Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

3. mail kell 15-17 toimub järgmine Euroopa Horisondi seminar:
Osaluse laiendamise meetmed ja MSCA

Registreeri seminarile SIIN

Seminaril tutvustab Kristin Kraav (ETAg) valikut meetmeid Euroopa Horisondi valdkondadest „Tipptaseme levik ja osaluse laiendamine“ ning „Marie Sklodowska-Curie tegevused“.

Twinning meetme eesmärgiks on tugevdada teadusasutuse mingit valdkonda koostöös vähemalt kahe tipptasemel partneriga mujalt Euroopast.

ERA Chair meetme eesmärgiks on tuua teadusasutusse tippteadlasi mujalt maailmast, kes siin looksid uurimisrühma ning oma kogemuste abil aitaksid teadusasutusel tõusta tipptasemele selles valdkonnas.

Excellence Hubs eesmärgiks on mitme riigi innovatsiooni ökosüsteemide koostöö arendamine, kuhu oleksid kaasatud nii teadlased, ettevõtjad, avalik sektor kui kodanikuühiskond.

Hop-on meede rakendub järgmisest aastast ja võimaldab Euroopa Horisondi II samba projektidesse lisada partnereid „osaluse laiendamise“ riikidest (sh Eesti).

MSCA järeldoktori meede sobib järeldoktorite sissetoomiseks ja Eesti teadlaste siirdumiseks mujale järeldoktorantuuri. Sissetulijatel on teine võimalus saada rahastust ERA Fellowships meetmest.

MSCA teadlasvahetus soodustab rahvusvahelist ja sektorite vahelist koostööd.

Kõigi nende meetmete taotlusvoorud avanevad lähikuude jooksul ning taotlustähtajad on septembrist järgmise aasta kevadeni.

Ootame kõiki huvilisi osalema!

Neljapäeval, 22. aprillil kl 15-17 toimub EKA liikmetele suunatud Euroopa Horisondi programmi tutvustava veebiseminaride sarja esimene osa.

Seminaril tutvustavad ETAgi konsultandid Katrin Kello ja Kerli Reintamm EUH programmi üldisemalt, New Bauhausi algatust ning loomevaldkonda puudutavaid konkursiteemasid IKT-le ja kultuurile pühendatud tööprogrammides.

Üritusele registreerimise link

Seminari programm

Ootame kõiki huvilisi osalema!

12. aprillil ilmus uus Muinsuskaitse aastaraamat. Selle tutvustusnädalal võtavad Riin Alatalu ja Helen Sooväli-Sepping luubi alla ühe aastaraamatu teema, milleks on kliimaneutraalne muinsuskaitse.

Juttu tuleb:
– Mis on rohelepe?
– Millist rolli mängib roheleppes kultuuripärand?
– Milline võiks lähitulevikus välja näha kliimaneutraalne muinsuskaitse? Mida pärandi hoidmisel väärtustada?
– Kuidas saab ehitise kasulikku eluiga pikendada?
– Kas ja kuidas vanad ehitusvõtted võivad aidata kaasa jätkusuutlikule arengule?
– Kuidas leida balanssi energiatõhususe suurendamise ja kultuuriväärtuse hoidmise vahel?

Ootame huvilisi kuulama ja kaasa mõtlema! Arutelu toimub Muinsuskaitseameti Facebooki lehel.

Vestlus on järelvaadatav siin.

Riin Alatalu koos Maris Mändeliga on tänavuse aastaraamatu toimetaja ja Helen Sooväli-Sepping on koos Pille Runneliga aastaraamatusse kirjutanud artikli „Kliimaneutraalne muinsuskaitse – kas kultuuripärandi renessanss?“ autor.

Muinsuskaitse aastaraamat on valdkonna iga-aastane artiklikogumik, mis annab ülevaate aasa olulisematest tegudest muinsuskaitsemaastikul. Kogumik kajastab nii arhitektuuri, kunsti, arheoloogia kui ka linnaruumiga seotud teemasid. Värske aastaraamatu sisukorraga saab tutvuda siin.

Raamatu väljaandjateks on Muinsuskaitseamet, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond. Raamatut saab soetada hästi varustatud raamatukauplustest ja Muinsuskaitseametist.

31. märtsil kell 14.00–17.30 toimub Zoomi vahendusel KVImagistrikonverents, kus magistrandid tutvustavad kaitsmise eel oma uurimisteema üht tahku.

Magistrikonverentsil esinevad:

Jelizaveta Sedler, “1960. aastate koduköögikuvandid Eesti NSV kontekstis”
Juhendaja: prof Andres Kurg

Kristina Papstel, “Ajakiri Современная архитектура (1961–1973) – Ida ja Lääne vaheline informatsioonikanal hilissotsialistlikul perioodil”
Juhendaja: prof Andres Kurg

Anna-Liiza Izbaš, “Supergraafikast kommertsvisuaali pealetungini”
Juhendaja: dr Ingrid Ruudi

Lilian Hiob, “Posthumanismi uus esteetiline laine kaasaegse kunsti trendis”
Juhendaja: mag Kati Ilves

Kati Ots, “Sooline lõhe Tallinna monumentide näitel”
Juhendaja: dr Ingrid Ruudi

Anneliis Lepp, “Pildi ja sõna suhted 2000ndatel ilmunud eesti laste pildiraamatutes. Multimodaalse diskursuse analüüs”
Juhendaja: prof Virve Sarapik
Konsultant: mag Jaanika Palm

Neljapäeval, 1. aprillil kell 16.00 toimub KVI-s seminar “Kunst, muuseumid ja kolonialism Eestis täna”.

Seminar on jälgitav Zoomis.

Kolonialismi visuaalne pärand on järjest aktuaalsem, tekitades kogu maailmas teravaid vaidlusi – aga ka järjest uusi lahendusi, kuidas seda muuseumides, õppetöös, linnaruumis jm eetiliselt ja kaasavalt käsitleda. Kumu uue püsinäituse raames avatud projektiruumi näitusel „Erinevuste esteetika“ puhkes terav debatt Eesti rassiteemalise kunstipärandi eksponeerimise ja ennekõike teoste pealkirjade muutmise ümber.

Seminaris tutvustab näitust ja oma uurimistööd „Erinevuste esteetika“ kuraator Bart Pushaw; lühiettekandega täiendab seda Eesti Kunstimuuseumi graafikakogu hoidja Kristiina Tiideberg. Modereerib Kristina Jõekalda (KVI).

Seminar toimub koostöös Eesti Kunstimuuseumi teadusnõukoguga.

Neljapäeval, 18. märtsil kell 16.00 toimub KVI-s uurimisgrandi “Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris” raames esimene temaatiline seminar. Külalisettekandega “Teadusulme esteetika poliitikast” esineb kirjandusteadlane Jaak Tomberg. Ettekandele järgneb William Gibsoni lühijutu “Gernsbacki aegruum” arutelu; vastav tekst on leitav siit.

Seminar toimub Zoomis. Kõik huvilised on oodatud!

“Prognoos ja fantaasia hilisnõukogude arhitektuuris” on Haridusministeeriumi rahastatav stardigrant aastateks 2020-2023, mis keskendub fantaasiale hilisnõukogude perioodi arhitektuuris ning selle rollile sõjajärgse moderniseerimise mõjude vahendajana. Grandi töörühma kuuluvad Andres Kurg, Mari Laanemets, Epp Lankots ja Kristina Papstel.

–

Gernsbacki aegruum: Teadusulme esteetika poliitikast

Jaak Tomberg

Laialt levinud (eel)arvamuse kohaselt olevat teadusulmel prognostiline potentsiaal: see võimaldavat üksikasjalikku sissevaadet asjade tulevasse seisu, püüdvat tuletada ja ennustada lähemaid või kaugemaid ühiskondlikke, kultuurilisi, majanduslikke, poliitilisi, aga eelkõige teaduslikke ja tehn(oloog)ilisi arendusi. Teadusulme uurijalt küsitakse väga sageli just nende juhtumuste kohta, mil ulmekirjandusel on õnnestunud tuleviku suhtes n-ö täppi panna. See küsimus tekitab aga kiiresti kimbatust, kuna ajalooliselt on teadusulmel olnud tuleviku ennustamisel (kurikuulsalt) vilets teenistusleht. Sedamööda, kuidas teadusulme futuroloogilist funktsiooni kiputakse üle võimendama, jääb varju tema tõeline toime oleviku kriitilise peeglina. Oma ettekandes käsitlen teadusulmesse puutuvaid mõistelisi alusvastandusi (kognitiivsus–võõritus, oletamine–tuletamine, usutavus–vastavus, metafoorsus–metonüümsus, teaduslikkus–fantastilisus jne), et joonistada välja teadusulme kui seesmiselt vastuoluline nähtus, mille tõeline esteetiline mõjujõud põhineb tulevikunägemuse ja olevikupeegelduse vahelisel pingel ja tasakaalul.

Ettekandele järgneb seminaarne osa, kus arutleksime Kanada-Ameerika ulmekirjaniku William Gibsoni lühijutu „Gernsbacki aegruum“ (1981) taustal selle üle, mil viisil teadusulme igapäevases olevikus siiski meie tulevikusuunalist kujutlusvõimet kujundab – kuidas see ranciére’ilikult öeldes oma „esteetika poliitikat“ teostab. „Gernsbacki aegruum“ on lugu Ameerika fotograafist, kes saab Briti kirjastajatelt ülesandeks pildistada 1930. aastate Ameerika futuristlikku arhitektuuri, kuid elab oma ainesesse liigagi innukalt ja sügavalt sisse.

Ettekandes “Ikonoloogia hiiliv tulemine ENSV-sse” arutleb Krista Kodres kunstiajaloo metodoloogilise seisundi üle Eesti NSV-s 1960.–1980. aastatel. Erilist tähelepanu pöörab Kodres ikonoloogilise meetodi tutvustamise kronoloogiale ja viisidele. Lisaks loeb ta seminaris lähemalt mõningaid tekste ja püüab avada nende kontekste.

Seminar algab kell 16:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.

Zoomi link.

Külm sõda Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel tõi kaasa kümnete militaarobjektide rajamise Eesti territooriumile. Enamus neist olid nii salajased, et ka kohalikel elanikel ei olnud nendest korralikku ettekujutust. Nõukogude Liidu lagunedes osutusid siia jäetud sõjaväelised üksused nö isemajandamisel olevaks ja suur osa hoonete sisustusest läks „ülalpidamiskulude“ katteks. Vägede lahkumise järel aitasid tühjendamisele kaasa ka kohalikud. Suur osa hüljatud militaarrajatistest on imelises asukohas metsa sees ja mere ääres. Nii mitmelgi puhul võib reklaamlausena välja hõigata miljonivaate.

Tänavune “Hüljatud maastike” töötuba viis osalejad Lahemaa rahvusparki, kus mereäärse männimetsa rüppe on peitunud omaaegne Pärispea sõjaliste uuringute teadusinstituut ja selle juurde kuuluv linnak. Rangelt salastatud ja suletud objekt, mis uue riigikorra saabudes jäi funktsioonita ja lagunema.

Kuidas väärtustada nõukogudeaegset militaarpärandit? Mis võiks olla parim lahendus hiigelkompleksi revitaliseerimiseks? Kas ja kuidas olemasolevaid hooneid uuel moel ära kasutada? Millist potentsiaali omab sealne keskkond täna?

Töötoa võtab kokku grupitööde avalik esitlus reedel, 22.jaanuaril kell 13:00 EKA TV-s.

Kursust juhendavad EKA ja TTÜ õppejõud. Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

„Hüljatud maastikud“ on EKA ja TTÜ iga-aastane erialaülene töötubade seeria, kus arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ja tulevased ehitusinsnerid Tallinna Tehnikaülikoolist püstitavad koos küsimusi ja otsivad lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba kümnendat korda.

Vaata lisaks:

Harju Elu 09.02.2021: Kunstitudengid uurisid Lahemaa tundmatut sõjaväelinnakut

Sõnumitooja 05.02.2021: Tudengid pakkusid Suurpeale insuldikeskust ja vetikakasvatust, linnaku veetorni observatooriumi

Grupitööde avalik esitlus 22.01.2021 EKA TV-s

Töötoa ekspertloengud 18.01.2021 EKA TV-s

Lahemaa militaarpärandi päevad 28.07. – 30.07.2020

17. detsembril, kell 17-19 avatakse Vent Space’is näitus ”Loojutustamine kui ellujäämispakk”, mis on Maria Kapajeva Eesti Kunstiakadeemias juhendatud kursuse ”Loojutustamine visuaalses keeles” tulem, põhinedes üliõpilaste narratiivide ühisosal.

Lugusid räägitakse ühelt põlvkonnalt teisele ja seda on tehtud inimkonna algusajast peale erinevate narratiivsete meetodite abil. Lugude jutustamine toimub ellujäämispakina, kui jutustamine võtab erinevaid vorme vastavalt sellele, millist eesmärki see situatsioonis teenib. Alates sambliku või rebase rahvajuttudest kuni meie mastaapses välkmälus kaotatud ajaloole ja näilisusest kuni kaasava vestlusteni – üks lugu viib alati teiseni. Aga selleks, et lugu säiliks ja päranduks, tuleb seda rääkida. Käesolev näitus esitleb noorte kunstnike püüdlusi leida uusi viise, kuidas oma praktikate käigus otsida, arendada ja jutustada.

Kunstnikud: Áron Tihanyi, Birna Sísí Jóhannsdóttir, Camilla Kulmala, Gregor Pankert, Janosh Heydorn, Jonas Morgenthaler, Julia Tyszka, Kamilé Vasiliauskaitė, Keawalee Warutkomain, Robin Isenmann, Stuti Bansal.

Neljapäeval, 17. detsembril peab värskelt doktorikraadi kaitsnud Kristina Jõekalda KVI uurimisseminari raames ettekande “Kivisse kirjutatud identiteet? 19. sajandi järelelu, ehk muutuvaid vaateid Eesti kirikute gotiseerivale renoveerimisele”.

Ettekanne vaatleb retseptsiooni, mis sai osaks Tallinna ja Tartu keskaegsete kirikute 19. sajandi algupoolel teostatud renoveerimistöödele. Fookuses on Tartu toomkiriku, Oleviste, Niguliste ja Tartu Jaani kiriku renoveerimise kaasaegsed ja hilisemad tõlgendused kuni 1930. aastateni. Tekstianalüütilise ettekande lähtepunktiks on idee keskaegse kihistuse väljapuhastamisest ja sellele antud väga kriitilistest hinnangutest saksa- ja eriti eestikeelses kirjanduses. Nende nelja näite varal uurib Jõekalda renoveerimispõhimõtete ümberhindamisi nii tehnilisest kui ideoloogilisest vaatepunktist ning selliste teemade positsiooni omaaegses kunstiajalookirjutuses.

Seminar algab kell 15:00, seda saab jälgida Zoomi vahendusel.
Link: https://zoom.us/j/92660615255