Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Ackermanni akadeemia seminaripäev Niguliste muuseumis ja Tallinna Toomkirikus toob üheks päevaks kokku varauusaja ajaloo, kultuuri ja kunsti uurijate paremiku. Seminaripäev on mõeldud saatma näitust „Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas“, mis avati esmalt Niguliste muuseumis, ent on nüüd eksponeeritud Tallinna Toomkirikus.

Päeva esimene pool leiab aset Niguliste muuseumis, päeva teine pool Toomkirikus. Seminaripäev kulmineerub Hilkka Hiiopi ja Isabel Aaso-Zahradnikova ekskursiooniga Toomkirikus, olles dialoogis barokiajastu suurkuju, Christian Ackermanni, tippteostega.

Programm:

I osa Niguliste muuseumis:

10.00-10.45. Krista Kodres „Barokiajastu kirikukunst kui uurimisobjekt“
10.45-11.30. Hannes Vinnal „Apteegimäärused ja barokk-kunsti koloriit“
12.30-13.15. Alar Laats „Arengud 18.–19. sajandi luterluses“
13.15–14.00 Tiina-Mall Kreem „Barokse kirikukunsti uus elu 18.–19. sajandil“

II osa Tallinna Toomkirikus:

14.30-15.15. Meelis Friedenthal „Teoloogiast ja haridusest varauusaegses Eestis“
16.00-16.45. Triin Kröönström „Vabameistrid Tallinnas ja Toompeal – kunstnikud või käsitöölised?“
17.00–17.45. Isabel Aaso-Zahradnikova ja Hilkka Hiiop „Christian Ackermanni loomepraktika“

Loe kava kohta lähemalt.

29. septembril kell 15.00 toimub Õiguskantsleri büroos  EKA uuringu “Ajaloolised interjöörid ja turism” esitlus.

Tallinna vanalinn on nii elukeskkond kui ka Eesti olulisim vaatamisväärsus. Eesti Kunstiakadeemia viib juba kolmandat aastat läbi uuringut, kuidas edendada vanalinna nii, et rahul oleksid nii kohalikud kui turistid ja samas oleks pärandkeskkondhästi hoitud. Uuringu värske vahearuanne keskendub interjööridele.

Arutleme, kas ja milliseid ajalooliste interjööridega hooneid võiks Tallinna külastajatele veel avada peale tavapäraste kirikute ja muuseumide, kuidas võiks  see kasulik olla ettevõtjatele ja elanikele, ning kuidas seda korraldada.

Esitlus Facebookis

Et tagada ruumi hõre täituvus, palume registreeruda hiljemalt 28.09 SIIN

Palume mitte tulla esitlusele haigena, järgida kehtivaid regulatsioone ning olla valmis tõendama vaktsineeritust või covid-negatiivsust.

Uuringuaruanne on valminud projekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” raames ning on kättesaadav SIIT

Tallinna vanalinn on nii elukeskkond kui ka Eesti olulisim vaatamisväärsus. Eesti Kunstiakadeemia viib juba kolmandat aastat läbi uuringut, kuidas edendada vanalinna selliselt, et rahul oleksid nii kohalikud kui ka turistid ja samas oleks pärandkeskkond hästi hoitud. Uuringu värske vahearuanne keskendub interjööridele.

Olete oodatud 29. septembril kell 15.00 Õiguskantsleri Kantseleisse (Kohtu tn 8, Toompea) uuringu “Ajaloolised interjöörid ja turism” esitlusele.
Uuringut tutvustab Kunstiakadeemia nooremteadur Triin Talk. Arutleme, kas ja milliseid ajalooliste interjööridega hooneid võiks Tallinna külastajatele veel avada peale tavapäraste kirikute ja muuseumide, kuidas võiks see kasulik olla ettevõtjatele ja elanikele, ning kuidas seda korraldada. Muide, õiguskantsleri kantselei asub C.L. Engeli projekteeritud uhkes klassitsistlikus linnapalees, mille nägemiseks tasub kindlasti kohale tulla.

Et tagada ruumi hõre täituvus, palume registreeruda hiljemalt 28.09 siin.
Palume mitte tulla esitlusele haigena, järgida kehtivaid regulatsioone ning olla valmis tõendama vaktsineeritust või covid-negatiivsust.

Uuringuaruanne on valminud projekti “Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine” raames.

9.-12. septembril toimuvatel muinsuskaitsepäevadel “Peidus pärand” saab erinevate pärandobjektidega tutvuda rohkem kui 70 sündmuse raames üle Eesti. Lisaks loengutele, ekskursioonidele ja töötubadele valmis tänavusteks pärandipäevadeks ka näitus nõukogude monumentaal-dekoratiivkunstist.

