Rubriik: Kunsti­kultuuri teaduskond

ICOMOS Eesti koostöös Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Eesti Kunstiakadeemia,
Tartu Ülikooli, Inimõiguste Instituudi ja Oslo Ülikooli Inimõiguste Keskusega korraldab 2.-6. mail rahvusvahelise seminari “Pärand ja kogukonna õigused”, kus käsitletakse kas ja kuidas arvestatakse omanike õigusi ning kaasatakse kogukondi . Koolitajate ja esinejate seas on rahvusvahelise pärandikaitse ja õiguste tippeksperdid Eestist, Norrast, Šveitsist, Argentiinast. Koolitus hõlmab sissevaadet inimõiguste küsimustele pärandikaitse kontekstis, Läänemeremaade ja Iirimaa juhtumianalüüse ning arutelu pärandobjektide üle.

Koolitus hõlmab inimõiguste kontseptuaalset analüüsi pärandikaitse kontekstis, Läänemere ja Iirimaa juhtumiuuringuid ning objektipõhist arutelu. „Kultuuripärandi väärtust on raske hinnata, sest sel on kogukondadele erinev tähendusväli. Kultuuripärandit kaitstes peame oskama leida tasakaalu erinevate osapoolte õiguste ja kohustuste vahel“, ütles koolituse üks korraldajaid, ICOMOS Eesti ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Riin Alatalu.
Koolitusel käsitletakse, mis on tänapäeva digitaliseerinud ja teadmistepõhises ühiskonnas kultuuripärandi kaitse roll, kas kultuuripärandit on võimalik kaitsta selliselt, et see ei toimuks kellegi arvelt, kelle õigusi pärandi kaitse ikkagi tagab ning kuhu liigub kultuuripärandi kaitse. Koolituse raames toimub kaks avalikku seminari, kuhu ootame kõiki huvilisi.

2. mail toimub Eesti Kunstiakadeemias avalik seminar „ Pärand ja Õigused“, mis keskendub kultuuripärandi ja kogukonna õigustele teoreetilisest perspektiivist.

5. mail toimub Palmse mõisas ja Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses avalik seminar „Pärandikogukondade kaasamine”, mis keskendub riigi, kogukonna ja üksikisikute vahelisele koostööle ja ülesannetele pärandi haldamisel. Seminari eesmärgiks on kogukonnakeskse pärandikaitse põhimõtete praktikasse viimine. Seminar lõppeb ühise aruteluringiga.

Koolitusele on oodatud pärandi kogukondade esindajad, pärandieksperdid, ametnikud ja kraadiõppurid. Tallinnas ja Lahemaa rahvuspargis toimuv koolitus on inglise keeles. Vajalik on eelnev registreerimine, kohti on piiratud arv.

Seminari kava

Osalemiseks on vajalik on registreerumine, tähtaeg 25.04.2019.

Lisainfo
Riin Alatalu, 5119439 riin.alatalu@artun.ee
Ave Paulus, 53327893, ave.paulus@keskkonnaamet.ee

Konverentsi ajakava

Olete oodatud Laura De Jaegeri installatsiooni SEWN LAND avalikule esitlusele 4. detsembril kell 14-18.

De Jaeger on Belgia visuaalkunstnik, kes on hetkel vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia Installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Oma loomingus uurib ta läbi visuaalse poeesia selliseid universaalseid teemasid nagu inimloomus, elukeskkond ja kaduvus, kasutades ruumikogemuse loomisel orgaanilisi materjale. Teoses SEWN LAND jaotab De Jaeger galeriiruumi kaheks, kasutades ruumilise eraldusjoonena kaardikontekstist välja tõstetud Belgia keelepiiri.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Kolmapäeval 12.12 kell 19 avame Vent Space projektiruumis (Vabaduse väljak 6/8) näituse “Avamine”.

Tegemist on Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas 2. aastat õppivate tudengite esimese ühisnäitusega.

