Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

25. augustil kell 18.00 avatakse Vent Space projektiruumis Maria Izabella Lehtsaare ja Sarah Nõmme esimene paarisnäitus „Raskekaalu õrnus“.

Näitus keskendub kummagi kunstniku loomepraktika ühisosade kaudu intiimsuse, vaimse tervise, turvatunde, kontrolli valdamise ja selle kaotamise põimingule inimese elus. Lehtsaare ja Nõmme dialoog on lavastus tüdrukupõlvest ja suureks sirgumisest. Kunstnikud vaatlevad, kuidas intiimsus ja turvatunne eri suhetes teineteist toetavad, kuidas sugu ja seksuaalsus argielus väljendub ning kuidas igapäevased rituaalid aitavad vaimse tervise mõõnadega toime tulla.

Väljapaneku pingekeskme moodustab Lehtsaare ja Nõmme loomingule iseloomulik vastumäng selliste kategooriate vahel nagu kerge ja raske, leebe ja karm, ohutu ja ohtlik, aktsepteeritav ja aktsepteerimatu. Kokku kutsutud kahekõne eesmärk on manifesteerida seksuaalse eneseväljenduse rolli kunstis ja elus, rõhutades isikliku turva- ja kuuluvustunde, jagatud rõõmude ja murede ning omaenda vaimu ja keha heaoluga tegelemise tähtsust.

Kuraatorid: Anita Kodanik ja Brigit Arop

Graafiline disain: Michael Fowler

Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes kombineerib oma loomingus tekstiili, graafikat, joonistust, installatsiooni ja teksti. Tema teosed tegelevad põhiliselt kväärkogemuse ja vaimse tervise teemadega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia hapral piiril. Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe graafika erialal ning õpib praegu kaasaegse kunsti magistriõppes. 2021. aastal pälvis ta Edmund Valtmani fondi stipendiumi.

Sarah Nõmm (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt skulptuuri, installatsiooni, video ja performance’i meediumides. Ta käsitleb oma loomingus naise keha ja seda ümbritsevaid ruume. Tema teosed põhinevad sageli isiklikel kogemustel ja vaatavad kehateemasid rahvausundite, müütide, tabude ja argielu rituaalide kaudu. Nõmm on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe skulptuuri ja installatsiooni erialal. 2021. aastal pälvis ta noore skulptori preemia.

Näitus on avatud 26.08–31.08 iga päev kella 13–19.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital

Eriline tänu: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, EKA Galerii, Johannes Luik, Maksim Bondartsuk, Julika Roos

Lisainfo:

Brigit Arop, kuraator

brigit.arop@artun.ee

Anita Kodanik, kuraator

anita.kodanik@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 14.oktoobril oma 28. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimine
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid, töötoad ja õppekäigud

Kursuse põhirõhk on loengutel, lisaks toimuvad seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

VENT SPACE Kunstiturg +  Suvine kunstikirbukas. 6-10.07, Tallinn. Registreeru!

Osaleda saavad kõik soovijad ühel või mõlemal üritusel. Teretulnud on osalejad ka väljaspoolt Eestit (kunstitööd saab vastu võtta kirjaposti teel/saadetisena).

Osalemiseks registreeru täites Drive-s avaldus, mida saad teha kuni 20.06.2022. Riigivälised saadetised postitada hiljemalt 1.07.2022 (juhised ja reeglid kirjas avalduses). Osalustasu puudub. Kõik tulu kunstnikele.

KAVA 

Kunstiturg 6.–10.07 

Saada müüki 2-10 teost posti teel või too ise kohale. Iga teose hinnaks 15 EUR. 2D teosed mõõtudes max 50×50 cm, 3D teosed 35x35x35 cm. Töö peab olema anonüümne, ilma nähtava signatuurita (kirjutada/kleepida teose teisele poolele). Teosed saab tuua Ligia Fernandesele (ligiampfernandes@hotmail.com). 

Suvine kunstikirbukas 9–10.07 

Oodatud müügiks kunst/käsitöö/disain/muu omalooming.

Aadress: Vabaduse väljak 6-8, 10146 Tallinn. 

Registreerumine

Lisainfo 

Peatse kohtumiseni galeriis!

Vent Space 

28.-30. juunini 2022 toimub Eesti Kunstiakadeemias Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents.

Peakõnelejad:

Professor Emmanuel Alloa (Fribourgi Ülikool)

Professor Pauline von Bonsdorff (Jyväskylä Ülikool)

Professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia)

Kogu info konverentsi kohta SIIN

Kunstnikud: Brit Kikas, Jakub Tulinger, Nora Schmelter, Viktor Kudriašov
Kuraator: Katarina Nyyssönen
Graafiline disain: Oliver Long

Neljapäeval, 26. mail kell 18.00 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia magistrandid osalema kriitilisel jooksul, kus vaadeldakse ja arutletakse inimteguritest mõjutatud mullakamakat nimega Skoone bastion, ning mida selline loodus puhvertsoon keset linna sümboliseerib. Kriitiline jooks on Thierry Geoffroy/Coloneli loodud kunstipraktika, mida kasutatakse arutelu avamiseks, mõtisklemiseks, reflekteerimiseks jooksu ajal. Meie jooks lõpeb näituse alguse juures,mis toimib platvormina teemasse sügavuti sisenemiseks ja selle aktualiseerimiseks.Millises suhtluses me seda platvormi  looduse osana näeme? See näitus tõstatab esile inimeste seosed looduse ja tehisliku vahel.

“Inimeste loomulik vajadus roheluses aega veeta pole kuhugi kadunud: amüseerimise asemel tšillitakse…” – Juhan Hint, Sirp 2019

EXTENSION
Skoone bastion

Kas mõtled jooksmise ajal teisiti?
Kas rekonstrueerimine on pidev?
Varjupaik, unustatud ruumid?
Kas saame loodust struktureerida?
Kas jätad jälgi?
Kas need jäljed on püsivad?
Või kas jäljest  saab looduse osa?
Kas loome oma loodusmudeleid jälgi jättes?
Kas me tajume sekkumist kunstlikuna?
Või kas sellest saab osa eskisteerivast ökosüsteemist?
Ilma ,et kaotaks oma algse väärtuse?
Kunstlik loodus, kas see on reaalsusest väljas olev uus loodud pilt?
Unustatud roheline ala keset linna näitab inimkonna suhtumist loodusesse ja sellesse, mis meid ümbritseb. Hoolimatta hetkelisest maailma olukorrast on isegi maa alused tunnelid, mis pakkusid minevikus inimestele varju on unustatud.

Toimumisaeg: 26.05.2022 kell 18.00 (kohtumine EKA ees)

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Sveta baar

Lisainfo:
Katarina Nyyssönen
katarina.nyyyssonen@artun.ee
+372 53021657

Karl Burman 140 

Laupäeval, 28. mail, kell 11.00–15.00 räägitakse Neitsitornis seal tegutsenud kunstnikest

Laupäeval, 28. mail toimub Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis, Neitsitorni loengusaalis ettekandepäev „Karl Burman 140“. Kunstnik Karl Burman vanem (1882–1965) on Eesti rahvusliku arhitektuuri rajajaid, kes 1945. aastast elas Neitsitornis ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Neitsitorni lektooriumis tuleb ettekandele kolm loengut, mis kõik on seotud Neitsitornis tegutsenud ja elanud kunstnikega. Neitsitorn oli linna esimene kunstnike asustatud torn, kus on aja jooksul elanud ja töötanud tosinkond loovinimest. Kunstnik Lilly Walther (1866–1946) elas Neitsitornis juba 19. sajandi lõpul ja osales aastatel 1904.–1906 torni ruumides tegutsenud naiskunstnike rühmituses Tarbekunstiateljee. Kunstnikest kaksikvendadest elas Kristjan Raud (1865–1943) Neitsitornis aastatel 1914–1919 ja Paul Raud aastast 1911 kuni oma elu lõpuni 1930. 1945. aastast alates elas Neitsitornis Karl Burman vanem ja tegutses sel ajal peamiselt akvarellistina.

Ettekannete algus kell 11.00. 

Osalemine on tasuta, registreerimisega SIIN.

Kolm ettekannet kestavad igaüks umbes tunni koos küsimuste-vastuste vooruga:

1. “Vennad Kristjan ja Paul Raud, kunstnikud Neitsitornis 1911–1930”. Kunstiajaloolane Juta Kivimäe (Eesti Kunstimuuseum)

2. “Lilly Walther (1866–1946), palju jõudnud, vähe teatud”. Konservaator ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise magistrant Nele Ambos (EKA, Tartu Kunstimuuseum)

3. “Karl Burman vanem, (1882–1965) eesti rahvusliku arhitektuuri teerajaja ja Tallinna linnaruumi kujundaja.” Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula.