EKA kuraatorite Anu Soojärve ja Gregor Tauli koostatud näitus “Monumentaalkunst Nõukogude Eestis. Plastgraanulitest metallvarbadeni” on pühendatud selle pärandiliigi tutvustamisele – kunstivormile, mis on nautinud XX sajandi jooksul etapiti suurt tähelepanu, kuid on riigikordade vahetudes olnud tunnistajaks laialdasele unustamisele ja hävinemisele. Näitusele on valitud poolsada näidet, mille abil püütakse ilmestada teema laiahaardelisust. Laias plaanis jaguneb valik kolmeks: arhitektuuriga otseselt seotud teosed (seinamaalid, mosaiigid, vitraažid, pannood jms), dekoratiivskulptuurid ja ideoloogilise sõnumiga monumendid.
Teosed on peidus kultuurimajades, endistes kolhoosi- ja sovhoosikeskustes, koolides ja teistes avalikes hoonetes üle Eesti. Sageli asuvad need ruumides, kuhu pole vaba ligipääsu ega põhjustki minna. Nii on paljud sedalaadi teosed sõna otseses mõttes peidus, teadmata ja avastamata. Samuti asuvad monumendid tihtilugu perifeersetes parkides ja metsatukkades ega ole üldsusele teada.

Näitus toob välja selle žanri mitmekesisuse, näidates kõrge kunstiväärtusega teoseid ja peamiselt dekoratiivse taotlusega kompositsioone, eri tehnikas ja materjalis valminud taieseid. Ettevõtmise laiem eesmärk on panna alus Eesti nõukogude monumentaal-dekoratiivkunsti ulatuslikule kaardistamise programmile.

Näitust saab vaadata 9.-25. septembrini Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus ja virtuaalsena muinsuskaitsepäevade kodulehel.

Kuraatorid: Anu Soojärv, Gregor Taul
Näituse toimkond: Saara Huimerind-Tuksam, Madle Lippus, Anu Soojärv, Gregor Taul
Tekstide autorid: Hilkka Hiiop, Anna-Liiza Izbaš, Juta Kivimäe, Reeli Kõiv, Kai Lobjakas, Johanna Lamp, Frank Lukk, Enriko Mäsak, Tuuli Puhvel, Mia Rohumaa, Anu Soojärv, Gregor Taul, Madis Tuuder, ​​Helen Volber, Merike Kallas, Varje Õunapuu, Tõnu Tammearu, Robert Treufeldt, Jaan Malin

Loe ja vaata lisaks:

Muinsuskaitsepäevadel saab imetleda peitu jäänud monumentaal-dekoratiivkunsti – ERR, 06.09.21
Anu Soojärve magistritöö “Peidus pärand. Unustatud teosed ja kunstnikud nõukogude Eesti monumentaalkunstis”

EKA teadus- ja arendusosakond koos Tallinna Strateegiakeskusega korraldab igal aastal rakenduslike teadus- ja arendustööde konkurssi, mille eesmärk on motiveerida ülikooli liikmeid senisest enam rakendama oma õppe- ja teadustöö tulemusi ettevõtlus-, avalikus ja mittetulundussektoris ning teavitada üldsust ülikooli oskusteabe rakendamisest majandustegevuses ja ühiskonnas.

Parima töö autorit/autoreid premeeritakse 1000 euroga, paremuselt teise töö preemia on 800 eurot. Kui konkursile laekub hulgaliselt huvitavaid töid, autasustatakse veel ühte tööd rahalise auhinnaga summas 600 eurot.

Konkurss sobib hästi EKA tudengitele, kes oma kursuse- või lõputööga on saavutanud rakendusliku väljundi, st töö tulemust võidakse hakata kasutama kas ettevõtetes või muudes organisatsioonides. Konkursile on oodatud ka kõikide töötajate ja teadurite rakenduslike väljundiga uurimus- või projektitööd.

Tööd peavad olema teostatud (lõpetatud) perioodil 01.09.2020-31.08.2021.

Tööde esitamiseks tuleb saata täidetud ankeet vajalike materjalidega hiljemalt 14. septembril aadressile tao@artun.ee.
Kirja adressaatide hulgas peavad olema kõigi töö/projekti autorite e-posti aadressid.

Konkursi läbiviimist kaasrahastab Tallinna Strateegiakeskus.

KANDIDEERIMISMATERJALID:

Konkursi kord

Ankeet

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täiendkoolitus alustab 8.oktoobril oma 27. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid ja töötoad

Ehkki kursuse põhirõhk on loengutel, toimuvad lisaks seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui ka muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

17. septembril kell 16 peab EKA Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi ning TLÜ Keskkonnaajaloo keskuse KAJAK koostöös EKA auditooriumis avatud loengu keskkonnaajaloolane Kate Brown (MIT).

