Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös korraldatav avatud loengute sari “Rahvusvaheline laeng” alustab uut hooaega. Esimesed esinejad 2019/2020 õppeaastal on Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur, Soome).

16. oktoobril kell 18:00 toimub avatud loeng „Mustarinda tegevused, kogemused ja katsetused“ EKAs, Põhja pst 7, ruumis A501. 17. oktoobril kell 12:30 järgneb seminar „Vahendite loomine ja jagamine fossiilkütuste järgse tuleviku jaoks“ samuti ruumis A501.

Loengus räägivad kunstnikerühmituse Mustarinda eestvedajate sekka kuuluvad Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta Mustarinda residentuurist, selle eesmärkidest ja tegevustest ning esitlevad oma kogemusi, katsetusi ja lahendusi, mida nad on viimased kümme aastat arendanud. Sealjuures keskendutakse täpsemalt praktilistele küsimustele ja parimatele lahendustele fossiilkütustevaba tegevuseni jõudmiseks.

Loengule järgnevas seminaris ootavad Heikkilä ja Kariranta osalejaid jagama oma mõtteid ja kogemusi jätkusuutlikkuse teemal. „Me tahaksime kuulda teie mõtteid, kuidas peaks ökoloogiast mõtlemine muutuma tervel kunstiväljal ning arutada probleeme, mis seonduvad sellist üleelusuuruste teemade ja probleemidega, mis tekivad, kui rääkida fossiilkütustest loobumist.“ (Seminarile registreerumiseks palun kirjutage mari.laaniste@artun.ee.)

Rühmituse Mustarinda tegevuse keskmes on kaasaegne kunst, valdkondadevahelised uurimused, praktilised katsetused, kommunikatsioon, õpetamine ja ürituste korraldamine. Mustarinda eesmärk on jõuda fossiilkütuste-järgse kultuurini, kombineerides omavahel teadust ja eksperimentaalset kunstitegevust. Mustarinda asub Põhja-Soomes Kainuu maakonnas, Paljakka looduskaitseala ääres. 2020. aastal tähistab Mustarinda oma kümnendat sünnipäeva. Vt www.mustarinda.fi

Vt ka sündmust Facebookis.

Kõik sarja loengud ja seminarid on tasuta ja inglise keeles. Loenguid salvestatakse ja jagatakse EKA Vimeo lehel.

„Rahvusvaheline laeng“ on loenguformaat, mida KKEK ja EKA KVI korraldavad koos alates 2015. aastast. Loenguseeria raames külastavad Tallinna rahvusvaheliselt tunnustatud kuraatorid ja kriitikud, kes tutvustavad oma praktikat, töömeetodeid ning jagavad seminarides nõuandeid väljal alustavatele tudengitele. 2019/2020 õppeaastal on „Rahvusvahelise laengu“ sarja keskne eesmärk arutleda erinevate kunstiinstitutsioonide (muuseum, kunstikriitika, residentuur jt) võimaluste üle poliitilise sõnumi edastamiseks. Ühtlasi on fookus lähiregiooni (Põhjamaad, Ida-Euroopa) mõtlejatel. Sel hooajal astuvad loenguseeria raames üles Alma Heikkilä ja Saara-Maria Kariranta (Mustarinda residentuur), Helena Kåberg (Nationalmuseum, Stockholm), Anna Novikov (Greifswaldi ülikool), The White Pube (kunstikriitikud Londonist) ja Christoph Platz (Steirischer Herbst).

Kõik külalised tutvuvad oma visiidil Eesti kunstnike ja kunstieluga.

Loengusarja korraldamist toetab Eesti Kultuurkapital.

Neljapäeval, 10. oktoobril 2019 kell 19
avame Vent Space projektiruumis
Jose Aldemar Muñozi isikunäituse „Alkeemia”.

„Ma soovin ühendada alkeemia ja keha, kasutades mateeria, hinge ning vaimu transmutatsiooni ideed. Lähtudes laboratooriumi keskkonast, valisin instinktiivselt katsematerjale, sh paber, vill, kuldne ja hõbedane värv, tušš ja metall, et kirjeldada vedelike, organite ja ideede suhet elavas kehas. Lõppfaasis sidusin oma uurimuse Joseph Beuysi praktikaga, mille järgi elu on loominguline tööriist iseeneses ning kunst on muutev jõud, mis loob individuaalset ning kollektiivset teadvust.

