Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Kolmapäeval, 19. augustil 2020. a kell 15:00 toimub Tartu Kunstimaja väikses saalis kunsti ja disaini eriala doktorandi Ulvi Haagenseni doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Arhiivist: Kogum kummalisi juhtumeid” eelretsenseerimine.
Näitus on avatud 30.07-23.08.2020

Doktoritöö juhendajad on dr Liina Unt ja Jan Guy (Sydney Ülikool).

Näituse eelretsensendid on Villu Plink ja Ester Bardone.

Näituse fiktiivseks autoriks on Olive Puuvill, kes teeb kunsti brikolöörina, klopsides, kõpitsedes ja nokitsedes seda kokku kõigest käepärasest. Seekord kombineerib ta mustreid, jooni, tekstuure ja valgust ning loob neist installatsiooni, kus objektid, situatsioonid, materjalid ja ideed on kergelt kaootilises, kuid siiski sisemist loogikat omavas vahekorras. Kõiges selles paljastuvad tema kavatsused, eesmärgid ja ideed ning teos väljendab justkui füüsiliselt seda protsessi, mille tulemusena Olive’i igapäevaelu põrkub, kohtub ja sulandub tema kunstiliste praktikatega.

Ulvi Haagenseni doktoritöö teema vaatleb piiri kunsti ja igapäevaelu vahel. Erilise rõhuasetusega kunstitegemise ja koduse koristamise tavadele ta keskendub kunsti ja argielu puutepunktidele, et teada saada, millised on nende omavahelised piirjooned, kattuvused ja mitmetimõistetavused. Oma töös aitavad teda kolm kujutletavattegelast – kunstnik-koristaja, kunstnik-uurija ja kunstnik-bricoleuse.

22. – 23.augustil toimub Jõgevamaal EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXII aastakonverents “Ei midagi erilist…”, mis seab fookusesse argipärandi ja selle väärtustamise.

Kuidas teame otsustada, millised argiobjektid ja -esemed on tulevikus väärtuslikud? Uurime, mida näitab muuseumide kogumispraktika, teeme juttu elamuehituse tüüpprojektidest ning saame selgust, kas riiklikult kaitstud argine hoone on mõttetu mälestis või mitte. Lisaks uurime lähemalt eestlaste kemmergukultuuri, mõtestame argiobjekte läbi kunstipraktika Kodavere kiriku välikäimla näitel ning peatume veel mitmetel intrigeerivatel teemadel.

Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 22.augustil kell 11:00 alates Jõgeva Kultuurikeskuse suures saalis, Aia 6.

Jõgevalt suundume edasi Luuale, kus kell 20:00 algab Metsanduskooli klubis teemapidu “Jõgeva kollane”. Eriti saavad väärtustatud kõik lennuka fantaasiaga pidulised, kuid ukse taha ei jää ka hall mass ega Harju keskmised.

Pühapäeval kell 10:00 – ca 16:00 toimub Jõgevamaa argipärleid tutvustav bussituur marsruudil Luua – Palamuse – Sõõru – Kodavere – Omedu – Torma – Laiuse – Jõgeva – Luua.

KONVERENTSI KAVA

REGISTREERIMINE (v.a. EKA TUDENGID)

REGISTREERIMINE (EKA TUDENGID)

Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 18.augustini.

Lisainfo:

Maris Veeremäe (maris.veeremae@artun.ee, 56226344)

Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Kutsume militaarpärandi päevadele kõiki, kel on mälestusi Lahemaa rahvuspargis asunud Nõukogude sõjaväeosadest ja elust piiritsoonis.

Teisipäev, 28. juuli kell 10:00, Hara sadam.
Hästi külm sõda ja militaarobjektid Lahemaal.
Külma sõja suured mängud ja Lahemaa militaarobjektide eripärad. Lahemaa militaarpärandi ekspeditsioon.

Kolmapäev, 29.juuli kell 10:00, Suurpea külaplats.
Elu Raudse Eesriide sees. Lugusid piiritsooni argipäevast.
Külma sõja maastike uurimisprojekt. Lahemaalaste arutelu- ja meenutusteringid. Ekspeditsioon Suurpea sõjaväelinnakus.

Neljapäev, 30.juuli kell 10:00, Hara sadam.
Aja teenimise kunst.
Nõukogude sõjaväekunsti konserveerimise töötuba. Mõttekojad konservaatorite, kunstnike ja omaaegsete ajateenijate osavõtul.

Militaarpärandi päevade üritused on tasuta (vajalik eelnev registreerimine). Osalejate arv on piiratud!

LISAINFO
KAVA 
REGISTREERIMINE (kuni 25.07 või kohtade täitumiseni)

Olete oodatud!

19.06 algusega kl 11.00 ruumis A403 ja videokonverents

Gerli Mägi, kell 11.00
Efemeerse kunstivormi jäljed. Stsenograafia jäädvustamise problemaatika Rahvusooper Estonia balleti „Kratt” näitel / Traces of an Ephemeral Art Form. Problems of Recording Scenography through the example of the Ballet The Goblin in Estonian National Opera

Juhendajad: dr Anu Allas ja dr Liina Unt
Retsensent: dr Luule Epner

Stella Saarts, kell 11.45
Aktivistliku kunsti poliitiline potentsiaal Flo Kasearu ja Pärnu Naiste Tugikeskuse koostöös valminud projektide näitel / Activist Art and its Political Potential: Flo Kasearu’s art projects made in collaboration with Pärnu Women’s Shelter

Juhendaja: mag Anders Härm
Retsensent: mag Ingrid Ruudi

Kaitsmisel viibivad koha peal vaid kaitsjad, juhendajad, retsensendid ja komisjon. Otseülekanne veebis: live.artun.ee

Raamatu “Eesti kunsti ajalugu 4” esitlus toimub 17. juunil algusega kell 17:00 Kadrioru kunstimuuseumi peasaalis. Eriolukorra tõttu lükkus algselt märtsis toimuma pidanud esitlus edasi täpselt kolm kuud.

Koguteose “Eesti kunsti ajalugu” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid leidsid väljenduse ka arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Ajastu märksõnadeks said kultuuriline ja stiililine mitmuslikkus, poliitilised ja kultuurilised vastasseisud ning põimumised, konservatiivsus ja uuendusmeelsus, minevikunostalgia ja tulevikuillusioonid. Valitsevaks jäi regionaalse iseloomuga saksakeelne ja saksameelne kultuurielu, kuhu sulandusid vähesed põlisrahva esindajad, kellel oli õnnestunud haridust saada. Kujunes pidevalt kodumaal tegutsev kunstnikkond, kunstnik muutus käsitöölisest loominguliseks isiksuseks ning kunstiõpetus vabanes tsunfti kontrolli alt. Kuid Eestis oli kunstniku sotsiaalne positsioon veel väga ebakindel ning paremaid töötingimusi otsiti mujalt, eelkõige Venemaalt Peterburist ja Saksamaalt, samas oldi mobiilsed ka Baltikumi piires. Nii mõnigi siitmailt pärit kunstnik, olgu siis baltisakslane või eestlane, suutis läbi lüüa rahvusvahelises kunstimaailmas. Pikkamööda kodunesid Eestis sellised uued kunstielu institutsioonid nagu kunstinäitus, kunstipublitsistika ja kunstiajalugu ning kunst hakkas ühiskonna vaimuelus endale senisest tähtsamat kohta nõutama.

Koostaja ja toimetaja: Juta Keevallik

Autorid: Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Ants Hein, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tiina-Mall Kreem, Mai Levin, Tõnis Liibek, Aleksander Pantelejev, Reet Piiri, Juta Saron, Mart Siilivask, Egle Tamm

Tegevoimetaja: Eneken Helme, keeletoimetajad: Ene Hanson, Eha Karlep

Kujundaja: Andres Tali

„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja: Krista Kodres

Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurilehe AS

Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Toetajad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Talllinna Linnamuuseum, Tartu ülikooli kunstimuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Tartu ülikooli raamatukogu.

Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub kolmapäeval, 10.06.2020  Eesti Kunstiakadeemia (Põhja pst 7) aulas ja Zoom keskkonnas. Konverentsil osalemiseks on vajalik registreeruda hiljemalt 08.06.2020.

AJAKAVA

10:00 – 10:15 konverentsipäeva tervitussõnad

teadusprorektor Epp Lankots ja õppekavade juhid

Arhitektuur ja linnaplaneerimine

10:15 – 10:55

Sille Pihlak. “Prototyping Protocols: Protocolling Prototypes* Identifying and systematising design methodology for contemporary modular timber architecture”. Diskussant Markus Vihma

Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud

10:55 – 11:35

Merily Salura. “Flow and time: the temporality of a creative process in Gadamer’s aesthetics”. Diskussant Maria Hansar

11:35 – 12:15

Hanna-Liis Kont. “From relational aesthetics to Arte Útil. Selected theoretical frameworks for analysing current curatorial practices related to community engagement and social wellbeing”. Diskussant Darja Popolitova

12:15 – 12:45 kohvipaus

Kunst ja disain

12:45 – 13:25

Ulvi Haagensen. “The art of cleaning: crossing the line between art and everyday life”. Diskussant Merily Salura

13:25 – 14:05

Darja Popolitova. “Haptic Visuality of Jewellery”. Diskussant Ulvi Haagensen

14:05 – 14:45

Markus Vihma. “Eco Design competencies”. Diskussant Sille Pihlak

14:45 – 15:15 kohvipaus

Muinsuskaitse ja konserveerimine

15:15 – 15:55

Maria Hansar. “Media Archeological Approach to the Archeological Monument – Narva Case Study”. Diskussant Nele Rent

15:55 – 16:35

Nele Rent. “Changes in the use of terms and language over time on the example of the Heritage Protection Act”. Diskussant Hanna-Liis Kont

16:35 – 17:00 kokkuvõttev arutelu ja lõpetamine

Valminud on koguteose „Eesti kunsti ajalugu” 4. köide, mis katab ajavahemikku 1840–1900. Raamatu esitlus, mis pidi toimuma 17. märtsil, on olude sunnil edasi lükatud, uus aeg ja koht selgitamisel.

“Eesti kunsti ajaloo” neljas köide pakub ülevaadet 19. sajandi keskpaiga ja teise poole arhitektuurist ja kunstist. See oli kiirete ja pöördeliste muutuste aeg, mil ühiskonna moderniseerumisega kaasnes kultuuriline murrang. Sajandi lõpukümnenditel, venestamisajal, olid Eesti pinnal juba täheldatavad eri kultuuriruumid: baltisaksa, eesti ja vene. Erinevate ühiskonnagruppide huvid leidsid väljenduse ka arhitektuuris ja kujutavas kunstis. Ajastu märksõnadeks said kultuuriline ja stiililine mitmuslikkus, poliitilised ja kultuurilised vastasseisud ning põimumised, konservatiivsus ja uuendusmeelsus, minevikunostalgia ja tulevikuillusioonid. Valitsevaks jäi regionaalse iseloomuga saksakeelne ja saksameelne kultuurielu, kuhu sulandusid vähesed põlisrahva esindajad, kellel oli õnnestunud haridust saada. Kujunes pidevalt kodumaal tegutsev kunstnikkond, kunstnik muutus käsitöölisest loominguliseks isiksuseks ning kunstiõpetus vabanes tsunfti kontrolli alt. Kuid Eestis oli kunstniku sotsiaalne positsioon veel väga ebakindel ning paremaid töötingimusi otsiti mujalt, eelkõige Venemaalt Peterburist ja Saksamaalt, samas oldi mobiilsed ka Baltikumi piires. Nii mõnigi siitmailt pärit kunstnik, olgu siis baltisakslane või eestlane, suutis läbi lüüa rahvusvahelises kunstimaailmas. Pikkamööda kodunesid Eestis sellised uued kunstielu institutsioonid nagu kunstinäitus, kunstipublitsistika ja kunstiajalugu ning kunst hakkas ühiskonna vaimuelus endale senisest tähtsamat kohta nõutama. 

Koostaja ja toimetaja: Juta Keevallik

Autorid: Tiina Abel, Jüri Hain, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Ants Hein, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tiina-Mall Kreem, Mai Levin, Tõnis Liibek, Aleksander Pantelejev, Reet Piiri, Juta Saron, Mart Siilivask, Egle Tamm

Tegevoimetaja: Eneken Helme, keeletoimetajad: Ene Hanson, Eha Karlep

Kujundaja: Andres Tali

„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja: Krista Kodres

Väljaandjad: Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurilehe AS 

Rahastajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Toetajad: Eesti Ajaloomuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Talllinna Linnamuuseum, Tartu ülikooli kunstimuuseum, Tartu ülikooli muuseum, Tartu ülikooli raamatukogu.

19. märtsiks kavandatud KVI uurimisseminar on edasi lükatud, uus toimumisaeg selgitamisel.

Seminaril kõneleb dr Kädi Talvoja teemal “Balti kunsti internatsionaalsed ahelad. Balti kunstitriennaalide rollist regiooni kunstis nõukogude ajajärgul.” Uurimisseminarides tutvustavad KVIga seotud teadlased kolleegidele, tudengitele ja ka teistele huvilistele parasjagu käsil olevaid teemasid või värskelt valminud kirjutisi. Kädi Talvoja on KVI teadur, kunstiteadlane ja kuraator, kes kaitses eelmisel aastal doktoritöö “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis”.

The Training School on Local Stories and Visual Narratives will take place on March 25th-27th 2020 at the Estonian Academy of the Arts.
It will focus on the use of local stories in urban research. Participants will engage in site visits, analysis workshops, discussions and lectures. Day 1 focuses on local urban stories, taking the city of Tallinn as an example. Participants will discuss historical, semantical and archetypal settings of the narratives. The knowledge from the local storieswill be compared with stories related to the knowledge and ongoing reserach investigations of participants. Central to the training school is a reflection on Methods, Visuals and Stories. Also digital tools related to narratives will be discussed.
Established in 1914, the Estonian Academy of Arts is the leading university in Estonia for architecture and urbanism, fine arts, design, media, visual studies, art culture, as well as conservation. Academy is located on the border of Medieval Hanseatic old city of Tallinn – a perfect place for urban investigations.

Programme

Registration: please send your motivation by email to jyri.soolep@artun.ee

This event is co-organised by the Graduate School of Culture Studies and Arts, supported by the ASTRA project of the Estonian Academy of Arts – EKA LOOVKÄRG (European Union, European Regional Development Fund)

26. märtsil EKAs toimuma pidanud avatud loeng Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi loengusarjast „Rahvusvaheline laeng”: The White Pube jääb ära, loengu uus eeldatav toimumisaeg on sügissemestril.

Planeeritud külalisteks oli Inglismaal tegutsev kriitikute- ja kuraatoriteduo The White Pube, kes pidid kõnelema teemal “The White Pube: saamislugu”. The White Pube on noorte kunstnike Gabrielle de la Puente ja Zarina Muhammadi ühisettevõtmine, mille raames nad kirjutavad kriitikat, eksponeerivad oma loomingut ja kureerivad näitusi. Tegevuste baasiks on veebileht thewhitepube.com, mida toetavad Instagrami ja Twitteri kontod @thewhitepube. Oktoobris 2015 tegevust alustanud The White Pube’il on nüüdseks rahvusvaheline, nende tegemistega aktiivselt suhestuv lugejaskond. Oma edu võtmeks peavad nad seda, et neil on õnnestunud mitmekesistada harjumuspärast kunstikriitiku-identiteeti, võimestades töölisklassist pärineva ja mittevalge naise häält. The White Pube’i kunstikirjutuse eesmärgiks on nõuda nii praktikutelt kui institutsioonidelt kõrge kunstilise kvaliteedi alalhoidmist, kunstigaleriide külastajaskonna demokratiseerimist ja kolonialismi taagast vabastamist, samuti julgustada subjektiivset kriitikat kui kõigile kättesaadavat ja olulist kunstikirjutuse vormi.

Reedel, 27. märtsil loengule järgnema pidanud The White Pube’i seminar jääb samuti ära.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

“Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. 2020. aasta aprillis astub loengusarja raames eeldatavalt üles veel Christoph Platz (Steirischer Herbst, Austria). Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Tallinnasse ka Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.