Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Mu jäsemed on jumalad,

Ma olen tervenisti jumal,

Ükski osa minust ei ole jumalata.

Mu jäsemed juhivad mind,

Mu ihu sepistab mulle teed,

Mu kehaks on muundunud jumalad.

1. märtsil kell 19:00 toimub Vent Space’is Lill Volmeri näituse “My Limbs” avamine. Näitust saab külastada 8. märtsini.

Volmeri “My Limbs” on osa jätkuvast protsessist, mis sai alguse 2019. aasta sügisel Lõuna-Norras, Listas. Esitatavad installatsioonid on obsessiivse väänamise ja sidumise tulemus. Need teosed räägivad kompulsiivsusest, mis tekitades materjalis pinget, leevendab samal ajal pingeid kehas.
Näitusega kaasnev raamat on teostele nii epiloogiks kui ka näitust kokkuvõtvaks kommentaariks.

Lahtioleku ajad:

01.03 – kl 19.00 avamine
02.03 – kl 14.00 – 20.00
03.03 – kl 13.00 – 19.00
04.03 – kl 14.00 – 19.00
05.03 – kl 14.00 – 19.00
06.03 – kl 14.00 – 19.00
07.03 – kl 12.00 – 19.00
08.03 – kl 14.00 – 19.00
09.03 – kl 14.00 – 19.00

16. märtsil kell 17 peab Kunstiakadeemia aulas avaliku loengu nõukogude modernismist arhitektuuris Gruusias Nini Palavandishvili ja Eesti modernismist Laura Ingerpuu.

Loeng on osa kursusest “Nõukogude arhitektuuripärandi väärtustamine”.

Eesti modernismi tippnäited on Eestis üsna hästi tuntud. Analoogseid eksperimentaalseid ehitisi valmis ka mujal Nõukogude Liidus, ühed põnevamad ja Eestis üsna vähetuntud leiab Gruusiast. Eestis käivitus 20. sajandi arhitektuuri kaardistamine kümmekond aastat tagasi, sama vajab tegemist ka Gruusias. Nii siin kui ka seal on kõige keerulisem väärtustada 20. sajandi teise poole ehitisi: probleem ei ole hoonete funktsionaalsuses, vaid pigem väärtuste mõistmises. Gruusia modernismi tunnustatud ekspert Nini Palavandishvili annab sissevaate Gruusia modernismi, selle rahvuslikesse eripäradesse ja ehitiste tänasesse käekäiku. Doktorant Laura Ingerpuu  teeb võrdleva ülevaate Eesti kohta. 

Nini Palavandishvili on kirglik ja erudeeritud Gruusia kultuuripärandi, eriti Gruusia modernismi,  uurija ja eestkõneleja. Nini jaoks on oluline nii päranda arhitektuur kui ka selle sotsiaalne ja poliitiline kontekst. Nini teeb tihedat koostööd Gruusia Sinise Kilbiga, mis tegeleb ohustatud pärandi kaitsega. Blue Shield on rahvusvaheline võrgustik,  mille tegevust kultuuripärandi vallas saab võrrelda Punase Risti eesmärkidega inimelude kaitsel.

Loengu korraldamist toetab AS Tallinna Sadam.

21.–22. veebruaril 2020 toimub EKAs rahvusvaheline sümpoosion “Vaikuse prismad” (“Prisms of Silence”), kus analüüsitakse, kuidas me saaksime tähenduslikke vaikusi käsitleda. Huvi keskmes on Teise Maailmasõja, selle järgse perioodi ning nõukogudeaja vaikused, mille uurimisest püütakse leida produktiivseid viise meie kaasaja paremaks mõistmiseks. Osalevad humanitaarteadlased, kunstnikud ja kuraatorid: vt sümpoosioni üleskutset. Sümpoosioni korraldajad on KVI teadur dr Margaret Tali ja kuraator Ieva Astahovska Läti kaasaegse kunsti keskusest, see on osa Läti kaasaegse kunsti keskuse ja EKA KVI koostööprojektist “Kommunikeerides ebamugavat minevikku”. Sümpoosion toimub inglise keeles.

