Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

18. detsembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Ingrid Ruudi doktoritööd „Spaces of the Interregnum. Transformations in Estonian Architecture and Art, 1986–1994“ („Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994“).

Avalik kaitsmine toimub 18.12 algusega kell 17.00

Huvilistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendaja: prof Andres Kurg (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof Vladimir Kulić (Iowa State University), dr Johannes Saar (Tartu Ülikool)

Oponent: prof Vladimir Kulić

Eesti arhitektuuriajaloos kipuvad hilisnõukogude postmodernismi käsitlused lõppema 1980. aastate keskpaigaga ning taasiseseisvunud riigi arhitektuurilugu jutustatakse enamasti alates 1990. aastate keskpaigast. Nende kahe perioodi vahele jääb tühimik, kus ehitustegevust toimus tõesti märkimisväärselt vähem. Sellegipoolest oli tegemist väga olulise ajastuga, mil toimus erakordselt aktiivne uue ühiskondliku ruumi loomine ja kujutlemine, avaliku sfääri formeerumine ning ruumilise keskkonna ja subjekti suhete ümbermõtestamine, mis mõjutab meie ruumikultuuri tänapäevani. Doktoritöö esitab väljakutse Eesti kunsti- ja arhitektuuriajaloo senisele periodiseerimisele, keskendudes just vahepealsusele ehk interreegnumile kahe selgepiirilise ühiskondliku formatsiooni vahel, vaadeldes seda mitte ajutise üleminekuna „normaalsusesse“, vaid spetsiifilise ja iseväärtusega ajastuna. Sel dünaamilisel perioodil jätkusid ühelt poolt mõned hilisnõukogude ajast pärit praktikad, teisalt aga kohanduti kiirendatud tempos muutuvate sotsiaalpoliitiliste oludega, omandati ja tõlgendati läänest saabuvaid mõjutusi ning kujutleti uut demokraatlikku ühiskonda toetavat ruumilist korraldust. Üleminek ühest ruumilisest režiimist teiseks toimus mitte selgepiirilise katkestusena, vaid pigem hüplikult, hägusalt ja hübriidselt. Doktoritöö näitab, kuidas uue ruumi tootmine leidis sel perioodil aset väga mitmesugustel ja omavahel põimunud tasanditel, käsitledes nii ehitatud ja planeeritud ruumi, selle visualiseerimist ja etendamist kui ka teoreetilist mõtestamist ja refleksiooni.

Monograafia koosneb viiest omavahel lõdvalt seotud juhtumiuuringust. Peatükk „Ehitamata ruum“ analüüsib kõige kõnekamaid näiteid arvukatest realiseerimata jäänud arhitektuuriprojektidest ja linnaplaneeringutest uue avaliku ruumi, identiteediloome ja arhitekti agentsuse seisukohalt. „Utoopiline ruum“ vaatleb Tõnis Vindi pakutud kõrghoonestusega vabakaubandustsooni Naissaarele, paigutades selle nii rahvusvahelise majanduse arengute kui uusvaimsuse ideoloogia taustale. „Diskursiivne ruum“ keskendub kahele esimesele Põhja- ja Baltimaade Arhitektuuritriennaalile kui katsele luua rahvusvahelist dialoogi võimaldav teoreetiline platvorm, kus eri osapoolte ootused ja arusaamad regionaalse arhitektuuri arenguvõimalustest globaalses kontekstis mõneti siiski nihkesse läksid. „Performatiivne ruum“ uurib Rühm T taotlust luua arhitektuuri ja performance’i praktika kombinatsioonis ruumilist kontraavalikkust ja rahvuslusele alternatiivi otsivaid ajutisi kogukondi. „Institutsionaalne ruum“ võtab vaatluse alla Tallinna Kunstihoone (1934) renoveerimise George Steinmanni protsessuaalse kunstiteosena, mis näitab ühtpidi kunstniku agentsust rahvusvahelise valdkondadeülese võrgustiku loojana ja kunstiruumi mõtestamist mitmeplaanilise diskursiivse ruumina, teisalt aga neeldub osati paratamatusse neokolonialismi ja restitutiivsesse sõjaeelse vabariigi ihalusse.

Juhtumiuuringud näitavad, et ajastu arhitektuurikultuur oli erakordselt vitaalne – arhitektid ja kunstnikud osalesid aktiivselt uut ruumi ja avalikku sfääri kujundavates protessides. Kasutades ära interreegnumi ajastule omast radikaalset avatust, realiseeriti nii hilisnõukogude ajast pärit taotlusi kui ka katsetati avaneva ühiskonnaga saabuvaid uusi võimalusi. Ruumieksperimentide aluseks oli veendumus, et arhitektidel ja kunstnikel on määrav roll uue ruumi kujutlemisel ja loomisel ning õigus ja vastutus osaleda avaliku sfääri kujundamisel. Isegi kui neis protsessides loodud ruumid ei olnud käegakatsutavad, oli neil väga oluline roll intereegnumiaegse ja tänasegi ühiskondliku ruumi vormimisel.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Krista Kodres, dr Anu Allas, dr Epp Lankots, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

19. novembril toimub KVI uurimisseminar, mille raames räägib Kädi Talvoja teemal „Balti kunsti internatsionaalsed ahelad?“.

KVI uurimisseminarides arutlevad kunstiteadlased kolleegide, tudengite ja ka teiste huvilistega aktuaalsete teemade, parasjagu käsil olevate uurimissuundade või värskelt valminud kirjutiste üle. Seekordses seminaris arutleb Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi teadur Kädi Talvoja graafikatriennaali näitel ühisnäituste formaadi ja selle (ajas teiseneva) rolli üle Balti regiooni kunstis.

Kõik pärandihuvilised on oodatud 5. novembril kell 12.30 Tallinna Ülikooli ruumi M218, kus toimub järjekordne seminar “Quo vadis, pärand?” Seekord on fookuses füüsiline mälu ja narratiivsus.

Päevakava

12.30 Avamine

12.45 Materializing Memory and the (Re)Making of Monuments
Prof. dr. Ann Rigney, Utrechti ülikooli võrdleva kirjanduse professor

13.15 Riigi roll pärandi määratlemisel – mäletamine ja unustamine läbi pärandihalduse
Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor

Kohvipaus

14.15 Tallinna vanalinn ja teised kohad. Jätkusuutliku turismi arendamine läbi laiahaardelise pärandikäsitluse
Triin Talk, Eesti Kunstiakadeemia nooremteadur

14.45 Paneeldiskussioon
Osalevad Ann Rigney, Siim Raie, Triin Talk ja Linda Kaljundi, Eesti Kunstiakadeemia kultuuriajaloo professor.
Paneeli juhatab Helen Sooväli-Sepping, Tallinna Ülikooli Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteadur

Seminar on tasuta, vajalik eelnev registreerimine siin.
Seminari saab jälgida ka Zoomis, selleks registreerida pole vaja.
Lingi leiab Facebookist alates 4. novembrist.

Seminari korraldavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Vabaõhumuuseum, Tallinna Ülikool ja Muinsuskaitseamet.

20. novembril 2020. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kristina Jõekalda doktoritööd „German Monuments in the Baltic Heimat? A Historiography of Heritage in the „Long Nineteenth Century““ („Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil““).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 11:00 Põhja pst 7, ruumis A501.
Kuni 30 inimest EKA-st saab osaleda kohapeal, palume registreeruda SIIN.
Teistel palume jälgida otseülekannet veebis: https://tv.artun.ee/doktoritoodekaitsmised

Veebi kaudu osalejatel on võimalik kaitsjale küsimusi esitada SIIN

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritöö juhendajad: prof Krista Kodres (Eesti Kunstiakadeemia), prof Ulrike Plath (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö eelretsensendid: prof Jörg Hackmann, dr Ants Hein

Doktoritöö oponent: prof Jörg Hackmann (Szczecini Ülikool; Greifswaldi Ülikool)

Baltisakslasi on kombeks käsitleda ajaloolises võtmes, kuigi nende arhitektuuripärand vormib ruumilist keskkonda tänini. Kuidas projitseerisid baltisakslased oma minevikukuvandit oleviku ja tuleviku eesmärkide teenistusse? Kuidas suhestus see saksakeelse kultuuriga mujal Ida-Euroopas? Mis on selle aktuaalsus ja uurimisvõimalused tänapäeval? Artikliväitekiri kõneleb baltisaksluse ja Eesti ala keskaegse ja hilisema arhitektuuri mõtestamise ajaloost 18. sajandi lõpust maailmasõdade vahelise ajani – mitte mälestusmärkidest endist, vaid protsessist, mille käigus neist vormiti „pärand“, nii pildis, sõnas kui praktikas. See ei olnud mitte ainult rahvusluse, vaid tõepoolest ka kultuuripärandi tõusu periood, humanitaarteaduste ja kodanikuühiskonna väljakujunemise periood. Töö on transdistsiplinaarne ning rahvuste ülene – nagu uuritavad autorid ja tekstid sel distsiplinariseerumise eelsel ajal isegi – ja lähtub eeldusest, et mälestusmärgid ja historiograafia peegeldavad poliitilisi ja sotsiaalseid protsesse. Sellest hoolimata on kunstiteaduse ja muinsuskaitse põimumisi vähe uuritud, veelgi vähem mõlema valdkonna populaarset mõõdet, väljaspool akadeemilisi ringkondi. Töö püüab näidata, et rahvusliku pärandi idee pole tagasiviidav mitte ainult eesti rahvusluseni, vaid ka baltisaksa patriootliku liikumiseni, mis tegeles samuti oma õilsa mineviku sümbolite loomise ja säilitamisega saksa identiteedi taustal. See on esimene katse Eesti humanitaarias adresseerida väljakutseid, mille on kunstiteadusele esitanud pärandiuuringud, valdkond, mis kipub üldjuhul piirduma tänapäeva uurimisega. Samas tungib analüüs ka saksa diasporaa ning rahvusluseuuringute mängumaale, vaadeldes „pärandit“, Heimat’i ja „rahvust“ kui konstruktsioone. See on tekstianalüütiline töö kriitilise historiograafia võtmes, mis keskendub iseäranis nendele kohaliku arhitektuuri ajalugu ja kaitsmist puudutavatele kirjutistele, mis seotud kultuurimälu, identiteedi, kuuluvuse küsimustega. Uurimuse allikateks on üldkäsitlused ja laia levikuga tekstid, kus ideoloogilised positsioonid ilmnevad artikuleeritumalt, eriti tõuseb esile õpetatud seltside ja Wilhelm Neumanni (1849–1919) panus. Doktoritöö käsitleb niisiis arhitektuuri mälestusmärkidega seotud visioone katkestustest ja jätkuvusest, samasusest ja erinevusest, lokaalsusest ja universaalsusest, rahvuslikkusest ja rahvusvahelisusest, baltilikkusest ja saksapärasusest (ja eestilikkusest), teaduslikkusest ja populariseerimisest.

Doktoritöö kaitsmisnõukogu liikmed: prof Andres Kurg, dr Anu Allas, prof Virve Sarapik, dr Anneli Randla, prof Juhan Maiste, prof Marek Tamm, prof Tõnu Viik

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel

19.-23. oktoobril toimuvad kursuse “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine” raames avalikud loengud nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias, Leedus ja Eestis, mida kannab üle EKA TV.

Gruusia pärandit tutvustab Nini Palavandishvili, Leedu pärandit Vaidas Petrulis, Eesti modernismi Laura Ingerpuu. Monumentaalkunsti tutvustab Hilkka Hiiop koos praeguste ja endiste tudengitega.

Avalikud loengud toimuvad:

19. oktoober kell 16:00-18:15 Nõukogude modernism.
Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Laura Ingerpuu (Eesti)

20. oktoober kell 17:00-18:00
Vaidas Petrulis (Leedu)

21. oktoober kell 09:00-12:45 Monumentaalkunst.
Hilkka Hiiop, Varje Õunapuu, Frank Lukk, Johanna Lamp, Anu Soojärv, Helen Volber (Eesti) ja Nini Palavandishvili (Gruusia)

Loengud on inglise keeles ja ilma tõlketa.

Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka teistes toonastes vennasvabariikides, millest Eestis teatakse üsna vähe. Nii meil kui mujal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi.

Nini Palavandishvili (Gruusia) ja Vaidas Petrulis (Leedu) on mõlemad tunnustatud modernismi eksperdid, kes pakuvad võimaluse näha nõukogude modernismi oma maa rahvuslikke eripärasid ning ehitiste tänast käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta.

Seminari kolmas päev on pühendatud monumentaalkunstile.

Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi, uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii pärandi arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik, mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.

Vaidas Petrulis on Kaunase Tehnikaülikooli vanemteadur, kes on tegelenud 20. sajandi arhitektuuri kaardistamisega ning on mitme temaatilise raamatu ja artikli autor. Ta on ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitee ISC20C liige.

Laura Ingerpuu on EKA muinsuskaitse eriala doktorant ja Eesti esindaja ICOMOS 20. sajandi arhitektuuri teaduskomitees ISC20C.

Hilkka Hiiop on EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Tema juhtimisel on viimastel aastatel toimunud mitmed olulised monumentaalkunsti kaitse ja ka päästmise projektid.

5. oktoobril toimub KVI kaaskorraldamisel Tallinna Kirjanike maja musta laega saalis konverents “Kõik lähevad kuhugile. Peeter Sauter, “Indigo” – 30″. Sarja “Etüüde nüüdiskultuurist” 14. konverents on pühendatud 30 aasta möödumisele Peeter Sauteri “Indigo” ilmumisest. Arutletakse nii selle raamatu tähenduse ja jälje üle, selle üle, mis seda ümbritses, mis eelnes, ja veelgi enam, mis järgnes nii eesti kirjanduses kui ka Sauteri enda loomingus ja millele Sauteri tekst justkui taksoukse avas.

Konverentsi kava:

11:00 Kogunemine ja sissejuhatus

11:15 – 13:15
Neeme Lopp “Hambaaugud päästavad maailma”
Piret Viires “Enne ja pärast “Indigot””
Joosep Susi “Peetri pedagoogiline poeem”
Rein Veidemann “Peeter Sauteri asi”

13:15 – 14:00 Paus

14:00 – 15:30
Merily Salura “Peeter Sauteri tühjuse esteetika”
Ivo Heinloo “Flanöör ja tema trajektoorid: tänavatest moodustub lause”
Andrus Laansalu “peeter sauter : eesti kirjanduse reasneljane”

(Vt ka ettekannete teese.)

15:30 – 16:00 Arutelu ja sõnavõtud

16:00 Raamatuesitlus
“Mitmele isandale loodud kunst. Sotskolonialism ja Eesti”
Koostanud Johanna Ross ja Epp Annus. TÜ kirjastus, 2020.

Korraldajad: Nüüdiskultuuri uurimise töörühm (EKA KVI, TLÜ, TÜ) ja Eesti Kirjanike Liit.

Toetavad: Eesti Teadusagentuur (grant PRG636), Eesti Kultuurkapital, EKA teadusfond, Tallinna Ülikooli uuringufond.

Vt ka sündmust Facebookis ja vestlusringi salvestust ERR kultuuriportaalis.

Konverentsil järgitakse kõiki asjakohaseid reegleid COVID-19 nakatumiste ennetamiseks.

1. oktoobril osaleb Liisa-Helena Lumberg Niguliste muuseumi loengusarjas “Memento mori” loenguga “Kaunis kadunuke, kristallist kolp. Surma baroklik elegants.”

Barokk-kunsti läbivaid teemasid on ekstaas, ekstsess, aga erakordselt elavate kehade kõrval ka pidev surma ja lagunemise meenutamine.

Loengusari kaasneb lavastusega „METSIK KAART. Ära jäta mind meelde“, mis on kummardus koroonakriisi-järgsele uuele, elujaatavale ajastule.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorandi ja lektori doktoritöö teemaks on 19. sajandi eesti/baltisaksa kunst kui teadmisloome.

09.oktoobril algab EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituse uus õppeaasta. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, kunstiajaloolased, restauraatorid-konservaatorid ja muinsuskaitsetöötajad, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Interjöör ajaloolises hoones
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond
• Seminarid ja töötoad

Ehkki kursuse põhirõhk on loengutel, toimuvad lisaks seminarid ja töötoad praktiliste töövõtetega tutvumiseks ning õppekäigud äsja restaureeritud või töös olevatele objektidele. Loenguid ja õppekäike viivad läbi oma ala asjatundjad, kelle seas on nii õppejõude Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikaülikoolist ja Tartu Ülikoolist kui muinsuskaitseametnikke ning kogenud praktikuid.
Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Täpsem informatsioon ja registreerimislingid.

Laupäeval, 29.augustil toimuval Muuseumiööl saab külastada muuseume üle Eesti. Aga mitte ainult. Kesk-Eestis asuvas Koeru kirikus on kõigil huvilistel võimalus jälgida konservaatorite töö köögipoolt – ronida ise tellingute ja uudistada lähedalt viimastel aastatel avatud keskaegseid maalinguid.

EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengid ja õppejõud on viinud aastatel 2018–2019 Koeru kirikus läbi ulatuslikke restaureerimistöid, mille käigus leiti, avati ning konserveeriti kiriku lõunalöövis 13. ja 15. sajandist pärit maalingud. Praegu on tööd liikunud põhjalöövi, millega külastajad saavad tellingutelt tutvuda.
Kõik huvilised on oodatud alates kella 12-st.

Kaitsmisi saab jälgida EKA TVs või ruumis D412.

AJAKAVA

11:00 – Tea Šumanov

Arhitektuurijooniste koopiatüüpide identifitseerimine ja säilitamine Eesti mäluasutustes Rahvusarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi, Viljandi Muuseumi ja Virumaa Muuseumide näitel

Juhendaja: Jaan Lehtaru
Retsensent: Urve Kolde

12:00 – Egle Mikko

Eesti Rahva Muuseumi kogudesse kuuluva 18. sajandi I poolest pärineva puitpolükroomse ehisseina uuringud ja konserveerimine

Juhendajad: Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem ja Reet Pius
Konsultant: Mariliis Vaks
Retsensent: Grete Nilp

Kaitsmiskomisjon:

Hilkka Hiiop, Lilian Hansar, Anneli Randla, Maris Mändel, Pia Ehasalu, Janika Turu