Osalevad: Kristiina Aarna, Ben Caro, Gerda Nurk, Diana Olesjuk, Anna Pazucha, Pille-Riin Vihtre & Lisann Lillevere

Grupinäitus “Avamine/ Disassemble” läheneb osadeks võtmise teemale läbi noorte autorite pilgu. Me analüüsimine, avame, opereerime, uurime, jälgime, teeme tükkideks, kasutades selleks kaamerapõhiseid meediume. Seejärel paneme tükid kokku nii, et omandame uusi teadmisi, uue suhtumise või saavutame uue viisi osade ühendamiseks tervikuks. Meie eesmärk on uurida enesele hetkel kõige olulisemaid nähtusi visuaalsete töövahenditega ning jagada oma vaatlemistulemusi teiega.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Reedel, 15. veebruaril 2019 kell 19:30 avab Angela ‘Goo’ Ramírez Vent Space projektiruumis areneva näituse “Mõnikord me mäletame [mäletatud]”. Näitus ning kunstnikuresidentuur on avatud E-N kell 13:00-17:00 ning L-P kell 13:00-19:00 kuni 28. veebruarini. Näituse lõpetamine toimub reedel, 1. märtsil kell 19:30.

Goo praeguseks huviks on mälu enda teadvuse ehk metamälu uurimine mäletamispüüde materialiseerumise kaudu.

“Mõnikord me mäletame [mäletatud]” on näitus, mis uurib näituse “Mõnikord me mäletame” metamälu. Taandudes minevikku, toob aeg – mäluks hädavajalik mateeria – esile loomingulise protsessi, mille kaudu me valides, unustades ning ettekujutades moonutame oma mälestusi vastavalt sellele, mis meile antud hetkes oluline on.

Angela ‘Goo’ on ruumi- ja linnaplanneerimise ning pedagoogika taustaga. Ta on töötanud uurijana Tecnologico de Monterrey ülikoolis ning kureerinud arhitektuurinäitusi/kunsti Queretaro linnamuuseumis, Mehhikos. Hetkel õpib ta Kaasaegse kunsti magistriõppekaval Eesti Kunstiakadeemias.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Kadri Liis Rääk ja Wondering O (Mihkel Tomberg) avavad 3. märtsil kell 19:00 Vent Space projektiruumis audiovisuaalse installatsiooni „Risoopia2”. Avaõhtul toimub improvisatsiooniline live-kontsert.

Risoopia2 on pidevalt arenev ja muutuv multidistsiplinaarne keskkond, mille aktiveerivad sinna sisenevad inimesed. Risoopia ehk risoomne utoopia on elusorganism, spekulatiivne narratiiv, kus tähendused tekivad lõpmatutes sõlmpunktides. Lood minevikest, olevikest ja tulevikest hoiavad seda organismi elus, toidavad ja täiendavad. Risoopia2 on taktiilne mängumaa, millega kõik on oodatud ühinema ning mille lugusid kuulama. Piiride hägustudes tärkavad sidemed.

Kadri Liis Rääk õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Ta on lõpetanud nii stsenograafiaõpingud EKA-s kui ka magistriõpingud autonoomse disaini vallas KASK’i ülikoolis Gentis, Belgias. Käesolev installatsioon on osa jätkuteosest, mis KASK’is alguse sai. Tema uurimisvaldkonnaks on tajud vahendatud reaalsuses: tajuorganid kui liidesed (“interfaces”) maailma loomiseks ja mõtestamiseks. Hetkel tegeleb ta intensiivsemalt spekulatiivsete narratiivide ning posthumanismi uurimisega installatiivses kontekstis.

Mihkel Tomberg õpib Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias audiovisuaalset kompositsiooni. Ta on tuntud projektidest “Algorütmid” ja “Heaven’s Trumpet” ning teinud erinevaid helikujundusi paljudele audiovisuaalsetele projektidele. Ta on osalenud näitustel Eestis ja Itaalias.

Näitus on avatud 4.-5. märtsil kell 14-19.

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Tere tulemast!
Live graffiti, muusika ja riimid.
Performance’iga astub ette rühmitus SELJOS!

DJ:
—Ken Two
https://www.facebook.com/djkentwo/
—Q100
https://www.facebook.com/iamq100/

MC:
Päda ja Ronaldo Da Vinci
https://www.facebook.com/kaheksksksa/

Neljapäeval, 25.04.2019 kell 18.00 avab Mari-Liis Sõrg Vent Space projektiruumis isikunäituse „Laest võetud vaikus ”. Näitus jääb avatuks kuni 28. aprillini 2019, R kell 14-19 ja L, P 12-18.

