AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstikultuuri teaduskond
17.02.2017 — 18.02.2017
(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi, II seminar
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
„(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi” II seminar
Ettekanne: professor Tiina Kirss „Kirjandusajaloo perspektiiv”
Jätkame seminarisarjaga „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).
Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104)
Sarjast
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris. Peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool).
Kirjandusajaloo perspektiiv
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid:
1. Rita Felski, „Context Stinks!” – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 573–591
2. Martin Jay, Historical Explanation and the Event: Reflections on the Limits of Contextualization. – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 557–571.
3. Cornelius Hasselblatt, Eesti kirjanduse ajalugu. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016, lk 21–48; 334–347.
4. Denis Hollier (ed), A New History of French Literature. Harvard University press, 1994, pp. xix–xxv; 627–661 ja/või 761–789.
Registreerumine ja tekstid siin.
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik ning doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kädi Talvoja.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi, II seminar
Reede 17 veebruar, 2017 — Laupäev 18 veebruar, 2017
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
„(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi” II seminar
Ettekanne: professor Tiina Kirss „Kirjandusajaloo perspektiiv”
Jätkame seminarisarjaga „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).
Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104)
Sarjast
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris. Peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool).
Kirjandusajaloo perspektiiv
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid:
1. Rita Felski, „Context Stinks!” – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 573–591
2. Martin Jay, Historical Explanation and the Event: Reflections on the Limits of Contextualization. – New Literary History, Vol. 42, No. 4, Context? (AUTUMN 2011), pp. 557–571.
3. Cornelius Hasselblatt, Eesti kirjanduse ajalugu. Tartu Ülikooli kirjastus, 2016, lk 21–48; 334–347.
4. Denis Hollier (ed), A New History of French Literature. Harvard University press, 1994, pp. xix–xxv; 627–661 ja/või 761–789.
Registreerumine ja tekstid siin.
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik ning doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kädi Talvoja.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
21.02.2017
Nora Sternfeldi avatud loeng “Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kutsume teid Aalto ülikooli professori Nora Sternfeldi avalikule loengule teisipäeval 21.veebruaril kell 18.30 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruum 103).
“Mõtteid koos õppimisest. Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”
Kuidas õppida midagi, mida veel ei eksisteeri? Üheltpoolt kõlab see küsimus paradoksaalselt, kuid teisalt kas see polegi just see, millega radikaalne haridus tegeleb? Õppimine kui poliitiline ja emantsipeeriv praktika on alati liikumine teistsuguste võimalikkuste suunas: õppida mõistma ühiskondlikke suhteid, et neid muuta; mõista neid moel, mis oleks mõeldav vaid mingis teises maailmas. Ja võibolla tuua seeläbi muutusi siinsesse… Et selline enese muutmine on kollektiivne tegevus, saabki seda õppida vaid koos tegutsedes. Loengus võetakse vaatluse alla Viinis tegutseva kunsti, hariduse ja kriitilise teadmisteloome keskus trafo.K tegevus. Arutleme koos õppimisel tekkivate kokkupuute punktide ning vahepealse ruumi strategiate üle.
Nora Sternfeld on Aalto ülikooli kureerimise ja kunsti vahendamise professor. Ta on üks Viini Rakeduskunsti Kooli magistriprogrammi /ecm – Näituse teooria ja praktika asutajatest ning Viinis tegutseva kunsti hariduse ja kriitilise teadmiseloome keskuse trafo.K üks kaasasutajatest. Sternfeld on Londonis tegutseva teadust ning haridust toetava platvormi .freetought liige, ta oli 2016 a. Bergeni Assamblee üks loomingulistest juhtidest.
Loeng toimub koostöös Aalto Ülikooli kuraatoriõppe programmiga CuMMA (https://cummastudies.
Postitas Karin Vicente — Püsilink
Nora Sternfeldi avatud loeng “Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”
Teisipäev 21 veebruar, 2017
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Kutsume teid Aalto ülikooli professori Nora Sternfeldi avalikule loengule teisipäeval 21.veebruaril kell 18.30 Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruum 103).
“Mõtteid koos õppimisest. Kunsti õpetamine teadmisteloome kriitilise praktikana”
Kuidas õppida midagi, mida veel ei eksisteeri? Üheltpoolt kõlab see küsimus paradoksaalselt, kuid teisalt kas see polegi just see, millega radikaalne haridus tegeleb? Õppimine kui poliitiline ja emantsipeeriv praktika on alati liikumine teistsuguste võimalikkuste suunas: õppida mõistma ühiskondlikke suhteid, et neid muuta; mõista neid moel, mis oleks mõeldav vaid mingis teises maailmas. Ja võibolla tuua seeläbi muutusi siinsesse… Et selline enese muutmine on kollektiivne tegevus, saabki seda õppida vaid koos tegutsedes. Loengus võetakse vaatluse alla Viinis tegutseva kunsti, hariduse ja kriitilise teadmisteloome keskus trafo.K tegevus. Arutleme koos õppimisel tekkivate kokkupuute punktide ning vahepealse ruumi strategiate üle.
