Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

5.–9. juulil mõõdistavad ja joonestavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid Soomaal Riisa külas asuva Adojaani talu hooneid. 

Adojaani talul on Soomaa arhitektuuripärandis eriline koht, kuna see esindab terve piirkonna vanimat säilinud ehituskihistust (18. saj). Kompleksi hooned on olnud pikalt hooldamata ja tulevik ebaselge, mistõttu võimaldab kunstiakadeemia tudengite praktika dokumenteerida olemasoleva. Praktika käigus valmivad joonised toetavad edasist hoonete restaureerimist.

Praktika viimasel päeval tutvustatakse huvilistele dendrokronoloogia meetodit* ning proovitakse selle abil määrata Adojaani talu hoonete vanust.

Praktika lõppeb reedel, 9. juulil Soomaa rahvuspargi külastuskeskuses toimuva teemapäevaga, kus tutvustatakse praktikal tehtut kohalikele elanikele ja teistele huvilistele.

Valmis joonised skaneeritakse ning saadetakse omanikele, Keskkonnaameti Soomaa rahvuspargi spetsialistidele, SA Eesti Vabaõhumuuseumile ja praktikal osalenud üliõpilastele. Jooniste originaalid antakse Eesti Vabaõhumuuseumile arhiveerimiseks.

Mõõdistamispraktikat korraldavad Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise
osakond ja Keskkonnaamet.

Teemapäeva kava
Reede, 9. juuli

Soomaa rahvuspargi külastuskeskus
11.00 avasõnad
11.10 Adojaani talu mõõtmistulemused (juhendaja Joosep Metslang, Eesti Kunstiakadeemia tudengid)
Kohvipaus
12.30 Dendrokronoloogia uurimismeetod (Alar Läänelaid, Tartu Ülikool)
14.30 Dendrokronoloogiliste proovide võtmine Adojaani talus (huvilised on oodatud vaatama!)

Karola Mursu
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond

Lähem info:
Joosep Metslang (Eesti Kunstiakadeemia)
joosep.metslang@gmail.com
+372 5273263

Sandra Urvak (Keskkonnaamet)
sandra.urvak@keskkonnaamet.ee
+372 5527726

* Dendrokronoloogia on ajalooliste hoonete puitkonstruktsioonide vanuse määramise uurimismeetod, mis
võimaldab puidu (palkide) aastarõngalaiuste mustrite sarnasuse järgi määrata kasutatud puude kasvamise
kalendriaastad.

Reedel, 11. juunil avatakse Tallinna Piiskoplikus Toomkirikus Eesti barokitähe – Christian Ackermanni – loomingu ülevaate näitus!

Näitus, mis Covid-19 pandeemia tõttu jäi Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseumis lühikeseks ning mis pärast Nigulistet pidi üksikosadena jätkuma Ackermanni loominguga seotud EELK kihelkonnakirikutes, teeb pika ja igati põhjendatud vahepeatuse Tallinna Toomkirikus.

Kirikus, mida võiks nimetada ka Christian Ackermanni muuseumiks – suure osa elust luterliku kiriku teenimisele oma kunsti kaudu pühendunud meistri templiks.

Nii palju ja nii uhkeid Ackermanni töökojas loodud kunstiteoseid, nagu Tallinna Toomkirikus ei ole olnud üheski teises Eesti pühakojas. Ja nüüd on võimalus näha neid koos meistri teiste töödega, vaadata veel Ackermanni nikerdatud Kristuse, Peetruse, Pauluse ja teistele kujudele silma.

Pärast näituse lõppu sügisel, viiakse kujud tagasi oma kodukirikutesse ning tõstetakse tagasi altariseintele ja kantslitele.