Kunstnik käsitleb näitusel mäletamisele mitte kuuluvate, kuid samas meelde sööbinud vaadete lugu. Maailmas, kus hetked on oma pikkuse kaotanud, paisub hirm kaduvuse ees. Selle hirmu kammitsais asutakse talletama minevikku ja olevikku, painav rahutus sunnib koguma vaateid, esemeid, andmeid, kirjeid. Paanilises kogumise tuhinas kadunud rahu asendub ebakindla tulevikuvaatega. Seevastu hetked, mida pole proovitud arhiveerida, saavad nautida vaikust ning vabadust. Kasutades maali ja fotograafiat vaadeldakse vastuolu kujutamise ja säilitamise vahel.

Mari-Liis Sõrg on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna (BA 2018) ning hetkel jätkab õpinguid kaasaegse kunsti erialal (MA).

Vent Space’i toetab Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus.

Meie planeet on suremas.

Kliima- ja ökoloogiline kriis võivad juba paari põlvkonna jooksul viia nii inimkonna kui ka enamiku teisi loomaliike väljasuremiseni.

Valitsused ja suurkorporatsioonid on ametis vabanduste välja mõtlemise ning teatri tegemisega, et tähelepanu olulistelt teemadelt kõrvale juhtida.

Kas keegi üldse tegeleb selle probleemiga?

Jah!

15.-21. aprillil toimub Rahvusvaheline Vastuhakk Väljasuremisele: ülemaailmne massiprotestide laine, mida korraldab liikumine Extinction Rebellion, mille keskus asub Londonis.

Protestijad on hõivanud olulised liiklussõlmed, häirides sellega linnade tavapärast toimimist ning nõudes valitsuselt ja ühiskonnalt viivitamatut probleemiga tegelemist ka massarreteerimiste kiuste.

Tallinna keskmes asuv Vent Space projektiruum saab vahemikus 19.-23. aprillini Eesti kliimaprotestide keskuseks. Kajastame nii Eestis kui ka üle maailma toimuvaid protestiaktsioone, viime läbi kliimakriisi teemalisi workshop’e ja loenguid ning toetame kõikjal maailmas meie tuleviku nimel vapralt võitlevaid aktiviste.

Avamine toimub reedel, 19. aprillil kell 19.00.

Info workshop’ide ja loengute kohta avaldame jooksvalt.

Näitust korraldab Tiiu Lausmaa, EKA maaliosakonna bakalaureusetaseme 2018 aasta vilistlane koos ülejäänud XR Eesti tiimiga.

17. mail 2019 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala doktorant Kädi Talvoja oma doktoritööd “Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis” (“Severe Style in the Context of Estonian Art History Writing”).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10:00 Põhja pst 7, ruumis A501.

Doktoritöö juhendaja on dr Virve Sarapik.

Doktoritöö eelretsensendid on dr Epp Annus ja dr Anu Allas.

Doktoritöö oponent on dr Epp Annus.

Kädi Talvoja doktoritöö lähtub karmiks stiiliks nimetatud nõukogude perioodi kunstinähtuse ajaloolise tähenduse ja rolli mõtestamisest Eesti kontekstis. 1950. aastate lõpul ja 1960. aastate algul Nõukogude Liidu eri keskustes esile kerkinud karm stiil on ainus fenomen stalinistliku sotsialistliku realismi kõrval, mida nõukogudejärgsed tõlgendused määratlevad üsna üksmeelselt ametliku kunstina. Erinevalt repressiivselt kunstnikele peale surutud sotsialistlikust realismist tärkas karm stiil suhteliselt liberaalses sula õhustikus ja kunstnike initsiatiivil, mitte käsukorras. Vabatahtliku ametlikkuse motiiv aga ei taha kuidagi klappida eesti kunsti ajaloo vastupanupõhiste mudelitega. Uurimuse strateegiliseks lähtepunktiks on arusaam, et vastupanu kontseptsioonist ajenduv käsitlusviis pigem varjab kui avab Nõukogude Eesti kunstivälja toimimisviise: maskeerib ametlike diskursuste laialdast, kuigi kohati hämarat mõju eesti kunstile ning eirab neid muutusi, mis nõukogude kultuuri kontseptsioonides ja praktikates aja jooksul aset leidsid. Analüüsides omaaegsete arutelude abil sulaperioodi kunsti keskseid (st ametlikke) diskursusi ja nende muutuste dünaamikat, liigub uurimus karmi stiili problemaatika kaudu avaramale väljale ja esitab laiema pildi ajajärgu kunstiprotsessidest.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.

Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Anu Allas, prof Krista Kodres, prof Andres Kurg, dr Anneli Randla ja prof Marek Tamm.