Nora Sternfeld on Aalto ülikooli kureerimise ja kunsti vahendamise professor. Ta on üks Viini Rakeduskunsti Kooli magistriprogrammi /ecm – Näituse teooria ja praktika asutajatest ning Viinis tegutseva kunsti hariduse ja kriitilise teadmiseloome keskuse trafo.K üks kaasasutajatest. Sternfeld on Londonis tegutseva teadust ning haridust toetava platvormi .freetought liige, ta oli 2016 a. Bergeni Assamblee üks loomingulistest juhtidest.
Loeng toimub koostöös Aalto Ülikooli kuraatoriõppe programmiga CuMMA (https://cummastudies.
Postitas Karin Vicente — Püsilink
27.10.2016 — 29.10.2016
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Konverents: Art History and Socialism(s) After World War II: The 1940s until the 1960s (2016)
Neljapäev 27 oktoober, 2016 — Laupäev 29 oktoober, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
| Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi uurimisrühm korraldab N 27. – L 29. oktoobril 2016 ingliskeelse konverentsi nõukogudeaegsest kunsti- ja arhitektuuriajalookirjutusest “Art History and Socialism(s) after World War II: The 1940s until the 1960s“. Konverents leiab aset Teaduste Akadeemia saalis Toompeal (Kohtu 6).
Kuigi Nõukogude Liidu ja Ida-Euroopa sotsialistlike režiimide eksistents 20. sajandi II poolel on juba üsna kauge minevik, on seda endiselt vähe uuritud. Käesolev konverents võtab fookusesse “sotsialistlike” kunstiajaloolaste toimetamised ülikoolides, näitustel ja massimeedias ning eeskätt nende kirjutatud tekstid. Nõukogude kunstiajalookirjutust ja näitusepraktikaid, nagu kunsti ja arhitektuuri ennastki, määratles endiselt – kuigi eri maades erinevalt ligipääsetav – rahvusvaheline diskursus. Vaatluse all on kunstiajaloo n-ö rakenduslikud aspektid, hoiakute ja teadmiste siire laiemasse avalikkuse sfääri, ning iseäranis kunstiajalooliste ideede ja prakikate transnatsionaalne läbipõimumine. Ajaliselt keskendub konverents kahele, vähemalt poliitiliselt selgelt nähtavale ajale – stalinistlikule ja “sulaaja-sotsialismile”, ning võrsub veendumusest, et on aeg “sotsialistliku kunstiajaloo” uurijaile pakkuda ühist platvormi, kus “oma kunstiajalugudest” rääkida ja neid teistega võrrelda. Kuigi teame, et Moskva jagas käske ja keelde, seda eriti Stalini ajal, näib, et nende rakendamisele nii Nõukogude Liidu liiduvabariikide kui ka Ida- ning Kesk-Euroopa kunstiajalugudes etendasid ideoloogilise surve ja/või terrori kõrval rolli ka muud faktorid, millest naabrid ei teadnud ega tea siiamaani. Küsime konverentsiga, kuidas kohalikku kunsti- ja arhitektuuriajalootraditsiooni uutes poliitilistes oludes, neist lähtuvate kõikvõimalike painete tõmbetuultes, ja muutuva distsiplinaarse diskursuse “kokkupõrkel” sünteesiti ning missugused kunstiajalood sellest sündisid. Et teema on märksa laiem kui üks konverents katta suudab, on partnerinstitutsioonid võtnud korraldada järgnevaid kümnendeid ja teisi aspekte puudutavad n-ö jätkukonverentsid: 2017. aasta lõpul Leipzigis ja 2020. aastal Berliinis. Seekordsel kolmepäevasel konverentsil Tallinnas esinevad hinnatud kunstiteadlased nii Euroopast, Venemaalt kui Ameerikast. Üleskutsele laekunud enam kui 50 ettepaneku seast valiti lõplikku programmi 18 ettekannet. Valim on väga rahvusvaheline, õigupoolest vaid üks esineja on Eestist. Programmis on nii historiograafilisi kui teoreetilisi käsitlusi endise Nõukogude Liidu, aga ka teiste sotsialistlike maade kunstiajaloo kirjutusest ning periodiseerimisest.
