Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Neljapäeval, 5. detsembril kaasatakse linnaelanikud teatrietendusse, sest Tallinna trammides toimub Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia üliõpilaste lavastus TRAMWARM.

Laupäeval, 7. detsembril toimub aga EKA õppehoones etendus EKSHUMEERIMINE, mille käigus saavad kõik kohaletulnud osaleda väljakaevamistel. Mõlemad etendused on tasuta.

TRAMWARM
Neljapäeval, 5. detsembril toimub etendus alates kella 16st nr 1 liinil sõitvates trammides ning järgnevates trammipeatustes: Põhja puiestee (kell 15.30–16.00 ja 17.02–17.22), Kadriorg (kell 16.19–16.42) ja Kopli (kell 17.42–17.59).

TRAMWARM sai tõuke EKA uue hoone asukohast, paiknemisest keskvaksali ja trammitee vahetus läheduses. Trammiliin nr1 ühendab erinevaid linnaasumeid ning lisaks ka kolme avalik-õiguslikku ülikooli.

Etenduse lavastaja Aleksandra Ianchenko sõnul keskendutakse lisaks ühistranspordile ka avaliku ruumi, privaatsuse, kodu ja hubasuse teemadel. “Liikudes trammiliinil loovad kunstnikud enesele ajutise kodu. Nad mängivad õrnalt, kuid teadlikult; nähtamatult, kuid samas jälgitavalt. Nende kummaline, kuid siiski normaalsuse piiridesse jääv käitumine kutsub jälgima, kus asub piir isikliku ja avaliku ruumi, külalislahkuse ja vaenulikkuse ning tavapärase ja erilise vahel,” kirjeldab Ianchenko etenduse temaatikat.

EKA stsenograafia osakonna 1. kursus: Milla Mona Andres, Linda Mai Kari, Anita Kremm, Liisamari Viik, Kristel Zimmer. Lisaks ka trammireisjad, linnakodanikud jt.
Lavastus: Aleksandra Ianchenko – kunstnik, PUTSPACE projekti „Public Transport as Public Space in European Cities“ (putspace.eu) nooremteadur, TLÜ doktorant
In(t)spi(r)tsient: Erki Kasemets –Polügoonteater

EKSHUMEERIMINE
Laupäeval, 7. detsembril EKA hoones aadressil Põhja pst 7, kolmanda korruse avalikul alal (A300) algusega kell 16.

EKSHUMEERIMINE räägib eelkõige ajast ja materiaalsete ajamärkide, sealhulgas kunstiteoste, säilitamise ja elukaare pikendamise ja ümbermõtestamisega seonduvast ehk kõigest sellest, millega puutuvad oma töös otseselt kokku ka konservaatorid-restauraatorid. Etenduse käigus avatakse salapärane tume plastikust prügikott ja kaevutakse rangeid protseduurireegleid järgides selle sisusse. Eelnevalt on teada vaid, et kotis peaks leiduma minevikudaatumeid jäädvustanud artefaktide jäänuseid. Kottikaevumise käigus peaksid avanema üha uued ja järjest sügavamad küsimustekihistused. Tehniliste töövõtete sfäärist algab teekond filosoofilisse kaduvikku ja jõuab sealt lõpuks tagasi maapinnale. Etendus päädib vältimatu otsustusega – mis saab päevavalgele tulnud jäänustest edasi? Kas ja milliseks võiks kujuneda nende uus elu? Kõigil kohaletulnutel on võimalus väljakaevamisprotsessis aktiivselt osaleda.

Koordinaator: prof. Hilkka Hiiop (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)
Korraldusjuht: Taavi Tiidor (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond)
In(t)spi(r)tsient: Erki Kasemets (Polügoonteater)

Polügoonteater on nn keskkonnateater, mis on avatud vahetult toimivatele teguritele, kõik, ka planeerimatult toimuv, võib saada osaks etendusest. Sageli on polügoonteatris segunenud publik ja esinejad, vaataja võib olla samaaegselt etendaja ning vastupidi.

18. detsembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise  eriala doktorant Maris Mändel doktoritööd „Tehiskivimaterjalid Eesti 20. sajandi arhitektuuris. Kasutuslugu ja väärtustamine“.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendajad: dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Lembi-Merike Raado (Tallinna Tehnikaülikool)

Eelretsensendid: dr Karl Õiger (Tallinna Tehnikaülikool) ja dr Kurmo Konsa (Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut)

Oponent dr Karl Õiger

Doktoritöö fookuses on Eestis 20. sajandil laialdaselt kasutatud ehitusmaterjalid, mis oma harilikkuse tõttu jäävad sageli lähema eritluse alt välja ja mida tänases restaureerimisprotsessis kiputakse ilma suurema süvenemiseta hindama väheväärtuslikuks. Doktoritöö eesmärgiks on leida lahendusi selliste materjalide restaureerimisel üles kerkivatele väärtuspõhistele küsimustele: millal üldlevinud ehitusmaterjale peaks püüdma säilitada kui hinnalist originaalmaterjali ja millest lähtuda asendusmaterjali valikul?

Väärtushindamise problemaatika harutakse lahti nelja tehiskivimaterjali näitel. Põhjalik ülevaade betoonkivide, silikaattelliste, silikaltsiidist suurplokkide ja raudbetoonist suurpaneelide kasutusajaloost annab ühtlasi hea pildi omaaegsest Eesti ehituskultuurist ja selle muutumisest, kui käsitöömahukas tootmis- ja ehitusviis asendus samm-sammult industrialiseeritud ehitusega.

Uurimistööl on selge rakenduslik väärtus: selle tulemused võimaldavad arhitektuuriajaloolastel, muinsuskaitsespetsialistidel, ehitusinseneridel, majaomanikel ja teistel langetada kõnealuste ehitusmaterjalide kohta läbikaalutum restaureerimisotsus, olles nii abiks Eesti kultuuripärandi teadlikumal hoidmisel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anneli Randla, dr Epp Lankots, prof dr Lilian Hansar, prof dr Urve Kallavus, prof dr Krista Kodres, prof dr Juhan Maiste, prof dr Targo Kalamees, dr Üllar Alev.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia  doktorikooli kodulehel

Tudengite juhitud projektiruum Vent Space kuulutab oma uue tiimiga välja open calli uueks hooajaks, mis kestab 2020  aasta jaanuarist oktoobrini.
Uue hooaja fookuseks on potentsiaalsus, mida ootamatud kohtumised tuua võivad, otsides viise, kuidas tavapäraseid praktikaid laiendada ja julgustades eksperimenteerimist ja avatud meelt läbi eri valdkondade koostöö.

Kandideerida saad siin!
Taotluse saatmise tähtaeg on
30. detsember 2019.

10.-12. juunil 2020 EKAs toimuma pidanud ESA ehk Euroopa Esteetikaühingu aastakonverents on edasi lükatud 2021. aastasse. Konverentsi peaettekandjad on professor David Davies (McGilli ülikool, Kanada), professor Bence Nanay (Antverpeni ülikool, Belgia) ja professor Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia).  Lisainfo konverentsi koduleheküljel.

Reedel, 13. detsembril toimub EKA aulas (A101) seminar “Eesti kunstiteaduse viimane poolsada: Jaak Kangilaski 80”.

EKA kunagine rektor, professor ja kunstiteaduse instituudi juht, praegune emeriitprofessor Jaak Kangilaski saab 80-aastaseks. Kuid Kangilaski on olnud ka Tartu ülikooli prorektor, õppejõud, professor, nüüdne emeriitprofessor. Teinekord võib ühe inimese roll olla lausa uskumatult suur. Kangilaski on kindlasti üks selline, kelle mõju on ulatunud kaugele üle kunstiteaduse piiride.

EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituut tähistab juubelit seminariga Eesti kunstiteaduse ajaloost. Piiride ja piirideta realismi, kunsti historiograafia ja kunstiteaduse institutsionaalse ajaloo teemadel võtavad sõna tema kunagised õpilased. Järgnevad kõned ja õnnitlused. Avaliku sõnavõtu soovi korral palume sellest eelnevalt informeerida korraldajaid (KVI teadussekretär Mari Laaniste, mari.laaniste@artun.ee).

Seminari kava:

15:30 Registreerimine ja tervituskohv-tee-suupiste

16:00 Ettekanded:

Krista Kodres, „Sotsmarksismi revideerides: Jaak Kangilaski kirjutab „Kukeaabitsat“ (1967)“

Virve Sarapik, „Marksistlik-leninlik esteetika ja ERKI kunstiajaloo kateeder. Veidi ka realismist“

Epi Tohvri, „Tartu ülikooli kunstiajaloo õppetooli taastamisest“

Eero Epner, „Kunstiteos ja maailm“

18:00 Kohvipaus

18.30 Esinejate vestlusring ja Jaak Kangilaski kommentaarid

19.30 Kõned (EKA nimel Mart Kalm, EKKÜ nimel Tiina-Mall Kreem, EKM nimel Sirje Helme, TÜ nimel Kadri Asmer, EKL nimel Elin Kard), meenutused (Kadri Mälk jt) ja pidulik vastuvõtt.

NB! Sujuvama korraldustöö nimel palume huvilistel end eelregistreerida sellel lingil hiljemalt 6. detsembriks.

REKA toob teieni Vent Space’i uue hooaja!

Neljapäeval, 7. novembril kell 21.30 kuulutatakse Vent Space’is välja värske open call!

Järgides teise hooaja rõhuasetust koostööle, on Vent Space’i uus tiim ühendanud jõud REKA poistega ja toob teieni sündmuse täis head muusikat ja kunsti. Õhtu jooksul näeb kollektiivset installatsiooni ja Misa Asanuma samal õhtul avatud näituse satelliitnäitust, toimub üllatusloos ja esinevad DJ’d.

Muusikat mängivad:
Erjek
White Gloss
Karmo Jarv

22. novembril 2019. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant Claudia Pasquero doktoritööd “Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” (“Polycephalum: Aesthetic as a measure of ecological intelligence in Architecture and Urban Design”).

Avalik kaitsmine toimub 22. novembril kell 10.00 Barcelona Disaini Kolledžis BAU (Exhibition Space of BAU Design College of Barcelona, Carrer de Pujades, 118 Barcelona).

Doktoritöö juhendajad: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia) ja prof Mario Carpo (The Bartlett School of Architecture, University College London)

Eelretsensendid: prof dr Christopher Pierce (Londoni Arhitektuuri Assotsiatsioon) ja prof dr Bart Lootsma (Innsbrucki Ülikool)

Oponent: prof dr Christopher Pierce

Doktoritöö „Polycephalum: esteetika ja ökoloogiline intelligentsus arhitektuuris ja linnakujunduses” analüüsib autori arhitektuuripraktika ecoLogicStudio seoseid tema akadeemilise uurimistööga Bartletti Arhitektuurikoolis (Londoni Ülikooli Kolledž) ja Innsbrucki Ülikoolis. Väitekiri põimib bioloogiat arvutustehnoloogiaga, et selle pinnalt jõuda uue linnaplaneerimise ja arhitektuurimeetodini. Nimetatud distsipliinide sünergia oluliseks komponendiks on esteetika. Doktorikandidaat käsitleb esteetikat mitteverbaalse suhtlusviisina, metakeelena, mis kannab tulevikulinnade ökoloogilist agentsust.

Kandidaat järgis Melbourne’i kuninglikus tehnoloogiainstituudis (RMIT) välja töötatud loomepõhise uurimistöö metodoloogilist mudelit (Creative Practice Research). Töö  on läbi viidud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorantuuris, kus Claudia Pasquero osales ADAPT-r (Architecture, Design and Art Practice Training-research) projektis.

Uurimistöö üheks olulisemaks tulemuseks on polycephalum-arhitektuuri kontseptsiooni väljatöötamine. See koondab endas mitmeid erinevaid, nii inimesest kui ka masinast lähtuvaid intellektivorme, mõtestamaks ümber antropotseenijärgse ajastu linnakeskkonda. Millist rolli mängib tulevikuarhitektuuri kujundamisel mitteinimese (non-human) intellekt, olgu see siis tehislik või bioloogiline? Polycephalum-arhitektuur heidab kõrvale modernistliku üldplaneeringu idee, vabastamaks inimkonda tema materiaalsetest piirangutest, mis tuginevad ratsionaalsusele. Nõnda muutub esteetika küberneetilise suhtluse käivitajaks, kus inim- ja mitte-inimökoloogiad loovad kaasevolutsioonilisi süsteeme.

Doktoritööga on võimalik tutvuda SIIN

Neljapäeval, 10. oktoobril kell 19:00 avame Vent Space projektiruumis Jose Aldemar Muñozi isikunäituse „Alkeemia”. Näitus jääb avatuks kuni 13. oktoobrini, iga päev kell 14-18.

„Ma soovin ühendada alkeemia ja keha, kasutades mateeria, hinge ning vaimu transmutatsiooni ideed. Lähtudes laboratooriumi keskkonast, valisin instinktiivselt katsematerjale, sh paber, vill, kuldne ja hõbedane värv, tušš ja metall, et kirjeldada vedelike, organite ja ideede suhet elavas kehas. Lõppfaasis sidusin oma uurimuse Joseph Beuysi praktikaga, mille järgi elu on loominguline tööriist iseeneses ning kunst on muutev jõud, mis loob individuaalset ning kollektiivset teadvust.

Installatsioon põimib erinevaid materjale, emotsioone ja ideid: viltimisest saab minu uurimuse alus, justkui tarkade kivi, mis suunab mind mõtlema oma otsekui piire ületavast ning kullaks muutuvast kehast.”

Aldemar Muñoz on pärit Bogatast, Kolumbiast. Ta lõpetas 2013. aastal Jorge Tadeo Lozano ülikooli ning hetkel omandab Kaasaegse kunsti erialal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Oma praktika vältel on just keha olnud tema uurimisobjekt. Läbi selle, kuidas organid, vedelikud, emotsioonid ja tunded reageerivad, uurib ta keha ümbritsevaid nähtamatuid reaalsuseid.

Selle tulemusel valminud seeriat kehateemalistest joonistustest ning objekte, videosid ja performance’eid on seni eksponeeritud muuhulgas Kolumbias, Argentiinas ja Jaapanis.

Esmaspäeval, 21. oktoobril kell 18.00 avame Vent Space projektiruumis fototudengite grupinäituse „ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha“. Näituse raames toimub kahel korral Hans Jakob Vääri performance: neljapäeval, 31. oktoobril (eesti keeles) ja reedel, 1. novembril (inglise keeles) algusega kell 18.30. Näitus jääb avatuks 3. novembrini, iga päev kell 13-18.

Osalevad kunstnikud: Kristiina Aarna, Lisann Lillevere, Gerda Nurk, Ania Pażucha, Anna Tamm, Pille-Riin Vihtre, Hans Jakob Väär

Kuraatorid: Aksel Haagensen ja Kati Ots
Graafiline disainer: Moonika Maidre

„ma ei jõua ma ei jaksa ma ei viitsi ma ei taha“ on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia, kaasaegse kunsti ja kuraatoriõppe tudengite koostööprojekt. Näituse ettevalmistusprotsessis oli kesksel kohal tudengite omavaheline mõttevahetus. Lähtekohaks võeti fotoosakonna tudengite eelmise õppeaasta jooksul valminud stuudioprojektid. Aruteludest välja kasvanud edasiarendustest on käesoleval näitusel loodud uus tervik, milles avaldub iga kunstniku käekiri ning mida seovad uued temaatilised suunad.

Vent Space on EKA kuraatoriõppe ja kaasaegse kunsti magistrantide eksperimentaalne student-run projektiruum, mille eesmärk on pakkuda EKA tudengitele avalikku platvormi loometegevuseks.

Näitus on osa Tallinna Fotokuu 2019 kaasaegse kunsti biennaali satelliitprogrammist.

Toetavad Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakond, Tallinna Fotokuu, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus, EKA Galerii, Vaba Kunst MTÜ, Nudist, Õllenaut

EKA kuraatoriõppe teise kursuse magistrandid kutsuvad kunstnikke 21. oktoobril kell 19.00 ARSi majas asuvasse LvlUp! videomängude muuseumi (Pärnu mnt 154), et tutvuda sealse Lõputu elu galerii ja meie kureeritava näituse projektiga. Õhtu jooksul viime läbi kunstnikuvestluse muuseumi ühe asutaja Camille Laurelliga ning kuraatorite tiim tutvustab lähemalt tulevaks jaanuariks galeriisse planeeritud näitust.

Sissejuhatuseks olgu öeldud, et meie projekti idee lähtub traditsioonilisest Arkaadia kui kättesaamatu loodusliku ideaali kontseptsioonist ja selle seostest maastikuga. Eesmärgiks on tegeleda Arkaadia müüdi tänapäevaste eluvormide ja maastiku tähenduslikkusega, heita pilk maastiku ja inimese vahelistele suhetele meie kaasaegses kontekstis ning uurida Arkaadiat kui metafoori. Mõned küsimused, mis meid sütitavad on näiteks kuidas tänapäeval visualiseerida loodusega harmoonias elamist ja arkaadiapärast maastikku? Kas Arkaadia saab eksisteerida (vaid) ilma inimese sekkumiseta? Milline on kultuuriliste representatsioonide roll maastiku kogemises? Milline roll on maastikul videomängudes? Millistes vormides elab traditsiooniline Arkaadia müüt edasi tänapäeval?

Kunstnikega, keda teema kõnetab, loodame teha näitusel koostööd ja jääme ootama Teie projektipakkumisi! Olete muidugi oodatud ka lihtsalt meeldivat õhtut veetma – tutvumise ja vestlemise kõrvale pakume veidi süüa ja juua, lisaks saab interaktiivses LvlUp! muuseumis mängida ka videomänge. Oodatud on EKA üliõpilased, kuid võite kaasa kutsuda ka sõpru, keda võiks antud teema huvitada. Kuraatoriteks on Magdaleena Maasik, Kleer Keret Tali, Maria Ravaev, Olesja Semenkova, Laura Elisabeth Konsand ja Brigit Arop.

Üritus toimub inglise keeles!

Palume võimalusel oma tulekust teada anda.

Kaasmõtlejaid tervitades
Magdaleena, Kleer, Maria, Olesja, Laura ja Brigit