Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Neljapäeval, 12. mail kell 16:30 toimub EKA ruumis D-412 Erasmus+ koostööprojekti “Re/Forma Viva” tulemuste tutvustus.

Oodatud on tudengid, õppejõud, muuseumitöötajad jt asjahuvilised, kes oma õpingutes või igapäevatöös kultuuripärandi säilitamise ja 3D-lahendustega kokku puutuvad. Sõna võtavad Andres Uueni, Taavi Tiidor ja Maris Veeremäe EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.

“Re/Forma Viva” on Sloveenia ühe suurema muuseumi, Kostanjevica na Krkis asuva Božidar Jakaci kunstimuuseumi 2019. aastal algatatud projekt, mille sisuks on kultuuripärandi digiteerimine ja 3D-tehnoloogiate rakendamine konserveerimisalastes õppeprogrammides muuseumi Forma Viva puitskulptuuride pargi näitel.

Projekti idee sündis muuseumi vajadusest saada selgem ülevaade skulptuuride seisukorrast ja selgitada välja, milliseid samme tuleks astuda nende paremaks säilitamiseks ja eksponeerimiseks. Božidar Jakaci kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia, Ljubljana Ülikooli ning Zagrebi Ülikooli koostöös töötati välja selleks sobivad viisid. Koostöö fookuses on skulptuuride 3D-dokumenteerimine ja andmebaasi loomine, mis on kõige kaasaegsem ja praktilisem viis kogutud informatsiooni talletamiseks. Informatsiooni jagatakse erinevate huvigruppidega
ja seda saab kasutada erinevatel eesmärkidel nii hariduse-, turismi-, kui meeleleahutuse valdkonnas. Kaasaegne tehnoloogia pakub uusi võimalusi kultuuripärandi tutvustamiseks ka laiemale ringile kui muuseumi külastajad kohapeal.

Skulptuuride praktilist konserveerimist projekti raames läbi ei viidud, küll aga toimus suvekool tudengitele ning valmis skulptuuride säilitamise juhendmaterjal, mida esitlusel tutvustame.

Projektiga edendatakse ülikoolide ja muuseumide vahelist koostööd ning omandatakse uusi teadmisi väljakutsetest, millega muuseumid oma igapäevatöös silmitsi seisavad.

Esitlusele saab registreeruda siin.

Olete oodatud!

Leedu Rahvusgaleriis on avatud EKA teaduri, kuraator Margaret Tali, PhD ja Ieva Astahovska ning Eglė Mikalajūnė kureeritud näitus “Difficult Pasts. Connected Worlds” (Rasked minevikud. Ühendatud maailmad)

29.04.2022–28.08.2022

Eesti kunstnikest on esindatud EKA animatsiooni osakonna juht ja animaator Ülo Pikkov ning Eleonore de Montesquiou. Lisaks on Eestis teostatud ka Soome kunstniku Jaana Kokko töö.

Venemaa sõja algusega Ukrainas on minevik Ida-Euroopas tagasi pöördunud, muutudes millestki kaugest miljonite inimeste jaoks tänapäevaseks katastroofiks. 2014. aastal Krimmi, Luganski ja Donetskiga alanud invasioon jäi rahvusvahelise üldsuse tähelepanust tihti kõrvale, kuid nüüdseks on see kasvanud olukorraks, mis mõjutab kogu maailma. See sõda tabab Ida-Euroopat kõige murettekitavamalt, taaselustades palju vaikusi, paranemata haavu ja töötlemata mälestusi totalitaarsest minevikust.

Oleme harjunud mõtlema möödunud aegadele läbi rahvusliku ajaloo objektiivi, nende valikuliste, silutud ja lineaarsete jutustustega, mitte igapäevaelus jagatavate mitmuslike, segaste ja mittelineaarsete lugudega. Nende ajalugude rasked küljed on sageli tähelepanuta jäetud – selle asemel räägitakse lohutavaid lugusid, mis rõhutavad positiivseid narratiive ja väljakutsete ületamise viise. See näitus koondab mineviku rasked ja sageli mahavaikitavad aspektid, mis hõlmavad vägivaldseid konflikte, traumaatilisi kaotusi ja nende pikaajalisi pärandusi. Siin käsitletavad keerulised minevikud hõlmavad natsionalistlikke ja kommunistlikke režiime, hiljutisi sõdasid ja kolonialismi ajalugu, ellujäämis- ja koostööviiside vahel valitsevat rahutut tasakaalu ning postsovetlike ühiskondade jätkuvaid eripärasid, mis tulevad toime mineviku varjudega.

