AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstikultuuri teaduskond
04.09.2016 — 08.09.2016
INTERNATIONAL WORKSHOP “NANO-LIME FOR CONSERVATION OF STONE, PLASTERS AND ARCHITECTURAL SURFACES”
Muinsuskaitse ja konserveerimine
The workshop was dedicated to nanotechnology that has been taken into use in conservation of historical interior finishing (including painted surfaces). The method is not yet practiced in Estonia although we have searched for suitable consolidation agent for the church plasters and wall paintings for decades. The potential solution could be the innovative nano-lime.
The tutors of the workshop are the teachers of Pardubice University (Czech Republic) who have been the leading partners of cross-European project on development and testing of nanotechnology and have significant practical and theoretical experience in the field.
Workshop included both theory and practice, the methodology was tested in situ at Pöide medieval church in Saaremaa.
Tutors: Jan Vojtechovsky (University of Pardubice, Faculty of Restoration) and Karol Bayer (Dean, University of Pardubice, Faculty of Restoration)
Lecture notes and final report
http://www.saartehaal.ee/2016/08/26/lustakas-smaili-kirikulaes-paneb-ahhetama/
http://www.saartehaal.ee/2016/09/09/poide-kirikus-katsetati-nanotehnoloogiat/
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
INTERNATIONAL WORKSHOP “NANO-LIME FOR CONSERVATION OF STONE, PLASTERS AND ARCHITECTURAL SURFACES”
Pühapäev 04 september, 2016 — Neljapäev 08 september, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
The workshop was dedicated to nanotechnology that has been taken into use in conservation of historical interior finishing (including painted surfaces). The method is not yet practiced in Estonia although we have searched for suitable consolidation agent for the church plasters and wall paintings for decades. The potential solution could be the innovative nano-lime.
The tutors of the workshop are the teachers of Pardubice University (Czech Republic) who have been the leading partners of cross-European project on development and testing of nanotechnology and have significant practical and theoretical experience in the field.
Workshop included both theory and practice, the methodology was tested in situ at Pöide medieval church in Saaremaa.
Tutors: Jan Vojtechovsky (University of Pardubice, Faculty of Restoration) and Karol Bayer (Dean, University of Pardubice, Faculty of Restoration)
Lecture notes and final report
http://www.saartehaal.ee/2016/08/26/lustakas-smaili-kirikulaes-paneb-ahhetama/
http://www.saartehaal.ee/2016/09/09/poide-kirikus-katsetati-nanotehnoloogiat/
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
14.07.2016
Ilmus “Eesti kunsti ajalugu” 6. köite II osa
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Homme, 14. juulil kell 18.00 esitlevad Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurilehe AS järjekordset „Eesti kunsti ajaloo“ köidet. Tegu on teise osaga nõukogude perioodi uurivast köitest (esimene osa ilmus 2013), mis hõlmab ajavahemikku 1960. aastate lõpust kuni taasiseseisvumiseni.
Ligi 500-leheküljelises rikkalikult illustreeritud raamatus käsitletakse Eesti NSV kunstipoliitikat ja kunstielu, kunsti-, tarbekunsti, disaini, ja arhitektuuri esteetilisi suundumusi ning väljapaistvaid autoreid, aga ka erinevate esteetiliste arusaamade pinnal tekkinud dialooge ja vastasseise. Olulise osa köitest moodustavad visuaalkultuuri valdkondi analüüsivad artiklid – fotograafiast, harrastuskunstist ja rahvakunstist. „Eesti kunsti ajaloo“ 6/II köite lõpetavad analüüsid valdkondadest, mis suuresti defineerisid nii kunsti kui ka pärandit – artiklid kunstiajalooteaduse enda ning muinsuskaitse arengutest.
„Eesti kunsti ajaloo“ autorkonda kuuluvad Jaak Kangilaski, Sirje Helme, Juta Kivimäe, Anu Allas, Gregor Taul, Karin Nugis, Krista Kodres, Kai Lobjakas, Andres, Kurg, Peeter Linnap, Mari Vallikivi, Anu Kannike ja Virve Sarapik. Köite koostaja on Jaak Kangilaski, kujundaja Andres Tali ning toimetaja Eneken Helme. „Eesti kunsti ajaloo“ valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Esitlus toimub 14. juulil kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi fuajees.