Sümpoosioni “Prisms of Silence” kava:

Reede, 21. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:00 – 9:10 Tervitussõnad:  Mart Kalm, EKA rektor

9:10 – 9:30 Sümpoosioni sissejuhatus: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

9:30 – 11:00  Sessioon 1: “Absences, their Impacts and Memory Work”, modereerib Violeta Davoliūtė, Vilniuse ülikool

Asja Mandić, “Suppression of Socialist Narratives of the Second World War and its Modes of Visual Representation”

Annika Toots, “Exhibition Displaced Time: 10 Photographs from Restricted Collections as a model of remembrance”

Jan Miklas-Frankowski, “A City of Amnesia: Marcin Kącki’s Białystok. White Power. Black Memory”

11:00 – 11:30 Kohvipaus

11:30 – 13:00  Sessioon 2: “Difficult Knowledge and Artistic Interventions”. Modereerib Ieva Astahovska

Margaret Tali, “Thinking through Silence and Mental Health in Recent Documentary Film”

Zuzanna Hertzberg, “Nomadic Memory. Artivism as Everyday Feminist Antifascist Practice”

Rasa Goštautaitė, “Contested Soviet Legacy: The Case of the Petras Cvirka Monument in Vilnius, Lithuania”

13:00 – 14:00  Lõunapaus

14:30 – 16:00  Ekskursioon Vabamus, Toompea 8

16:30 – 18:30 Sessioon 3: “When Sources Fail: Visual Languages for Analysing Past Trauma”, modereerib Margaret Tali

Assel Kadyrkhanova, “Image, Sound, Absence, Silence. Artmaking on Historical Trauma”

Lia Dostlieva, “I still feel sorry when I throw away food – Grandma used to tell me stories about the Holodomor.”

Kai Ziegner, “A History of Violence”

Aslan Goisum, “Realms of Memory and Sources of Resistance”

18:30 – 19:30 Õhtusöök

Laupäev, 22. veebruar 2020, EKA ruum A501

9:30 – 10:15 Peaettekanne: Giedrė Jankevičiūtė, “Reconstruction of Contested History: Vilnius, 1939-1949”, sisse juhatab Margaret Tali

10:15 – 11:45 Sessioon 4: “The Unspeakable and Agency”, juhatab Eneken Laanes, Tallinna ülikool

Katrina Black, “Absence as Form: Spaces of Articulation in the Work of Chantal Akerman”

Kati Roover, “Project Red”

Jaana Kokko, “Oral History and Moving Image”

11:45 – 12:15 Kohvipaus

12.15 – 13.45 Sessioon 5: “Patterns of Muting and Silencing”, juhatab Siobhan Kattago, Tartu ülikool

Franziska Link, “Brawling Silences. Rereading Louis-Ferdinand Céline’s Écrits Maudits”

Mischa Twitchin, “Refracting Implication: the Uses of Silence”

Jan Matonoha, “Dispositives of Silence: Injurious Attachments and Discursive Emergence of Silencing. “Missing” Gender in Czech Dissent Samizdat and Exile Literature”

13:45 – 14:45 Lõunapaus

14:45 – 16:15 Sessioon 6: “Breaking Silences and Challenges to Changing Discourses”, juhatab Ilya Lensky, Läti Juudi muuseumi direktor

Shelley Hornstein, “Architecture’s Dirty Little Secrets”

Ieva Astahovska, “On Collaborations, Silences and Lustration”

Maayan Raveh, “The Implication of Silence – the Promised Land in Palestinian Christian Theology”

16:15 – 16:45 Kohvipaus

16:45 – 18:15 Sessioon 7: “There and Not There – Ways of Giving Voice to the Past”, juhatab Pille Runnel, ERMi teadusdirektor

Elina Niiranen, “Finnish Linguist Pertti Virtaranta and Silenced Identity of Karelians in the 1960’s Soviet Karelia”

Paulina Pukytė, “Repetition of Silence”

Elisabeth Kovtiak, “(Non-)sites of Memory of the Holocaust in Belarus: Cases of Minsk and Brest”

18:15 – 18:45 Sümpoosioni kokkuvõttev paneelvestlus

19:00 – 20:00 Õhtusöök

Sümpoosioni toetavad:

EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja
teaduskeskus (Sisutegevuste projekt)
2014-2020.4.01.16-0045

Nordic Culture Point

Eesti Kultuurkapital

EKA teadusfond

NEP4DISSENT: COST Action 16213

20. veebruaril kell 18:30 esitleb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant Hasso Krull ühiskonnakriitiliste esseede kogumikku “Imelihtne tulevik”. Raamat kuulub uude sarja “Vabamõtlejad”. EKA aatriumis toimuval esitlusel võtavad sõna raamatu autor ja kirjastaja, filosoof Leo Luks.

Kogumik “Imelihtne tulevik” jaguneb kahte ossa. Esimene osa “Monokkel” sisaldab pikemaid arutlevaid kirjutisi, teine osa “Binokkel” aga lühikesi sõnavõtte erinevatel teemadel. Neid täiendab “Pumpernikkel”, ehk koostaja Leo Luksi intervjuu autoriga 2019. aasta detsembris.

Hasso Krull kirjutab raamatu iseloomustuseks: “Tulevik on imelihtne. Tegelikult on tulevikus kõik samamoodi nagu praegu, ainult tehnika töötab efektiivsemalt ja inimesed jõuavad rohkem. Neil on kiiremad arvutid, paremad telefonid ja mugavamad autod. Tööd tehakse rohkem kui praegu ja seetõttu on ka raha rohkem, sest majandus kasvab intensiivsemalt. Väga palju mõeldakse privaatsusele ja turvalisusele, seetõttu käivad mõned asjad keerulisemalt kui tänapäeval. Aga kõik on sellega harjunud ja see ei häiri enam kedagi.

Visandatud tulevikupildis on siiski üks väike viga: see pole mitte tulevik, vaid olevik. Sellest väikesest veast aga tuleneb üks oluline puudus. Niisugust tulevikku ei tule kunagi. Sest tulevik on alati tundmatu.”

Olete oodatud „Koristada ja valvata ja koristada” avamisele EKA Galeriis 28. jaanuaril 2020 kell 18. Näitus on avatud kuni 8. veebruarini, T-L 12-18.

„Pärast Vent Space projektiruumi asutamist ning esimese hooaja juhtimist jäi miski õhku: millised on või peaksid olema väärtushinnangud ning arusaamad, mille EKA-st kaasa võtame? Milliste institutsioonidena tajume kunstiülikooli näitusepindu ning milliseid küsimusi ja vastuolusid need tekitavad? Kahenädalase EKA galerii hõivamise jooksul näitlikustame oma kollektiivse kogemuse najalt EKA alla kuuluva galerii ja projektiruumi strukturaalseid ning sisulisi vabadusi ja piiranguid, rollijaotusi ja -mittejaotusi ning näitustega kaasnevat nähtamatut tööd.”

https://www.facebook.com/events/1041192366239426/

Tänavune “Hüljatud maastike” töötuba keskendub ajalooliste ehitiste ja selle asukate eest hoole kandmisele. Kuidas pakkuda hoolt vajavale inimesele väärikat keskkonda ja kuidas pakkuda head vanaduspõlve ajaloolistele mõisamajadele?

100 aastat tagasi toimunud Maareform pani aluse suurtele muudatustele Eesti maastikus – ligi 1000 mõisa kaotas oma rolli (põllu)majanduskeskusena ja ümbruskonna nii sisulise kui ka visuaalse valitsejana. Enamik mõisatest sai uue kasutuse kooli, orbudekodu, vanadekodu, haigla või kogukonnakeskusena. Kooli funktsioon on saja aasta jooksul end edukalt tõestanud ja olgugi, et seoses elanike arvu vähenemisega on kunagise 300 mõisa kooli asemel 68, on mõisa roll koolimajana tuntud ja väärtustatud. Mõisate kasutamine laste-, vanade- ja hooldekodudena ei ole aga olnud samavõrd edukas. Kas selle põhjus on tõesti ebamugav ruumiprogramm, kulukas majandamine või hoopis mõttelaiskus hoonete kohandamisel?

20.-24. jaanuaril 2020 toimuva töötoa käigus keskendutakse lähemalt ühele hooldekodu funktsioonis mõisahoonele ja selle tulevikuvisooni loomisele, ent tutvutakse ka teiste analoogsete näidetega nii Eestist kui mujalt. Viis tihedat päeva on täis õppekäike, põnevaid loenguid asjatundjatelt ja intensiivset grupitööd, kus erinevate erialade tudengid saavad harjutada hilisemas tööelus vajalikku koostööoskust.

Kursuse võtab kokku grupitööde avalik esitlus reedel, 25.jaanuaril.

Kursust juhendavad EKA ja TTÜ õppejõud. Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

Hüljatud maastikud on EKA ja TTÜ erialaüleste töötubade seeria, kus arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast koos inseneride ja maastikuarhitektidega Tallinna Tehnikaülikoolist püstitavad küsimusi ja otsivad lahendusi kasutusest kõrvale jäänud ajaloolisele hoonestusele. Käesolev töötuba toimub juba üheksandat korda.

Tartu Kunstimuuseumis on avatud EKA tudengite kureeritud näitus, kus asetatakse valgusvihku sel aastal 150. juubelit tähistava Teater Vanemuise algusaastad. 

Näitus „Kui teatrituled süttisid…“ jutustab ühe teatri mitmekihilise loo, tutvustades Vanemuise algusajale keskenduvat graafikamappi „Teater Wanemuine 100“. Mapis kohtuvad kaks olulist ajahetke: eestikeelse teatri sünniaeg ja mapi valmimisaeg ehk 1970ndate algus, mil kohalikku teatrivälja mõjutas ühelt poolt ümbritsev nõukogude aeg, teisalt alanud teatriuuendus. 

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse tudengid, kes näituse kureerisid, sukeldusid kunstimaailmast teatriilma ning tõid muuseumi väikese osa eesti teatriajaloost. Tartu Kunstimuuseumi kogusse kuuluvat mappi ei ole teadaolevalt varem eksponeeritud. Sellest tulenevalt avanes võimalus mapis sisalduvad kollaažid detektiivlikult lahti harutada ja nende allikatesse kaevuda, et mapi tagamaid paremini tundma õppida. 

Tartu Kunstimuuseumi projektiruum on alguste kohtumispaik, kus graafikalehed tähistavad esimese peatüki kujunemist eesti teatriajaloos ning Vanemuise 100. juubeli lavastuste helikatkendid viitavad 1970ndate teatriuuendusele. Näituseruum on inspireeritud Eesti teatri 1880ndate lavakujunduse toapildist, mil enamasti toodi teatripuhvetist lava keskele suur laud ja selle ümber Viini toolid. Nagu toona ei olnud vahet, kas tegemist on talutare, rüütlilossi või linnakorteriga, pakub ka näituseruum pidevaid muutusi ning mõtlemisainet eesti teatri kohta praegu ja ajaloos nii külastaja seniste kogemuste kui ka näituseeksponaatide valguses. 

Näitus “Kui teatrituled süttisid… Ajarännak Vanemuise algusaega” jääb avatuks 29. märtsini 2020. 

Kuraatorid: Kristel Akerman, Gerli Mägi, Iti Niinemets, Veronika Ovsyannikova, Laura Rajala (Eesti Kunstiakadeemia näituseprojekti kursuse tudengid) Graafiline disain: Tuuli Aule Näituse helimontaaž: ERR arhiiv, montaaž Erik Pello Koordinaator: Kristlyn Liier Töögrupp: Richard Adang, Nele Ambos, Indrek Grigor, Joanna Hoffmann, Hedi Jaansoo, Hanna-Liis Kont, Kristlyn Liier, Katrin Lõoke, Julia Polujanenkova, Riin Lisett Rei, Anti Saar, Peeter Talvistu, Kristo Tamm. Täname: teater Vanemuine, NUKU teater ja muuseum, Tartu Ülikooli muuseum, Anu Allas, Maarin Ektermann, Annemari Parmakson, Mihkel Tikerpalu Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut kutsuvad taas kuulama avatud loengute sarja „Rahvusvaheline laeng“: 15. jaanuaril kõneleb dr Anna Novikov teemal “Rahvus on uus must: isamaaline mood ja performatiivsus postkommunistlikes riikides”. Moeteadlasena on esineja täheldanud, et viimasel kümnendil ilmestab Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia postsotsialistlike riikide moodi rahvusteülese trendina rahvusliku rõivastuspärandi aktualiseerumine, millel on side performatiivse rahvuslusega. Loengus uurib ta visuaalseid ja ideoloogilisi seoseid meedia, rõivastuse ning isamaalise moe ja isamaalisuse esitamise vahel selles regioonis. Avatud loeng leiab aset EKA ruumis A501 algusega 18:00.

Loengut täiendab seminar “”Minu keha on mu ruunipulk ja mu tätoveeringud räägivad minu lugu”: performatiivne enese-barbariseerimine digiajastul”, mis toimub 16. jaanuaril algusega kell 18:00 EKA ruumis A301. Seminar vaatleb laiemat trendi Lääne kultuuriruumis, kus liigse tsiviliseerituse vastukaaluks pöördutakse seni “barbaarsena” nähtud autentsuse suunas, olgugi see lähemal vaatlusel rekonstrueeritud või laenatud.
Dr Anna Novikov on pärit Iisraelist ning elab ja töötab Saksamaal Greifswaldis.  Ta uurib moe ühiskondlikku konteksti, näiteks uusrahvusluse tõusu Ida-Euroopas ja selle mõju moele ja identiteedile.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

“Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. 2020. aasta kevadsemestril astuvad loengusarja raames üles veel The White Pube (kunstikriitikud Londonist) ja Christoph Platz (Steirischer Herbst). Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Tallinnasse ka Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Esmaspäeval, 13. jaanuaril toimuval KVI uurimisseminaril kõnelevad Hilkka Hiiop ja Greta Koppel teemal “Tehniline kunstiajalugu ja võltsingud”. Seminar algab kell 14:00 EKA ruumis A302.

KVI uurimisseminarides arutlevad kunstiteadlased kolleegide, tudengite ja ka teiste huvilistega aktuaalsete teemade, parasjagu käsil olevate uurimissuundade või värskelt valminud kirjutiste üle. Seekordses seminaris tutvustab EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna professor Hilkka Hiiop tehnilisi uurimismeetodeid, mille kiire areng on viimastel kümnenditel oluliselt täiendanud kunstiteaduse võimalusi. Ta selgitab praktika põhjal, milliseid uuringuid on hetkel olemasolevate vahenditega võimalik teostada, missugust infot üks või teine aparaat või meetod annab ning mida on teadlastel sellise infoga peale hakata.
EKM Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Greta Koppel mõtestab tehniliste uurimisvõimaluste avardumist kunstiajaloolase vaatenurgast. Tema valmivat doktoritööd läbib konossöörliku ehk objektikeskse kunsti uurimismeetodi teema ning tema nägemuses on tehnilised uuringud osa tänasest konossöörlikust uurimismeetodist. Meetodi aluseks on kunstiteose lähivaatlus, see hõlmab kunstiteose visuaalset analüüsi, arhiiviallikate ülevaatamist ja tehnilisi uuringuid, mis aitavad kinnitada või ümber lükata eelnevast tehtud järeldusi. Koppel tõdeb, et kunstiekspertiis, atribueerimine on alati tõlgenduslik protsess: mida rohkem erinevaid uuringuid see hõlmab, seda tõeväärsem on tulemus. Ilma kunstiajaloolise ekspertiisita ei ole võimalik teoseid atribueerida, kuid kunstiekspertiis, mis ei hõlma tehnilisi uuringuid, ei tundu täna enam tõsiseltvõetav. Arutluse alla tulevad ka hiljuti Eesti Ekspressis kajastatud kaks juhtumit, mis tõstatavad küsimusi kunstieksperdi autoriteedist ja vastutusest, ekspertarvamuse ja eksperthinnangu olemusest ning naiivsest usust tehniliste uuringute lunastavasse jõusse.

Vt ka seminarist võrsunud vestlusringi Sirbis.

„Eesti linnaehituse ajalugu“ on esimene teos, mis käsitleb korraga kõigi tänapäeva Eesti alale jäävate ajalooliste linnade kujunemist, arengut ja mõnel juhul ka hääbumist keskajast Esimese maailmasõjani. Eesti vanimate linnade tekkelugu ulatub enam kui seitsmesaja aasta taha. Vaatamata korduvale hävingule on linnad ikka ja jälle üles ehitatud – kunagi valitud koht ja rajatud tänavavõrk on jäänud võrdlemisi püsivaks.

Rikkalikult illustreeritud mahukas raamatus jälgitakse Eesti ajalooliste linnade – Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Võru, Kuressaare, Valga, Haapsalu, Paide, Paldiski, Narva-Jõesuu, Lihula – lugu ajastute kaupa, mille vältel meie linnad on kujunenud ja arenenud.

Autorid: Kaur Alttoa, Lilian Hansar, Villu Kadakas, Tiina Kala, Ragnar Nurk, Oliver Orro, Anton Pärn, Toomas Tamla

Koostaja: Lilian Hansar

Toimetaja: Anneli Randla

Kujundaja: Andres Tali

Kirjastus: EKA Kirjastus, 2019