja elementide vahel;
– kuidas võiksime kirjeldada kultuuriliste kujutelmade ja ajalisuse kogemise muutusi;
– millised transgressiivsed tendentsid vaidlustasid eri kultuurisfääride vahelise kujuteldava ühtsuse narratiivi;
– kuidas kirjeldada jõudude dünaamikat, mis mängisid üleminekul sotsialistliku mentaliteedi vahel.
– kas ja kuidas on üleminekuperioodi mõtestamist ja selle narratiive muutnud Venemaa kallaletung Ukrainale 24. veebruaril 2022?
Konverents toimub 26.–29. juunini Tallinnas, Eesti Kunstiakadeemias. Selle korraldab nüüdiskultuuri uurimise töörühm, mis ühendab Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli teadlasi.
Vt lähemalt https://nyydiskultuur.artun.ee/sundmused/rahvusvahelised-konverentsid/cultural-heterologies-and-democracy-ii/

10. juunil kell 15.00–16.00 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund sisseastujatele. Infotund toimub EKAs kohapeal (ruum A301), aga osaleda on võimalik ka distantsilt, Zoomi kaudu (link SIIN).

Infotunnis räägitakse kunstiteaduse erialal tehtavast ning jagatakse infot õppe ja sisseastumise kohta. Hea võimalus küsida kõikvõimalikke küsimusi otse õppekavajuhilt.  Kohapeal osalejatega vaadatakse lisaks veidi arhitektuuri EKAs ja selle vahetus ümbruses, sh töid TASE ’24 lõputööde näitusel.

Registreeru SIIN.

Sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemiasse saab esitada SAISis kuni 27. juunini. Rohkem infot bakalaureuseõppe sisseastumistingimuste kohta leiab SIIT, spetsiifilisemat infot kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute õppekavale sisseastumise kohta leiab SIIT.

Infotundi viib läbi õppekavajuht Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, liisahelena.lumberg@artun.ee.

Neljapäeval, 6. juunil kell 17.00-18.00 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund EKAs kohapeal (ruumis D412) ja lisaks paralleelselt ka online (Zoomi link siin).

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis antakse ülevaade muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekavast, räägitakse sisseastumisest ning vastatakse huviliste küsimustele.

Detailse õppekavaga on võimalik tutvuda infosüsteemis Tahvel.

Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024 sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Lisainfo: õppekavajuht Riin Alatalu, riin.alatalu@artun.ee

1. juulil kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala ekstern Gregor Taul doktoritööd „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“ („Monumentality Trouble. Monumental-Decorative Art in Late Soviet Estonia, Latvia and Lithuania“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11.00 EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.
Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendaja: dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Lolita Jablonskienė (Vilniuse Kunstiakadeemia),
dr Liisa Kaljula (Eesti Kunstimuuseum)
Oponent: dr Lolita Jablonskienė

Doktoritöö vaatleb avaliku ruumi kunsti temaatikat hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus. Nõukogude Liit pidas oma algusaegadest alates monumentaalkunsti oluliseks osaks nii oma ideoloogilises kihutustöös kui laiemalt ühiskonna moderniseerimisele kaasa aitamises. Mõiste monumentaal-dekoratiivkunst sai üldlevinuks sulaajal kui Nikita Hruštšov taunis Stalini-aegse neoklassitsistliku arhitektuuri liialdusi ja sillutas tee tööstuslikult toodetud kortermajade ehitamisele. Mikrorajoonide mehhaniseeritud rajamise käigus töötasid nõukogude linnaplaneerijad ja arhitektid välja metoodika kunstide sünteesiks uutesse linnaosadesse: tüüpprojektiga korterhooned lõid fooni, mille taustal paistsid silma ainulaadsema arhitektuuriga avalikud hooned. Neid märgilisi hooneid ilmestas kunstide süntees, mis esines monumentaal-dekoratiivkunsti vormis – kasutades selleks nii seinamaali, keraamikat, tekstiili, vitraaži kui metallikunsti.