Lisainfo:
Krista Kodres
„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja
Krista.kodres@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Ilmus “Eesti kunsti ajalugu” 6. köite II osa
Neljapäev 14 juuli, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Homme, 14. juulil kell 18.00 esitlevad Eesti Kunstiakadeemia ja Kultuurilehe AS järjekordset „Eesti kunsti ajaloo“ köidet. Tegu on teise osaga nõukogude perioodi uurivast köitest (esimene osa ilmus 2013), mis hõlmab ajavahemikku 1960. aastate lõpust kuni taasiseseisvumiseni.
Ligi 500-leheküljelises rikkalikult illustreeritud raamatus käsitletakse Eesti NSV kunstipoliitikat ja kunstielu, kunsti-, tarbekunsti, disaini, ja arhitektuuri esteetilisi suundumusi ning väljapaistvaid autoreid, aga ka erinevate esteetiliste arusaamade pinnal tekkinud dialooge ja vastasseise. Olulise osa köitest moodustavad visuaalkultuuri valdkondi analüüsivad artiklid – fotograafiast, harrastuskunstist ja rahvakunstist. „Eesti kunsti ajaloo“ 6/II köite lõpetavad analüüsid valdkondadest, mis suuresti defineerisid nii kunsti kui ka pärandit – artiklid kunstiajalooteaduse enda ning muinsuskaitse arengutest.
„Eesti kunsti ajaloo“ autorkonda kuuluvad Jaak Kangilaski, Sirje Helme, Juta Kivimäe, Anu Allas, Gregor Taul, Karin Nugis, Krista Kodres, Kai Lobjakas, Andres, Kurg, Peeter Linnap, Mari Vallikivi, Anu Kannike ja Virve Sarapik. Köite koostaja on Jaak Kangilaski, kujundaja Andres Tali ning toimetaja Eneken Helme. „Eesti kunsti ajaloo“ valmimist rahastasid Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.
Esitlus toimub 14. juulil kell 18.00 Kumu kunstimuuseumi fuajees.
Lisainfo:
Krista Kodres
„Eesti kunsti ajaloo“ peatoimetaja
Krista.kodres@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
20.05.2016
III Mõisakunsti konverents
Muinsuskaitse ja konserveerimine
III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.
KAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus
11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“
12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“
12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”
13.30 – 14.30 Lõunapaus
14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”
15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“
16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance
16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele
16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas
Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.
Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.
Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!
REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee
Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!
Info telefonil 56 244 382.
Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.
PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:
https://www.facebook.com/events/491746911035198/
Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/
KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:
Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.
Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.
Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.
Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.
Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.
Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa
blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti
kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada
ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning
lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta
peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile
ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii
kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale
omasesse žanri
Ivo ja Karmel
Raikküla mõis
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
III Mõisakunsti konverents
Reede 20 mai, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
III Mõisakunsti konverents toimub 20. mail algusega 10.30 Raikküla mõisas. Eesmärgiks on taaskord kokku tuua mõisa- ja kunstirahvas, et üheskoos arutada mõisate, nende interjööride, kunstikollektsioonide ning nende tähenduste üle. Jälle mõtiskleme Eesti mõisakunsti fenomenist, teeme mõtterännaku selle kunagistesse hiilgeaegadesse ja räägime mõisatest kui kunsti missiooni kandjatest! Praegu on selleks sobiv hetk, sest järjest enam kuuleme uuele elule ärganud mõisatest. Me ju teame, et mõisate taastamine ei tähenda ainult müüriladumist, vaid tervikliku visuaalse keele loomist, milles kunstil on kandev roll, sest mõisad ise ongi kunstiteosed! See töö tähendab inetrjööride ja eksterjööride taasloomist koos kõikide sinna kuuluvate elementidega.