Ettekannete järel, pärast kohvipausi tutvustavad Neitsitorni ateljeekodu näitust kuraatorid Risto Paju ja Tõnu Pedaru. Näitus “Neitsitorn kui kunstitempel” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumisse kuuluvas Neitsitornis moodustab uue osa muuseumi püsinäitusest.

Vaata ka muuseumi kodulehelt.

Grupinäitus “Ideations of the World”
Manufaktuuri 7, Uue Loomingu Majas (ULM).

Kunstnikud: Alyona Movko-Mägi, Ats Kruusing, Cloe Jancis, Kati Müüripeal, Lara Brener, Laura Liventaal, Maris Paal, Noah Emanuel Morrison, Samuel Lehikoinen, Zody Burke
Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Taylor Tex Tehan

Jaan Valsiner (2021) on kirjutanud, et kultuur on osa inimese suhtest iseenda ja välismaailmaga. Loomad peavad psühholoogiliste piirangute tõttu leppima kogemuse faktiga, kuna nad ei suuda rikastada kogemust tähendusega. Inimesed aga ei saa rahul olla halva kogemuse asetleidmise faktiga ja peavad seda mõtestama, andma sellele tähenduse. Kui autoavariid selgitada juhusena, ei kõla see tähendusrikkana. Lisades sellele põhjenduseks karma või nõiduse, on inimene rikastanud oma isiklikku kogemust kultuurilise tähendusega. Inimesed on tähenduste loojad ja loodud tähendused raamistavad nende suhteid ümbritseva keskkonnaga. Kunst on pettekujutlus, mis kõneleb tõde (Picasso). 

Näitus on üleval 26. maini ja kattub Muuseumi ööga.

Näitus on avatud külastamiseks L-N 21.05–26.05, 12.00-18.00

Installatsioon ja tehniline abi: Eesti Näituste Messikeskus, Valge Kuup, Tallinna Kunstihoone

Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia

Kunstnikud: 

Laura Liventaal on kunstnik ja režissöör, keda huvitab kehalisus, taktiilsus, intiimsus ning individuaalse kogemuse unikaalsus. Viimati osales ta EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus 17.02-05.03.2022.

Samuel Lehikoinen on abstraktset ja sürrealistlikku kunsti viljelev kunstnik Soomest. Tema viimane isikunäitus „Strange questions“ toimus Helsingis, Malmitalo Keskuses 10.02-6.3.2022. Tema teosed kujutavad unenäolisi seisundeid ja obsessiivseid mõttemustreid, mida saadab kordus ja omamoodi materiali taju.

Maris Paal on maalikunstnik, kes on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallase maaliosakonna ning täiendanud ennast Erasmuse programmi raames Kreekas ja Ungaris. Tema viimane näitus koos Brita Maripuuga „Paralleelpotensiaalid“ toimus Põhjala Tehases 17.04-01.05.2022.

Kati Müüripeal on maalikunstnik, kes osalenud mitmetel grupinäitustel alates aastast 2019. Maalimisel kujutab abstraktset maagilist realismi.

Cloe Jancis on õppinud EKAs fotograafiat. Tema viimane näitus toimus Riia Fotograafia Biennaalil 21.05.2022, kus ta esindas Eestit koos kunstnik Sigrid Viiriga.

Zody Burke on Ameerika kunstnik ja muusik. Viimane näitus „Mousetrap. America eats it young“ leidis aset Riias DOM Galeriis 1.04-15.04.2022. Lisaks osales ta 17.02.2022 EKA Noore Skulptori Preemianäitusel ARS Kunstilinnakus ning pälvis seal hõbemedali.

Lara Brener on pärit Brasiiliast São Paulost. Teda huvitab häguste narratiivide ja ruumide loomine, mis toovad esile mälestusi ja projektsioone. Tema teosed on peamiselt sündinud eksperimenteerimise käigus teksti-, fotograafia- ja graafikaga.

Noah Emanuel Morrison on kunstnik ja professionaalne fotograaf New Yorgist. Peamised kunstimeediumid on video, foto ja tekstid. Teda huvitavad soo-, rahvuse- ja päritolu ning rassi teemad.

Ats Kruusing on EKA magistrant, kelle peamised kunstimeediumid on maal, foto ja video. Ta osales viimati EKA lõputööde festivalil TASE21. Talle pakuvad huvi argielu rituaalid, ruumi mõju indiviidile ja kaasaegse maskuliinsus ning seksuaalsus.

Alyona Movko-Mägi on EKA-s õppiv audiovisuaal- ja videokunstnik, kes loob segatehnikas kunstiteoseid ja installatsioone. Kunstnik taasloob oma taju, paljastades pildi ja heli lahutamatu seose. Ta teeb koostööd lavastajate, orkestrite ja teatritega ning tegutseb uue meedia valdkonnas.

Kuraator Liisi Kõuhkna on visuaalkunstiterapeut ja kunstnik, kes on lõpetanud Tallinna Ülikooli visuaalkunstiteraapia eriala BA (2014) ja MA (2016). Hetkel õpib EKA-s ehte- ja sepakunsti ning kuraatorlust.

Lähem info:
Liisi Kõuhkna
liisi.kouhkna@artun.ee
+56665255 

Kava:

12.00 Kogunemine ja avasõnad

12.30 – 14.00
Taavi Hallimäe, Jüri Ehlvesti peategelase paranoia kui sümptom profanatsiooni võimatusest
Gregor Taul, Pohhui, carpe diem täiega! Eha tänava poistest ja tüdrukutest 2007-2009
Kiwa, Oksekott ja Sopajuga. Tartu eksp 1988-1995

14.00 – 14.15 Kohvi, tee

14.15 – 15.15
Liis Kibuspuu, Siirdeaja eelmängud: Tartu aktsionistid 1983–1986
Andrus Laansalu, 14nü : ambientkirjandus koondub punktiks

15.15 – 16.00 Lõuna

16.00 – 18.00
Anneli Leinpere, (Mitte)rühmituse eksp postmodernistlik orientiir normaalsetel nullindatel
Sven Vabar, Pehmed kohad võrgustiku eksp loomingus
Erkki Luuk, Jaan Lüsi salajane pärand

Arutelu, juhatab Berk Vaher

18.00 Raamatuesitlused

Erkki Luuk, artiklikogu “(Üli)reaalsuse päritolu”. Vabamõtlejad, nr 6. Tartu: Vabamõtleja, 2022
Pilt tänapäeva kultuuris. Võitlusvälja laienemine. Etüüde nüüdiskultuurist, nr 9. Tallinn: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm, 2021.

Teesid vt: nyydiskultuur.artun.ee

Kanname konverentsi üle ka Zoomis: https://ut-ee.zoom.us/j/98063117895?pwd=L0d3Ly9teW44UGw0cjJ4aytmSmFEdz09

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ), TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakond, Prima Vista

—

Siirdeperioodide sotsiopoliitiline määramatus on olnud viljakas keskkond erinevat liiki eksperimentaalse loomingu esilekerkimiseks. Me näeme seda esiteks 1910. ja 1920. aastatel ja teiseks 1960. aastatel nii Eestis kui Euroopas, Venemaal ja mujal. Vähemalt Eestis ja mujal Ida-Euroopas ei olnud erandiks ka 1980. aastate lõpu ja 1990. aastate murranguperiood, kui nii kunstis kui kirjanduses ammutas uus põlvkond inspiratsiooni varasemate siirdeaegade eksperimentaalsest loomingust ning otsis ka uusi väljendusvahendeid. Uue loomingulise hingamise said ka vanemate põlvkondade avangardistid, kes vahepealsel ajal ei olnud loominguliselt aktiivsed või teostasid end traditsioonilisemates ja turvalisemates formaatides. See taasiseseisvumise ajal hoo sisse saanud eksperimentaalse loomingu laine jätkus veel ka 2000. aastatel ning hääbus 2010. aastate algul.

Iseäranis produktiivseks eksperimentalistika-keskuseks kujunes Tartu linn, mis oli selles osas Tallinnaga nii kvanti- kui kvalitatiivselt vähemalt võrdväärne. Tartus asutati näiteks uus-sürrealistlik kunstirühmitus Para ’89. 1992-1999 toimusid seal rahvusvahelised kunstifestivalid Dionysia. Siirdeperioodi eesti kirjanduse üks olulisemaid nähtusi oli rühmitus Hirohall (1988-1991), kuhu kuulusid Kivisildnik, K. M. Sinijärv, Kauksi Ülle, Valeria Ränik ja Jüri Ehlvest. Hirohalliga oli seotud ka 1989. aastal asutatud Eesti Kostabi-$elts ja kaudsemalt 1991-1993 ilmunud kultuurileht Kostabi. Kirjandusliku eksperimentaalsuse teine laine kerkis esile 1990. aastate lõpus, rühmituste Erakkond ja Tartu NAK mitme autori näol. Teatri vallast võib peamise näitena tuua Tartu Teatrilabori (2000-2003). Tartu eksperimentaalse hoo lõpuosas domineeris interdistsiplinaarne avatud võrgustik eksp, mis tegutses aktiivselt aastatel 2006-2010, ent mille mitmed liikmed (Erkki Luuk, Kiwa, Martiini) võrsusid loojatena just siirdeperioodist. Nende tuntumate näidete kõrval ja vahel on veel hulk vähemorganiseerunud seltskondi ja ka üksikautoreid, kes seltskondadest pole eriti hoolinud, näiteks Valdur Mikita.

Et Tartu eksperimentaalsus pole just varjusurmas, tõestab muu hulgas Jaan Malini ning aastast 2019 Siim Lille veetud festival Hullunud Tartu, kunstnik Kiwa 2014. aastal asutatud ja praeguseni tegutsev kirjastus ;paranoia ning mõned muudki sündmused ja tegutsejad. Teisest küljest võib ent täheldada tendentsi, mille järgi kunagised eksperimentalistid on end teostanud märksa konservatiivsemas vormis või ka sisus (Valdur Mikita, Paavo Matsin)

Meile tundub seega, et aeg on küps teha tagasivaade tollele vabaduseajale Tartus. Sellega seoses korraldabki nüüdiskultuuri uurimise töörühm käesoleva konverentsi.

_____

* Jacques Derrida, “Acts of Literature”, Routledge, 1992: 36. “Lääne kirjandus oma üsnagi uusaegses vormis seostub õigusega öelda kõike ning seostub kahtlemata ka tänapäevase demokraatia idee tekkega. Ta ei sõltu kehtivast demokraatiast ega ole minu jaoks lahutatav sellest, mis üldse sünnitab demokraatia – selle kõige laiemas (ja kahtlemata alles saabuvas) tähenduses.” (Samas: 37.)

13.–14. mail toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Kunstimuuseumi koostöös Balti regionaalse ja võrdleva kunstiajaloo seminar, mis toob kokku kunstiteadlased ja kuraatorid kolmest Balti riigist. 

Seminari esimene päev toimub EKA auditooriumis A-101, teine päev Kumu auditooriumis.

Seminari lähtepunkt on nõukogude perioodi kunstiajalugu, kahepäevane üritus on jagatud kuueks aruteluks. Teemad varieeruvad fotograafiast ja naiskunstnike loomingu uurimisest nõukogude perioodi näitusetegevuse analüüsi ning eksperimentaalsete kunstipraktikateni. Lisaks käsitlevad ettekanded nii reaalseid kui ka kujutletavaid kunstnike kollektiive ning esitavad tulevikku vaatavaid küsimusi võimalike ülebaltiliste uurimisteemade, näituseprojektide ja neid raamistavate uute teoreetiliste käsitluste kohta.

Eesmärgiks on kombata osalejate uurimishuvide ja tegutsemissuundade vahelisi kokkupuutepunkte ning luua pinnas koostööprojektideks tulevikus.

Osalevad Liisa Kaljula, Adomas Narkevičius, Laine Kristberga, Inga Lace, Eglė Juocevičiūtė, Gregor Taul, Toms Kencis, Kädi Talvoja, Karolina Jakaitė, Mara Traumane, Linda Kaljundi, Margaret Tali, Laima Kreivyte, Jana Kukaine, Ingrid Ruudi, Alise Tifentale, Agne Narušyte, Annika Toots ning Ieva Astahovska, Maria-Kristiina Soomre, Andres Kurg ja Anu Allas.

Üritus toimub inglise keeles ning Euroopa Regionaalarengu Fondi toel.

Digiteesivihik PDF

Seminari pikem tutvustus ja kava

Sündmus Facebookis