Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

16. märtsil kell 18.00-20.00 korraldab Läti Kaasaegse Kunsti Keskus (LCCA) veebiarutelu Ukraina kaasaegse kunsti teemal.

Ingliskeelne webinar on jälgitav LCCA Facebooki lehel

Osalevad:

Svitlana Biedarieva, Lia Dostlieva and Andrii Dostliev, Nikolay Karabinovich, Olia Mykhailiuk, Lada Nakonechna, Kateryna Botanova

Moderaatorid:

Ieva Astahovska (LCCA), Linda Kaljundi (EKA)

Rohkem infot  

EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi lektor Anders Härm tutvustab loengus “Uue linna formular. Linnaaktsionism ja situatsionistide pärand” situatsionismi kui kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooni ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunkti. 

Loeng ZOOMis 

Situatsionism määrab ja defineerib kõiki linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja.

“Mingis mõttes võib öelda, et situatsionism oli ühelt poolt kogu modernse linnakogemuse ja urbanismisuhte kulminatsiooniks – see, mis algab flaneriiga 19. sajandi Pariisis, jätkub vene futuristidega revolutsioonieelsetele Moskva tänavatel, dadaistidega Esimese maailmasõja järgses Berliinis ja Pariisis ning sürrealistide erootiliste linnafantaasiatega 1920. ja 1930. aastatel – ja teisalt kogu kaasaegse avaliku ruumi aktsionismi nullpunktiks. Situatsionism määrab ja defineerib kõiki, jah, absoluutselt KÕIKI linnaga seonduvaid performatiivseid aktsionismipraktikaid tänapäevani välja: Reclaim the Streets või Occupy Wall Street ei oleks ilma situatsionistideta mitte iialgi sündinud, gerilja aiandus tekkinud, teisedki poliitilise vastupanu ja allumatuse strateegiad jalgu alla saanud. Situatsionistid teadvustasid praktikas seda, mida Henri Lefébvre tegi teoorias kui ta nimetas kaasaegseid ühiskondi “linnastunud ühiskondadeks”, pidades silmas seda, et tervet moodsat ühiskonda domineerib linnastumine või linlikkus kui printsiip: suund või tendents, millega on seotud teatud protsessid ja praktikad, mis ühiskondi ja kultuure defineerivad. Loeng käsitlebki situatsioniste ja nende mõju avaldusi hilisemates radikaalsetes avaliku ruumi aktsioonides ja performatiivsetes praktikates.”

Sõltumatu Tantsu Lava loengusari “Avalik ruum ja koreograafia” mõtiskleb avaliku ruumi ja koreograafia vaheliste seoste üle. Kuidas meist ümbritsevast keskkonnast moodustub tähenduslik ruum; millised uued hoiakud ja suhted saavad tekkida olemasolevatesse paikadesse; kuidas saab koreograafia avalikku ruumi mõjutada ja mõtestada; millised on linnaruumi koreograafiad?
Käesoleval hooajal oktoobrist maini toimuva loengusarja raames oleme palunud avaliku ruumi ekspertidel ja kunstiteadlastel teha oma valdkonda sissevaade ka (inim)kehade, liikumise ja koreograafia aspektidest.Loengud toimuvad kord kuus Sõltumatu Tantsu Laval ning on avatud kõigile huvilistele.

Anders Härm (1977) on EKA Kunstiteaduse ja Visuaalkultuuri Instituudi lektor ning kureerimise õppekava juht. Ta on töötanud aastatel 2002–2012 Tallinna Kunstihoone kuraatorina, olnud Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) asutaja ning aastatel 2010–2015 selle juht. Koos Priit Rauaga asutas ta 2005. aasta NU Performance Festivali ning kureeris selle kolm esimest väljalaset. 2000. ja 2003. aastal kureeris ta vastavalt Eesti paviljoni Veneetsia arhitektuuribiennaalil ja kunstibiennaalil. Tema olulisemad näitused on Xenos (2019), “Must maja” (2014) ja “Tumedus, tume” (2011) EKKMis, Ando Keskküla retrospektiiv “Tehnodeelia ja tegelikkus” (2020) ja “Salatoimikud” (koos Eha Komissaroviga, 2018) KUMUs ning “Blue Collar Blues” (2009), “Maalimine keelatud“ (2005) ja “yBa” (koos Hanno Soansi ja Kiwaga, 2001) Tallinna Kunstihoones. Lisaks Eestile on Härm kureerinud näitusi Soomes, Sloveenias ja Norras. 2009. aastal ilmutas ta oma artiklikogumiku “Semionaudi päevaraamat” ning 2014. a. loeng-performance’ite tekstikogumiku “Kolm isamaalist kõnet”.

Loeng ZOOMis 

Loeng Facebookis

Info Sõltumatu Tantsu Lava lehel

Sõltumatu Tantsu Loengud toimuvad STL-i avaliku ruumi koreograafia residentuuriprogrammi osana.

2021/2022 hooaja vältel toimub 5 residentuuri, mille raames uurivad koreograafia ja liikumise võimalusi ning katsetavad uusi viise publikuga kohtumiseks avalikus ruumis järgmised kunstnikud:
Henri Hütt; Helena Krinal ja Heleri Kängsepp; Brite Vilgo ja Kristina-Maria Heinsalu; Karolin Poska, Maret Tamme ja Theodore Parker; Liis Vares.

8. märtsil kell 18.00 toimub EKA galeriis ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi kultuuripärandi erinumbri “Pärandistamine ja pärand” esitlus.

Erinumbri toimetaja on Anneli Randla. Kultuuripärandi eri tahke lahkavas numbris avaldatud artiklite autoriteks on Raili Nugin, Tarmo Pikner, Anni Martin, Katrin Aava, Esta Kaal, Hilkka Hiiop, Robert Treufeldt, Vilte Janusauskaite, Aleksander Bertasch, Triin Kröönström, Kadi Polli, Hannes Vinnal, Signe Vahur ja Anneli Randla.

Erinumbrisse koondatud artiklid tegelevad (hilis)nõukogudeaegse keerulise pärandiga; kolhoosikeskuste, monumentide ja sõjaväekunsti pärandistamise protsessi uurimisega ning varasemalt madalamalt hinnatud või vähem uuritud pärandile uute interpretatsioonivõimaluste pakkumisega. Erinumbris on avaldatud ka Ottomar Männi käsikiri 1941. aastast Püha Vaimu kiriku altariretaabli kohta, mis on huvipakkuv nii kunstiajalookirjutuse kui ka muinsuskaitse aspektist.

Ajakiri Kunstiteaduslikke Uurimusi on MTÜ Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu ajakiri, mis avaldab originaaluurimusi kunstiajaloo, -teooria ja visuaalkultuuri vallast, erialaste raamatute ja sündmuste ülevaateid. Ajakirja peatoimetaja on Ingrid Ruudi.

Rohkem infot: http://ktu.kty.ee

21. veebruaril, kell 16.00 avaneb EKA raamatukogu akendel taas näitus “Avatud aknad”.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut. Näitus on vaadeldav EKA raamatukogu akendel Põhja pst ja Kotzebue tänavatel ning jääb avatuks kuni 14. märtsini.

Esindatud erialad: installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, fotograafia, ehe ja sepis, stsenograafia, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA avatud akende näitus debüteeris 2021. aastal ja põhjustas juba toona omamoodi heameeletormi kevadistes kunsti- ja kunstihariduse huvilistes. Kalamaja serval asuv Eesti Kunstiakadeemia elavdab näitusega linna kultuuripilti taas ka tänavatasandil. 

Erialade näitus on sissejuhatuseks EKA avatud uste päevale, mis tänavu toimub 3. märtsil.

17.–19. augustil 2021 toimus Viinistus rahvusvaheline seminar „Cultural heterologies and democracy. Culture in the Baltic countries in the 1990s“. Demokraatia teele asunud Baltikumis üheksakümnendate jooksul hoogsalt hargnenud mitmekesiseid kultuuriprotsesse võrrelnud seminari korraldas grandi „Eesti siirdekultuuri arengumustrid (1986-1998)“ töörühm, mis ühendab KVI, TLÜ humanitaarteaduste instituudi ja Tartu ülikooli teadlasi. Osalesid erinevate kultuurivaldkondade uurijad Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast, ettekannetega esinesid Ingrid Ruudi, Krista Kodres ja Virve Sarapik; Andres Kurg osales paneelvestlusel „Revisiting Postmodernism in the Baltics“.

Seminari KVI-poolses korraldustiimis olid Virve Sarapik, Mari Laaniste, Neeme Lopp ja Annika Toots, seminari teesivihiku toimetas Merily Salura ja kujundas Andrus Laansalu.

Konverentsi teesid ja programm.

Airi Triisbergi ja Maarin Ektermanni algatatud tasumudeli kujundamise protsessi panustas ligikaudu 70 kunstivaldkonna praktikut kahe aasta jooksul – kunstnikud, tarbekunstnikud, näituse kujundajad, graafilised disainerid, kirjutajad ja kuraatorid, näituste installeerijad ja dokumenteerijaid ning institutsioonide juhid. 

Tasumäärade ettepanek ilmus elektroonilise vihikuna, mille leiab aadressil http://proloogkool.eu/kodutud-tekstid 

Tasumäärade mudel lähtub kultuuritöötaja miinimumpalgast, mille brutomäär on tänavu 1400 eurot ning oluline lähtepunkt tasumäärade kujundamisel on töö tegemisele kuluv aeg. Tasumudel võtab arvesse ka kunstiasutuste erisuguseid rahalisi võimalusi. On selge, et täna ei ole kunstivaldkonnas tasumudeli rakendamiseks piisavalt raha. Selleks et vabakutseliste loovisikute töötingimused paraneksid, peab valdkonna rahastamine kasvama. Seekordne arutelu keskendubki küsimusele: Mida teha, et tasumäärade ettepanekust saaks tegelikkus?

Üritus algab lühikeste sõnavõttudega, mis visandavad erisuguste kunstivaldkonna liikmete vaatepunktist võimalikke stsenaariume. Sõna võtavad Flo Kasearu (kunstnik), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liidu president) ja Paul Aguraiuja (Tallinna Kunstihoone juht) ja Airi Triisberg (vabakutseline kunstitöötaja). Sõnavõttudele järgneb avatud arutelu. 

Rohkem infot Facebookis ning ZOOMi link

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

EKA üliõpilaste kureeritav näitus eksperimenteerib nii asukoha kui ajaga. 

1. jaanuaril, 2022 avati kuuepäevane interdistsiplinaarne grupinäituse projekt „NewYearsRezolution“, mis käsitleb uue aastaga kaasnevaid magus-mõrkjaid varjundeid nagu lubaduste andmine ja nende purunemine, aasta algusega kaasnev seisak ning lootus millegi parenemisest aasta kõige pimedamal ajal.

Näitus toimub vestlusrakenduses „Telegram“ ning oma töid esitlevad kuus kunstnikku: Darja Popolitova, Alexei Gordin, Siim Elmers, Martin Kirsiste, Elina Masing ja Liisbeth Horn.

Näituse „NewYearsRezolution” kõige suuremaks eripäraks ja proovikiviks on toimumine vestlusrakenduses „Telegram“. Miks? Sest vestlusel, mis toimub läbi sõnumite, piltide ja emojide on oma kindel tunnetus. Ekraanil ei koge me asju nii kuis päriselus ning just seda mõju soovitakse projektis avastada. Näituse õnnestumiseks pakub suurepärast pinnast just uue aasta algus, mil suurem osa ühiskonnast kipub erinevate substantside tarbimise tagajärjel olema võimeline vaid telefoniekraani vaatama. Miks mitte vaadata siis juba näitust?

SISSEPÄÄS NÄITUSELE 

Aasta alguse üldinimlikku ja mängulist teemade assortiid asuvad vestlusrakenduses lahendama kuus kunstnikku erinevatest distsipliinidest. Seda juba nii olemasolevate kui ka spetsiaalselt näituse tarbeks loodavate teostega. Projektist võtavad osa ehtekunstnik Darja Popolitova, maalikunstnik Alexei Gordin, skulptor Siim Elmers, heli- ja visuaalkunstnik Martin Kirsiste ning etenduskunstnikud Elina Masing ja Liisbeth Horn. Igal päeval avaldab üks kunstnik enda teose eksperimenteerides nii meediumi kui ka ajaga.

Vestlusrakenduse täit potentsiaasli ära kasutades, toetavad kunstiteoseid paralleelselt ka erinevad kirjutajad. Sinna hulka kuulub näituse jaoks spetsiaalselt kokku kutsutud kirjutamistiim – Liisbeth Horn, Brigit Arop, Aleksander Metsamärt –, kes aitavad siduda erinevaid ülesastumisi ning luua lisandväärtust ka näituse tekstides endis. Lisaks oodatakse tekstilist sekkumist ka vestlusruumiga liituva publiku poolt, võimaldades niiviisi luua kogukondlikku ja interaktiivset kunstikogemust.

Näitust kureerivad Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja kuraatoriõppe teise aasta magistrandid Anita Kodanik, Gertu Borodkina, Aleksander Metsamärt, Kristo Villem ja Marion Leetmaa. Projekti juhendaja on EKA kuraatorisuuna magistriõppe juht Anders Härm. Näituse graafilise disaini taga seisab EKA graafilise disaini magistrant Michael Ashley Fowler.

Näituseprojekt toimub ööpäevaringselt alates 1. jaanuarist 2022 ning päädib jõuluaja lõpuga, olles viimast päeva avatud 6. jaanuaril, Kolmekuningapäeval.

SISSEPÄÄS NÄITUSELE Telegramis

Lisainfo Facebookis

Darja Popolitova (s 1989) on ehtekunstnik, kes kasutab oma loomingus ehteid, digitaalseid tehnikaid ja videomeediumit. Popolitova teosed mängivad heas usus eneseabikultuuriga, heites samaaegselt nii nalja eneseabi stampide ja stereotüüpide üle, kui ka vaadeldes siira ja sooja huviga seda, miks, milleks ja kuidas me ekraani vahendatuse läbi endale turvatunnet leiame ja loome.

Alexei Gordin (s 1989) on peamiselt tuntud maalikunstnikuna, kuid tegeleb ka foto-, video- ja performance’ kunstiga. Gordini kunstipraktika põhiline huviobjekt on inimese absurdselt stereotüüpsed mõtte- ja käitumismustrid tänapäevases ühiskonnas.

Siim Elmers (s 1997) on skulptor, kes töötab erinevate materjalidega. Elmersi peamiseks aineseks on isiklikud tragöödiad, tunded ja maailmas ümberringi toimuv. Teoste keskseks osaks on soov mõista maailma ja nähtusi enda ümber ning jagada kogemusi.

Martin Kirsiste (s 1997), on Tallinnas tegev heli- ja visuaalkunstnik. Kirsiste loomingus põimuvad soolisus, ihad, kummalised tajud, kostümeeritud metamorfoosid ja inimkonna tumedamad pooled. Viimastel aastatel on Kirsiste üles astunud ka drag-artistina Ms. Elsa nime all.

Elina Masing (s 1997) on etenduskunstnik ja muusik. Masing on lõpetanud Tallinna balletikooli kui õppinud tantsukunsti Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemias. Masing on lavalaudu valitsenud nii lavastajana (“Fairy Tale Arch”) kui etendajana (“veenus.me”). Muusikuna on Masing tegutsenud nii bändides (5HORSES) kui sooloartistina (Valge Tüdruk).

Liisbeth Horn (s 1997) on etenduskunstnik ja lavastaja, lõpetanud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti. Lisaks erinevatel näitustel osalemisele, on Liisbeth ennast tõestanud lavastajana (“Tõde ja õigus”). Eelmisel aastal omistati talle professor Kalju Komissarovi nimeline Tartu Ülikooli stipendium.

28. novembril 18.00 avatakse Vent Space’is kunstnik Helena Tääkeri esimene isikunäitus “Hinge kirurgia”.

Näituse kuraator on Ketlin Käpp. 

Ketlin Käpp kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala III kursusel.

Väljapanek jääb avatuks 30. novembrini.

Näitus Facebookis