KAVA
10.30 – 11.00 Kogunemine, registreerimine ja hommikukohv
11.00 – 11.15 Avasõnad, kunstinäituse ja konverentsi tutvustus
11.15 – 12.00 Linda Kaljundi „Baltisaksa kunst, identiteet ja ajalugu“
12.00 – 12.45 Viljar Vissel „Kunst mõisainterjöörides“
12.45 – 13.30 EKA dotsent Hilkka Hiiop „Eesti mõisate interjöörimaalingud”
13.30 – 14.30 Lõunapaus
14.30 – 15.15 Ingrid Sahk “Raadi mõisa kunst läbi Liphartite graafikakogu”
15.15 – 16.00 Siim-Tanel Annus „Kohaspetsiifiline kunst“
16.00 – 16.15 Sandra Jõgeva stand up performance
16.15 – 16.30 Diskussioon vabas vormis, küsimused esinejatele
16.30 Konverentsi lõpetamine, huvilistele ekskursioon Raikküla mõisas
Konverentsi lektoriteks on asjatundlikud ja pühendunud inimesed, kellega koos vaatame Eesti mõisakunstikunsti minevikku ja olevikku ning püüame saada ettekujutust mõisate rollist kunstiväljal. Konverents on mõeldud ajaloolistest hoonetest huvituvatele inimestele, aga loomulikult ka kõikidele kunstnikele, kunstiteadlastele, sisearhitektidele, -kujundajatele ja kindlasti ka mõisahuvilistele. Sel aastal toome rohkem sisse kunstniku rolli, sest just nemad on kõige aktiivsemad tähenduste loojad tänasel kunstiväljal. Võrreldes baltisaksa aegadega on kunstiobjekti mõiste palju muutunud ja seda ilmestab hästi ka puändina konverentsi lõpetav perfomance.
Konverents toimub unikaalses ajaloolises saalis, kus külastajate kasutuses on Raikküla mõisa antiikmööblikollektsioon. Osalejad saavad näiteks võtta kohvitassi aastast 1763 pärinevast nõudekapist, istuda 19 sajandist pärineval biidermeier stiilis sohval ning nautida hetki ühes kunagises klassitsistlikus esindusmõisas! Samas saalis on ürituse ajal avatud kunstinäitus, mille täpsem sisu jääb aga üllatuseks.
Esimese Mõisakunsti konverentsi tulemuse kahe aasta eestl jõudsime järeldusele, et mõisakunst ootab oma väärikat taassündi nõudes endale oma vormi, unikaalset sisu, eraldi paradigmat ning väärikat rolli kultuuri- ja kunstimaastikul. Seekord uurime mõisakunsti sisulist poolt ja keskendume rohkem mõisale endale. Millise loogika alusel moodustus baltisaksa aegne mõisakunst ning kuidas seda loogikat rakendada täna? Nendele ja paljudele teistelegi küsimustele asume vastuseid otsima juba 20. mail Raikkülas!
REGISTREERIMINE kuni 15. maini aadressil: ivo@raikkylamois.ee
Osalustasu 22 € sisaldab lisaks konverentsile ka kohvipausi, lõunasööki ja ettekandeid elektroonilisel kujul! Arve saadetakse e-postiga pärast registreerumist, selle tasumine tagab koha konverentsil!
Info telefonil 56 244 382.
Konverents toimub Raplamaal, Raikküla külas, mõisa kastellihoone suures saalis.
PS! Ürituse kohta saab jooksvat infot Facebookist:
https://www.facebook.com/events/491746911035198/
Kokkuvõtvat artiklit Mõisakunsti konverentsist saab lugeda siit:
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/2014-08-07-14-40-06/
KONVERENTSIL OSALEVATE LEKTORITE TUTVUSTUS:
Linda Kaljundi – on doktorikraadiga eesti ajaloolane ning Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste instituudi Ajaloo arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur, kelle uurimisteemad ulatuvad ristisõdadest eesti ja baltisakslaste ajaloo tõlgendamiseni. Ta on Tallinna Ülikooli Keskaja Keskuse asutajaliige, kes on õige inimene rääkima kutuurimälust, mälupaikadest ja nendega seonduvast identiteedist.
Viljar Vissel – on muinsuskaitsja ja interjööri ajaloolane. Interjööride ja mööbli kõrval on domineeriv uurimisvaldkond Eesti ajaloolised tapeedid. Praegune töökoht on Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut maali-, puidu ja metalli konserveerimise osakonna juhataja.
Hilkka Hiiop – on Eesti Kunstimuuseumi konserveerimisspetsialist ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent, kes omandas 2012 aastal Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise osakonnas doktorikraadi töö eest “Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat?” Ta on ka praktilise töö käigus uurinud põhjalikult mitmete Eesti mõisate seina- ja maalinguid ning on kahtlemata sobivaim inimene nendel teemadel rääkima.