Installatsioon põimib erinevaid materjale, emotsioone ja ideid: viltimisest saab minu uurimuse alus, justkui tarkade kivi, mis suunab mind mõtlema oma otsekui piire ületavast ning kullaks muutuvast kehast.”

Näitus jääb avatuks kuni 13. oktoobrini, iga päev kell 14-18.

Aldemar Muñoz on pärit Bogatast, Kolumbiast. Ta lõpetas 2013. aastal Jorge Tadeo Lozano ülikooli ning hetkel omandab Kaasaegse kunsti erialal magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemias. Oma praktika vältel on just keha olnud tema uurimisobjekt. Läbi selle, kuidas organid, vedelikud, emotsioonid ja tunded reageerivad, uurib ta keha ümbritsevaid nähtamatuid reaalsuseid.

Selle tulemusel valminud seeriat kehateemalistest joonistustest ning objekte, videosid ja performance’eid on seni eksponeeritud muuhulgas Kolumbias, Argentiinas ja Jaapanis.

Reedel, 11. oktoobril kell 18 avatakse EKA Galeriis näitus “Enesehool”. Osalevad kunstnikud: Andre Joosep Arming, Hanna-Liisa Lavonen, Carol Katkoff ja Mari-Liis Sõrg. Näituse kuraatorid on Kleer Keret Tali ja Hanna-Liisa Lavonen. 

Enese eest hoolitsemine võib olla igapäevane tegevus, mida rakendatakse teadlikult, võttes selle jaoks eraldi aega või sidudes see argipäevaste toimetustega. Vaatamata enesehoole erinevatele praktikatele – see võib olla väline ja sisemine, vaimne ja füüsiline – on see oluline aspekt indiviidi vabaduse ja heaolu tagamisel. Selle alla käib iseenda tunnetamine ja teadvustamine, seejärel strateegiline elu planeerimine, et mõista ennast paremini, et olla teel parema enesetunnetuse poole.

Grupinäituse neli kunstniku pakuvad välja neli variatsiooni sellest, kuidas toimida iseenda kasuks. Lähtudes isiklikest seisukohtadest, mõtestavad nad lahti, mida enesehool nende jaoks tähendab ja kuidas need praktikad individuaalselt varieeruvad. Nad loovad eraldiseisvad ja uued kunstiteosed, mis on vältimatult seotud sotsiaalse olelusvõitlusega.

Näitus jääb avatuks kuni 2. novembrini ning kuulub Tallinna Fotokuu satelliitprogrammi.

Täname: Andrus Arming, Silvia Sosaar, Sarah Elizabeth Johnston, Hans-Gunter Loch, Aksel Haagensen, Mart Veelmaa, Kati Jõevere, Jana Niglas, Priit Luik, Katre Lehtpuu, Raner Piibur, Reimo Võsa-Tangsoo, Anne Eelmere, Jaan August Viirand, Annabel Konga, Kuldar Nool, Helle-Ly Tomberg, Maria Kurm, Kalle Tali

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

25. septembril kell 17.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia aulas raamatu “Kaugelt näeb lähemale. EKA soome-ugri uurimisreisid 1978 – 2012” esitlus. Kauaaegse ekspeditsioonijuhi Kadri Viirese koostatud raamat tutvustab 34 aasta jooksul toimunud EKA üliõpilaste avastusretki soome-ugri rahvaste juurde. Esitlusega kaasneb vestlusring soome-ugri uurimisreiside ning hõimurahvaste tänapäeva teemal.

1978. aastal alustas tollane EKA professor Kaljo Põllu uurimisretkede korraldamist soome-ugri rahvaste juurde eesmärgiga leida ja dokumenteerida hõimurahvaste rahvakunsti kõige laiemas mõttes – nii tarbeesemeid, rõivaid-ehteid kui arhitektuuri. Tudengite erilist tähelepanu pälvisid kaljujoonised, mida kopeeriti Karjalas, Koola poolsaarel ja Valge mere ääres terviklike pannoodena. Kokku on soome-ugri uurimisreiside töös osalenud üle 400 üliõpilase, kellest paljud on täna silmapaistvad kunstnikud, teadlased ja arhitektid.

EKA rektori Mart Kalmu sõnul vormisid soome-ugri ekspeditsioonid tervete põlvkondade kunstnike ja arhitektide teadvust. “Ise läänt ihaledes ei unustatud oma sugulasi, kel elu meist veel hulga kehvem, ja tunti siirast huvi nende traditsioonilise elu vastu. Mõeldes, kuhu kunst tänaseks jõudnud on, pole vähetähtis, et etnograafia kaudu said kunstiüliõpilased kontakti teadustöö metoodikaga. See avardas nende maailmapilti oluliselt,” kirjeldab Kalm aastakümnete vältel tehtud ekspeditsioonide olulisust.

Käesolevasse kogumikku koondatud 34 ekspeditsioonilugu on kirja pandud uurimisreisidel osalenute poolt oma kõige eredamate välitöö kogemuste põhjal. Raamatus on kasutatud rikkalikult pildimaterjali, nii fotosid kui etnograafilisi joonistusi, väljavõtteid uurimisreiside päevikutest ning asualade kaarte. Lisaks leiab kogumikust Andri Ksenofontovi intervjuu Kaljo Põlluga, Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteaduri Anu Korbi artikli suhtlemisest ja tagasisidest uuritavate kogukondadega, etnograaf Edgar Saare ülevaate ERMis säilitatavast etnograafilisest joonistekogust ning antropoloog Jean-Loup Rousselot analüüsi uurimisreisidest kui kogemusõppest (rite de passage).
Raamatu koostaja Kadri Viires jätkas Kaljo Põllu algatatud uurimisreiside läbi viimist erinevate soome-ugri rahvaste juurde alates 1994. aastast. Oma sissejuhatavas loos annab ta ülevaate uurimisreiside korraldamisega kaasnevatest raskustest ja erilaadsetest vahejuhtumitest ning vahetu välitöökogemuse olulisusest üliõpilastele.

Raamatu esitlusele eelnevat uurimisreiside ja soome-ugri rahvaste teemalist vestlusringi juhatab kunstiteadlane Anneli Porri. Osalevad Fenno-Ugria nõunik Jaak-Prozes, kunstikriitik Andri Ksenofontov ja EKA rektor aastatel 2005-2015 ning praegune Riigikogu liige Signe Kivi.

Lisainfo:
Anna Lindpere
EKA kommunikatsioonijuht
anna.lindpere@artun.ee
56463229

Kadri Viires
Raamatu koostaja, uurimisreiside juht,
kunstnik ja õppejõud
kadri.viires@artun.ee
5140864

Jan van Boeckeli ettekanne keskendub kunstipõhistele avatud lähenemistele hariduses meie tänasel ökokriisi ja radikaalse ebakindluse ajastul.

Kui me oleme valmis läbima kiireid ja põhjalikke muutusi, siis vajame ka täiesti uut tüüpi haridust, ütleb ta. Mitte sellist, mis põhineks teadmiste ülekandel, vaid niisugust õppimist ja õpetamist, mis seab esiplaanile just sügava ebakindlusega toimetuleku. Avatud hariduskontseptsioonides ei tea õppijad ette, milline võib olla uurimiskäik või õppimise tulemus. Teadmatus võib olla häiriv, sest puudub kontroll, raamistavad juhtnöörid ja selged tegutsemise eesmärgid. Samas, kuna õppija on väga haavatavas olukorras, on siiski esmatähtis, et õppija tunneks oma õppimise kogemust turvaliselt juhituna. Kunstipõhised praktikad võimaldavad sellist õppimist luua ning uurimise käigus toimub avastamine, ilmneb erutus ja uudishimu.

Jan van Boeckel on kunstnik ja kunstiõpetaja, kes on aastaid töötanud kusnti, hariduse ja ökoloogia kokkupuutepunktis. 2015—2018 oli ta EKA kunstihariduse professor, enne seda õppejõud Islandi Kunstiakadeemias ja teistes koolides. Möödunud õppeaastal töötas Jan van Boeckel vanemlektorina Gothenburgi Ülikoolis ja kunsti, jätkusuutlikkuse ja kliimajuhtimise õppejõuna Keskkonna ja Arengu Uuringute Keskuses (CEMUS) Uppsalas, Rootis.
www.janvanboeckel.wordpress.com

Loeng toimub inglise keeles ja on kõigile tasuta.

25. septembril 2019 algusega kell 17.00 toimub EKA aulas Kadri Viirese koostatud raamatu “Kaugelt näeb lähemale. Eesti Kunstiakadeemia uurimisreisid soome-ugri rahvaste juurde 1978–2012” esitlus.

Kaasnevas vestlusringis osalevad soome-ugrilaste tänapäeva, Kaljo Põllu algatatud uurimisreiside mõtte ja ulatuse teemal ettekannetega Jaak Prozes, Andri Ksenofontov ja Signe Kivi. Vestlusringi juhatab Anneli Porri.

Rõõmsa kohtumiseni!

Raamatu andis välja kirjastus Argo.

Toetasid EKA, KULKA, HPN.

3. septembril kell 17.00 toimub EKA galeriis Dolores Hoffmanni freskoga “Hommik” seotud üritus Õhtu “Hommikuga”. Sõna saavad: näituse tegijad, fresko autor, tema õpilased ja kaasteelised, sh. prototüüpidena teosesse paigutatud sõbrad ning põlvkonnakaaslased.

Üritusel esitletakse näitusega kaasnevat raamatut ning viiakse läbi performance, mille käigus kunstnik signeerib freskost teisaldatud, iseseisvat järelelu elavaid fragmente. Kell 18.30 linastub Hoffmanni loometegevust jälgiv dokumentaalfilm “Jagatud valgus”, filmi juhatavad sisse režissöör Kullar Viimne ja produtsent Erik Norkroos.

Augusti alguses avatud näituse Rahutu “Hommik” keskmes on lammutatud Rahu kinost päästetud Dolores Hoffmanni seinapannoo “Hommik”. Teadaolevalt on tegu Eesti varaseima nõukogude perioodist pärineva freskotehnikas monumentaalmaaliga, mis valmis 1963. aastal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal. EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professori Hilkka Hiiopi sõnul on tore, et fresko on jõudnud ringiga tagasi EKA-sse: “Freskopannoo “Hommik” oli Dolores Hoffmanni lõputöö. Ta oli EKA tudeng ja hiljem ka pikka aega õppejõud ning nüüd olid EKA tudengid need, kes seda freskot Rahu kinos lahti võtsid ja teisaldasid.”

Kokku demonteeriti ja säilitati ligikaudu 50% maalingust, osa sellest on jõudnud EKA muuseumi kogudesse. Näitusel eksponeeritakse hävinud pannood projektsioonina, mille sisse on “istutatud” päästetud fragmendid. Väljapanek võimaldab vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri ning mõtiskleda kultuuripärandi säilitamise üle.

Näitust Rahutu “Hommik” saab EKA galeriis külastada 7. septembrini.

EKA galerii on avatud T–R kell 12–18. Veel selle aasta sees pakub galerii kunstihuvilistele avastamiseks kolme uut näitust. Septembris on galerii Tallinna arhitektuurbiennaali näituse ‘Kole loeb ka’ päralt, mis näitab rahvusvaheliste arhitektuuriülikoolide tudengite kõige otsingulisemaid projekte. Oktoobris võõrustab galerii EKA vabade kunstide magistrante, kes lähtuvad mõistest enesehool ja väljendavad seda läbi erinevate meediumite, mille kaudu loodav sümbioos toob esile kõnealuse sõnaühendi tähenduslikku mitmekesisust. Novembris saab galeriis näha EKA kaasaaegse kunsti õppekava magistrandi Marta Vaariku isikunäitust.

Täiendav info:
Hilkka Hiiop
hilkka.hiiop@artun.ee
56 577 980

Solveig Lill avab 22. augustil kell 18:00 Vent Space projektiruumis isikunäituse “Lähimates kaugustes”. Näitus jääb avatuks kuni 31. augustini, iga päev kell 12–17.

“Inimese keha koosneb ​ca kolmekümne seitsmest triljonist rakust. Töö, mis toimub nende vahel ja sees läbi keeruka bioloogiliste protsesside jada, määrab igakülgselt organismi seisundi.​ Tajume rakkude poolt vahendatud keskkonda rakkude poolt toodetud energia abil. Siiski tavatseb inimene enesest mõelda pigem kui ühest terviklikust vormist, mitte kui aktiivsete elavate osakeste kogumist.

Et ennast ümbritsevas maailmas kuidagi positsioneerida, määratleda oma paiknevus süsteemis, on tarvis teadvustada lisaks iseenda suurusjärgule ka teisi skaalasid. Vajalik on heita pilk lähemale ja kaugemale.

Rakutasandit on võimalik vaadelda mudelina suurematele elukooslustele. Algosakeste vaheline kommunikatsioon, konfliktid, mõjutused ja võnkumised, koostöö ja konkurents on paralleeliks sarnastele suhetele nii inim- kui universaalses mõõtmes.

Näitusel eksponeeritud joonistused kujutavad hüpoteetilisi olukordi rakumaailmas. Teosed ei lähtu teaduslikest materjalidest, vaid kõnelevad mikrotasandist läbi autori tõlgenduse. Väljapanek kutsub vaatajat üles mõttelisele skaalahüppele, suunab pilgu inimeselt rakule ja küsib, kas neis võib olla midagi olemuslikult ühist.”

Solveig Lill (s. 1994) õpib Eesti Kunstiakadeemias Kaasaegse kunsti erialal ja kaitseb järgneval kevadel enda magitritöö. Eelnenud õppeaastal täiendas ta end vahetusõpilasena Saksamaal, Universität der Künste Berlin’is, professor Mark Lammerti klassis. Aastal 2016 omandas Lill Tartu Ülikooli maaliosakonnas bakalaureusekraadi. Olles varasemalt osalenud grupinäitustel Tallinnas, Tartus, Vilniuses ja Berliinis, on käesolev tema esimene isikunäitus. Lille loominguline praktika kätkeb endas mitmeid meediume. Ta on tegelenud maali, installatsiooni ja fotoga ning on praegusel hetkel keskendunud joonistusele.

Kunstnik tänab: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Vent Space, Aksel Haagensen, Mark Lammert, Hanna-Liisa Lavonen, Iren Lill, Kaisa Maasik, Maria Muuk, Kati Ots, Mihkel Raev

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Dolores Hoffmanni freskopannoo „Hommik” (1963) hävi(ta)mine ja päästmine „Rahu” kinos Koplis.

Alates 6. augustist on EKA Galeriis (Põhja pst 7) avatud uus näitus, mille teemaks on praeguseks terviklikuna kaduviku teed läinud Dolores Hoffmanni ERKI diplomitöö raames teostunud 74 m² suurune fresko.

1963. aastal maalis hilisem tuntud monumentalist ja staažikas õppejõud, peamiselt vitraažikunstnikuna nime teinud Dolores Hoffmann vastavatud „Rahu“ kinno hiigelmõõtmetes seinapannoo „Hommik”. Teadaolevalt Eesti varaseim nõukogude perioodist pärinev freskotehnikas monumentaalmaal valmis Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi diplomitöö kavandi põhjal. Prototüüpidena paigutas kunstnik teosesse mitmed oma toonased sõbrad ja põlvkonnakaaslased – vennad Arrakud, Jüri Palmi, Evi Sepa jpt. Samas on kujutatud ka tolleaegsete noorte iidolit ja guru, kirjanik Ernest Hemingwayd.

2019. aastal amortiseerunud kinohoone lammutati, et rajada selle asemele kaasaegne ostukeskus. Protsessi käigus oleks hävinud ka Hoffmanni 74 m² suurune monumentaalteos. Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakond võttis missiooniks pannoo vähemalt osaliselt päästa – ligikaudu 50% maalingust demonteeriti ja säilitati ning osa sellest on tänaseks jõudnud EKA muuseumisse.

EKA Galeriis 7. septembrini avatud näitus jutustab freskomaali “Hommik” hävi(ta)mise ja päästmise loo. Pannood näidatakse projektsioonina, mille sisse on “istutatud” päästetud fragmendid. Väljapanek annab veelkord võimaluse vaadelda tingliku tervikuna teost, mida täna enam ei eksisteeri ning mõtiskleda kultuuripärandi säilitamise ja väärtustamise üle.

Näituse tiim: Hilkka Hiiop, Reeli Kõiv, Frank Lukk, Andres Uueni, Taavi Tiidor, Maris Veeremäe

Näitust saadab EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna ning EKA muuseumi koostöös sündinud samanimeline raamat.
Väljaanne annab üksikasjaliku ja rohkelt illustreeritud ülevaate Dolores Hoffmanni hiiglasliku fresko demonteerimisprotsessist kogu selle keerukuses. Käsitlemist leiab ka monumentaalmaal ise – selle loomise ajastuline kontekst, teostamine, pildianalüüs, vastuvõtt, järelelu jms, samuti konserveerimisfilosoofia ja freskode teisaldamise ajalugu. Raamatut ilmestavad elavad tsitaadid intervjuust autori – Dolores Hoffmanniga.

Raamatu tekstide autorid on Hilkka Hiiop, Reeli Kõiv, Andrus Laansalu ja Frank Lukk, toimetanud Anneli Randla ja Maris Veeremäe, kujundanud Villu Plink. Eesti ja inglise keeles, trükitud Tallinna Raamatutrükikojas, 64 lk.

Täiendav info: Hilkka Hiiop – hilkka.hiiop@artun.ee, tel 56 577980