Programm, ettekannete lühikokkuvõtted, esinejate tutvustused ja muu info on leitav siit.
Korraldaja: Programmi panid kokku: Vastuvõttev asutus: Partnerid:
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
19.10.2016
Open Lecture: Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel “Perspectives on art education in today’s global economy” 19th October
Kunstiharidus
Open Lecture:
Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel
“Perspectives on art education in today’s global economy”
19. October at 12.30 in
Suur-Kloostri 11, Room 103.
We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”.
Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of Education, University in Maribor, Slovenia
and
Jan van Boeckel, Professor in Art Pedagogy at the Faculty of Art and Culture, Estonian Academy of Arts
In our conversation we bring together the themes of art, art education and economy. Some people would hold that art is only worthwhile if it is completely interest-free (“l’art pour l’art”). But what happens when one engages with art for purposes that are external to its supposed own domain, for example when artmaking becomes an instrument to seek economic gains, to draw a spicy personal career plan or even to push society into a more sustainable direction? Is it still art then? And what are the implications of our views on this issue for the kind of art education we provide to young people?
Time: Wednesday 19 October, 12.30-14.30
Place: Estonian Academy of Arts,
Department of Art Education, Room 103, Suur-Kloostri 11, Tallinn
Info: Helen Arov (helen.arov@artun.ee)
You can find the video of the lecture and the following discussion from Art Education Channel in Vimeo. Click here!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Open Lecture: Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel “Perspectives on art education in today’s global economy” 19th October
Kolmapäev 19 oktoober, 2016
Kunstiharidus
Open Lecture:
Tomaž Zupančič and Jan van Boeckel
“Perspectives on art education in today’s global economy”
19. October at 12.30 in
Suur-Kloostri 11, Room 103.
We are glad to inform You about an upcoming open lecture in the Department of Art Education expanding upon the topic “Perspectives on art education in today’s global economy”.
Lecturers: Tomaž Zupančič, Professor at the Faculty of Education, University in Maribor, Slovenia
and
Jan van Boeckel, Professor in Art Pedagogy at the Faculty of Art and Culture, Estonian Academy of Arts
In our conversation we bring together the themes of art, art education and economy. Some people would hold that art is only worthwhile if it is completely interest-free (“l’art pour l’art”). But what happens when one engages with art for purposes that are external to its supposed own domain, for example when artmaking becomes an instrument to seek economic gains, to draw a spicy personal career plan or even to push society into a more sustainable direction? Is it still art then? And what are the implications of our views on this issue for the kind of art education we provide to young people?
Time: Wednesday 19 October, 12.30-14.30
Place: Estonian Academy of Arts,
Department of Art Education, Room 103, Suur-Kloostri 11, Tallinn
Info: Helen Arov (helen.arov@artun.ee)
You can find the video of the lecture and the following discussion from Art Education Channel in Vimeo. Click here!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
28.10.2016
C. VON ROSENI TÕLKERAAMATU ESITLUS
Muinsuskaitse ja konserveerimine
28.oktoobril toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas salapärase baltisaksa paruni C.von Roseni poolt 1851. aastal kirja pandud ja nüüd, 165 aastat hiljem maakeelde tõlgitud raamatu “Ehituskäsiraamat maaomanikele Eesti- ja Liivimaal” esitlus. Tegu on ehk vanima terviklikult illustreeritud laiahaardelise ehituskäsiraamatuga Eestis. Tõlkeprojekt sai teoks tänu osakonna magistri Joosep Metslangi eestvõtmisele.
Raamatu tõlkimist ja trükkimist toetasid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, Eesti Kultuurkapital, Muinsuskaitseamet ning Kultuuriministeerium.
Huvilised saavad värske tõlketeose soetada EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast Suur-Kloostri 11.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
C. VON ROSENI TÕLKERAAMATU ESITLUS
Reede 28 oktoober, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
28.oktoobril toimus EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas salapärase baltisaksa paruni C.von Roseni poolt 1851. aastal kirja pandud ja nüüd, 165 aastat hiljem maakeelde tõlgitud raamatu “Ehituskäsiraamat maaomanikele Eesti- ja Liivimaal” esitlus. Tegu on ehk vanima terviklikult illustreeritud laiahaardelise ehituskäsiraamatuga Eestis. Tõlkeprojekt sai teoks tänu osakonna magistri Joosep Metslangi eestvõtmisele.
Raamatu tõlkimist ja trükkimist toetasid EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond, Eesti Kultuurkapital, Muinsuskaitseamet ning Kultuuriministeerium.