Ingrid Sahk – on õpingute ning töö kaudu seotud Tartu Ülikooli ja selle kunstikogudega. Koostanud näitusi vanagraafikast ning Eesti kunstist. Praegu tööl kuraatorina Tartu Ülikooli kunstimuuseumis, kus asub ka suurem osa Liphartite Eestisse jäänud kunstivaradest. Seoses õpingutega Tartu Ülikooli kunstiajaloo doktorantuuris uurinud Karl Eduard von Lipharti graafikakogu ning vanagraafika kollektsioneerimist.
Siim-Tanel Annus – on eesti moodsa kunsti nimekamaid esindajaid, tuntud nii graafiku, maalija kui ka performance’i viljelejana, olles 1980–1993 peamisi performance’i harrastajaid Eestis. Teda peetakse eesti tegevuskunsti isaks, alates 1976. aastast on ta korraldanud ligi kuuskümmend isikunäitust Euroopas, Ameerikas ja Aasias. Ta on võitnud mitmeid auhindu mainekatelt festivalidelt üle maailma ja tema töid leiame paljudest kunstimuuseumitest.
Sandra Jõgeva – Mis saab olla veel hullem, kui Õhtuleht, Kroonika või Inno ja Irja Tähismaa
blogi? Vastus on Sandra Jõgeva stand-up tragöödia. Kui keegi Eesti
kunstnikest üldse julgebki oma elu ja isiksuse täielikult publikule avada
ning kiskuda päevavalgele kõige personaalsemad ja intiimsemad lood ning
lisada neile piisav annus ühiskonna musta aluspesu, siis on see tema. Ta
peatub teemadel, millest sotsioloogid ei kirjuta ning mis panevad proovile
ka kõige avatuma inimese taktitunde piirid. Tema huumor võib olla nii
kohatult veider, et just sellepärast kanduvadki etteasted pigem tragöödiale
omasesse žanri
Ivo ja Karmel
Raikküla mõis
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
24.04.2016 — 01.07.2016
CALL FOR CONTRIBUTIONS
Kunstiharidus
For the coming issue of Artizein: Arts & Teaching Journal we seek contributions of authors who reflect on the triad of art, education, and the natural environment. In what ways can artistic practice be a way to connect to and learn about nature in its own right? What practices are currently ongoing worldwide and what experiences have been gained so far? Are there pedagogical underpinnings that can be articulated, and perhaps even a developing epistemology? And what would be the relevance of facilitating and further promoting of arts-based environmental education in an age of climate fear? Which challenges come up when participants, through art, are encouraged to open their senses more fully to the world, at a time when psychic numbing and cognitive dissociation seem to be the default mode of many people, faced with the overwhelming news of the scale of the ecological crisis?
Artizein would like to put forth an encouragement for not only papers, but alternative research and dissemination formats such as curriculum, presentations, artworks, interviews, videos, essays, and poetry from artists/teachers/researchers/theorists who use art to share/expose/teach/inquire into the messages from the environment/climate/Nature/ecology via the arts.
Deadline for papers: July 1, 2016
Target publish date: November, 2016
Submit general inquiries to: Jodi at artizeinaatj@gmail.com
Submit editorial inquiries to: Jan van Boeckel at polarstarcentre@yahoo.com
In alignment with the mission of this issue, Artizein is happy to announce our 2016 guest editor to be Dr. Jan van Boeckel.
Dr. Boeckel is a Dutch anthropologist, Professor of Art Education at the Estonian Academy of Arts, visual artist, and filmmaker based in Estonia.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
CALL FOR CONTRIBUTIONS
Pühapäev 24 aprill, 2016 — Reede 01 juuli, 2016
Kunstiharidus
For the coming issue of Artizein: Arts & Teaching Journal we seek contributions of authors who reflect on the triad of art, education, and the natural environment. In what ways can artistic practice be a way to connect to and learn about nature in its own right? What practices are currently ongoing worldwide and what experiences have been gained so far? Are there pedagogical underpinnings that can be articulated, and perhaps even a developing epistemology? And what would be the relevance of facilitating and further promoting of arts-based environmental education in an age of climate fear? Which challenges come up when participants, through art, are encouraged to open their senses more fully to the world, at a time when psychic numbing and cognitive dissociation seem to be the default mode of many people, faced with the overwhelming news of the scale of the ecological crisis?