“Rasked minevikud. Ühendatud maailmad” sisaldab kolme Balti riigi, Ukraina, Poola, Soome ja Hollandi kunstnike töid. Kogemused, mida teosed tekitavad, on sellised, mis sageli unustatakse või ignoreeritakse, jäetakse ametlikust ajaloost välja. Näitusel osalevad kunstnikud jutustavad neid kogemusi üksikute lugude kaudu, kutsudes samas esile laiemaid kultuurimälu kihte. Milline on nende lugude koht olevikus? Kuidas saaksime neid oma ajaloo mõistmisse integreerida? Mida need muudavad meie ettekujutuses ümbritsevast maailmast? Ületades kohalikke ja riigipiire, kutsub näitus üles mõtisklema keeruliste minevikusuhete ja nende mõju üle tänapäeval ühise ajalugu avava dialoogi vaatenurgast, luues sidemeid ja tõstes esiplaanile solidaarsuse erinevate keeruliste ajalugude vahel, mida sageli peetakse kokkusobimatuks või omavahel võistlevaks.

Näitust näidati esmakordselt 2020. aastal Riias Läti Riiklikus Kunstimuuseumis rahvusvahelise projekti “Communicating Difficult Pasts” raames, mis tegeleb ajaloo ebamugavate ja sageli unustatud külgedega, et mõista nende mõjusid Balti regioonis ja naaberriikides. Projekt on soodustanud koostööd ja sünergiat kunstnike, kuraatorite ja teadlaste vahel, kes otsivad uusi lähenemisviise ja vahendeid raskete pärandite uurimiseks ja nende tegematajätmiste ületamiseks. Käesolev näitus on korraldatud projekti “From Complicated Past Towards Shared Futures” raames, mis on sündinud koostöös Riia Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse, Vilniuse Rahvusliku Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum), OFF-Biennaaliga. Budapestis, Muzeum Sztuki Lodzis ja Malmö kunstimuuseum. Projekti eesmärk on uurida ja edastada mineviku ja oleviku põimumisi ning otsida uusi viise, kuidas kunst ja kultuur saaksid tõsta nende probleemide teadlikkust laiemale avalikkusele ja mõjutada praegust tegelikkust.

Kuraatorid: Ieva Astahovska, Margaret Tali, Eglė Mikalajūnė

Kunstnikud: Anastasia Sosunova, Eléonore de Montesquiou, Jaana Kokko, Laima Kreivytė, Lia Dostlieva & Andrii Dostliev, Matīss Gricmanis & Ona Juciūtė, Quinsy Gario & Mina Ouaouirst, Paulina Pukytė, Ülo Pikkov, Vika Hertzberg, Zuzan

Näituse kujundus: Jonas Žukauskas

Graafiline disain: Aleksei Murashko

Korraldaja: Läti Kaasaegse Kunsti Keskus, Rahvuslik Kunstigalerii (Leedu Riiklik Kunstimuuseum)

Projekti rahastab Leedu Kultuurinõukogu

Toetajad: Euroopa Liidu programm “Loov Euroopa”, Läti Vabariigi Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Frame Contemporary Art Finland, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Mondriaan Fund, Fundermax, Exterus

Meedia sponsor: lrytas.lt

3. – 4. juunil toimub Eesti ühes omanäolisemas mõisahoones, Sangaste lossis, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXIV kevadkonverents “Surm Sangastes”. Vaatleme lähemalt surma ja kaduvusega seonduvat mitmekihilist kultuuripärandit ning selle säilitamise võimalusi läbi arhitektuuri, kunsti, mälupaikade ja mälestusmärkide. Sõna saavad vaimulikud, ajaloolased, arheoloogid, kunstiteadlased, muinsuskaitsjad ja konservaatorid.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 3. juunil, alates kell 12:00 lossi suures saalis.

Kell 20:00 toimub lossis teemapidu “Vana krahvi peied”. Ootame kõiki leinajaid rikkaliku peielaua äärde mälestama Sangaste “rukkikrahv” Friedrich Georg Magnus von Bergi. Matusemeeleolu aitab tõsta ja tantsupõrandale meelitada hingekosutav peiebänd.

Laupäeval, 4. juunil kell 10:00 algab melanhoolne rännak bussiga Lõuna-Eesti maastikel, kuhu nii mõnigi külastaja pole varem sattunud.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud.
Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital.

KONVERENTSI KAVA
REGISTREERIMINE (v.a. EKA TUDENGID)
REGISTREERIMINE (EKA TUDENGID)

Lisateave: maris.veeremae@artun.ee, 56226344

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsid

Mis on ühist Eiffeli tornil, New Yorgi Vabadussambal ja Ristna tuletornil? Kes ei teaks 1889. aastal Pariisi maailmanäituse auks valmistatud Eiffeli torni või kujur Auguste Bartholdi poolt algselt Pariisis kavandatud ja siis 1886. aastal New Yorgis pidulikult avatud Vabadussammast? Märksa vähem on teada fakt, et samuti on Pariisis kokkumonteeritavatest metallelementidest toodetud ja 1874. aastal Hiiumaal Dagerorti neemel püstitatud Ristna tuletorn. Lisaks Valguselinna päritolule ja märgilisele tähendusele on kõik need objektid juba algselt kavandatud ka tuletornidena. Võib olla üllatav, et kõikide nende objektide valmistamisega on seotud kuulus prantsuse insener Gustave Eiffel.

Ettekanded:

15:00-15:45 Vincent Guigueno „Paris, capitale des Phares (Pariis, tuletornide pealinn)“
Vincent Guigueno on kirglik pharoloog, kunagine Pariisi Meremuuseumi restauraator ja mitmete tuletorniteemaliste raamatute autor. Erilist tähelepanu on ta pööranud prantsuse 19.-20.saj. mereohutuse praktikate uurimisele. „Au service des phares“ Presses universitaires de Rennes, 2001. „Le tour du monde en 80 phares“ E/P/A Hachette, 2019.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

15:45-16:30 Myriam Larnaudie-Eiffel „Les aspects techniques et esthétique dans l’œuvre de Gustave Eiffel (Gustave Eiffeli loomingu tehnilised ja esteetilised aspektid)“
Myriam Larnaudie-Eiffeli ettekanne tõotab tulla eriti põnev just seetõttu, et lisaks huvile arhitektuuripärandi vastu on tegemist Gustave Eiffeli 4. põlve otsese järeltulijaga ning ADGE (Association des Descendants de Gustave Eiffel) esinaisega. Ajaloolise Bordeaux metallsilla säilitamise eestvõitlejana käsitleb tema loeng eelkõige Eiffeli loomingu esteetilisi ja tehnilisi aspekte üldisemalt.
Ettekanne on prantsuse keeles, eestikeelse tõlkega.

16:30-17:15 Indrek Laos „Eestimaa randade metalltuletornid ja Eiffeli pärand”
Indrek Laos on tegevarhitekt arhitektuuribüroos Flux Projekt, alates 2020 täiendab ta oma muinsuskaitsealaseid teadmisi EKA doktoriõppes. Ettekanne heidab valgust Eesti randade tuletornide ja ennekõike 19. sajandi teise poole metalltuletornide põnevale ajaloole ning selle arhitektuuripärandi legendaarsetele sidemetele G. Eiffeli loominguga.
Ettekanne on eesti keeles.

Konverentsiga seoses on 5. mail EKA fuajees avatud näitus “Eiffeli tuletornid” ning 1. – 21. mail 2022 näitus “Ristna Eiffel” Tuuletorni elamuskeskuses Hiiumaal. Installatsioon ja fotod – Indrek Laos.

Rohkem infot: www.ristnaeiffel.ee

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna eestvedamisel tähistame 18. aprillil rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja muinsuskaitsekuu algust talgutega Rootsi bastioni Türgi tiivas.  

Talgute eesmärk: 

– tähistada rahvusvahelist muinsuskaitsepäeva ja algavat muinsuskaitsekuud (muinsuskaitsepäevast muuseumipäevani), mida on Eestis tähistatud 1985. aastast
– pöörata tähelepanu muinsuskaitsele ja pärandile, sh vähemärgatud pärandile
– võtta käigud kasutusse (sh vajadusel isegi võimaldada kasutamist varjendina ). Isegi kui me saame puhtaks ainult ülemise ruumi, siis saab selle juba suvel avada külastajatele ja sellega lisada uus lüli bastionite väärtustamisele. Sellega tegeleb Linnamuuseum (Tõnu Pedaru)
– leida võimalusi käigu täielikuks korrastamiseks
– tutvustada muinsuskaitseõpet EKAs

Osalevad ja korraldavad:
EKA tudengid ja õppejõud;
Vabariigi President ja tema kantselei;
TLPA muinsuskaitseosakond;
Kesklinna Valitsus;
Tallinna Linnamuuseum;
ICOMOS Eesti

Türgi tiib asub otse Pika Hermanni torni all. See on osa Rootsi ajal rajatud ja ka hiljem kasutusel olnud kaitserajatisest. 1930. aastatel rajati sinna tsiviilvarjend.

Praegu on kaitseehitis kasutuseta, kuigi see asub väga heas asukohas. Üks sissepääs on otse Toompea jalamil, trepi kõrval, alumine pääs avaneb Schnelli staadionile. Alumine on kinni keevitatud ja talguteks seda ei avata. 

Ülemisest uksest saame välja kanda sodi (ei ole liiga ebameeldiv sodi). Objekt ei ole ohtlik.

Probleemne on see, et ülemisse varjendiruumi pääseb vabalt, trepile ja käiku viiv uks on poikvel. Võimalik, et väga suurtel inimestel on sealt raske läbi saada, aga mina mahtusin vabalt ja ruumi jäi ülegi. Põrandal on sodi, kui see ära lükata, ehk saab ukse liikuma.

Korraldusest:

EKA: tudengid, akudega prožektorid, kilekotid
Kesklinna Valitsus: konteiner, labidad ja kühvlid, ämbrid 

Loe ja vaata toimunud talgute kohta lisaks:

President Karis pani muinsuskaitsekuu avatalgutel käed külge. Postimees, 18.04.2022
President Alar Karis osales Bastioni koristustalgutel. Tallinna TV, 18.04.2022

Uute doktorite loengusarjas esineb 19. aprillil kell 16.00 Kerttu Palginõmm, kes kaitses 2020. aastal Tartu Ülikoolis ja Dortmundi Tehnikaülikoolis doktoritöö „Luksus ja hiilgus Brugges ja Tallinnas. Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel“.

Ruum: A-101

Madalmaade hiliskeskaegsed maalitud retaablid, mis on hoiul Eesti Kunstimuuseumis – Niguliste muuseumis, on Eesti hinnalisemad kunstivarad. Nende seas on anonüümsele Brugge Püha Lucia legendi meistrile omistatud altariretaabel, mis saabus hansalinn Tallinnasse (dominiiklaste Katariina kirikusse) arvatavasti aastal 1493. Retaabli tellijateks olid võimsad kaupmeesteühendused – Suurgild ja Mustpeade vennaskond. Teos paistab silma luksusesemete kujutamise erakordse rohkuse poolest. Nende seas on kallid siid-, samet- ja kuldkangad, orientaalne vaip, verdüür, lüsterkeraamika, manuskriptid, raudrüüd ja kullassepateosed. Lähtudes materiaalse kultuuri uuringustest ning kujutatud luksusesemete rohkusest võib Maarja retaabli pidada selles kontekstis üheks Madalmaade maalikunsti võtmeteoseks.

Kerttu Palginõmme doktoritöös vaadeldi esmakordselt kõiki luksusesemeid nii eraldi kui ka ansamblina, lisades neile korrektsed terminid, dateeringud ja võimalusel ka päritolu. Kuigi oleks loogiline eeldada, et teose välimuse üle on otsustanud ainuisikuliselt kaupmehed, viitavad korduvad luksusesemed meistri loomingus siiski sellele, et initsiatiiv nende kujutamiseks on lähtunud Bruggest ja mitte Tallinnast. Samas oli Püha Lucia legendi meister oma tellijate soovidega hästi kursis ja pakkus neile kõike, mille poolest kaubalinn Brugge oli tuntud ning tegi neist selle kaudu sümboolselt suurte ressursside valdajad.

Loeng toimub Eesti kunstiteaduse aastasaja tähistamise raames. Rohkem infot leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com

Kahepäevase konverentsi “Eesti kunstiteaduse aastasada. Institutsioonid, persoonid, meetodid, lood, retseptsioon” teine päev toimub Eesti Kunstiakadeemias 9. aprillil 2022.

Eesti professionaalne kunstiteadus tähistab 2022. aastal oma 100. juubelit: 1921. aastal avati Tartu Ülikoolis esmakordselt kunstiajaloo professuur. Esimesena aitas noore rahvusriigi jaoks uut distsipliini mõtestada rootsi päritolu professor Helge Kjellin, kes asus tööle 1922. aastal. Talle järgnesid Tartu Ülikoolis paljud teised ning täna õitseb akadeemiline kunstiteadus juba kolmes ülikoolis. Ülikoolide kõrval toetavad kunstiteaduse edendamist muuseumid. Üha enam võib näha meie erialasel väljal sündinud teadmiste siirdeid kriitikasse, galeristikasse, populaarmeediasse ja teistesse distsipliinidesse.

Kunstiteadus, mis on olemuselt nii sotsiaalne kui kultuuriline nähtus, reageerib oma ümbrusele, samas kujundades ühiskonna arusaamu ja kujutelmi nii tänapäeva kunstist kui ka ajaloolisest pärandist. Teoseid näidates, neist rääkides ja neist kirjutades osutame oma kogenud pilgu toel väärtustele ja emotsioonidele, mida teosed kõnetavad ning potentsiaalselt esile kutsuvad. Üha enam tegeleme ka kogu ümbritseva keskkonna ja visuaalkultuuri probleemidega, harutamaks lahti nende suhteid sotsiaalsete, ideoloogiliste ja esteetiliste hoiakute ning praktikatega. Kunstiteaduse akadeemiline juubel annab hea põhjuse arutada värske pilguga eriala praktikate, tavade, institutsioonide, historiograafia, keelekasutuse, rahvusliku ja rahvusülese paiknemise, kesksete figuuride, soolise tasakaalu ning paljude muude teemade üle, mida kunst ja visuaalkultuur kõnetavad ja seovad.

Konverentsi kava leiab siit: https://kunstiteaduseaastasada.wordpress.com/konverents/

Neljapäeval, 7. aprillil kell 17.00-19.00 toimub EKA magistriõppekavasid tutvustav infotund. Kahe tunni jooksul antakse mõnusas õhkkonnas ja miljonivaatega auditooriumis A501 ülevaade kõigist Kunstikakadeemia magistrikavadest, kuhu alates 13. juunist avaldusi vastu võetakse. Võimalus küsida küsimusi ning saada ka nõuandeid sisseastumiseks. Infotund kantakse üle ka EKA TVs: https://tv.artun.ee/landing/bc/xkkbk_zO9MT

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

17.00 Tervitus ja sissejuhatus

17.05–17.50 Magistriõppekavade tutvustused I osa

• Sisearhitektuur
• Disain ja rakenduskunst (hõlmab aksessuaari, ehte ja sepise, keraamika, klaasi, moe ning tekstiili erialasid)
• Disain ja tehnoloogia tulevik (ingl k ühisõppekava TalTechiga)
• Kaasaegne kunst
• Arutelu

• Kunstiõpetaja (ühisõppekava TLÜga)
• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud 
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooria (ingl k ühisõppekava TLÜga)
• Arutelu

18.30 – 19.00 Küsimuste-vastuste sessioon õppekavade kaupa

REGISTREERU SIIN

Avalduste vastuvõtt õppekavadele algab 13. juunil ning kestab 27. juunini 2022. (erandiks ühisõppekavad, mille vastuvõttu korraldavad partnerülikoolid)

Rohkem infot EKA magistriõppe vastuvõtutingimuste, ajakava jm kohta leiab SIIT.

Lisainfo sündmuse kohta:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud oma viimase, st viienda vahearuandeni.

Käesoleva etapi teema oli „Kaasagne tehnoloogia pärandi tutvustamise ja turismi teenistuses“. Doktorant Triin Talgi uurimus keskendub kaasaegsetele tehnoloogilistele võimalustele, mis saavad toetada ajaloolise linnakeskuse kui populaarse turismikeskkonna kestlikku haldamist. Uurimuses käsitletakse mõningaid võimalusi külastuspaikade internetis nähtavamaks muutmiseks (peamiselt Vikipeedia ja Google Maps) ning vaadeldakse huvitavaid trende ja võimalikke tulevikusuundi turismisihtkohtade kuvandiloomes ja turunduses. Uuritakse, kuidas luua läbi audiotuuride, mobiilirakenduste, orienteerumismängude, virtuaalreaalsuse jms uusi huvitavaid külastuskogemusi ning vaadeldakse mõningaid tehnoloogilisi võimalusi turismikoormuse monitoorimiseks ja haldamiseks. Veel käsitletakse põgusalt turismi keskkonnajalajälge ning võimalusi selle vähendamiseks.
Lõpetuseks on eelnevalt kokku kogutud infost ja analüüsist välja nopitud
konkreetsed ettepanekud, mida võiks Tallinna ja Eesti turismiarenduses rakendada, et toetada jätkusuutlikku arengut.

Uuringu esitlus ja arutelu on järelvaadatav siin (salasõna: uj&6a=GD)