Monumentaal-dekoratiivkunst kehastas teatud määral riigivõimu autoritaarset positsiooni, olles seotud tippametnikega, kellel oli voli tegelikkust semiotiseerida. Teisalt pakkus monumentaal-dekoratiivkunst võimaluse kunstnikele ka ideoloogilistest sõnumitest distantseeruda ning keskenduda esteetilistele ja arhitektuursetele detailidele. Mitmed sel alal tegutsenud kunstnikud olid seotud kunstivälja kriitilisemate praktikutega ning mõnel kunstnikul õnnestus oma monumentaalteostes edastada otseselt võimukriitilisi sõnumeid. Enamasti aga olid hoopis tellimustega seotud ametnikud need, kellel õnnestus kunst otsestest ideoloogilistest nõudmistest vabastada ja anda kunstnike kasutada monumentaalkunsti laialdased võimalused. Seega on monumental-dekoratiivkunsti puhul tegemist huvipakkuva nähtusega, mille taustal arutleda häguste piiride üle hilisnõukogude ametliku poliitika ning mõnevõrra transgressiivse kunstikultuuri vahel.

Doktoritöös arutleb autor, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst aitas kaasa perioodi spetsiifilise sotsialistliku ruumilise atmosfääri loomisele. Mil määral väljendas see esteetiline nähtus sotsialismi ideaale ja tegelikkust? Milliseid visuaalseid ja ruumilisi püüdlusi kunstnikud sellesse monumentaalsesse tungi investeerisid? Doktoritööst järeldub, et Baltikumi kunstnike kontaktid ülejäänud Nõukogude Liiduga olid tugevamad, kui seni on arvatud. Institutsionaalse tausta avamise kõrval kõneleb väitekiri kunstnike valikutest ja individuaalsetest kohanemispraktikatest nõukogude perioodil. Töö viimane peatükk keskendub kunstiteoste agentsuse küsimusele, mis seondub nende väärtustamise ja säilitamisega. Taul otsib vastuseid küsimustele, millised aspektid on kaasa aidanud nõukogudeaegsete avalike kunstiteoste säilitamisele ja kaitse alla võtmisele, milline on selle pärandi tähendus ja kuidas aitavad need teosed kaasa nõukogude aja mõtestamisele Balti riikides.

Doktoritööga saab tutvuda EKA repositooriumis.

Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Krista Kodres, prof Marek Tamm, prof Eneken Laanes.

Mais ja juunis pakuvad mitmed EKA erialad sisseastujatele konsultatsioone ja infotunde. Suurepärane võimalus sisseastumiseks valmistumiseks ning kõikvõimalike küsimuste küsimiseks otse õppekavajuhtidelt ja praegustelt tudengitelt.

Sisseastumine EKA õppekavadele on juba käimas ning avalduse saad esitada SAISis kuni 27. juunini. Vaata kogu EKA erialade valikut siin ning leia sisseastumiseks vajalik info siit: bakalaureuseõppe vastuvõtt või magistriõppe vastuvõtt.

ARHITEKTUURITEADUSKOND

Arhitektuur ja linnaplaneerimine BA+MA

• K 26.06.2024 kell 13:00–14:00: sisseastumiseksamite infotund. Kogunemine kell 12:45 EKA IV korruse aatriumis A400 (Põhja pst 7). Registreeru SIIN.
• 26.06–28.06.2024: proovieksamid ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN.
  • K 26.06.2024 kell 14:00–19:00 ruumikompositsioon. Ruumis C401/A405.
  • N 27.06.2024 kell 10:00–16:00 linnaehituslik kompositsioon. Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.
  • R 28.06.2024 kell 10:00–16:00 interjööri joonistamine.  Kogunemine kell 9:45 ruumis A400.

Siserarhitektuur MA (magistriõpe)

• N 6.06.2024 kell 16:00–17:00 sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs kohapeal (ruum C409) ja paralleelselt ka Zoomis. Registreeru SIIN

DISAINITEADUSKOND

Disain ja innovatsioon BA

• N 6.06.2024 kell 13:00-16:00 – Mentorpäev ja konsultatsioonid sisseastujatele. Lisainfo ja registreerimine SIIN.

Moe- aksessuaari- ja tekstiilidisain BA

• 21. ja 28.05. viimased tekstiilidisaini ja aksessuaaridisaini töötoad. Lisainfo SIIN
• T 28.05., E 03.06. ja E 17.06. kl 14–16.30 Aksessuaaridisain eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN
• N 30.05.2024 kl 10.00–13.00 Moedisaini eriala individuaalsed konsultatsioonid. Registreeru SIIN

Tööstus- ja digitootedisain BA

• E 10.06.2024 kell 16:00-17:30 toimub Zoomis tööstus- ja digitootedisaini õppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN

VABADE KUNSTIDE TEADUSKOND

Graafika (õppekava Kunst BA)

• E 3.06.2024 kell 11.00–13.00 graafika eriala ja töökoja tutvustus ning konsultatsioonid ja portfoolio tagasiside sisseastujatele. Registreeru SIIN

KUNSTIKULTUURI TEADUSKOND

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud BA

• E 10.06.2024 kell 15.00 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute bakalaureuseõppekava infotund ja konsultatsioonid. Registreeru SIIN

Muinsuskaitse ja konserveerimine MA

• N 06.06.2024 kell 17.00 Muinsuskaitse ja konserveerimise magistriõppekava infotund sisseastujatele. Registreeru SIIN

Kunstiõpetaja MA

• E 3.06.2024 kunstiõpetaja magistriõppe infotund (EKA & TLÜ ühisõppekava). Registreeru SIIN
  • Kell 15.30 minituur EKAs – TASE näitusest ja igapäevasest õppekeskkonnast
  • Kell 16.00 infotund kohapeal (ruumis D413) ja paralleelselt ka Zoomis. Õppekava juhid Anneli Porri (EKA) ja Helen Arov (TLÜ) tutvustavad õppekava, sisseastumise tingimusi ja vastavad küsimustele.

EELAKADEEMIA

• 25.05. ja 1.06. PORTFOOLIO EELAKADEEMIA. Lisainfo ja registreerimine SIIN.
  • Kursus on pühendatud oma digitaalse loovtööde mapi ehk portfoolio koostamise põhimõtete tutvustamisele ja praktilisele teostusele. Toetame sisseastujat olemasolevate tööde seast valiku tegemisel, nende dokumenteerimise ja tekstide täiendamisega ning kogu krempli vormistamisega veenvaks tervikuks. Kursuse tulemusena valmib kujundatud PDF-portfoolio, mida on võimalik kasutada EKAsse sisseastumiseks.

Neljapäeval, 30. mail kell 16.00 avatakse Krulli kvartalis grupinäitus „Püsipunktita permutatsioon“.

Osalevad kunstnikud Tea Lemberpuu, Jane Muts, Joel Jõevee, Kristi Vendelin, Jana Mätas, Sven-Aleksander Mantsik, Yuko Kinouchi, Christina Gradtke õpivad EKA kaasaegse kunsti magistriprogrammi I kursusel.

Kunstnikud panevad ennast proovile, muutes senikasutatud tehnikaid, materjale, meediume ja mõttemalle. Tulemus on ettearvamatu ka kunstnikule endale, kunstnike grupi koostoimes veelgi enam. Nagu ka püsipunktita permutatsioon matemaatikas – pärast ühe elemendi muutust ei jää ükski teine oma algsele kohale – tekib korratus. Vaatajal on võimalus kunstnike erinevate muutumiste lugudega kaasa mõelda ja tunnetada, mis lõpuks kõnetab, kas võidetakse tardumus ja läbi korratuse saabub muutus, või midagi muud?