Artizein would like to put forth an encouragement for not only papers, but alternative research and dissemination formats such as curriculum, presentations, artworks, interviews, videos, essays, and poetry from artists/teachers/researchers/theorists who use art to share/expose/teach/inquire into the messages from the environment/climate/Nature/ecology via the arts.
Deadline for papers: July 1, 2016
Target publish date: November, 2016
Submit general inquiries to: Jodi at artizeinaatj@gmail.com
Submit editorial inquiries to: Jan van Boeckel at polarstarcentre@yahoo.com
In alignment with the mission of this issue, Artizein is happy to announce our 2016 guest editor to be Dr. Jan van Boeckel.
Dr. Boeckel is a Dutch anthropologist, Professor of Art Education at the Estonian Academy of Arts, visual artist, and filmmaker based in Estonia.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
20.04.2016
Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
K 20. aprill kell 18.00 Arhitektuurikeskuses (Põhja pst 27a)
Dorothea von Hantlemann on tunnustatud rahvusvaheline kunstiajaloolane ja kuraator, kes on uurinud näituse kui fenomeni teket. Oma loengus keskendubki ta küsimusele, kuidas said näitustest moodsa aja rituaalid ja mida räägivad näitused meile oma kaasaja kohta. Loeng toimub inglise keeles.
N 21.04 kell 10.00 peab Hantelmann seminari EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminarile on vajalik eelregistreerimine kirjutades karin.nugis@artun.ee. Seejärel saadetakse ka seminari lugemismaterjalid.
Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“
Londoni Tate galerii turbiini saal kirjeldab meile Lääne ühiskonna olukorda aastal 2015 sarnaselt nagu Kristallpalee peegeldas 19. sajandi produktivismi või nagu omal ajal wunderkammerite populaarsus tarbimiskultuuri kasvu. Kunstiinstitutsioonid peegeldavad oma ajastu ühiskondliku ja majanduslikku seisu. Näiteks võime 19. ja 20. sajandi galeriides maalide vahel oleva tühja seinapinna kasvu abil kirjeldada laiemalt individualismi arengut ühiskonnas. Me võime järgida varase turumajanduse muutumist tarbimisühiskonnaks parallelselt 19. sajandi muuseumite muutumisega valgeks kuubiks. Nüüdisaegset elamusühiskonda võib analüüsida tuginedes valge kuubi transformatsioonile ajaliselt määratud eksperimentaalseks ruumiks. Kunstiinstitutsioonid on sügavalt põimunud konkreetse ajastu väärtustega ning nad peavad olema pidevas transformatsioonis, et kohaneda ning säilitada oma positsioon sellisena, nagu ta on alati olnud – kaasaegse rituaalina. Analüüsides ruume kus kunsti on eksponeeritud teatud muutuste jadana 16. sajandist tänapäevani võime väita, et käesoleval ajajärgul toimuvad muutused nõuavad näituse järel uut tüüpi rituaali.
Dorothea von Hantelmann oli Kasseli Kunstiakadeemia/Ülikooli documenta professor, ta luges documenta ajalugu ja tähendust analüüsivaid kursuseid ning pani aluse documenta uurimisinstituudile. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on kaasaegne kunst ja kunstiteooria ning näituste ajalugu ja -teooria. Hantelmann kirjutab parajasti raamatut, mis käsitleb näitusi kui rituaalseid ruume, kus praktiseeritakse ja kus peegelduvad moodsa, liberaalse, turumajandusele tugineva ühiskonna fundamentaalsed väärtused. Hantelmanni sulest on ilmunud raamat „How to Do Things with Art“ (JRP|Ringier, 2010), mis kirjeldab kaasaegse kunsti performatiivsust.
Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“
Kolmapäev 20 aprill, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
K 20. aprill kell 18.00 Arhitektuurikeskuses (Põhja pst 27a)
Dorothea von Hantlemann on tunnustatud rahvusvaheline kunstiajaloolane ja kuraator, kes on uurinud näituse kui fenomeni teket. Oma loengus keskendubki ta küsimusele, kuidas said näitustest moodsa aja rituaalid ja mida räägivad näitused meile oma kaasaja kohta. Loeng toimub inglise keeles.
N 21.04 kell 10.00 peab Hantelmann seminari EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11). Seminarile on vajalik eelregistreerimine kirjutades karin.nugis@artun.ee. Seejärel saadetakse ka seminari lugemismaterjalid.
Dorothea von Hantelmann „Miks on näitustest saanud moodne rituaal (ning mida räägivad näitused meie ühiskonna kohta)“
Londoni Tate galerii turbiini saal kirjeldab meile Lääne ühiskonna olukorda aastal 2015 sarnaselt nagu Kristallpalee peegeldas 19. sajandi produktivismi või nagu omal ajal wunderkammerite populaarsus tarbimiskultuuri kasvu. Kunstiinstitutsioonid peegeldavad oma ajastu ühiskondliku ja majanduslikku seisu. Näiteks võime 19. ja 20. sajandi galeriides maalide vahel oleva tühja seinapinna kasvu abil kirjeldada laiemalt individualismi arengut ühiskonnas. Me võime järgida varase turumajanduse muutumist tarbimisühiskonnaks parallelselt 19. sajandi muuseumite muutumisega valgeks kuubiks. Nüüdisaegset elamusühiskonda võib analüüsida tuginedes valge kuubi transformatsioonile ajaliselt määratud eksperimentaalseks ruumiks. Kunstiinstitutsioonid on sügavalt põimunud konkreetse ajastu väärtustega ning nad peavad olema pidevas transformatsioonis, et kohaneda ning säilitada oma positsioon sellisena, nagu ta on alati olnud – kaasaegse rituaalina. Analüüsides ruume kus kunsti on eksponeeritud teatud muutuste jadana 16. sajandist tänapäevani võime väita, et käesoleval ajajärgul toimuvad muutused nõuavad näituse järel uut tüüpi rituaali.
Dorothea von Hantelmann oli Kasseli Kunstiakadeemia/Ülikooli documenta professor, ta luges documenta ajalugu ja tähendust analüüsivaid kursuseid ning pani aluse documenta uurimisinstituudile. Tema peamiseks uurimisvaldkonnaks on kaasaegne kunst ja kunstiteooria ning näituste ajalugu ja -teooria. Hantelmann kirjutab parajasti raamatut, mis käsitleb näitusi kui rituaalseid ruume, kus praktiseeritakse ja kus peegelduvad moodsa, liberaalse, turumajandusele tugineva ühiskonna fundamentaalsed väärtused. Hantelmanni sulest on ilmunud raamat „How to Do Things with Art“ (JRP|Ringier, 2010), mis kirjeldab kaasaegse kunsti performatiivsust.
Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
16.04.2016
Seminar näitusel „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
16. aprillil 2016 Kumu kunstimuuseumis
Osalemine piletiga
Näitus „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“ koondab endas teoseid, mis iseloomustavad teatud kompromisse kunstnike ja võimu vahel. Sõdadevahelisel perioodil väljakujunenud kunstnikud olid ametlikult sunnitud loobuma modernistlikest maalivõtetest. Näiteks keelustati 1948. aastal Nõukogude Liidus impressionism, ometi jätkasid kunstnikud selle rakendamist ideoloogiliselt sobivate teemade ja kompositsioonide puhul. Seda võiks käsitleda kui inimlikku vastupanu või toimetulekumehhanismi, kus kunstnik pidi kunstnikuks jäämise nimel leidma ametliku ideoloogia raamistikus enesele veidigi tegutsemisruumi.
14.00 Aigi Rahi-Tamm „Karm Stalini aeg“
1944. aastal jätkunud Nõukogude okupatsioon Eestis ei toonud kaasa mitte ainult ideoloogilisi piiranguid loomeinimeste tegevusele, vaid see tähendas kogu rahvast haaravaid jõhkraid repressioone. Eesti sovetiseerimisega kaasnes riigiaparaadi väljavahetamine, maa ja varade natsionaliseerimine, rahva võimalikule vastupanule anti kiire löök massiterrori näol. Arreteerimiste, hukkamiste, küüditamiste toel puhastas võim elanikkonna soovimatutest rahvusgruppidest, võimalikest ideoloogilistest jt vastastest. Rahva ümberkasvatamisel rakendati erinevaid komponente alates ühiskonda tervikuna halvavast hirmutunde tekitamisest kuni inimeste koostööle meelitamiseni. Aigi Rahi-Tamm keskendub oma loengus neil karmidel Stalini aastatel elanud inimeste võimalikele elus püsimise ja toimetuleku viisidele.
15.00 Raili Nugin „Võimu ja vaimu suhted: kuidas juhiti kunstnikkonda võimuaparaadi poolt stalinismiajal“
Ettekandes peatutakse põgusalt kunsti administratiivse juhtimise dünaamikal. Vaadeldakse mil määral ja kuidas said kunstnikkonda juhtida administratiivsed organid ja partei ning kuidas see aja jooksul muutus.
15.30 Maria Jäärats „Kunstikriitika diskursiivne dünaamika 1940–1950. aastatel“
Ettekanne kaardistab kohalikus perioodikas ilmunud kunstikriitikas jälgitava diskursuse muutumise 1950. aastate esimeses pooles võrreldes 1940. aastate teise poolega, kunstikriitika kasutatava mõistestiku, tekstilised strateegiad ning peamised teemad, samuti kunstikriitika funktsiooni ja rolli muutuse.
16.00 Kädi Talvoja „Rahvuslikud koolkonnad. Arengupeetuse sümptomist nõukogude brändiks“
Rahvuslikkust on eesti kunstiajaloos peetud eelkõige nõukogude režiimile oponeerivaks kaitsemehhanismiks. Stalinistliku impressionismi näitus tunnistab aga Eesti, Läti ja Leedu kooli erinemist ka nn ametlikus kunstis. Kui esialgu nägi Moskva neis erinevustes pigem puudujääke korraliku sotsrealismi omandamisel, siis hiljem saab rahvuslikust omapärast positiivne märksõna, õitsva kunstielu tunnus.
Ettekandeid modereerib Eha Komissarov
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Seminar näitusel „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“
Laupäev 16 aprill, 2016
Kunstiteadus ja visuaalkultuur
16. aprillil 2016 Kumu kunstimuuseumis
Osalemine piletiga
Näitus „Romantiline ja edumeelne. Stalinistlik impressionism Baltimaade maalikunstis 1940.–1950. aastatel“ koondab endas teoseid, mis iseloomustavad teatud kompromisse kunstnike ja võimu vahel. Sõdadevahelisel perioodil väljakujunenud kunstnikud olid ametlikult sunnitud loobuma modernistlikest maalivõtetest. Näiteks keelustati 1948. aastal Nõukogude Liidus impressionism, ometi jätkasid kunstnikud selle rakendamist ideoloogiliselt sobivate teemade ja kompositsioonide puhul. Seda võiks käsitleda kui inimlikku vastupanu või toimetulekumehhanismi, kus kunstnik pidi kunstnikuks jäämise nimel leidma ametliku ideoloogia raamistikus enesele veidigi tegutsemisruumi.
14.00 Aigi Rahi-Tamm „Karm Stalini aeg“
1944. aastal jätkunud Nõukogude okupatsioon Eestis ei toonud kaasa mitte ainult ideoloogilisi piiranguid loomeinimeste tegevusele, vaid see tähendas kogu rahvast haaravaid jõhkraid repressioone. Eesti sovetiseerimisega kaasnes riigiaparaadi väljavahetamine, maa ja varade natsionaliseerimine, rahva võimalikule vastupanule anti kiire löök massiterrori näol. Arreteerimiste, hukkamiste, küüditamiste toel puhastas võim elanikkonna soovimatutest rahvusgruppidest, võimalikest ideoloogilistest jt vastastest. Rahva ümberkasvatamisel rakendati erinevaid komponente alates ühiskonda tervikuna halvavast hirmutunde tekitamisest kuni inimeste koostööle meelitamiseni. Aigi Rahi-Tamm keskendub oma loengus neil karmidel Stalini aastatel elanud inimeste võimalikele elus püsimise ja toimetuleku viisidele.
15.00 Raili Nugin „Võimu ja vaimu suhted: kuidas juhiti kunstnikkonda võimuaparaadi poolt stalinismiajal“
Ettekandes peatutakse põgusalt kunsti administratiivse juhtimise dünaamikal. Vaadeldakse mil määral ja kuidas said kunstnikkonda juhtida administratiivsed organid ja partei ning kuidas see aja jooksul muutus.
15.30 Maria Jäärats „Kunstikriitika diskursiivne dünaamika 1940–1950. aastatel“
Ettekanne kaardistab kohalikus perioodikas ilmunud kunstikriitikas jälgitava diskursuse muutumise 1950. aastate esimeses pooles võrreldes 1940. aastate teise poolega, kunstikriitika kasutatava mõistestiku, tekstilised strateegiad ning peamised teemad, samuti kunstikriitika funktsiooni ja rolli muutuse.
16.00 Kädi Talvoja „Rahvuslikud koolkonnad. Arengupeetuse sümptomist nõukogude brändiks“
Rahvuslikkust on eesti kunstiajaloos peetud eelkõige nõukogude režiimile oponeerivaks kaitsemehhanismiks. Stalinistliku impressionismi näitus tunnistab aga Eesti, Läti ja Leedu kooli erinemist ka nn ametlikus kunstis. Kui esialgu nägi Moskva neis erinevustes pigem puudujääke korraliku sotsrealismi omandamisel, siis hiljem saab rahvuslikust omapärast positiivne märksõna, õitsva kunstielu tunnus.
Ettekandeid modereerib Eha Komissarov
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
22.03.2016
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Kunstiharidus
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,
Auditorium Maximum A-002
Registreerumise link
Ettekannete kava ja töötubade tutvustused
10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI
Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.
Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.
10.20 LIIS KALMET
GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS
Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.
Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.
10.40 TRIINU JÜRVES
INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS
Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.
Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.
11.00 EVE LUMI
TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS
Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.
Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.
11.30 – 12.00 KOHVIPAUS
12.00 HEIE TREIER
KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA
Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.
12.20 MARI KARTAU
EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!
Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.
Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.
12.40 KADRI KLEMENTI
UURI KOOLIRUUMI!
Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.
Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.
13.00 KRISTA AREN
2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.
13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV
2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.
Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.
Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.
13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg
TÕÕTOAD algusega kell 14.30
ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)
Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.
“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.
Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”
Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.
KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122
Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.
MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE
Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)
Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.
Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.
MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)
Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.
“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.
Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”
Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.
SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)
Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”
Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.
Töötoast:
Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.
EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120
“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega
muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.
Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.
Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”
Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.
Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.
Täiendav info:
Mari Kirme
mari.kirme@tlu.ee
Telefon:6409 395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Teisipäev 22 märts, 2016
Kunstiharidus
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,
Auditorium Maximum A-002
Registreerumise link
Ettekannete kava ja töötubade tutvustused
10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI
Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.
Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.
10.20 LIIS KALMET
GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS
Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.
Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.
10.40 TRIINU JÜRVES
INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS
Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.
Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.
11.00 EVE LUMI
TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS
Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.
Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.
11.30 – 12.00 KOHVIPAUS
12.00 HEIE TREIER
KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA
Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.
12.20 MARI KARTAU
EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!
Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.
Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.
12.40 KADRI KLEMENTI
UURI KOOLIRUUMI!
Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.
Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.
13.00 KRISTA AREN
2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.
13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV
2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.
Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.
Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.
13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg
TÕÕTOAD algusega kell 14.30
ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)
Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.
“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.
Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”
Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.
KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122
Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.
MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE
Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)
Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.
Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.
MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)
Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.
“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.
Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”
Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.
SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)
Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”
Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.
Töötoast:
Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.
EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120
“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega
muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.
Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.
Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”
Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.
Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.
Täiendav info:
Mari Kirme
mari.kirme@tlu.ee
Telefon:6409 395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
12.03.2016
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
Muinsuskaitse ja konserveerimine
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
12. MÄRTS 2016
Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12
Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)
Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.
Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.
Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!
Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
Laupäev 12 märts, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA
12. MÄRTS 2016
Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12
Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)
Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.
Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.
Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!
Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
05.03.2016
TRAFARETTMAALINGUTE TÖÖTUBA
Muinsuskaitse ja konserveerimine
5.märts 2016
12 – 17
Suur-Kloostri 11
Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.
Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!
12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam
12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus
14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam
15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
TRAFARETTMAALINGUTE TÖÖTUBA
Laupäev 05 märts, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
5.märts 2016
12 – 17
Suur-Kloostri 11
Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.
Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!
12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam
12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus
14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam
15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
20.02.2016
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Muinsuskaitse ja konserveerimine
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EKA Õpilasakadeemia: Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba
Laupäev 20 veebruar, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.
Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink