Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Teadusprojekti “Monumendi uued raamid – Tehumardi” arutelu Eesti Kunstiakadeemias 

7. mail kell 18.00 kutsub EKA muinsuskaitse ja konserveerimise ning EKA installatsiooni ja skulptuuri osakond teadusprojekti “Monumendi uued raamid” (MUR) Tehumardi monumendi teemalisele arutelule ruumis D-412, EKAs. 

Arutelu austab oma kohaloluga monumendi autor Riho Kuld, kes räägib monumendi sündimise tagapõhjast,  kommenteerides toonast mäluskulptuuride zeitgeisti. 

Õhtut juhib Anu Soojärv. Monumenti kaasajastavaid kavandeid esitleb Kirke Kangro. 

Lähemalt monumendist ja arutelust. 

Eesti Kunstiakadeemia ning Tallinna Ülikooli uus teadusprojekt “Monumendi uued raamid” uurib, kuidas tegeleda keerulise pärandiga, luues avalikus ruumis samal ajal nii uusi kvaliteete kui säilitada vastuolulise pärandi oluline roll ajaloo kandjana. Projekti esimeseks juhtumiuuringuks on Tehumardi memoriaal Saaremaal. 

Tehumardi öölahingule pühendatud mälestussammas valmis skulptorite Riho Kulla ning Matti Variku ja arhitekt Allan Murdmaa ühisloominguna 1966. aastal, samba kõrval paiknev vennaskalmistu rajati 1975. Tehumardi mälestusväli kerkis avalikkuse huviorbiiti 2022. aastal, kui pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse seati küsimärgi alla nõukogude perioodi sõjamonumentide sobivus Eesti avalikku ruumi. 2024. aastal rahuldas sõjahaudade komisjon Saaremaa valla poolt esitatud taotluse Tehumardi memoriaalkompleksi kuuluvate sõjahaudade avamiseks ning oletatavate säilmete ümbermatmiseks, millega paratamatult kaasneb kõrge kunsti- ja maastikuarhitektuurilise väärtusega modernistliku memoriaalansambli säilimise ja säilitamise problemaatika. 

23. aprillil kohtusid EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan Kirke Kangro, kunstikultuuri teaduskonna dekaan Hilkka Hiiop, ICOMOSi asepresident Riin Alatalu, nooremteadur Anu Soojärv ning projekti koostööpartneri Muinsuskaitseameti nõunikud Jüri-Martin Lepp ja Liis Koppel Saaremaa vallavalitsuse liikmetega, et arutada ühises ringis võimalikke lahendusi Tehumardi memoriaali raamistamiseks.

Projekti saadab kaasaegse kunsti programm, kus loomingulise lahenduse Tehumardi kontseptuaalseks ümbermõtestamiseks pakkusid  kunstnikud Anna-Mari Liivrand, Taavi Piibemann, Johannes Säre, Kristina Norman ja Kirke Kangro. 

Anna-Mari Liivranna kavand „Kõrred“ pakub memoriaali terviku sälitamiseks välja lahenduse, kus hauatähised kaetakse dolomiidist plaatidega. Plaatidele on kinnitatud pronksist/messingist jooned, mis on inspireeritud memoriaali ümbritsevatest tuulisest maastikust,eelkõige seal kasvavatest punakatest kõrrelistest. Aja jooksul metall oksüdeerub ja hakkab nõrguma plaadile ning nii lisandub plaadile pisara motiiv. Sümboolselt saab kõrremotiivi käsitleda ka kui viidet tuulte (võõrvõimude) meelevalda jäänud haprale inimhingele, kellele pole jäetud valikut enda tõekspidamiste järgi toimida. Taavi Piibemanni kavand “Peaaegu igavene tuli/ Kuidas toita mälestust” asetab hauakividele päikesepaneelid. Energia, mis kogutakse tahukate endi seest, hakkab memoriaali tasaselt valgustama. Piibemanni teine kavand loob praegusest kivitahukate maastikule veel tihedama, mastaapsema tahukavälja, uued paerahnud varjutavad viisnurkade märgid tahvlitel. Johannes Säre kavand katab memoriaali tahukad samblakihiga ja toob mõõga-obeliski juurde delikaatse vaateplatvormi. Kirke Kangro kavandi kohaselt hakkaks 90 tahukat katma graafilise novelli formaadis jutustus Tehumardist – alates traagilisest lahingust, selle ärakasutamisest ajalooteadmiste nihestajana ja lõpetades hetkel käimasoleva debatiga.

1. – 2. juunil toimub pärandilinnas Viljandis EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna XXVI kevadkonverents “Kodu, kallis kodu. Vanalinn kui elukeskkond”.

Mis teeb vanalinnade muinsuskaitsealadel ja mälestistes asuvad kodud „kalliks“, mil moel ja kelle jaoks? Kuidas toetada muinsuskodude omanikke oma elukeskkonna parendamisel? Arutame selle üle ajalooliste väärtuste, linnaruumi, muinsuskaitsealuste elamute renoveerimise võimaluste ja valikute ning energiatõhususe vaatest.
Oma kogemusi ja seisukohti jagavad muinsuskaitsjad, arhitektid, insenerid ja koduomanikud.

Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 1. juunil algusega kell 11.00 Viljandi Pärimusmuusika Aidas. Kell 20.00 jätkame sealsamas tempoka teemapeoga “Säärane mulk”. Laua katab Aida Kohvik, pastlakeerutust pakub kollektiiv Heldene Aeg.

Pühapäeval, 2. juunil kell 11.00 seame sammud Viljandi vanalinna, kus toimuvad kohaliku kultuuripärandi erinevaid tahke tutvustavad ringkäigud. Päeva lõpetab piknik kunstikohvikus.

Konverentsi kava
Registreerimine (v.a EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)

Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 24. maini. 

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital ja  teadusarendusprogramm LIFE heritageHOME.

Neljapäeval,  25. aprillil kell 16.00 toimub Zoomis EKA ja Tallinna ülikooli ühise magistriõppekava Kunstiõpetaja MA online infotund.

Kunstiõpetaja MA ühisõppekava aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.

Huvilistel palume registreeruda Tallinna Ülikooli veebilehe kaudu: https://www.tlu.ee/vormid/kunstiopetaja-oppekava-infotund.

Kunstiõpetaja magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada perioodil 1.05–1.07 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Loe õppekava kohta lähemalt SIIT.

On 25 March at 16.00, Associate Professor Richard Wittman (University of California, Santa Barbara) will give a public lecture “Nineteenth-century Historicism and Historic Preservation: An Exceptional Case” in room A403.

Normative historiographies regarding heritage, historicism, architectural preservation, and related fields tend to explain the prevalence of these phenomena in the nineteenth century with reference to a loss of faith in older ahistorical and specifically religious frameworks of temporality. How then do we make sense of the little-known efforts of the pontifical government during this period to protect and restore historic Christian buildings? Do they force us to question our assumptions about where such practices come from? Or do they invite us to rethink our understanding of the nineteenth-century Church?”

Richard Wittman specializes in the cultural history of architecture and town planning in seventeenth-, eighteenth-, and nineteenth-century Europe. Within that framework, themes of interest include: the emergence of modern configurations of space, society, and publicness; the history of architectural theory, criticism, and public discourse; the emergence of the modern public; and the evolution of architectural patronage in changing political contexts; religion, religious architecture, and modernity; nationalism and architecture; critiques of the normative historiography concerning architectural modernity and historicism.

Moderator: Associate Professor Kristina Jõekalda

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Teisipäeval, 12. märtsil kell 15:00 toimub Rotermanni soolalaos raamatu “Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps” esitlus.

Fredi Tomps (s 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja ja arhitekt. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos kaas- arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks väheseid, kes näinud sõjaeelset Narvat, see linn ja selle saatus on suunanud teda tööle muinsuskaitsjana.

Fredi Tompsi suur armastus on ka Eesti taluarhitektuur, ta on üks Eesti Vabaõhumuuseumi loojaid, aga ka taluarhitektuuri väärtustamise eestkõnelejaid Lahemaa rahvuspargis. Töö Teadusliku Restaureerimise Töökojas ja Tallinna vanalinna muinsuskaitseala ette valmistavas meeskonnas oli tema eellugu tõusmaks Vabariikliku Arhitektuurimälestiste Kaitse Inspektsiooni loojaks ja Eesti muinsuskaitse tippjuhiks. Ta vastutas nii Eesti mälestiste kaitse eest kui ka koostöö eest rahvusvahelisel tasandil.

„Minu sajand“ on Fredi Tompsi mitmekihiline ja isiklik lugu Eesti pärandi hoidmisest ja hoidjatest, edust ja takistustest, pärandi tähtsusest inimesele ja meie ühiskonnale.

ICOMOS Eesti auliikme Fredi Tompsi mälestused kirjutas üles ja kohendas Eesti Kunstiakadeemia dotsent ja ICOMOSi asepresident Riin Alatalu.

Olete oodatud!

15. märtsil kell 14.30-15.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla näituse „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ retsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi seminariruumis. Näitus on osa postmodernistlikku eramuarhitektuuri uurivast doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias.

Doktoritöö juhendajad on dr Maris Mändel (EKA) ja dr Ingrid Ruudi (EKA).
Näituse retsensendid on prof Andres Kurg (EKA) ja prof Marija Dremaite (Vilniuse Ülikool).

Näitus on avatud Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 1, Tallinn) 29.11.2023-12.05.2024.

Näitus „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ pakub sissevaadet eramute kavandamise, ehitamise ja kujunemise lugudesse muutlikel 1980. aastatel. Näitusel otsitakse vastuseid küsimustele:
– millisesse (arhitektuuri)ajaloolisesse konteksti majad paigutuvad?
– kuhu postmodernistlikke eramuid kavandati?
– kuidas mõjutasid ajaloolised iseärasused hoonete ehitamist?
– milline näeb välja postmodernistlik elamu? Milline on majade ruumiplaan?
– mis on saanud neist majadest tänapäeval?
– mida arvavad tänapäeval postmodernistlikest majadest arhitektid, omanikud?

Triin Reidla on kultuuripärandi spetsialist, arhitektuuriloolane, toimetaja ja õppejõud ning EKA doktorikooli tudeng. Tema uurimuse fookuses on 1980. aastate arhitektuur.

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024!

Text

Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/

On tore tõdeda, et pärast üleilmset pandeemiat on kõige kiiremini taastunud kultuuriturism. Sestap kutsus Eesti Turismifirmade Liit EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tänavusele
Turismimessile tutvustama Eesti pärandit ning muinsuskaitse rolli selle teadvustamisel ja hoidmisel.
EKA saab Pirital Eesti Näituste hallis kasutada selle kõige põnevama ruumi – postmodernistliku Sinise Baari. Värviliste vitraažidega baar sai 1990. aastal uue kujunduse, autoriks Maile Grünberg.

Muinsuskaitse osakond valmistas messiks ette kolm uut näitust:

• Eesti pärand maailmakaardil:
  tõenäoliselt esimest korda esitleme koos erinevatesse rahvusvahelistesse nimekirjadesse ja võrgustikesse nagu UNESCO, Euroopa kultuuripärandi märgis, Euroopa kultuuriteed jms kuuluvaid paiku ja nende lugu. Samuti tõstame esile Europa Nostra auhinnaga pärjatud töid. EKA võib julgelt pidada end üheks UNESCO kompetentsikeskuseks Eestis, ka mitmed auhinnad on seotud EKAga. Näitusega kaasneb dotsent Riin Alatalu ettekanne turismivaldkonna ekspertidele
• Professori kleidid:
  uhke kollektsioon dekaan prof. Hilkka Hiiopi maailmamainega restaureerimisprojektide reklaamkangastest õmmeldud kleitidest ja muidugi ka projektidest
• Eesti maailmamainega tuletornid:
  näituse koostas doktorant Indrek Laos. Toimub Ristna tuletorni teemaline viktoriin, mille osalejate vahel  loositakse välja tuletorni kõrgtehnoloogiline laserprinditud 3D-mudel

Lisaks esitleme nii näituse kui viie-minuti-loengutena põnevamaid tudengitöid Paldiskist viinaköökideni.

Messil viivad tudengid läbi ka kaks töötuba:
Tapeetide restaureerimine
Kalatopise (vene tuur, Acipenser gueldenstaedtii) konserveerimine

Koostöös Eesti Mõisakoolide Ühendusega esitletakse Eesti Arhitektuurimuuseumi näitust “Mõisast kooliks. Mõisakool kui pärandi hoidja”, mille koostasid tänased EKA töötajad Pille Epner ja Riin Alatalu.

Messile on kutsustud ka teiste EKA erialade tudengid, kes korraldavad oma loomingu näitusmüügi, esitleme oma trükiseid ja loomulikult on avatud tudengikohvik!

Sinise Baari kunstiklubi programm täieneb ja seda saab vaadata siit.