19. sajandi lõpus varustasid 5000 Pariisi põllupidajat köögiviljadega tervelt 2 miljonit Pariisi elanikku. Ülemaailmse majanduskriisi ajal said Washingtoni mustanahalised elanikud oma majalaenu eest tasuda tänu sellele, et nad harisid üles oma linnaaiamaad. 1990. aastatel tõrjusid Nõukogude ja Kuuba linnade elanikkonnad toidupuudust, mis kaasnes koos nõukogude põllumajanduse kokkuvarisemisega, tegeledes potipõllundusega linnade ääremaadel. Need lood on jäetud kõrvale, kuna nad ei sobi arusaamaga urbaansest progressist ning selliste kategooriate nagu urbaanne ja ruraalne selgest eraldatusest. Ometi osutavad need, kui efektiivne on väikeomanike intensiivne põllupidamine linnastunud aladel, mis toodavad rikkalikult jäätmeid, mida saab kasutada väetisena. Need lood toovad välja ka linnade lihtrahva ja vastastikuse abistamise võrgustike ajaloo, õõnestades seeläbi lugu kapitalismi võidukäigust või vähemalt vältimatusest.

Kate Brown on Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi teadusajaloo professor ja keskkonnaajaloolane, kelle uurimisteemad koonduvad küsimuse ümber, kuidas ajaloo, teaduse, tehnoloogia ja biopoliitika vastasmõjul sünnivad suuremahulised õnnetused ja modernsed tühermaad. Temalt on ilmunud mitmeid auhinnatud raamatuid, mh Plutopia: Nuclear Families in Atomic Cities and the Great Soviet and American Plutonium Disasters (2013), ning Manual for Survival: A Chernobyl Guide to the Future (2019). Tema uurimused Tšernobõli kohta osutavad katastroofi kestvale järelmõjule, aga ka kohalike spetsialistide ja kogukondade rollile sellega toimetulemisel, nagu võib lugeda ka sellest intervjuust. Oma uue linnaaianduse uurimisprojekti raames teeb Kate Brown välitöid ka Eestis. Põhjusi, miks peaksime praeguste globaalsete kriiside ajal vaatama värske pilguga potipõllundust nii ajaloos kui tänapäevas, avab ta artiklis Suur aiaprojekt (2020).

Rohkem infot: https://sts-program.mit.edu/people/sts-faculty/kate-brown/

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi, TLÜ Keskkonnaajaloo keskuse KAJAK ja Tallinna Ülikooli Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskusega koostöös. Kate Brown viibib Eestis Tallinna Ülikooli Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse külalisteadurina Euroopa Liidu Regionaalarengu fondi TLÜ ASTRA projekti toetusel (meede A7).

Eesti Kunstiakadeemia alustab ROHEKA üritustesarjaga, mille raames hakkab EKA iga kuu ühel päeval jätkusuutliku mõtteviisi talgusid tegema. Teemadena seatakse teiste oluliste seas luubi alla jäätmekäitlus, jätkusuutlik õpe, kogukond, töökeskkond ja energiasäästlikkus. 

Sündmus on järelvaadatav SIIN.

Alustame sarja sel kolmapäeval, mil EKA tutvustab oma rohelisi põhimõtteid ning jagab näpunäiteid füüsilise- ja digiprügi sorteerimiseks.

Päev algab kell 10.00 ettekannetega, jätkub mängulise jäätmeteemalise veebiviktoriiniga ja lõppeb koristustalgutega. Ürituse esimene pool toimub digitaalselt ning seda kantakse üle ka EKA TV-s. Koristustalgud, algusega kell 12.30, toimuvad üle terve maja. Jälgi infot veebis.

1. septembri ajakava

10.00 Üritustesarja tutvustus (EKA TV)

10.15 Loeng “Roheline EKA” (EKA TV)

11.00 RING rakenduse tutvustus (EKA TV)

11.15 PAUS

11.30 Prügiviktoriin – registreerumisvorm SIIN. Auhinnaks EKA meened! (registreerunutele saadetakse link veebiviktoriinile)

12.00 Loeng “Digiprügi” (EKA TV)

12.30 Koristustalgud keskkonnaspetsialist Johanna Vahtra juhendamisel. (Koguneme sisehoovis)

NELJAPÄEVAL, 19.augustil kell 10:00 EKA TVs

Anu Soojärve magistritöö kaitsmine:

Peidus pärand. Unustatud teosed ja kunstnikud nõukogude Eesti monumentaalkunstis.

Magistritöös vaadeldakse, kuidas monumentaal-dekoratiivkunst nõukogude Eestis arenes, kuidas mõjutas selle suundi riiklik monumentaal-dekoratiivkunsti komisjon ning kuidas kunstnikud selles vallas tegutsesid. Kui peidus ikkagi on kõnealune pärand? Kas monumentaalkunsti tõepoolest ei märgata või saab magistritöös väljahõigatud hüpoteesi ümber mõtestada?

Magistritöö olulisim tahk on 2021 muinsuskaitsepäevade raames toimuv näitus “Plastgraanulitest metallvarbadeni. Eesti nõukogude monumentaalkunst”, mille “ehitusmaterjaliks” on Anu Soojärve uurimus. Magistritöö ühe peatüki moodustab seega ka näituseprotsessi kirjeldus, valitud objektide esitlemine ning unustusse vajunud kunstnike tutvustamine.

Juhendajad:
Gregor Taul, Hilkka Hiiop

Retsensent:
Reeli Kõiv

2020. aasta ajalookirjanduse aastapreemia üleandmine toimub kolmapäeval 25. augustil algusega kell 14.00 Eesti Kunstiakadeemias.

Ajalookirjanduse aastapreemia eesmärk on tunnustada paremate ajalooraamatute autoreid, hinnata kord aastas eesti ajalooteaduse hetkeseisu ning tõsta avalikkuse huvi ajaloo ja ajaloolaste töö vastu. Aastapreemia kandidaadiks võib esitada kõiki eelneva kalendriaasta jooksul ilmunud eestikeelseid ajalooalaseid originaalkäsitlusi. Raamatute hindamisel on kriteeriumiks käsitluse teaduslik tase ning uudsus. Lisaks arvestatakse raamatu tehnilist teostust kujunduse, trükkimise ja köitmise osas.

Ajalookirjanduse aastapreemia kandidaadiks on seekord esitatud 14 teost:

Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas. Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Isabel Aaso-Zahradnikova, Hilkka Hiiop, Anneli Randla.
Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaarhiiv

Eesti ajalugu I. Eesti esiaeg. Aivar Kriiska, Valter Lang, Ain Mäesalu, Andres Tvauri, Heiki Valk. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut

Tiina-Erika Friedenthal. Võitlus ja väitlus teatri üle Eesti- ja Liivimaal 18. sajandi lõpus ja 19. sajandi alguses. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Qui vult, potest. Morgenstern 250. Koostaja Jaanika Anderson, toimetajad Jaanika Anderson, Janika Päll, Moonika Teemus, Ivo Volt. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus

Igor Kopõtin. Rahvuse kool. Eesti rahvusarmee ja vähemusrahvused aastatel 1918–1940. Tartu: Rahvusarhiiv

Juhan Maiste. Anija mõisa ajalugu. Aadel ja talupoeg. SA Anija Mõisa Haldus

Mati Mandel. Sõjaeelse Kaitseliidu hiilgus ja häving Läänemaal. Tallinn: Eesti ajaloomuuseum

Oma alma mater’it otsimas. Enne Teist maailmasõda Euroopa tehnikakõrgkoolidest võrsunud Eesti insenerid ja arhitektid. Raimo Pullat, Tõnis Liibek. Tallinn: Estopol

Riho Paramonov. Kokkupõrge. Eesti moderniseerumine avaliku privaattranspordi näitel, 1900-1940. Tallinn: Revaleta

Kaarel Piirimäe. „Sama hästi kui venelaste maa“ : Roosevelt, Churchill ja Stalin ning Balti küsimus Teises maailmasõjas. Tallinn: Argo

Inna Põltsam-Jürjo. Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal. Tallinn: Argo

Erki Russow. Lood ja leiud Tallinna algusest. Tallinn: Stilus

Suvila. Puhkamine ja arhitektuur Eestis 20. sajandil. Epp Lankots, Triin Ojari. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum

Lauri Vahtre. Eesti Vabadussõja ajalugu, I-II. Tallinn: Varrak

Preemiat annavad välja Akadeemiline Ajalooselts, Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond, Pärnu muuseum, Rahvusarhiiv, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Tallinna Linnaarhiiv,  Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituut, Tartu Linnamuuseum, Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Tartu Ülikooli muuseumid.

Tänavu korraldab hindamise ja preemiaürituse Eesti Kunstiakadeemia.

Ajalookirjanduse aastapreemia statuudi ning eelnevate aastate kõige sisukamaks ja kaunimaks tunnistatud teoste nimekirjaga saab tutvuda Rahvusarhiivi kodulehel:

http://www.ra.ee/teadus-ja-publikatsioonid/ajalookirjanduse-aastapreemia/