Kuidas näitus all-linnast Toompeale kolis, saab lugeda-vaadata Christian Ackermanni teadusveebi blogist.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna traditsiooniline kevadkonverents  toimub sedapuhku 30. ja 31.juulil, südasuvises Kurtnas. Vaatluse all on modernistlik arhitektuuripärand ning selle kaitse ja kaitsmatuse keerukad küsimused. Oma vaatenurga esitavad muinsuskaitsjad, konservaatorid, kunstiajaloolased ja insenerid. Juttu tuleb modernistlikust arhitektuurist muinsuskaitsealadel, kadunud ja kaduvast (post)modernismist, „kolemajade” väärtustamise problemaatikast ning monumentaalkunstist ja arhitektuursetest väikevormidest, sekka praktilisi näiteid seinapannoode teisaldamisest ja restaureerimisest. Ettekannete osa lõpetab vestlusring.

Ettekandeid saab kuulata reedel, 30.juulil kell 11:00 alates 1966. aastal rajatud moodsa teadusasutuse, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoones Keskuse tee 12.

Kell 20:00 algab teemapidu “Linnukasvatajate suvepäevad 1966”, kuhu on oodatud kõik kõrge ja madala lennuga sulelised ning nende uurijad, aretajad ja talitajad.

Laupäeval kell 10:00 – ca 16:00 külastame arhitektuuriobjekte Rapla- ja Harjumaal. Marsruut: Kurtna – Rapla KEK – Raikküla kolhoosi kontor-klubi – Valgu sovhoosi keskusehoone ja kultuurimaja – Eesti Maaviljeluse Instituut Sakus – (Kurtna) – Tallinn.

Kõik muinsuskaitse-, arhitektuuri- ja kunstiajaloohuvilised on oodatud. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

KONVERENTSI KAVA

REGISTREERIMINE (v.a. EKA TUDENGID)

REGISTREERIMINE (EKA TUDENGID)

Lisainfo: maris.veeremae@artun.ee, 56226344

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna kevadkonverentsid

4.–6. juuni leiab aset EKA tudengite näitus “Teine vaatus” Viljandi Koidu Seltsimajas. 

“Teine vaatus” on kunstisündmus, kus üheksa alustavat kunstnikku, nii Eestist, Euroopast kui ka Aasiast, täidavad oma loominguga teatrilava. Näituse ajal astuvad üles ka Viljandi Kultuuriakadeemia tantsutudengid. 

Tühi teatrilava on saanud pandeemia üheks sümboliks. Niisamuti ka kodud, kus oleme rohkelt viibinud omaette omaenese mõtetega aega veetes. Näitus jutustab loo tühjaks jäänud lavadest ja kodust kui kindlusest, kuhu viimase aasta jooksul oleme end kardinate taha peitnud.

Koroona teise laine ajal hakkas Alev looma visandlikke maale, vahelduseks peenelt viimistletud realistlikule kujutamisviisile. Kunstniku maalide motiiviks on inimene ja tema asetsemine ruumis, vahel ka subjekti rõhutatud puudumine, samuti üksildustunne ja sellega kohanemine.

Vanas teatrimajas kohtume unenäoliste sisekaemustega, mis asetsevad reaalsuse ja sürreaalsuse piirimail. Taiesed on loodud koroonaviiruse teise laine ajal, kantuna mõtetest ja tundmustest, mis kunstnike on tabanud; teemad nagu igatsus, võõrandumine, info üleküllus ja internetipõhine suhtlus. Esindatud on nii maal, vitraaž, skulptuur, videokunst, performance kui ka tantsukunst.

Näitusel osalevad: Eero Alev (EST), Jamie Dean Avis (UK),  Muhhammad Suyfan Baig (PK), Aino Garland (EST), Liisbeth Horn (EST), Georg Kaasik (EST),  Gregor Pankert (BE), Brenda Purtsak (EST), Maryn-Liis Rüütelmaa (EST), Jonathan Stavleu (NL), Elle Viies (EST), Junni Yeung (HKG) 

“Teine Vaatus” on Eesti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti õppekava ühisprojekt, mida juhendavad Anders Härm ja Margit Säde.

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia, Teatrihoov,  TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Viljandi Kunstikool

Kuraator: Kerly Ritval

Informatsioon ja ajakava: fb.com/teinevaatus

Ingrid Kruusmägi ja Hanna Sterni kureeritud näitus-rännak “Pas de 11: Rännak varvaskingadel” 18.-20. juuni Põhjala Tehases.