Huvilised saavad värske tõlketeose soetada EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast Suur-Kloostri 11.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
30.09.2016 — 03.10.2016
SAKSA MUINSUSKAITSE JA TEOORIA ÕPETAMISE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK BAUHAUSI ÜLIKOOLIS
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Prof Lilian Hansar osales 28. sept – 1 okt 2016 Saksa muinsuskaitse ja teooria õpetamise töörühma korraldatud kongressil Weimari Bauhausi Ülikoolis. Arutleti digiteerimise ja selle kasutamisvõimaluste üle muinsuskaitses. Anti ülevaade kultuuripärandi registritest ning tutvustati 3D mudelite kasutamisvõimalusi konserveerimises. Tõdeti, et digitaalne koopia ei asenda konserveeritud mälestist, küll aga aitab kaasa kultuurirpärandi tutvustamisele laiemale üldsusele.
Fotol Palmyra triumfikaare koopia Londonis, mille valmistamisel kasutati 3D- modelleerimist.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
SAKSA MUINSUSKAITSE JA TEOORIA ÕPETAMISE TÖÖRÜHMA KOOSOLEK BAUHAUSI ÜLIKOOLIS
Reede 30 september, 2016 — Esmaspäev 03 oktoober, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Prof Lilian Hansar osales 28. sept – 1 okt 2016 Saksa muinsuskaitse ja teooria õpetamise töörühma korraldatud kongressil Weimari Bauhausi Ülikoolis. Arutleti digiteerimise ja selle kasutamisvõimaluste üle muinsuskaitses. Anti ülevaade kultuuripärandi registritest ning tutvustati 3D mudelite kasutamisvõimalusi konserveerimises. Tõdeti, et digitaalne koopia ei asenda konserveeritud mälestist, küll aga aitab kaasa kultuurirpärandi tutvustamisele laiemale üldsusele.
Fotol Palmyra triumfikaare koopia Londonis, mille valmistamisel kasutati 3D- modelleerimist.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
04.10.2016 — 18.10.2016
TOOMKIRIKU KUNINGAKABELI VÄLIUURINGUD
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna 2016. aasta sügissemestri väliuuringute kursus (BA II) toimub seekord väga erakordses kohas: Tallinna Toomkiriku pisikeses kahe võlvikuga kabelis, mida kokkuleppeliselt kutsutakse “Kuningakabeliks”. EKA tudengitel oli suur au olla Juhan Kilumetsa käe all selle keskaegse kabelikese esmauurijateks. Kabelis viidi läbi 3D laserskaneerimine (Andres Uueni), ajalooliste krohvide uurimine (Hilkka Hiiop ja Varje Õunapuu), põrandaalune arheoloogia ja kinnimüüritud lavatooriuminiši avamine (Juhan Kilumets).
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
TOOMKIRIKU KUNINGAKABELI VÄLIUURINGUD
Teisipäev 04 oktoober, 2016 — Teisipäev 18 oktoober, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna 2016. aasta sügissemestri väliuuringute kursus (BA II) toimub seekord väga erakordses kohas: Tallinna Toomkiriku pisikeses kahe võlvikuga kabelis, mida kokkuleppeliselt kutsutakse “Kuningakabeliks”. EKA tudengitel oli suur au olla Juhan Kilumetsa käe all selle keskaegse kabelikese esmauurijateks. Kabelis viidi läbi 3D laserskaneerimine (Andres Uueni), ajalooliste krohvide uurimine (Hilkka Hiiop ja Varje Õunapuu), põrandaalune arheoloogia ja kinnimüüritud lavatooriuminiši avamine (Juhan Kilumets).
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
12.10.2016 — 13.10.2016
Rahvusvaheline konverents Muinsuskaitse seadused omas ajas. õIGUSE JA VÄÄRTUSE VAHEKORD.
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tänavu on kahe olulise muinsuskaitselise regulatsiooni kehtestamise juubeliaasta. 350 aastat tagasi, 1666. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI
muinsuskaitse seaduse ja 50 aastat tagasi, 1966. aastal kehtestati Tallinna vanalinna kaitsetsoon. Rootsi kuninga seaduse rakendamisest Eestis on vähe
teada, küll aga on see alus muinsuskaitse korraldusele Põhjamaades. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on aga käega katsutav tähis Eesti muinsuskaitse
korralduses ja väärtushinnangute kujunemises. Mõlemad tekstid on oluliselt mõjutanud õigusruumi ja nende valguses on hea käsitleda erinevaid konflikte
õiguse ja väärtuse vahel erinevais maailma paikades.
