Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Neljapäeval, 25. novembril kell 17.30 peab Södertörni ülikooli professor Dan Karlholm Eesti Kunstiakadeemias (ruumis A-501) KVI avatud loengute raames ettekande „Kunstiajaloo kliima“.

Tuginedes Dipesh Chakrabarty klassikalisele esseele “Ajaloo kliima”, kus Chakrabarty väidab, et maailma ajalugu ja maa ajalugu tuleb vaadelda kui ühendatud ajalugu, vaatleb Karlholm oma loengus kunstiajalugu läbi kliimamuutuste perspektiivi ning arutleb, kuidas meie distsipliini mõjutab “uus kliimarežiim” ning kuidas see võib aidata kaasa maailma ökoloogilisele muutmisele.

Dan Karlholm on Södertörni ülikooli kunstiajaloo osakonna asutaja (2003. aastal, koos Charlotte Bydleri and Håkan Nilssoniga) ning sealne kunstiajaloo professor. Aastast 2009 on ta ajakirja Konsthistorisk tidskrift/Journal of Art History (Taylor & Francis/Routledge) toimetaja. Tema uurimisvaldkondadeks on historiograafia, sh Rootsi, Saksamaa ja üldise kunstiajaloo teooria ja ajalugu; muuseumiuuringud; visuaalkultuuri uuringud ning aja ja kaasaegsusega seotud teemad. Mitmed tema hiljutised uurimisprojektid on tegelenud erinevate perspektiivide alt kaasaegse kunstiga.

Loeng toimub inglise keeles.
Loeng on avatud kõigile kehtiva Covid digitõendi esitamise alusel.
EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Loeng on rahastatud projektist „EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus“. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

26. novembril algusega kell 11:00 toimub Muinsuskaitseameti, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse ning ICOMOS Eesti koostöös veebiseminar “Quo vadis, pärand?”. Tänavune seminar keskendub keskkonnasäästlikkusele pärandihoius.

Kõige keskkonnasäästlikum maja on see, mis on juba kord ehitatud, on öelnud Carl Elefante. Tänavusel seminaril käsitletaksegi pärandit keskkonna vaates – kuidas mõjutavad kliimamuutused kultuuripärandit, mida tähendab kahanev elanikkond pärandi jaoks, milline on ajalooliste hoonete roll pikaajalistes renoveerimisstrateegiates ning mida on meil õppida keskkonnahoidliku mugava kodu kujundamisel vanadest majadest. Seminari modereerib Eesti Kunstiakadeemia dotsent, muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Anneli Randla.

Seminarile saab registreeruda kuni 25. novembrini siin.

Seminari saab jälgida EKA TV-s

KAVA:

11:00-11:15 avasõnad – Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor, ja Anneli Randla, Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja

11:15-11:45 “The consequences of climate change for the heritage sector” – professor Helge Drange, Bergeni ülikooli geofüüsika ja Bjerknesi keskus

11:45-12:15 “Pärand kahaneva elanikkonna keskkonnas” – Jiri Tintera, Valga linnaarhitekt

12:15-12:45 kohvipaus

12:45-13:15 “Me peame rääkima mugavusest” – Liisa Pakosta, võrdsete võimaluste volinik

13:15-13:45 “Eesti hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia ja ajalooliste hoonete roll selles” – professor Targo Kalamees, Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituut

13:45-14:30 paneeldiskussioon – juhib Rasmus Kask, Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse direktor

Ettekanded on hiljem järelvaadatavad Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri keskuse kodulehel.

10. detsembril 2021. aastal algusega kell 15.00 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Greta Koppel doktoritööd „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ („Farewell to Connoisseurship? Work of Art in Focus of Art Historical Research“).

Avalikku kaitsmist saab jälgida Zoomi vahendusel.

Doktoritöö juhendaja: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid: dr Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum), dr Anu Mänd (Tallinna Ülikool)
Oponent: dr Anu Mänd

Väitekiri „Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese“ tegeleb vanakunsti uurimise probleemistikuga, kajastades autori aastatepikkust uurimis- ja kureerimistööd muuseumis. Kunstiteostel kui museaalsetel objektidel on olnud selles töös keskne koht.
Doktoritöö lähtus eeldusest, et kunstiteoste lähivaatlusele tuginev mitmekülgne uurimine, mis arvestab teose kui tervikuga ‒ selle materiaalse, samuti vaimse poolega ‒, võimaldab saada väärt infot nii teose enda kui ka üldisemate ajaloo- ja kultuurinähtuste laiemaks analüüsiks. Vanakunsti puhul hõlmab selline uurimine olulise komponendina konossöörlust. Doktoritöö tutvustab konossöörluse mõistet, mis on seni eesti keeles erialaterminina vähe tuntud, annab ülevaate konossöörluse kui kunstitundmise kompetentsi pikast ajaloost, vaagib tänapäeva konossöörluse ja tehnilise kunstiajaloo tihedalt läbipõimitud suhteid, tutvustab uurimisviisi spetsiifikat, selgitab, miks on see oskus kunstiteose autori tuvastamisel siiani asendamatu ja miks seda väärtustada ka juhul, kui meid kunstiteose autori küsimus ei huvita. Samuti selgitatakse, kuidas aitab konossöörluse meetodi kriitiline analüüs mõista kunstiajaloo kui vaimuteaduse eripära.
Konossöörluse teema käsitlusele järgneb kolm uurimisjuhtumit, mis näitlikustavad konossöörliku kui objektikeskse, mitmekülgset kunstiteose lähivaatlust hõlmava uurimise tähtsust ja on seotud autori kureerimistööga Eesti Kunstimuuseumis. Neist esimene avab Tallinnast pärit rahvusvahelise maalikunstniku Michel Sittowi (u 1469–1525) loomingu rekonstrueerimise probleemistikku, teise juhtumi keskmes on 16. sajandi Madalmaade boschilik kunst ning viimane, Johannes Mikkeli (1907–2006) kollektsiooni uurimise juhtum vaatleb kollektsiooni väärtust ajaloodokumendina.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Virve Sarapik, dr Anu Allas, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik, dr Kadi Polli

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia repositooriumis.

Veebinar “Environmentalising Baltic Art Histories: Experience from Art and Research” 2. novembril, kell 17.30-19.30

Osalejad: Bart Pushaw, Inga Lace, Eda Tuulberg, Nomeda ja Gediminas Urbanis, Maja ja Reuben Fowkes

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

Arutelul osalevad uurijad ja kuraatorid jagavad oma kogemusi, kuidas kirjutada ja kureerida Balti kunstiajalugu ökokriitilisest ja keskkondlikust perspektiivist. Kuidas otsida ja leida ning tõlgendada Balti kunstiajaloos keskkonnaga suhestuvaid ideid ja praktikaid – ning kuidas ja millises võrdlevas kontekstis neid mõtestada? Kuidas saab Balti kunstiajaloo uuesti kirjutamine ja kureerimine panustada globaalse kunstiajaloo ümbermõtestamisse ning teha seda viisil, mis õõnestaks senist Lääne kunstile orienteeritud mudelit?

Rohkem infot 

Veebiarutelu on jälgitav Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse Facebookis  (online vaadatav ka neile, kellel ei ole FB kontot – sisselogimine ei ole vajalik)

Veebinar toimub koostöös Teise Balti keskkonnahumanitaaria ja sotsiaalteaduste online-konverentsiga BALTHEHUMS (01.-02.11).

BALTEHUMS II programm ja registreerimine

Kaasaegse kunsti magistrant Chun Au Yeung avab 11. novembril kell 18.00 Vent Space’is näituse “Don’t Think That I Am Pushing You Away” (Ära arva, et ma sind eemale tõukan) 

Live-performance kell 19.00!

Näitus kirjeldab ühiselamu olukorda ja kogemusi 14-päevase karantiini ajal. Näitusel kasutab kunstnik nii erinevaid meediume nagu performance’id, videoinstallatsioonid, joonistused, heli ja fotod.

Chun Au Yeung:
Teema „Ära arva, et ma sind eemale tõukan” on minu enda ja minu ühiselamu olukorra tajumine. Ühiselamus karantiini kogedes, olin sunnitud 14 päeva kinni olema ja see viis mind uute vaatenurkade poole nii minu enda kui ka minu jaoks täiesti võõra toakaaslase suhtes. Selle distantseerumise kogemusega tõi see mind natukene lähemale iseendale, vaatan nüüd endasse teistsuguse pilguga. Sellel näitusel uurin erinevaid võimalusi ühiselamu läheduse ja kauguse üle läbirääkimise võimalustest ning püüan leida enda kohta turvalise ja ohtliku ruumi vahel.

Näitus on avatud 19. novembrini, 2021. 

Neljapäeval, 28. oktoobril kell 16 toimub EKA aulas (A-101) Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi avatud loeng, kus esineb Ruth Sargent Noyes ettekandega “Kirde-Euroopa kunstiajaloo globaliseerimine enne modernsuse ajastut: Balti vaade”.

Ettekande fookuses on Balti kunsti globaliseerimine enne modernsuse ajastut, kunstiajaloolase vaates, kes on oma uurimistöös keskendunud Itaalia-Baltimaade suhetele. Globaalsed aspektid on kunstiteaduse olnud viimastel aastatel püsiva tähelepanu all. Neile on lähenetud integreerides uurimisse võrdlevaid ja transkulturaalseid meetodeid. Teisalt on globaalne pööre viinud transgeograafilisele lähenemisele, mis on esitanud väljakutse seni domineerinud rahvuslikule paradigmale. Ettekandes vaadeldakse neid probleeme regioonide- ja kultuuride-ülesest aspektist ning küsitakse kuidas Balti-Euroopa kunstiajalugude jätkuv integreerumine distsipliinis toimuva kultuurilise hegemoonia ja globaalsete suhete uuringutega võiks muutuda kui kaasatakse muidki valdkondi.

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng on avatud kõigile Covid digitõendi esitamise alusel.

EKA majas on kohustuslik kanda maski.

Vent Space projektiruumis näituse DOKKING Station avamine neljapäeval, 21.10.21, kell 18.00

DOKKING Station on saanud nime dokkimisjaamalt, kõik-ühes seadmelt eriilmeliste portidega, võimaldades nii rohkelt side- ja teabeedastusviise. Nii on ka DOKKING Station kõikvõimalikest allikaist pärit ideede ja sisendite vahetamise kese; see on ülekandekanal, mõttevahetusvõrgustik. Siin jookseb risoomi mööda mõte – algul ehk inimeselt kivile, juhtmelt juurele, ja vastupidi. Võrgustik ootab, tuleb end vaid sisse lülitada, valida port.  

Näitus DOKKING Station VENT Space’is on võtnud eesmärgiks demonstreerida dokkimisjaama kui kujundit, mis hõlmab kriitilist vaadet kaasaegsele kunstiskeenele ning seab keskpunkti tundliku suhestumise ümbritsevaga, loodusega, materjali endaga selle igas vormis. 

Koostööd ja koosõppimist ajendava avatud ruumina on DOKKING Station koht, kus saab end nii vooluvõrku ühendada kui ka sealt lahti ühendada. Dokkimisjaam on ühenduse nurgakivi ning ilma selleta sisendid teineteiseni ei jõua. DOKKING Station kutsub üles valima oma port ja ühendama end võrku ühelt või teiselt poolt – kuulama ja vaatama, häälestuma. Tere tulemast. 

Programm:
21.10, 18.00 – näituse avamine
23.10, 13.00–16.00 – Laiformaadi dihhotoomia: fotograafia töötuba, Will Britten (osalemiseks kirjuta dokkartscentre@gmail.com)
22.10/24.10, 13.00–18.00 – performatiivne töötuba kanga algustest, Ingrid Helena Pajo 26.10, 16.00–18.00 – bioplastiku töötuba, Katarina Kruus (osalemiseks kirjuta dokkartscentre@gmail.com) 

Osalevad kunstnikud: Will Britten (UK), Katarina Kruus (EST), Liina Leo (EST), Eugenio Marini (IT), Kristian Stapleton (UK), Ingrid Helena Pajo (EST) 

Näitus Facebookis

Näitust korraldab DOKK Arts Centre. Alternatiivseid kunsti tegemise- ja näitamisviise otsivale kunstnike ühendusele DOKK Arts Centre’le panid aluse Liina Leo ja Will Britten 2021. aastal Balti Laevaremonditehases Hiiumaal, Suuresadamas. 

Graafiline disain: Liina Leo 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Täname: Morris Eigi, Tanel Eigi, Maris Lukk, Jonathan Chatterton, Olev Leo, Vent Space, Eesti Kunstiakadeemia. 

Näitus on avatud T-P 13.00–18.00

Veebinar “Working with the Post-Cold War Heritage in the Baltics and Beyond”

Arutelu toimub Läti Kaasaegse Kunsti Keskuse
Facebooki leheküljel

Osalejad: Eglė Rindzevičiūtė, Hilkka Hiiop, Kati Lindström, Raitis Šmits, Linara Dovydaitytė, Ele Carpenter

Moderaatorid: Ieva Astahovska, Linda Kaljundi

 Nõukogude aja pärand Baltimaade maastikus kätkeb endas omaaegse poliitilis-tehnoloogilise taristu silmale nähtavaid ja nähtamatuid jälgi, sh mitmesuguseid hüljatud, hävinenud või hävitatud sõjaväelisi rajatisi. Selle veebiarutelu teemaks on viisid ja vaatenurgad, mida selle keerulise pärandiga tegelemiseks pakuvad eri valdkonnad: keskkonna- ja tehnoloogia ajalugu, kaasaegne muinsuskaitse ja kunst.

Rohkem infot 

Facebookis 

Fotokuu raames kureerib EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadussekretär ja õppejõud, Annika Toots näituse „Tierras malas“, mis käsitleb maastiku kujutamist fotograafias, võttes tähelepanu alla kaks maastikuga seotud aspekti.

Kunstnikud: Bleda y Rosa (ES), Aap Tepper (EST), Paco Ulman (EST), Dovilė Dagienė (LT)

Esiteks keskendub näitus maastikule kui vaatamisviisile ning uurib seda, kuidas konstrueeritakse maastikku läbi pilgu ja vaatamise. Näitusel olevad teosed juhivad tähelepanu sellele, kuidas ümbritseva keskkonna mingeid osasid nähakse esteetilisena, teisi aga hoopis kasututena.

Teiseks uurib näitus maastikus peituvaid kultuurimälu jälgesid, keskendudes sellele, mida pole näha või mis jääb raamist välja.
Tierras malas viitab maastikutüübile, mida iseloomustab vegetatsiooni puudumine, vee ja tuule poolt põhjustatud erosioon ning mida peetakse halvaks, kasutuks või ilmetuks. Näituse raames vaadeldakse, kuidas määratletakse sellist „kasutut maastikku“ erinevates kontekstides ning kuidas seda kujutatakse fotograafias. Samuti võib see nimetus viidata maastikus peituvate süngete minevikusündmuste nähtamatutele jälgedele.

Lahtiolekuajad: T–R 12–18, L 12–16
Vaal Galerii (Tartu maantee 82, Tallinn)
Ligipääsetav ratastooliga

Linnagaleriis avatakse 30. septembril rühmanäitus „Mändfulness“, kus osalevad EKA skulptuuri magister Eike Eplik, legendaarne Olimar Kallas, Reet Kasesalu, Jan Lütjohann, EKA graafika vilistlane Mall Nukke ning EKA fotograafia vilistlased Hanna Samoson, Johannes Säre. Kuraatoriks on EKA kunstiteaduse instituudi vilistlane Siim Preiman. 

Näitus käsitleb eestlaste suhet keskkonnaga ja on katse mõru huumori ning jõukohaste žestide abil teadvustada tänaste tegude mõju unistuste tulevikule.

Näitus kuulub Kunstihoone kestvasse näitusesarja, mis pöörab erilist tähelepanu hea olemise võimalikkusele ja ökoloogilisele vastutusele kindla huku ajal. Näitusesari on institutsionaalne katse leida põletavate teemade käsitlemiseks eetiliselt sobiv platvorm, mispärast on selle korraldamisel kaasaegse kunsti näituse standardretseptist välja jäetud kõik ühekordsed vahendid ja kasutatud ainult kohapealt leitud materjali nii vähe kui võimalik.

„Mändfulness“ on Goethe Instituudi üritustesarja „World Wild Wald“ osa.

Laupäeval, 2. oktoobril kell 12 toimub näitusel eestikeelne kuraatorituur koos Siim Preimaniga. Näitus jääb avatuks 28. novembrini. 

Linnagalerii (Harju tn 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11–18. Sissepääs tasuta.