Sündimas on Eesti Kunstiakadeemia kunstnike, disainerite ja Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli loojate koostöönäitus, et tänu Tallinna Balletikooli 11 baleriini teekonnale tuua publikuni  balletimaailma maagili ning lavatagune pool.

Projekt sai küll alguse mõttest luua unistuste ja balletiteemaline näitus, mis tänaseks jõuabki vaatajateni installatsioonide, valgus-, heli-, foto- ja filmikunsti kaudu, kuid protsessi käigus mõistis kuraator Kruusmägi, et tegu on millegi palju märgilisemaga – noortele loomeinimestele  vaheldusrikka ja inspireeriva koostöö võimalusega.

Näituse loomise kaudu saavad noored kunstnikud keskenduda oma loomingule, et sisendada veel tugevamat usku kultuuri valdkonnas tegutsemiseks. Kultuuritöö pole pelgalt hobi, unistused saavad eesmärkideks ja eesmärgid saavad reaalsuseks, sõltumata finantsilisest kindlustundest.

Näitus tiimis on nii EKA endiseid kui praegused tudengeid, Hanna Stern (kunstiteadus ja visuaalkultuuris), Andra Junalainen (fotograafia), Anna Ovtšinnikova (fotograafia), Freda Purik (stsenograafia), Kadri Vahar (moestilistika) ja  Karola Kaugema (maal).

Näituse “Pas de 11: Rännak varvaskingadel” koduleht

Näituse Hooandja link

Näitus Instagramis

Esmaspäeval, 24. mail leiab Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis (Harju 1) ning Zoomis aset sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” järjekorras viieteistkümnes konverents, “Siirdeaja kultuuripoliitikad”.

Eesti Vabariigi taasloomine 1991. aastal tähendas muuhulgas uuele riigile ja ühiskonnale kohase kultuuripoliitika kujundamise algust teiseneval ja mitmekesistuval kultuurimaastikul. Siirdeajal (~1986–1998), mil kultuuripoliitika püüdis sammu pidada senistest raamidest vabanemise järel pulbitseva, oluliselt omaalgatuslikuma kultuuripraktikaga, pandi dialoogis demokratiseeruva kultuuriväljaga alus praegusele Eesti kultuuripoliitikale. See paljutahkne aeg tähistas ühtlasi nõukogude kultuuripoliitika lõppu: likvideeriti või kujundati ümber vanad kultuuriinstitutsioonid; asutati uusi, nii riiklike kui ka eraalgatuslikke institutsioone; teisenesid vastav seadusloome ja kultuuri rahastusmudelid.

Konverentsi eesmärgiks on kaardistada siirdeaja kultuuripoliitilisi muutusi ning hinnata kriitiliselt, millised huvid, tegurid ja algatused neid kujundasid, millised toonastest otsustest, loodud või uuenenud institutsioonidest, rahastusskeemidest ja seadustest kujunesid uue iseseisvusaja kultuuripoliitilisteks nurgakivideks ja milline oli nende mõju, ent ka seda, milliseid valikuid oleks toona võinud ehk ka teisiti teha ning millised huvitavad plaanid ei saanudki paraku teoks. Samuti kutsume üles arutlema selle üle, milline oli kultuuriringkondade mõju siirdeaja poliitikale laiemalt ja üldse kultuuri roll toonases tormiliselt teisenevas ühiskonnas.

Kavas olevad juhtumiuuringud ja vestlusringid puudutavad teemasid nagu tsensuuri lõppemine, Kultuurkapitali taasrajamine, loomeliitude muutuv roll ja kohanemine uuenevas ühiskonnas, kirjastamise üleminek turumajandusele, vaba kultuurimeedia, teatrite, muuseumide jt institutsioonide ja struktuuride teisenemine, jne. Konverents toimub hübriidvormis: piiratud hulk kuulajaid saab osaleda kohapeal (eelregistreerimise teave allpool), konverentsi Zoomi kantakse üle ka EKA TV-s.

Konverentsi päevakava:

10:30 Kogunemine ja kiirtestid

11.00 Virve Sarapik. Sissejuhatus

11.10 Paul-Eerik Rummo. Sai pisut siirdutud jah

11.40 Ainiki Väljataga. Kulkat ehitamas 1994–1997. Reministsentse ja tagantjärgi tarkust

12.10 Rein Veidemann. Ajakiri Vikerkaar. Avangutest institutsioonini

12.40 Paus

13.00 Maarja Lõhmus. Otsene ja kaudne tsensuur ning selle moondused maailma-avalikkusest varjul

13.30 Krista Kaer. Vaimustavad võimalused ja vigadest õppimine. Kirjastamine üheksakümnendatel aastatel

14.00 Ott Karulin. Kas teisiti saanuks õigemini ehk repertuaariteater kui ankur

14.30 Anneli Saro. Teater pöördub Läände. Eesti teatripoliitika siirdeajal

15.00 Lõunapaus

16.00 Paneelvestlus “Kultuuriajakirjandus ja -meedia “ülbetel” 1990ndatel ehk mida kõike oli võimalik kümnendi muutuvates oludes kultuurielu kajastades korda saata”. Osalejad: Mari Kartau, Andrus Laansalu, Barbi Pilvre ja Johannes Saar. Moderaator: Katrin Kivimaa

17.00 Paneelvestlus “1990ndad – märkamatu teatriuuendus?”. Osalejad: Peeter Jalakas, Andres Noormets, moderaator: Andrus Laansalu

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia teadusfond

NB! Publiku eelregistreerimine: https://forms.gle/DEqgRzFaKNhft2we8

15. mail avatakse Tartu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia museoloogia, kuraatoriõppe ja muinsuskaitse eriala magistrantide kureeritud näitus „Eraldatuses”, mis käsitleb erinevatel aegadel ja erinevates kohtades kogetud eraldatust läbi aknast välja vaatamise motiivi. Näitusel kohtuvad rahvusvaheliselt tuntud Ilja Kabakovi ja eesti klassikute Ülo Soosteri, Jüri Arraku, Karl Pärsimäe, Nikolai Kormašovi, Andres Toltsi, Ilmar Malini ning Kai Kaljo looming. Näitus jääb avatuks 27. juunini.

Näituse keskseks teoseks on Ilja Kabakovi piltjutustus „Aknasse vahtiv Arhipov“, mis kujutab Arhipovi-nimelise tegelase sattumist haiglasse, kus eraldatus ja üksindus ta meeleseisundile üha laastavamat mõju avaldavad.

Eelmise aasta kevadel sattusime ootamatult Arhipoviga sarnasesse olukorda. Teadmata ajaks koduseinte vahele eraldatuna jälgisime esialgu huviga aknast juhuslikke möödujaid ja igapäevaseid situatsioone. Aja möödudes ja üksinduse süvenedes muutus aken piiriks isolatsiooni ja vabaduse vahel. Aknast ei paistnud enam ainult silmaga nähtav, vaid seal peegeldusid ka meie unistused ja igatsused.

Näituse kuraatorid kutsuvad külastajaid koos kunstnikega aknast välja vaatama ja mõtisklema olukorra üle, kus äraspidisel viisil on just isolatsioonist saanud see, mis meid kõiki ühendab, tehes seda võib-olla isiklikumalt kui ükski muu olukord varem.

Kuraatorid: Signe Friedenthal, Reigo Kuivjõgi, Eerika Niemi, Jelizaveta Pratkunas, Kerly Ritval, Jelizaveta Sedler, Mae Variksoo

Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Mare Joonsalu, Margus Joonsalu, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Kadri Mägi, Julia Polujanenkova, Anti Saar, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema

Graafiline disain: Laura Pappa

Teosed: Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Kai Kaljo

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Krisostomus, Hektor Light, Peaasi.ee

Lisainfo: https://tartmus.ee/naitus/eraldatuses/

EKA ja Tallinna Sadama koostöös edenev uurimisprojekt „Tallinna vanalinna jätkusuutlik haldamine ja eksponeerimine“ on jõudnud kolmanda vahearuandeni.
Käesoleva etapi teema oli „Pärand ja kogukond“.
Doktorant Triin Talki uurimus keskendus vanalinna ruumikasutuse ja elanikkonna muutustele, kohalike elanike ja turismi vahekorrale ning külaliskorterite problemaatikale. Uuringu järeldusena tegi Triin mitmeid ettepanekuid kohaliku kogukonna, turismi ja pärandi paremaks ühistoimimiseks.
Lisaks viisid TTÜ sotsioloogid Katrin Paadam ja Liis Ojamäe läbi põhjaliku vanalinlaste küsitluse ja intervjuud, mille tulemuseks on uuring „Vanalinna elanike ja kinnisvaraomanike ootuste kaardistus: pärand, elukeskkond, turism“. Nii laiahaardelise sisu ja suure vastajaskonnaga küsitlust ei olegi varem Tallinna vanalinna elanikkonna seas läbi viidud – see annab sügava sissevaate vanalinna kui unikaalsesse elukeskkonda koos sellele igapäevaelus tooni andva maailmapärandi, kommunaalprobleemide ja turismiga.

28. aprillil toimus 3. vahearuande tutvustus Tallinna Linnavalitsuse liikmetele. Koos arutati, milline on külaliskorterite mõju vanalinna elanikkonnale ja väärtustele, haljasalade ja müra küsimusi, ametiasutuste säilimise vajadust vanalinnas, piirkonda läbivate jalgrattateede ja lasteaia rajamise küsimust, võimalusi vanalinlaste toetamiseks ekspertabiga hoonete korrastamisel jpm.

Uuringu läbiviimine toimus keerulisel, kuid samas võimalusterohkel ajal – sunnitud paus on õige hetk olukorda analüüsida ja arutada, kas tavalise elurütmi juurde naastes saab jätkata paremini. Uuringutega saab tutvuda EKA kodulehel.

3. juunil kell 18-20 Eesti Kunstiakadeemias toimunud uuringute esitlus ja arutelu on järelvaadatav  EKA TV-s.

Loe ja vaata lisaks Facebookis.

VENT SPACE avab oma selleaastase näituseprogrammi Hannah Hoebeke näitusega “Puuduv”, kus on eksponeeritud noore skulptori tööd.

Hoebeke otsib oma skulptuuride seerias äraolekus kohalolu. Kunstnik kirjeldab seda järgnevalt: “Inimkeha on defineeritud oma ümaruses. Modelleerides inimfiguuri, miski pole ainuüksi nõgusus. Figuur on alati täidetud.” 

Hannah Hoebeke (Ghent, Belgium) õpib Genti Kuninglikus Kunstiakadeemias skulptuuri, olles sel aastal Eesti Kunstiakadeemias vahetussemestril. Näitusel osalevad teosed on kõik valminud lähikuudel tema Tallinnas viibimise perioodil.

Näitus on avatud 11.-19. mai
Teisipäevast reedeni, kell 15.00-20.00
Nädalavahetusel 11.00-20.00

Vabaduse väljak 6/8,
10146 Tallinn

 Rohkem infot:
+372 53 661 474
ventspace@artun.ee

TÜ Keemia Instituudi kultuuriväärtuste töögrupp, Füüsika Instituut ja Eesti Kunstiakadeemia kutsuvad kuulama:

Emeriitdotsent Matti Laane ettekanne laseritest ja kunstiobjektide laserpuhastusest reedel, 7.mail kell 14:00.
Avaneb põnev laserite maailm ning saame näha selle võimalusi hoopis teisest vaatevinklist!

Ettekanne on järelvaadatav

Matti Laan on Eesti üks parimaid spetsialiste optika ja laserite vallas, ta on hinnatud teadlane ning õppejõud. Koos keemiku ja muinsuskaitsja Tullio Ilometsaga on ta tegelenud ka konserveerimise valdkonnas kunstiobjektide laserpuhastuse temaatikaga.

Ettekanne toimub Dr. Signe Vahuri PRG1198 ühisprojekti „Laseril põhineva pliiatsi-tüüpi mõõtepea-MS süsteemi väljatöötamine kultuuriväärtuslike objektide analüüsimiseks“ raames.

Olete kõik oodatud kuulama ja küsimusi esitama!