Näituse idee kasvas välja kuraatori ja kunstnike vestlustest, kus ühendava joonena torkas silma kunstnike soov, vajadus või möödapääsmatus muutuda. Muutus on reaktsioon survele, olgu see siis ühiskonna, keskkonna või inimese enda sisemine sund midagi teisiti teha. Ideaalis tahaksime seda protsessi ise juhtida. Kuid kas see on võimalik ja kuivõrd ennustatav on tulemus? Võibolla on muutus juba toimunud ja meil ei jää üle muud, kui sellega kohanduda?

Näitus toimub EKA kaasaegse kunsti ja kuraatoriõppe ühise kursuse raames, mille eesmärk julgustada tudengite teaduskondade vahelist koostööd ning sellest sündivaid mitmekülgseid kaasaegse kunsti esitluse formaate ning praktiseerida kuraatori tööd. Sama kursuse raames toimub veel 4 erinevat projekti Margit Säde ja Anders Härmi juhendamisel.

Kuraator: Piret Arukaevu

Graafiline disain: Sven-Aleksander Mantsik

Näitus on avatud 5. juunini, finissage kl 17.00
N-K 12-19, L, P 12.00–17.00.

Näituse toetajad:
EKA, Krulli kvartal, PÕHJALA pruulikoda.

Asukoht: Krulli kvartal, Kopli 70 a, II korrus

Info:
Kuraator
Piret Arukaevu
piret.arukaevu@artun.ee
+3725045323

MORDERE MANUS

Esmaspäeval, 27. mail kell 12 avatakse Sotsiaalkeskuses Ülase 12 grupinäitus “Mordere manus”.

“Mordere manus” ehk kätt hammustama tähendab pureda nii seda kätt, mis toidab, kui ka iseenda kätt, selleks, et vaikida. Kriitiline mõtlemisvõime peegeldub peaasjalikult oskuses tuvastada ning mõtestada lahti võimusuhteid end ümbritsevas maailmas. Enesekehtestamise kaasaegses maailmas saab kokku võtta küsimusega “Sa oled näinud ennast osana süsteemist, mida sa selle teadmisega nüüd edasi teed?”

Näitusele kaasatud kunstnikud asetsevad positsioonidel, kus need samad küsimused on muutunud nende jaoks vältimatuks, vastandudes siis kas ühiskondlike võimustruktuuridele või mässates iseenda keha vastu.

Näitus leiab aset Sotsiaalkeskuses Ülase 12, tegemist on ruumiga, mis on alati tegutsenud platvormina kõigile neile, kes on julgenud teisiti mõelda.

Neljapäeval 30. mail, kell 17.30 toimub näituse finissage koos osalevate kunstnike performance’idega.

Osalevad kunstnikud: Katariina Kesküla, KitKit Para, Merilin Põldsam, Mihhail Boitsov, Vitor Pascale
Kuraator: Kaur Järve
Eriline tänu: Ülase tiim, Anders Härm ja Margit Säde

Näitus on avatud 30. maini, E-N 12-17.
Sotsiaalkeskus Ülase 12, Ülase 12, Tallinn

Rohkem infot: Kaur Järve, kaur.jarve@artun.ee

Facebook: https://www.facebook.com/events/1143835716761464

• Kell 15.30 minituur EKAs – TASE näitusest ja igapäevasest õppekeskkonnast
• Kell 16.00 infotund kohapeal ruumis D413 ja paralleelselt ka online (Zoomi link SIIN). Õppekava juhid Anneli Porri (EKA) ja Helen Arov (TLÜ) tutvustavad õppekava, sisseastumise tingimusi ja vastavad küsimustele.
  • Näiteks:
    • Kui põhjalik peaks olema sisseastumisportfoolio?
    • Mida kirjutada magistritöö kavandisse?
    • Ma juba õpetan koolis — mida MA õppekava mulle veel saab juurde anda?

REGISTREERU SIIN

Kunstiõpetaja MA ühisõppekava (NB! 3-aastane sessioonõppekava) aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.

Kunstiõpetaja magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada perioodil 1.05–1.07 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Loe õppekava kohta lähemalt SIIT.

Lisainfo: Anneli Porri, anneli.porri@artun.ee

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on tekitanud poleemikat ja konflikte endises idablokis asuvate vene ja nõukogude monumentide üle ning elavdanud laiemaid arutelusid dissonantse pärandi teemadel. See on loonud uue raamistiku nii monumentide kui ka nende eemaldamise ja ümbermõtestamise praktikate võrdlemiseks maailma eri paigus ja erinevates ajaloolistes kontekstides.

31.08 – 06.09.2024 toimuv rahvusvaheline töötuba keskendub dissonantse pärandi ümbermõtestamise juhtumiuuringutele. Loengud, seminarid ja õpitoad toovad kokku eri valdkondade ekspertiisi ja teadmised, et uurida lahendusi, mille eesmärk ei ole dissonantse pärandi eemaldamine, vaid selle asetamine uude, kriitilisse raamistikku. Arutame ümbermõtestamise erinevaid kontseptsioone ja ajalugu ning tegeleme konkreetsete juhtumitega. Juhtumid hõlmavad nii erinevaid kunstilisi sekkumisi kui ka muid ümbermõtestamise võimalusi, alates haridusprogrammidest ja museoloogiast kuni kohaliku kogukonna kaasamiseni.

Töötoa üheks eesmärgiks on töötada välja edasine praktika keerulise pärandi käsitlemiseks läbi valdkondadevahelise koostöö (loomeuurimus ja mälu-uuringud, pärandi säilitamine ja digiteerimine ning ruumilised sekkumised). Seega omandatakse  uusi teadmisi ja oskusi mitmel erineval tasandil.

Töötoa programm koosneb loengutest, seminaridest, ekskursioonidest ja grupitööst. Iga grupi ülesandeks on töötada välja pärandi ümbermõtestamise projekt, mis keskendub ühele Narva ja Kirde-Eesti tööstuspiirkonna dissonantset pärandit esindavale juhtumiuuringule.
Töötuba toimub inglise keeles.

Õppejõud: Riin Alatalu, Kirke Kangro, Anu Soojärv, Gregor Taul ja Triinu Väikmeri (Eesti Kunstiakadeemia), Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool), Victoria Donovan (St. Andrews), Oksana Denisenko ja Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnuse Ülikool), Egle Grebliauskaite (Vilniuse Ülikool), Olha Honchar (Territory of Terror Museum, Ukraina).

Lisainfo:
Triinu Väikmeri (triinu.vaikmeri@artun.ee)

Tallinn ja Helsingi on mõlemad maailmapärandilinnad – kui Tallinnas on maailma esindusnimekirjas vanalinn, siis Helsingis Suomenlinna kindlus. Mõlemad mälestised on väga otseselt seotud mere ja mereäärsete arendustega.

EKA kultuuripärandite uuringu UNESCO õppetool ja Aalto Ülikooli arhitektuuriosaond korraldavad ühise seminari Tallinnas (15.-17. mai) ja Helsingis (5.-7. juuni), et
– tutvuda ja arutleda mõlema linna sadapiirkonna (uus)arenduste, sh Tallinna merevisiooni üle
– katsetada UNESCO pärandimõjude hindamise metoodikat Linnahalli näitel
– uurida, millised on Suomenlinna ja Patarei merekindluste võimalused ja väljakutsed.

Töötuba juhendavad EKA dotsent Riin Alatalu ja Aalto Ülikooli dotsent Panu Savolainen. Töötuba toimub Tallinna Sadama toetatud uurimisprojekti „Sadamalinnade väärtused ja areng“ raames.

Lisateave:
Riin Alatalu (riin.alatalu@artun.ee)