Konverentsil esinevad lisaks Eesti ettekandjatele ka peamiselt muinsuskaitsega tegelevad juristid ICOMOSi muinsuskaitse administreerimise, seadusandluse ja rahastamise teaduskomiteest, ICLAFI ja Põhja- ja Baltimaade muinsuskaitsjad.
Lisaks sellele tähistab muinsuskaitseala aastapäeva rahvusringhääling teemaõhtuga 16. oktoobril ETV2s.
Konverentsi ajakava leiab siit
Konverentsi toetab Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Rahvusvaheline konverents Muinsuskaitse seadused omas ajas. õIGUSE JA VÄÄRTUSE VAHEKORD.
Kolmapäev 12 oktoober, 2016 — Neljapäev 13 oktoober, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tänavu on kahe olulise muinsuskaitselise regulatsiooni kehtestamise juubeliaasta. 350 aastat tagasi, 1666. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI
muinsuskaitse seaduse ja 50 aastat tagasi, 1966. aastal kehtestati Tallinna vanalinna kaitsetsoon. Rootsi kuninga seaduse rakendamisest Eestis on vähe
teada, küll aga on see alus muinsuskaitse korraldusele Põhjamaades. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on aga käega katsutav tähis Eesti muinsuskaitse
korralduses ja väärtushinnangute kujunemises. Mõlemad tekstid on oluliselt mõjutanud õigusruumi ja nende valguses on hea käsitleda erinevaid konflikte
õiguse ja väärtuse vahel erinevais maailma paikades.
Konverentsil esinevad lisaks Eesti ettekandjatele ka peamiselt muinsuskaitsega tegelevad juristid ICOMOSi muinsuskaitse administreerimise, seadusandluse ja rahastamise teaduskomiteest, ICLAFI ja Põhja- ja Baltimaade muinsuskaitsjad.
Lisaks sellele tähistab muinsuskaitseala aastapäeva rahvusringhääling teemaõhtuga 16. oktoobril ETV2s.
Konverentsi ajakava leiab siit
Konverentsi toetab Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
24.10.2016 — 28.10.2016
PIIRISSAARE PALVELA PÕLENGUS KANNATADA SAANUD KUNSTIMÄLESTISTE KONSERVEERIMISE TÖÖTUBA
Kunstikultuuri teaduskond
Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
PIIRISSAARE PALVELA PÕLENGUS KANNATADA SAANUD KUNSTIMÄLESTISTE KONSERVEERIMISE TÖÖTUBA
Esmaspäev 24 oktoober, 2016 — Reede 28 oktoober, 2016
Kunstikultuuri teaduskond
Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
10.09.2016
LAHTISTE USTE PÄEV EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNAS
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas toimus Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames laupäeval, 10.septembril avatud uste päev.
Päeva sisustasid osakonna endised ja praegused tudengid, läbivaks teemaks oli “Pärand ja kogukond”.
Kuulati ettekandeid, osaleti aaderduse ja käärilõigete töötubades ning ekskursioonil. Avatud oli on näitus bakalaureusetööde vaatmikest. Niguliste kiriku Kannatusaltari konserveerimisega seotud ettekanded toimusid kirikus kohapeal.
Oli tore ja sisukas päev. Tänu tublidele vilistlastele ning tudengitele ei pidanud külalised huvipuuduses vaevlema. Ettekanded ja töötaoad said kuulajate/osalejate poolt palju kiitust. Kõik, kes meie “pärandi-ralli” vastu pidasid, lubasid ka järgmisel aastal kohale tulla.
Vaata pilte toimunud üritusest siit
Ajakava leiab siit:
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
LAHTISTE USTE PÄEV EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNAS
Laupäev 10 september, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas toimus Euroopa Muinsuskaitsepäevade raames laupäeval, 10.septembril avatud uste päev.
Päeva sisustasid osakonna endised ja praegused tudengid, läbivaks teemaks oli “Pärand ja kogukond”.
Kuulati ettekandeid, osaleti aaderduse ja käärilõigete töötubades ning ekskursioonil. Avatud oli on näitus bakalaureusetööde vaatmikest. Niguliste kiriku Kannatusaltari konserveerimisega seotud ettekanded toimusid kirikus kohapeal.
Oli tore ja sisukas päev. Tänu tublidele vilistlastele ning tudengitele ei pidanud külalised huvipuuduses vaevlema. Ettekanded ja töötaoad said kuulajate/osalejate poolt palju kiitust. Kõik, kes meie “pärandi-ralli” vastu pidasid, lubasid ka järgmisel aastal kohale tulla.
Vaata pilte toimunud üritusest siit
Ajakava leiab siit:
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink